Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer) (1)

Q: Mida toota Kuidas toota?

Vastus leiad õppematerjalist: Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Tallinna Tehnikaülikool - Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida toota Kuidas toota?

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted

Piiratud ressursid ja tootmistegurid

mikro ja makroökonoomika sisu

majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid
Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi.
Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel.
Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad ), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus).
Tootmine ja tarbimine:
Tootmine on hüviste valmistamine.
Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.
Tootmistegurite kategooriad:

MAA – hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada.

TÖÖ – inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks.

KAPITAL – hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali.

ETTEVÕTLIKKUS – inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks.
Tootmisprotsessi väljundid on hüvised ( kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus.
Majandusagendid on:

kodumajapidamised

firmad

avalik sektor (riik, valitsus)

välismaailm
Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg ; ressursside ehk tootmistegurite turg
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid , neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna .
Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut .
Majanduslik valik:
Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine.
Valik põhineb: loodetava marginaal - ehk piirkasu ja tehtava marginaal- ehk piirkulu võrdlusel.
Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks.
Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem.
Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline ; matemaatiline
Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu:

Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine .

Oletuste tegemine a) ceteris paribuse eeldus b) käitumuslikud oletused

Hüpoteesi või prognoosi formuleerimine (hüpotees- teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm kohta; prognoos- teadusliku ettenägemise eri vorm)

Mudeli paikapidavuse kontroll
Analüüs jaguneb: 1) positivistlik- olemasolevate majandustingimuste ja –poliitikate ning nende mõju analüüs 2) normatiivne- otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on
Võimalikud analüüsi vead: 1) Vale põhjuse viga – arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 2) Kompositsiooni viga – selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes.
Graafiline analüüs: Graafik peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid .
Funktsionaalne sõltuvus – ühe muutuja väärtus sültub teise muutuja väärtusest.
Sõltuvused: 1) muutused mõlemas muutujas samasuunalised; 2) muutused näitajates vastassuunalised.
Alternatiivkulu – on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. Alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
Tootmisvõimaluste kõver – kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.
Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht , seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda , et antud hüvise kogust suurendada.
Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine – nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused
Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota?
Nõudlus ja pakkumine
Turu olemus – turg on institutsioon , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. Kohalik toiduturg, ärikeskus, väärtpaberibörs, krediiditurg, tööturg, välisvaluutaturg jne.).
Nõudlus – kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus ).
Nõutav kogus – on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudlusseadus – sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus).
Nõudluskõver: on negatiivse tõusuga; selle põhjused on 1) piirakasulikkus väheneb hüvise tarbimisel; 2) hinna muutuse asendusefekt ; 3) hinna muutuse sissetulekuefekt.
Turunõudlus D – kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavaste koguste summa vahel (turunõudluskõver on individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma).
Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek; teiste hüviste hinnad; tarbijate ootused (oma tulevaste sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); tarbijate arv; tarbijate maitse ja eelistused .
Hüvised
Asendushüvised – võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu.
Täiendhüvised – kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.
NB! NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises pikki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. NÕUDLUSE MUUTUS toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise. Nõudluse muutust põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus.
Pakkumine kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa (ceteris paribus).
Pakutav kogus – kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa.
Pakkumisseadus – sätestab, et hüvise pakutav kogus muutub hüvise hinnaga samas suunas (ceteris paribus).
Pakkumiskõver – positiivse tõusuga. Selle põhjused: 1) kõrgema hinna korral on tootjad huvitatud suurema koguse pakkumisest; 2) kõrgema hinna korral suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust.
Kasvavate alternatiivkulude seadus – sätestab, et täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse.
Turupakkumine S – kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma).
Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid
NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus.
Turg
Turu ülejääk – on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
Turu puudujääk – on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
Turu tasakaal
Tasakaaluhind – on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku.
Tasakaalukogus – on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused.
Maksimumhind – on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi.
Miinimumhind – on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi.
Nõudluse ja pakkumise muutumine
NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas.
PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja –hinna muutumise vastassuunas .
Elastsus
NÕUDLUSE HINNAELASTSUS – kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSENT – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust.
E=ΔQ/Q : ΔP/P
Nõudluse hinnaelastsuse liigid:
ELASTNE NÕUDLUS – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on › 1
ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsent = 1
MITTEELASTNE NÕUDLUS – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on ‹ 1
Kaarelastsuse valem:
Koefitsent leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel.
Q1 – Q2 p1 – p2
E = –––––––– : ––––––––––– =
(Q1 + Q2) : 2 (p1 + p2) : 2
Q1 – Q2 p1 – p2
= ––––––––– : –––––––––-
Q1 + Q2 p1 + p2
Kogutulu ja elastsuse seos
KOGUTULU (TR) – on rahasumma , mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p
Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi
Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks.
Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi.
Lineaarne nõudluskõver – nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad
Täielikult elastne nõudluskõver – nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne.
Täielikult mitteelastne nõudluskõver – nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
Nõudluse elastsuse mõjurid: asenduskaupade arv; hüvise tähtsus tarbija jaoks; hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.
Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent – kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui ka Engeli kõvera abil.
Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele.
Δ Q Δ M
Em = –––– : –––––-
Q1 M1
Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE – korral on koefitsent positiivne. Luksuskaupade koefitsent › 1; esmatarbekaupade koefitsent ‹ 1; INFERIOORSETE – kapuade korral on koefitsent negatiivne.
Nõudluse ristelastsus – mõõdab hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele:
ΔQx ΔPy
Exy = –––– : –––––
Qx1 Py1
ASENDUSKAUPADE nõudlus ristelastsuse koefitsent on positiivne. TÄIENDKAUPADE ristelastsuse koefitsent on negatiivne.
Pakkumise hinnaelastsus kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele.
Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: ajaperioodi pikkus; alternatiivkaupade olemasolu.
Tootmine ja kulud
Tootmisprotsessi SISENDID on ressurssid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. Tootmisprotsessi VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka.
Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota.
Tootmisfunktsiooni saab esitada: verbaalselt; tabeli kujul; graafiliselt; matemaatiliselt.
Tootmisfunktsioon matemaatilisel kujul: TP=f(L,K), kus TP-firma koguprodukt, L-kasutatud töö hulk, K-kasutatud kapitali kogus.
Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega.
Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav .
Pikaks perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust.
Püsiressurssid on need ressursis, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Muutuvressursid on need ressursid, mille suurust saab firma muuta ka lühiperioodil.
Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis: AP=TP/L
Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine: MP=ΔTP/ΔL
TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused:

