10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub.
NÕUDLUSE HINNAELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE HINNAELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTUSENA 3 DA täielikult mitteelastne nõudlus hinna suhtes elastsuskoefitsient EDp=0 DB mitteelastne nõudlus, elastsuskoefitsient 0<|E Dp|<1 DC ühikuelastset nõudlus, elastsuskoefitsient |EDp|=1 DD elastset nõudlus, elastsuskoefitsient |EDp|>1 DE täielikult elastset nõudlus, elastsuskoefitsient |E Dp|=
Püsikulud – on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus – on kodus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Täielikult elastne nõudlus(pakkumis)kõver – on horisontaalne sirge, mis kajastab täielikult elastset nõudlust, mille elastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus(pakkumis)kõver – on vertikaalne sirge, mis kajastab täielikult mitteelastset nõudlust(pakkumist), mille elastsuskoefitsient on null.
elastsuskoefitsient on 0,50, siis on see arvutatud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagamisel hinna protsentuaalse muutusega; järelikult peab koguste vähendamiseks 1% võrra tõstma hinda 2% võrra, sest ainult taolisel juhul 1% / 2% = 0,50; 27. a. 0,20, sest nõutava koguse protsentuaalne muutus on (1/7,5)×100 ja hinna protsentuaalne muutus on nõutava koguse protsentuaalne muutus on (1/1,5)×100 , seega elastsuskoefitsient =1,5 / 7,5 = 0,2 (mitteelastne nõudlus); b. 1, elastsuskoefitsienti arvutame analoogiliselt eelmise küsimusega lahendiga, seega = (1/4,5) / (1/4,5) =1 28. NB! Tegemist on nõudluse sissetulekuelastsusega! Suurbritannias on kasv 3% , sest peab kehtima võrdus 3 = (müügikoguse protsentuaalne muutus) / 1%, mis annabki vastuseks 3% koguste suurenemist; USA-s on vastav kasv aga 5%, sest 2,5 = (müügikoguse protsentuaalne muutus) / 2%, mis ainsa vastusena annab koguste suurenemiseks 5%; 29. 1
4 20 25 25 Hind 25 20 15 10 Pakkumine. 5 0 1 2 3 4 5 Kogus. Pakkumise kõver on sellest tulenevalt kasvav kõver ehk positiivse tõusuga kõver. y= ax + b P= aQ + b HINNAELASTSUS Nõudmise kõvera kalle peegeldab nõudmise tundlikkust. Nõudmise tundlikkuseks (hinnaelastsuseks) nimetatakse kauba nõudluskoguse muutmise intensiivsust sõltuvalt sellele eelnenud hinnamuutusest. Hinnaelastsust väljendab elastsuskoefitsient. - Tähistatakse E; - Leitakse jagades müügikäive pärast hinnamuutust müügikäibe mahuga enne hinnamuutust (Käive pärast/käive enne) Müügikäive ehk tulu = Toote hind x toote kogus. - Kulud Kasum E= Käive pärast hinnamuutust/käive enne hinnamuutust= Hind pärast x kogus pärast/hind enne x kogus enne. Normaalelastsus - Ehk ühikuelastsus; - E= 1 - Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui antud kauba hinna suhteline
muutustele Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust. Hädavajalikel kaupadel on suundumus omada mitteelastset nõudlust. Näiteks arsti visiidi tasu, ravimite hinnad, elementaarsed toiduained Luksuskaupadele on omane elastne nõudlus. Näiteks eralennuk, jaht, luksustoiduained Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil: e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus % Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit: e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %) Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse: e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus % Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis, kui pakutava koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele. Kaupade pakkumist loetakse mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele. LOENG 7 - Täieliku konkurentsi turg ja monopol
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
Õige Vale Õige Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Õige Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Väär Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Õige Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Õige Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär
(elasticity) ning arvuliselt väljendatakse elastsuskoefitsientidega. Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus. 22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 , nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on suur, nõudluskõver on järsk; 3) ühikelastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub nõutava koguse protsentuaalse muutusega;
5. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka vale 6. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema õige 7. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk vale 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus õige 9. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise õige 10. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga vale Test 4 1. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. VALE 4
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
·nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele ·nõudluse nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust teiste kaupade hindade muutusele ·nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt t bij t reaalsissetulekute tarbijate l i t l k t muutusest t t Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil: e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus % 34 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsuse arvutamine Nõudluse hinna elastsuskoefitsient e arvutamiseks kasutatakse valemit: e = (Nõudluse mahu muutus %) / (hinna muutus %) Näide. Eeldame,
oleksid nõus maksma vahel. Tootja hinnavaru Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima. 17 V.Pareto kriteerium. Heaolumajanduse definitsioon Heaolu maksimeeritakse, kui ükskõik kelle kasu on võimatu suurendada kellegi teise kasu vähendamata. 18 Elastsuse mõiste Elastsus iseloomustab nõutava/pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes. 19 Nõudluse hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust. - Q P E= : Q P 20 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel Elastne Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1.
