Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25. Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 26...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni minister loodab, et peagi jõuab arengufondi seaduse eelnõu ka riigikogusse. Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, m...
, kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19...
SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv...
2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...
Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt 4) Netoeksport ( X M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import, M). Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused SKP = E = C+I+G+(X-M) 7. SKP tulude meetodil Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: - palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest - rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+ - intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti:...
PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad...
Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. 10 Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest. · Jagatud kulu Hinnatundlikkust määravaks teguriks on ostja poolt tegelikult makstava hinna osatähtsus. Inimesed ostavad mitmeid tooteid, mille eest maksab tervenisti või osaliselt keegi teine. Mida väiksem on ostjate poolt tegelikult makstava hinna osa, seda vähem hinnatundlikud nad on. Efekti võib anda isegi näilik kulude jagamine. Võimaldades ostjale krediiti, vähenevad tema kohesed kulud ning ostja...
Rahvamajanduse kogutulu määramine Avaliku sektori kulutused E = C + Id + G Kogutoodangu täishõivetase igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kogunõudlus rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel....
Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed) 4) Netoekspert (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvatud kodumaiste teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E) SKP=E=C+I+G+(X-M) SISSETULEKUTE LÄHENEMISVIIS Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: 1) palgad (tasu tööjüu teenuste eest) 2) rent (tasu tootmistegurite kasutamise eest) 3) intressid (tasu raha kasutamise eest) 4) kasum (ettevõtte omanike tulu. Kogukasum jaotatud: korporatsioonide kasum ja mittekorporatiivsete ettevõtete tulud)...
Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28...
Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika....
Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset. Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus ,,Mo" on autonoomne import ja ,,m" on impordi piirkalduvus (MPM) Kogunõudlus AD on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine AS on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus)...
Nende hinnad on madalad. 16. Vaesuse puhul ületavad väljaminekud sissetulekuid. 17. Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis 18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades...
Impordi maht võib muutuda, kui kogutulu muutub. Seega pole ta autonoomne muutuja. Impordifunktsioon on tavaliselt järgmise kujuga M=M0+mY, kus M0 on autonoomne import, m on impordi piirvalmidus. Impordi piirvalmidus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet: MPM=M/Y Lihtsuse huvides eeldatakse, et M=M0. Seega netoeksport on konstant. Majanduse tasakaal Majandus on tasakaalus, kui kogukulutused (kogunõudlus) ja kogutoodang on võrdsed, st kõik, mis on toodetud, realiseeritakse: AD=Y=C+Id+G+(XM) Majanduse tasakaal (3) Y C Id G X M AD (E) 500 400 35 100 15 550 600 475 35 100 15 625 700 550 35 100 15 700 800 625 35 100 15 775 900 700 35 100 15 850 Sisse ja väljavood Sissevood kujutavad endast raha lisandumist tulude (kulutuste) voole. Siia kuuluvad planeeritud investeeringud,...
AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest...
investeeringud elamumajandusse- investment in housing 35.käibemaks, lisandväärtusmaks- value-added tax, turnover tax, sales tax 1. Majanduskasv - economic growth/ expanding economy 2. Tarbjahinnaindeks - consumer price index 3. Aastane inflatsioonimäär - annual rate of inflation 4. Hüpoteeklaenude intressimaksed - mortgage interest payments 5. Langus täistööajaga töötamises - fall in full-time employment 6. Avaliku sektori kogukulutused - total public expenditure 7. Peamised tuluallikad - main sources of revenue 8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12. masinad ja seadmed - machinery and equipment 13. sisemajanduse kogutoodang - gross domestic product 14...
Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb...