Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb. Inimene valib endale tarbimiskomplekti (mille järgi?), iga majapidamise tootmisotsused : 1) Kasulikkus 2) Hind 3) Sissetulek Igal tarbitaval ühikul on oma kasulikkus ja igal järgneval tarbitaval ühikul kasulikkus langeb. MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3
informatsioonist on esitatud rahalises väärtuse ja on mõeldud kasutamiseks majanduslike otsuste tegemisel. Otsuseid teevad nii ettevõttesisesed kui ka -välised isikud. Juhtimisarvestus on ettevõtte arvestuse osa, mis on korraldatud eesmärgiga saada andmeid ettevõttesiseste juhtimisotsuste tegemiseks. Ettevõttesisesed otsused võib klassifitseerida nelja peamisse tüüpi: 1) finantsotsused, 2) ressursside jaotamisega seotud otsused, 3) tootmisotsused, 4) turundusotsused. Juhtimisarvestus toodab informatsiooni nende otsuste vastuvõtmiseks. Vormiliselt võib juhtimisarvestuse informatsioon olla üldine (pikaajalise planeerimise korral) või detailne (näiteks kulude kontrollimise korral). Juhtimisarvestuse informatsiooni kasutusvaldkonnad: 1) allüksuste juhtide poolt otsuste vastuvõtmine nende allüksust puudutavates küsimustes; 2) juhtide ja allüksuste edukuse mõõtmine ettevõtte, üksikute toodete jne tasanditel;
saab toota konkreetse sisendite kogusega. 24) Majanduslikud kulud ja kasumid. Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood. Lühiperioodil ei ole võimalik kõiki sisendeid muuta, vähemalt üks peab jääma konstantseks. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte võib muuta kõiki. 26) Firma tootmisotsused. Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millis hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. 27) Turustamise olemus ja turustamise eesmärgid. Turustamine ettevõttes väärtuse loomise viimane etapp, haarab tegevusi, mis on valmistoodangu või teenuse müümisega tarbijale. Turustamist mõjutab ettevõtte ühiskondlik ja majanduslik ümbrus.
5 0 0 0 0 3, 0 3, 0 0 0 0 3 3 3 3 AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MR (marginal revenue, piirtulu) on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR=TR/TP Firma tootmisotsused lühiperioodil: Kasum on maksimaalne sellise toodangukoguse juures, mille puhul kogutulu ja kogukulu vahe on maksimaalne või samaväärselt toodangukoguse juures, mille puhul viimase tooteühiku piirkulu võrdub selle tooteühiku piirtuluga Pika perioodi tootmisotsused: Pikal perioodil tootja saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust. Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset
põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. Võrdub kogutulu (TR) muudu ja müüdud koguprodukti
muudu jagatisega.
KASUMI MAKSIMEERIMINE
Selleks et kasumit maksimeerida peaks firma tootma kogust, mille piirkulu (MC) võrdub piirtuluga
(MR).
Kui MR
vajadustele. Pikal perioodil vaadatakse keskmist kogukulu LAC, mis mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldatakse, et tootja võib valida firma erinevate toodangukoguste vahel. Kui on võetud erinevad lühiperioodi keskmised kulud SAC ja nende kõverad ( vastavalt toodangukogusele), siis pika perioodi keskmise kulu kõver ümbritseb lühiperioodi keskmise kulu kõveraid (SAC), puutudes kõigi ressursside erinevate kombinatsioonide SAC kõverate miinimumpunkte. Firma tootmisotsused Firma töö tulemused sõltuvad ühelt poolt kuludest ja teiselt poolt sellest, millise hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. Piirtulu MP on kogutulu muutus, mille põhjustab täiendava toodanguühiku müük. Reegel MC = MR kehtib nii pikal kui lühiperioodil, see on optimaalse toodangukoguse kuldreegel. Pikal perioodil optimaalne on kogus, kus LMC = MR. Peab olema täidetud tingimus hind P > ATC (LAC), sel juhul töötatakse ka pikal
5. Missugune on riigi roll Põhiküsimus Turumajandus Käsumajandus erasektor. Igaüks otsustab ise, mida ta Nii maad, tööd (võib panna 1. Tootmisfaktoreid oma käsutuses olevate inimesi tööle kuhu tahes) kui kontrollib... tootmisvahenditega teeb. Otsuste kapitali omab ja kontrollib ainult põhjuseks on kasumisoov. riik. 2. Tootmisotsused "nähtamatu käsi". Toodetakse seda, Riik toodab kõiki asju, tootmine teeb... mille järele on nõudlust. pannakse paika plaanide kaudu. Pakkumisele orienteeritud 3. Hind määra- Turul, nõudmise ja pakkumise suhtena. riigi poolt oma suva järgi. takse... "nähtamatu käsi". põhjustab Riik, ideaalvariandis püüab 4
1. Kes kontrollib tootmisfaktoreid? 2. Kes määrab, mida toota? 3. Kes määrab hinna? 4. Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? 5. Missugune on riigi roll? Põhiküsimus 1. Tootmisfaktoreid kontrollib Turumajandus: igaüks otsustab ise, mida ta oma käsutuses olevate tootmisvahenditega teeb. Otsuste põhjuseks on kasumisoov. Käsumajandus: nii maad, tööd (võib panna inimesi tööle kuhu tahes) kui kapitali omab ja kontrollib ainult riik. 2. Tootmisotsused teeb Turumajandus: “nähtamatu käsi”. Toodetakse seda, mille järele on nõudlust. Käsumajandus: riik toodab kõiki asju, tootmine pannakse paika plaanide kaudu. 3. Hind määratakse Turumajandus: turul, nõudmise ja pakkumise suhtena. Käsumajandus: riigi poolt oma suva järgi. 4. Jaotamise otsused teeb Turumajandus: “nähtamatu käsi”. põhjustab ebavõrdsust, suutlikumad saavad rohkem. Käsumajandus: riik, ideaalvariandis püüab jagada võrdselt 5. Riigi roll
Peab aga nentima, et olenevalt koolkonnast võib kogupakkumise kõvera kuju olla väga erinev, sest erinevead majandusteadlased kasutavad erinevaid lähenemisviise 1.46.1 Põhilisteks kogutoodangut mõjutavateks teguriteks on 1)töö tootlikkus 2)üldine palgatase 3)tootmiskulude suurenemine Kogupakkumise puhul on üheks oluliseks probleemiks tema vastavus kogunõudlusele ehk optimaalse toodangu mahu leidmine. Tegelikkuses pole optimaalse toodangu mahu leidmine lihtne, sest tootmisotsused baseeruvad mitte ainult jooksva perioodi hindadel vaid ka hinnaootustel, kuna osa toodangust müüakse tulevikus. 1.46.2 Kogupakkumise kõver Kogupakkumise kõver jaguneb kaheks osaks. Horisontaalset lõiku nimetatakse Keynesi sektoriks. Selles sektoris, alustades liikumist punktist A, asub majandus kaugel potentsiaalsest tootmismahust. Vabad tootmisressursid ja kõrge tööpuudus võimaldavad nõudmise kasvades suurendada tootmist ja tööhõivet, säilitades algset hinnataset H