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? a. elastsuskoefitsient e on 2,5 ja tegemist on elastse pakkumisega b. elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega c. elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on elastse pakkumisega d. elastsuskoefitsient e on 1 ja tegemist on ühikelastse pakkumisega Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: a. eksporditakse b. imporditakse Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: a. tööjõu nõudlus suureneb b
See kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudlsukõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastuskoefitsient 0, tegemist on täielikult mitteelastse nõudlusega. ELASTSUS JA KOGUTULU Kogutulu rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kogutulu leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel: TR=QxP 1) kui elastuskoefitsient on suurem kui 1, vähendab hinna tõuskogutulu 2) kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. 3) Kui elastsukoefitsient on väiksem kui 1, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne, ja väheneb kui nõudlus on mitteelastne. NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID Nõudlus on seda elastsem,
c. Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad d. Keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu kõverad e. Keskmine püsikulu ja keskmine muutuvkulu kõverad Tagasiside Õige vastus on: Kogukulu ja kogumuutuvkulu kõverad. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Vali üks: a. kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist b. muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku c
d. Mõlemale võrdselt elastne e. Aspiriinitabletid enam mittehinnaelastsed Tagasiside Õige vastus on: Vererõhutablettide puhul väiksema hinnaelastsusega. Küsimus 22 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Küsimus 23 Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On järsu negatiivse langusega b. On laugja, positiivse tõusuga c. On vertikaalne d. On horisontaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Küsimus 24
Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Question 6 Punktid: 0/1 Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema Vastus: Õige Vale Question 7
säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. 75000 47. Milline nendest vastusest iseloomustaks elastset nõudlust? a. nõudlus kummist ja kautšukist valmistatud elastse kauba järele b. situatsioon, kus ostja ei tea ise, millist kaupa ta soovib c. nõudluse muutus reageerib oluliselt hinna muutusele d. siis kui hinna elastsuskoefitsient on 1 e. nõudluse muutus reageerib vähe hinna muutusele 48. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub paremale b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas c. pakkumiskõver nihkub vasakule d. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas 49. Kui majandus on languses, siis: a. valitsuse kulud vähenevad, kuna pole raha, mida töötutele toetuseks maksta b
Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Question 6 Punktid: 0/1 Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema Vastus: Õige Vale Question 7
c. suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust d. paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem Küsimus 15 Küsimuse tekst Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Vali üks: a. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune b. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed c. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne d. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega Küsimus 16 Küsimuse tekst Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonis): Vali üks: a. nihutab EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. nihutab EJ paremale c. EJ-i ei mõjuta d. nihutab EJ vasakule Küsimus 17 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige Vali üks: a
ristelastsus. · Qx Py · Exy = : · Qx1 Py1 o Asenduskaupade ristelastsuse koefitsient on positiivne o Täiendkaupade ristelastsuse koefitsient on negatiivne · Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Qs P · Ep,s = : · Qs P · Pakkumise elastsuskoefitsient on nullist suurem, sest kauba hind ja pakutav kogus muutuvad ühes ja samas suunas. · Pakkumise hinnaelastsuse liigid: o Kui elastsuskoefitsient on ühest suurem, pakkumine on elastne. o Kui elastsuskoefitsient on ühega võrdne, pakkumine on ühikuelastne. o Kui elastsuskoefitsient on ühest väiksem, pakkumine on mitteelastne. Täielikult mitteelastne on näiteks insuliin diabeetikutele. Mida väiksem kaldenurk, seda elastsem nõudlus
Väär Test 6 teguriturud 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Väär Test 6 – teguriturud 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10
seoses muutusega mõnes muus teguris peale hinna (näiteks tootmise kallinemine tööjõu kallinemise, mõne uue maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kaasa Vali üks või enam: nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra !!! nõutava koguse kasvu 25% võrra nõutava koguse kasvu 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra Tagasiside Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu ja siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%. Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Vali üks või enam: nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb nõudluskõvera tõusu kõike nimetatut !!