kui MP › AP, siis AP suureneb,
kui MP ‹ AP, siis AP väheneb,
seega, MP=AP, kui AP on maksimaalne,
seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab,
kui MP on negatiivne, TP väheneb,
kui MP=0, siis TP on maksimaalne

Kahaneva piirtootlikkuse seadus – kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega.
Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes.
Otsesd kulud – on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult.
Kaudsed kulud – mõõdavad tulu, mida antud ressurss ooleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Firma kulude iseloom:
Arvestuslikud kulud – on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises.
Majanduslikud kulud – on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises.
Firma püsi- ja muutuvkulud :
PÜSIKULUD (FC) – on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu.
MUUTUVKULUD (VC) – on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
Piirkulu (MC) – mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu:
MC = ΔTC : ΔTP, kus TC = firma kogukulud
MC = ΔVC : ΔTP
Keskmised kulud: keskmine püsikulu AFC=FC/TP; keskmine muutuvkulu AVC=VC/TP; keskmine kogukulu ATC=TC/TP
Kuna pikal perioodil pole firmal püsikulusid, on tal ainult üks kogukulukõver ja ainult üks keskmise kulu kõver (LAC). LAC kõver puudutab iga lühiperioodi keskmise kulu (SAC) kõverat sellises punktis, kus antud tootekoguse keskmine kulu on minimaalne.
Täielik konkurents
Hüviste turu tüübid:

täielik konkurents

monopol

monopolistlik konkurents

oligopol
Turu struktuur kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: firmade arv harus; turule pääsemise tingimused; firma toodangu homogeensus või heterogeensus; konkurentsi vormid
Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned: suur arv ostjaid ja müüjaid; homogeenne (ühetaoline) toodang; täieliku info olemasolu; ressursside täielik ja vaba mobiilsus ehk turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine.
Täielikult konkureeriv firma (TKF) on HINNAVÕTJA – kuna ükski firma üksinda ei suuda turuhinda mõjutada. Firmad võivad varieerida üksnes oma toodangumahtu. TURUHINNA määrab ära turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt.
TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis lähtub turuhinnast; kuna nõudluskõver on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega p=MR.
Piirtulu – on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = ΔTR : ΔTP, kus TR on kogutulu, TP – koguprodukt.
Firma kasum:
ARVESTUSLIK KASUM – kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet.
NORMAALKASUM – kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu.
MAJANDUSKASUM – on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi.
Kasumi maksimeerimise kuldreegel – TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi , tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR=MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel)
Lühiperioodi kahjum :
Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib ta

kahjumile vaatamata oma tegevust jätkata, või
tegevuse ajutiselt lõpetada

Tegevust on mõtet jätkata siis, kui firma poolt saadav tulu ületab tema muutuvkulud (TR › VC) või, teisisõnu, kui turuhind ületab firma keskmised muutuvkulud (p › AVC)
Sulgemishind – on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga . Sulgemispunktis MC=AVC min
Kasumilävel ehk tasuvuspunktis saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga : p=ATCmin.
Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR=TC).
Pakkumiskõver
FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER – on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti.
TURU PAKKUMISKÕVER – kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat.
Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit.
Mittetäielik konkurents
Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: monopol; monopolistlik konkurents; oligopol
Monopol ja turukaitsetõkked
Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud.
Turukaitsetõkked:

mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks,
seaduslikud piirangud (patendid, litsensid, jne)
kontroll oluliste ressursside üle

Monopoolne firma
Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga. Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades. Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb.
Monopoli tegevus:
MONOPOL MAKSIMEERIB OMA KASUMI VÕI MINIMEERIB OMA KAHJUMI, kui ta suudab katta vähemalt oma keskmise muutuvkulu ning leiab sellise kombinatsiooni , mille korral piirtulu võrdub piirkuluga (MC=MR).
LÜHIPERIOODIL võib monopol saada majanduskasumit või –kahjumit. Niipea, kui hind ei suuda katta keskmist muutuvkulu, lõpetab firma tegevuse.
PIKAL PERIOODIL võib monopol erinevalt TKF-ist saada majanduskasumit, kuna uute firmade juurdetulek harusse on raskendatud.
Monopoli efektiivsus
Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise.
Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned:

turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur
firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt)
toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt)
turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid

Monopolistliku konkurentsi firma
Firmal on teatav monopoolne võim. Seega suudab ta teatud määral mõjutada oma tootangu hinda. Järelikult on firmal negatiivse tõusuga nõudluskõver, kuigi firma turuosa on suhteliselt väike. Firma piirtulu on seega väiksem kui toodangu hind (MR ‹ p).
Ka monopolistliku konkurentsi turul kehtib kasumi maksimeerimise kuldreegel (MR=MC). Kuna
MR ‹ p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC ‹ p)
Lühiperioodil võib firma saada kas: kahjumit; kasumit; nullkasumit.
Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise turuosa.
Oligopol
Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid.
Oligopoli üheks juhuks on duopol . See on turustruktuur , kus tegutseb 2 firmat.
Oligopoli tunnusjooned: 1. toodang on homogeenne või diferentseeritud; 2. turukaitsetõkete olemasolu a) mastaabisääst, b) seaduslikud piirangud; 3. firmade vastastikkune sõltuvus, mis tuleneb firmade väiksest arvust.
Oligopoli mudelid
Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteist vastastikku sõltuvad, on üksikfirmade käitumise uurimine küllalt keeruline. Ja kuna firmad võivad väga erineval moel käituda, on oligopolide tegevuse analüüsimiseks koostatud mitmeid erinevaid mudeleid .
Tuntumad oligopoli mudelid:

murtud nõudluskõver
kartell
juhtpositsioon hinnamuutuses ( hinnaliider )
mänguteooria
kulupõhine hinnakalkulatsioon

Murtud nõudluskõver
Selle mudeliga saab selgitada hindade stabiilsust muutunud tootmiskulude korral. MUDELI EELDUS: juhul, kui üks firma alandab oma toodangu hinda, järgnevad konkurendid tema eeskujule; aga kui üks firma tõstab oma toodangu hinda , teised talle ei järgne. PÕHJENDUS: kui üks firma tõstab hinda, siis teised ei tee seda sellepärast, et nad loodavad hinda tõstnud firma kliendid endale saada. Hinna langetamise korral on mõttekas eeskuju järgida, et mitte kaotada oma kliente odavamat hüvist müüvale firmale.
Kui konkurendid järgivad teise firma algatatud alandamist, samas aga hinnatõusuga kaasa ei lähe, on oligopoli nõudluskõver murtud. Hinnavahemikus p › pe langeb nõudluskõver kokku elastsemat nõudlust väljendava nõudluskõveraga ja vahemikus p ‹ pe langeb ta kokku vähem elastset nõudlust kajastava kõveraga.
Kartell
Kartelli moodustav grupi firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol. KARTELLI EESMÄRK: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp. Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta.
Hinnaliider
Hinnaliidri mudeli korral kehtestab haru toodangu hinna, mis maksimeerib haru kui terviku kasumi, üks või väike grupp firmasid, kusjuures ülejäänud firmad järgivad liidri tegevust. Kuna sellise tegevuse tulemus sarnaneb avaliku kollusiooni omale, nimetatakse seda ka vaikivaks kollusiooniks.
Mänguteooria
Mänguteooria vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat . Ta analüüsib firmade käitumist, kui nende otsused mõjutavad teiste firmade tegevust, ja keskendub seejuures sellele, kas firmad soovivad teha koostööd või omavahel konkureerida.
Kulupõhine hinnakalkulatsioon
Mudel, mille korral toodangu hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse hinnakõrgend. Hinnakõrgend ON VAJALIK selleks, et katta kulud, mida ei saa otseselt siduda konkreetse kaubaühikuga, ja kindlustada firmale kasum. Mudel selgitab, miks võib firma olla huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest.
Mittetäieliku konkurentsi ebaefektiivsus
Mittetäieliku konkurentsi turu firmad on ebaefektiivsed, kuna kehtestavad oma toodangule kõrgema hinna ja toodavad väiksemat kogust kui seda teeksid täielikult konkureerivad firmad. Samas saavad suured firmad kasu tänu mastaabiefektile ja tehnoloogilsitele eelistele.
Seetõttu mittetäielikku konkurentsi enamasti ei takistata, kuigi firmasid püütakse seadusandluse ja reguleerimise kaudu mõjutada, et nad oma turujõudu ei kuritarvitaks. Sel eesmärgil ongi enamikus riikides olemas konkurentsiseadus .
Tootmistegurite (ressursside) turg
Tootmistegurite ehk ressursiturg on turg, kus ressursside (maa, kapital, töö) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse.
Ressursside nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest.
Ressursside tuletatud nõudlus sõltub konkreetselt: 1. antud ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast; 2. ressursi ehk tootmisteguri tootlikkusest.
Tootmisteguri piirprodukt (MP) on tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus). MP = Δ TP : Δ L, kus TP tähistab firma kogutoodangut ja L kasutatud tööühikuid.
Kahaneva piirtootlikkuse seadus – vastavalt nimetatud seaduse toimele hakkab selle teguri piirpodukt, mille suurust tootmismahu suurendamise eesmärgil muudetakse, teatud hetkel kahanema, kui teiste tootmistegurite hulk ja tehnoloogia jääb samaks.
Piirprodukti tulu (MRP): 1) tootmisteguri ühe täiendava ühiku poolt toodetud piirproukti müügist saadud tulu MRP=MP*MR, kus MR tähistab piirtulu; 2) täiendav tulu, mis saadakse tootmistegurite hulga suurendamisel ühe ühiku võrra MRPL=ΔTR / ΔL, kus MRPL tähistab töö piirprodukti tulu ja TR firma kogutulu.
Piirprodukti väärtus (VMP) – kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu. VMP=MP*p
VMP ja MRP seos
Täieliku konkurensti turul MRP=VMP, sest p=MR
Mittetäieliku konkurentsi turul MRP ≠ VMP, sest p≠MR; MRPL=MP*MR
Töö-tajate arv (L)
Tootmiskogus (TP)
Ühiku hind (p)
Kogutulu
(TR)
MRP(MP * MR)
Piirtulu (MR)
Piirprodukt (MP)