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
maksu kehtestamise vms tõttu). Küsimus 5 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2.5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa Vali üks või enam: nõutava koguse kasvu 25% võrra nõutava koguse vähenemise 2,5% võrra nõutava koguse kasvu 250% võrra nõutava koguse kasvu 2,5% võrra Tagasiside Kui elastsuskoefitsient leiti koguse suhtelise muudu ning hinna suhtelise muudu jagatisena siis sellest tulenevalt ning Kuna E>1, siis hinna langus toob kaasa nõutava koguse suhteliselt suurema kasvu, antud juhul siis hinna langus 10% toob kaasa nõutava koguse suurenemise 25%. Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab Vali üks või enam: kõike nimetatut
(ceteris paribus) Asenduskaubad Täiendkaubad Elastsuskoefitsient on nulli ja lõpmatuse vaheline number, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastsuse astet Kaarelastsus e keskpunkti elastsus kajastab hinnaelastsuse mõõtmisel elastsuse suurust (reageermistundlikkust) nihkumisel vastava kõvera (nõudlus- või pakkumiskõver) ühest punktist teise, so kaare keskmisena Punktelastsusena arvutatud elastsuskoefitsient näitab elastsuse suurust mingis kindlas nõudlus- või pakkumiskõvera punktis, hindab (protsent)muutusi esialgse koguse, hinna, sissetuleku või teise kauba algse hinna suhtes Pakkumise elastsus Pakkumise elastsuse mõjurid 5. Tarbija valikuteooria alused Tarbija e konsument on ükskõik milline majanduses osaleja e nn majandusagent, kes oma vajaduste rahuldamiseks hüviseid ja teenuseid tarbib
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
suureneb. Palga tõusu sissetulekuefekt (wI) toob kaasa tööjõu pakutava koguse vähenemise, kuna saab sama sissetuleku lühema tööaja eest. Palga muutuse asendus- ja sissetulekuefekt toimivad vastupidises suunas. Kui asendusefekt domineerib on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kui domineerib aga sissetulekuefekt, siis pakuvad inimesed kõrgema palga korral vähem tööd ning sellisel juhul on tööjõu pakkumiskõver tagasipöörduv. Tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient näitab, kui palju suureneb (väheneb) tööjõu pakkumine, kui reaalpalk suureneb (väheneb). Tööjõu pakkumise elastsusele avaldavad mõju: eelistused (vaba aeg, sissetulek, töö), sissetuleku- ja tarbimisootused, hüviste hinnad ja maksude tase. Tööjõu turupakkumiskõver on individuaalsete tööjõu pakkumiskõverate horisontaalsumma, on positiivse tõusuga ning palga tõus ei puuduta ainult juba sellel tegevusalal juba töötavate inimeste valikuid, vaid põhjustab ka uute
antud mudeliga (käitumisvõrrandite ning võrdustega); eksogeensed muutujad on uuritavat näitajat mõjutavad mudelivälised tegurid, mida käsitletakse mudeli seisukohalt etteantud suurustena. 17. Erineva kujuga regressioonimudelid: muutujate suhtes lineaarne, astmefunktsioon, eksponentfunktsioon, logaritmfunktsioon, hüperbool, parabool, logaritmfunktsioon, polünoom. Mudelite võrrandid, joonised, elastsuskoefitsient, lineariseerimine, parameetrite tõlgendused, võrrandite nimetused (poollogaritmiline, log-lin jt), erinevate regressiooni- mudelite võrdlemine. Muutujate suhtes lineaarne mudel Kõige tavalisem mudeli esitusviis on muutujate suhtes lineaarne mudel kujul Y=a0+a1*X+e Regressioonikordaja a1 tähendus: Regressioonikordaja väljendab sõltuva muutuja Y muutust, kui sõltumatu muutuja X muutub ühe ühiku võrra. Üldine võte regressioonikordaja tõlgendamiseks
Arvestustest 6.1 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10
Üldiselt on nõudlus seda elastsem, mida: • rohkem on hüvisel asenduskaupu, • vähem tähtis on hüvis (tarbekaup või luksuskaup), • mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, • mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Mida elastsem nõudlus, seda suurem on nõutava koguse suhteline muutus hinna suhtelisel muutumisel ehk seda tuntavam on hinnamuutuste mõju kogustele (hinnatundlikkus). Küsimus: Kas elastsuskoefitsient on sama nõudluskõvera igas punktis? Vastus: Ei, tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastne madalate hindade korral. Näiteid nõudluse hinnaelastsuse koefitsientidest: • muna 0,1 • liha 0,4 • kirjatarbed 0,5 • kütus 0,5 • majutus 1,2 • väljas söömine 2,3 • lennutransport 2,4 • välismaale reisimine 4,1 Tõlgendus: kui liha hind tõuseb 1% võrra, väheneb liha nõutav kogus 0,4% võrra.