p*TP
ΔTR : ΔL
ΔTR : ΔTP
ΔTP : ΔL
1
5
19
95
95
19
5
2
9
15
135
40
10
4
3
12
12
144
9
3
3
Piirprodukti tulu MRP arvutamise 2 võimalust
Tootmisteguri piirkulu (MFC)
MFC ehk MRC (ressursi piirkulu) kujutab endast tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnevat lisakulu. MFC=Δteguri kogukulu / Δteguri hulk
Täieliku konkurensi turul, kus tegu hinnavõtjaga, võrdub tootmisteguri (TÖÖ) piirkulu selle teguri turuhinnaga (palgaga) MFC=w, kus w tähistab tööjõu hina (palka).
Kasumi maksimeerimise reegel – kasumit maksimeeriva tootmistegurite hulga kindlaksmääramise tingimus: MRP=MFC
Hinnavõtja kasumi maksimeerimine:
Tööta-jate arv (L)
Töö piirpro-
dukt (MP)
Hüvise hind (p)
Tööjõu hind (palk) (w)
Töö piirkulu (MFC)
Töö piirpro-dukti väärtus (VMP)
1
5
10
20
20
50
2
4
10
20
20
40
3
2
10
20
20
20
Töö piirprodukti (MRP) kõver – on firma jaoks tööjõu nõudluskõver. Näitab, kui suur on täiendav tulu, mida firma saab tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele. On negatiivse tõusuga, kuna toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus (MP väheneb) ja seetõttu MRP väheneb.
Hinnakujundaja kasumi maksimeerimine:
Töötajate arv (L)
Palk (w)
Töö kogukulu (TC)
Töö piirkulu (MFC)
Töö piirproduk-ti tulu (MRP)
0
0