Pakkumiskõver nihkub vasakule, hind tõuseb ja kogus väheneb Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 eurolt 1,8 euroni toob kaasa: nõutava koguse kasvu 25 % võrra Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida: mitteelastsem on nõudlus Kui kauba X hind alaneb 100 eurolt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: Elastne
ka Engeli kõvera kujus: Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, sealhulgas nn luksuskaupade korral kui suureneb sissetulek Inferioorsete kaupade korral viiv sissetuleku suurenemine hoopiski ostetavate(nõutavate) koguste vähenemisele Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1) Inferioorsete kaupadel on aga sissetulekukoefitsient negatiivne. Järelikult võimaldab Engeli kõver graafiliselt kajastada nõudluse sissetuleku elastust ning iseloomustab vastavaid elastsuskoefitsiente. Hinna-tarbimise kõver kujutab tarbija kõigi optimaalsete tarbimiskoguste, sh eelarvejoonte ja ÜKK-te puutepunktide kogumit, tingimusel, et: ühe hüvise (X) ühikuhind Px muutub teise hüvise (Y) ühikuhind Py ning tarbija rahaline sissetulek
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6. Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et a) kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne; b) piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune; c) kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega; d) iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed. 7. Oletame, et MUX / PX > MUY/ PY Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a) vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb; b) rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb;
Vastavat koefitsienti väljendatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluse muutus on antud kauba nõutava koguse kasv või kahanemine kauba kõigi võimalike hindade korral. Graafiliselt kajastab seda kogu nõudluskõvera nihkumine ( paremale nõudluse kasvu ja vasakule nõudluse vähenemise korral). Nõudluse sissetulekuelastsus on nõudluse elastsuse näitaja, mis mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele. Elastsuskoefitsient võrdub antud hinna korral nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus. Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel: kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem; kui hind langeb nõutakse hüvist rohkem. Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. Nõutava koguse muutus leiab aset kauba hinnamuutumise korral. Graafiliselt kajastab
Seega pindala on võrdeline karakteristliku pikkuse ruuduga. Järelikult inimese lihase ristlõike pindala on ka võrdeline l2 - ga. Leiame kuidas oleneb jala liikumise periood keha pikkusest, arvestades, et m l3. F l2 , r l , I m l2 l5 ehk T l5 / ll2 l. Kuid v s/T, kus sammu pikkus s l , siis saame, et v l/l = 1, mis tähendab , et jooksu kiirus ei olene jala pikkusest. Kõik oleneb lihaste kvaliteedist (kiudude arv pinnaühiku kohta, elastsuskoefitsient jne.). Ka loomade puhul on nii, et ühesuguse kiirusega jookseb nii rebane kui hobune. Milline on inimvõimete piir 100 m jooksus? (Õhtuleht Online 01.02.2010 10:27) Teadlaste varasem arvutus näitas, et 100 meetri jooksus on inimvõimete piiriks tulemus 9,48. Kuid nüüd on Usain Bolt jõudnud sellele tulemusele nii lähedale, et nimetatud piiris on hakatud kahtlema. Kui Bolt jooksis maailmarekordi 9,58, oli tema tippkiirus jooksu keskel 45 kilomeetrit tunnis
muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine. Selline lähenemine tarbijatele on hinnaalanduste põhimõtteks. Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E >1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinnamuutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, aga elastsuskoefitsient on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna koefitsiendi väärtus on protsentuaalsete muutuste jagatis. 14 p 0 q TR 0 q 15 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1.Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib majandussüsteemi kui tervikut. Ta analüüsib majanduses toimuvaid protsesse ja püütakse leida võimalusi, kuidas piiratud ressursside tingimustes
(tarbimiseelarvest) juhul kui hüvise ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Sissetuleku (tarbimiseelarve) mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus. Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, kuid inferioorsete kaupade korral hoopiski väheneb. Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1). Inferioorsetel kaupadel on aga sissetulekuelastsuskoefitsient negatiivne. Järelikult Engeli kõver võimaldab kajastada sissetuleku elastsust (vt ka vastav elastsuskäsitluste osa). 1.25 Tarbija valikuteooria rakendusi. Tarbija valik on tarbija otsustus, mida paljude võimalike pakutavate ja vajadusi rahuldavate hüviste seast valida. Tarbija tegelik valik määrab ära tegeliku tarbimisnõudluse mahu ning suunad. Tarbija valikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