1
8
8
8
20
2
9
18
10
18
3
10
30
12
16
4
11
44
14
14
5
12
60
16
12
6
13
78
18
10
7
14
98
20
8
Tootmisteguri nõudluse muutus
Seda põhjustab: 1) teguri abil valmistatava hüvise nõudluse muutus; 2) teguri tootlikkuse muutus; 3) teiste tegurite hinna muutus.
Teguri nõutava koguse muutust põhjustab tootmisteguri hinna muutus.
Kulu maksimeerimise tingimus – Tootmiskulusid minimeeriva tootmistingimuste kombinatsiooni leidmise tingimus: firma tootmiskulud on minimaalsed siis, kui kõigi tegurite piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdeks.
Rahvamajanduse ringkäik ja SKP mõõtmine
Tulude-kulude ringkäik
Ringkäigu lihtsustatud skeemis on 2 majandusobjetki: kodumajapidamised, mis koosnevad üksikisikust või ühise eelarvega leibkonnast (perekonnast); ettevõtted (firmad).
Kodumajapidamised kui ressursside (töö, maa, kapital) omanikud, saavad nende eest firmadelt teguritulu , mille eest ostetakse ettevõtteis valmistatud kaupu ja teenuseid. Viimaste müügist saadud raha on firmade tulu.
Kui ringkäik oleks suletud süsteem, kulutaksid kodumajapidamised kogu teguritulu hüviste ostuks ja firmad kulutaksid kogu oma tulu ressursside muretsemiseks ja omanikele kasu jaotamiseks. Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendensi.
Tegelikkuses osalevad ringkäigus ka avalik sektor (valitsussektor) ja finantsinstitutsioonid . Seepärast pole ringkäik täiesti suletud süsteem: osa teguritulust võivad kodumajapidamised säästa, osa läheb maksudeks ; ka firmad maksavad makse.
Väljavoog – on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud.
Sissevoog – on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset.
Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel.
Tulude-kulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg .
Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse.
Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import , samuti välisinvesteeringud.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) – mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.
Rahvamajanduse arvepidamine – on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks.
SKP arvutamise viisid: 1. tarbimise meetod (kulutuste lähenemisviis); 2. sissetulekute meetod; 3. tootmise meetod.
Kulutuste ehk tarbimise lähenemisviis – SKP leidmiseks liidetakse kõik erinevate majandussubjektide (kodumajapidamiste, firmade, avaliku sektori ja välissektori) tehtud kulutused lõpptoodangu ostmiseks (lähtudes toodangu turuväärtusest).
Tarbimiskulutused (C) – on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks.
Investeeringud (I) – on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks.
Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse.
Varud – on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos.
Avaliku sektori kulutused (G) – sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks.
Tulusiirded – on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata.
Netoeksport (X-M) – on välismaalaste kulutused kodumaistele hüvistele (eksport, X), miinus kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud teistes riikides toodetud hüviste väärtus (import, M).
Kogukulutused (E) – on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoeksprdi summa.
SKP=E=C+I+G+(X-M)
Sissetulekute lähenemisviis
SKP leidmiseks liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: palk kui tasu tööjõu teenuse eest, rent kui tasu maa kasutamise eest, intressid kui tasu raha kasutamise eest, kasum kui tasu ettevõtlikkuse eest.
Lisaks nimetatud tuludele sisaldab SKP: 1. amortisatsiooni; 2. kaudseid makse.
Amortisatsioon (D) – on osa hüviste tootmiskulust; summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes väärtust kaotavad ; kulutused kulunud kapitalikaupade asendamiseks.
Kaudsed maksud – on seotud spetsiifilise majandustegevusega. Sisalduvad hüviste hindades (aktsiisimaks, käibemaks jne).
Subsiidiumid – on osa sissetulekust , aga mitte toodangu väärtusest, seepärast SKP arvutamisel nad lahutatakse sissetulekutest.
Tootmise meetod
SKP suurust mõõdab väärtuskasvude summa.
Väärtuskasv (lisandväärtus) hõlmab üksnes uut loodud väärtust. Võrdub hüvise turuhind miinus teistelt tootjatelt hangitud ja hüvise valmistamiseks kasutatud materjali, pooltoodete jne maksumus.
Lõpptoode – on ette nähtud tarbimiseks , mitte edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks.
Vahetoode – on teiste hüviste valmistamiseks kasutatav toode.
Väärtuskasv – väldib mitmekordset arvestust. Tema kujunemist uuritakse rahvamajandusharude kaupa.
Reaalne SKP – on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKP-d võrreldavates ( baasaasta ) hindades; leitakse nominaalse ( jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga.
SKP deflaator – on kõigi SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni.
SKP nom
deflaator = -------------------- * 100%
SKP reaalne
Inflatsioon = deflaator – 100
Sisemajanduse puhasprodukt – võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid.
Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega.
Rahvamajanduse puhastulu – ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu.
Rahvatulu=SKP-D-kaudsed maksud.
Tarbimine, säästmine ja investeerimine
Kogunõudlus (AD) – on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand )
Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (X-M)
Kogunõudluse mudeli eeldused: 1) eeldame, et tegemist kahesektorilise majandusega ( majapidamised ja ettevõtted); 2) eeldame, et tegelikud ja planeeritud tarbimiskulutused langevad kokku (st kõigi tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured kui planeeritud kulutused).
Majanduse tasakaal
Kui kahesektoriline majandus on tasakaalus, siis tegelik kogutoodang (SKP=Y) võrdub kogunõudlusega (AD). Seega, SKP=Y=AD
Kogunõudlus kahesektorilises majanduses
Kogunõudlusega võrduvat kogutoodangut (Y) võib kajastada kogunõudluse komponentide kaudu. Seega, kahesektorilises majanduses Y=C+Id.
Kasutatav tulu (Yd)
Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit ja järelikult makse ja tulusiirdeid, kasutatakse kogu rahvamajanduses loodud tulu (Y) majapidamiste ja ettevõtete poolt ära. Seega, kogutulu (kogutoodang) võrdub kasutatava tuluga (Yd). Y=Yd=C+Id.
Kogunõudluse komponendid (2)
Kahesektorilises majanduses, kus pole välissektorit ja seega importi, hõlmavad tarbimiskulutused (C) kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi (tavaliselt aasta) jooksul.
Autonoomne ja indutseeritud tarbimine
Autonoomne tarbimine leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub.
Indutseeritud tarbimine erinevalt autonoomsest muutub, kui kasutatav tulu muutub.
Tarbimisfunktsioon - väljendab seost kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste vahel: C = C0 + cYd, kus C0 ja c on konstandid: C0 tähistab autonoomset tarbimist ja c väljendab tarbimise piirvalmidust.
Mudeli eeldus – eeldatakse, et tarbimist mõjutavad tegurid (inimeste jõukus, hindade tase, tulevikuootused, raha laenamise tingimused, inimestele kuuluvad kestvuskaubad jne) on konstantsed.
Tarbimise piirvalmidus (MPC) – tarbimise piirvalmidust (MPC) kajastav konstant (c) kujutab endast tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhet. Teisisõnu, MPC näitab, kui suur osa kasutatav tulu ühest täiendavast rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks. MPC = ΔC : ΔYd
MPC ( marginal propensity to consume).
Keskmine tarbimisvalmidus (APC) – kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet APC = C : Yd ; APC ( average propensity to consume)
Säästmine
Sääst on kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita S=Yd-C;
Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe MPS=ΔS : ΔYd
Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :ΔYd
Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S=Yd-C), siis kehtivad järgmised seosed: MPC+MPS=1; APC+APS=1
Tarbimine ja säästmine:
Yd
C
S
APC
MPC
MPS
100
120
-20
1,2
0,8
0,2
200
200
0
1,0
0,8
0,2
300
280
20
0,93
0,8
0,2
400
360
40
0,9
0,8
0,2
500
440
60
0,88
0,8
0,2
600
520
80
0,86
0,8
0,2
Kogunõudluse komponendid (3)
Investeeringud (I) kujutavad endast kulutusi kapitalikaupade ostmiseks või tarbimiseks.
Kapitalikaubad on tootmisprotessis kasutatavad hooned, masinad, seadmed.
Investeeringud tähendavad ka varude soetamist.
Investeeringud – mudelis käsitletakse investeeringuid lihtsuse huvides kui autonoomseid muutujaid (st kasutatava tulu tasemest sõltumatuid)
Eristatakse: 1) plaanitud investeeringuid (Id); 2) plaanimata investeeringuid. Id – desired investment.
Plaanitud investeeringud – kujutavad endast nende äri- ja elamuinvesteeringute summat, mida majapidamised ja firmad on soovinud teha.
Plaanimata investeeringud – kujutavad endast varude muutusi, mis tulenevad firmade suutmatusest turusituatsiooni õigesti hinnata.
Tegelikud investeeringud – kujutavad endast plaanitud ja plaanimata investeeringute kogusummat.
Majanduse tasakaal:
Y
C
S
Id
AD
Seos
Varud
300
250
50
70
320
AD>Y
Vähenevad
350
290
60
70
360
AD>Y
Vähenevad
400
330
70
70
400
AD=Y
const
450
370
80
70
440
AD

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 275 allalaadimist

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #1

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #2

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #3

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #4

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #5

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #6

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #7

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #8

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #9

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #10

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #11

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #12

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #13

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #14

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #15

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #16

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #17

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #18

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #19

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #20

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #21

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal-M-Randveer #22

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

275 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karioravaid Õppematerjali autor

Õppejõud M.Randveeri poolt õpetatud mikro ja makroökonoomika eksamikontspekt, mis on tehtud loenguslaidide põhjal. Sisaldab:
põhimõisted; nõudlus ja pakkumine; elastsus; tootmine ja kulud; täielik konkurents; mittetäielik konkurents; tootmistegurite (ressursside) turg; rahvamajanduse ringkäik ja SKP mõõtmine; tarbimine, säästmine ja investeerimine; rahvusliku kogutulu määramine; fiskaalpoliitika; inflatsioon ja töötus

nõudlus pakkumine elastsus tootmine kulud täielik konkurents mittetäielik konkurents tootmistegurite

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. ...

Micro_macro ökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Matemaatika

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

Astronoomia

docx

Nimetu

Kategoriseerimata

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

Põhjalik ülevaade kõigist vajalikest mikro-makro kursuse mõistetest ja teooriatest. Samuti valemid. Tehtud punase ja sinise õpiku põhjal

Micro_macro ökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Nii I kui ka II kontrolltöö konspekt, võimalusel ka joonised kontrolltestid lahendatult. I loeng • Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. • Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( • Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) • Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. • Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. • Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) • Tootmine – hüviste valmistamine • Tarbimine – kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks I seminar - I kontrolltest • Õige-vale. Tee vale õigeks! • Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale o Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi. Majandusanalüüsi õigesti kasutades saableevendada ressursi piiratuse probleemi. • Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. Vale o Mikroökonoomilise analüüsi • Oletame, et tootmisvõimaluste kõver puututab hüvise a telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal. See tähendab, et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A pluss 20 ühikut hüvist B. Vale o See tähendab, et saab toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 ühikut hüvist B. o NB! Igas TVK peal olevas punktis on tootmine efektiivne, kui sees pool, siis ebaefektiivne. Väljaspool asudes ei ole see praeguste ressurside puhul võimalik. • Töötajate arv kasvades nikub tootmisvõimaluste kõver paremale ( väljapoole) Õige

Mikro- ja makroökonoomika