Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär I-investeerimiskulutsed Kasutatav tulu
SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG
d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb
Hoolekande asutusi kokku 322, nendest 54 asutuses osutati kahte või enamat teenust. Ööpäevaseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177 (s.o 55% teenuseosutajatest), nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile. Teenuste lõikes osutas täiskasvanute (v.a psüühiliste erivajadustega täiskasvanud) hooldamisteenust 120, psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hoolekandeteenust 28 ja asenduskoduteenust 35 asutust. Eesti sotsiaalse kaitse kogukulutused 1999 2008 Sotsiaalkaitse kogukulutused elaniku kohta Euroopas 2008 aastal Tervena elada jäänud aastad Näitaja, mis ühitab suremuse ja haigestumuse andmed. Näitaja arvutamiseks on vaja andmeid terve ja haige elanikkonna osatähtsuse kohta ning suremuse andmeid vanuseti. Inimene on terve, kui tema organism funktsioneerib terviklikult ja tal ei ole puudeid. Näitajat arvutatakse meeste ja naiste kohta eraldi. Inglise keeles nimetatakse näitajat ka
antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg
tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule,
hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) Sissetulekute lähenemisviisi korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad:
hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest; rent: tasu tootmistegurite kasutamise eest; intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad:
22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25. Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 26
TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14. Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus, kui kogukulutused ja ...kogutulud...on võrdsed 15. Kui majanduses on inflatsioon, siis peaks valitsus...tõstma...maksumäära 16. Iga rahaühiku keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil mõõdab raha ...ringluskiirust. 17. Rahapakkumise suurendamiseks peab keskpank ...ostma...riigi võlakirju 18. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub...tööjõu...hulka 19
400 365 10 30 450 400 10 30 500 435 10 30 550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G
· Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). · Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpool toodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: · Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) · Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest · Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud
600 35 100 25 160 25 100 10 135 700 35 100 25 160 50 100 10 160 800 35 100 25 160 75 100 10 185 900 35 100 25 160 100 100 10 210 K summa on ühesugune Y=700 juures. Vt. joonis 12.2 (tasakaalutaseme joonis selle Y=700 kohta). 5. Inflatsiooni- ja languslõhe Languslõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset (vertikaalne lõik GH joonisel). Ehk siis see olukord, kui kulutatakse vähem, kui tegelikult täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioonilõhe kogukulutuste suurus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust (vertikaalne lõik GF joonisel). Ehk siis tahetakse kulutada rohkem, kui täishõivetasemel on võimalik toota. Inflatsioon tekib siis, kui kaupa/toodangut on vähem, kui tahetakse kulutada.
jagatis.AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest
400 365 10 30 450 400 10 30 500 435 10 30 550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G
S + (Td + Ti - TR) + Z = I + G + X NX netoeksport, puhaseksport NX = X Z TN välismajandusest saadavad maksud TN = Td + Ti - TR S I = ( G + TR - Td - Ti) + NX S - I = ( G + TN) + NX (S I) + (TN G) = NX SKP arvutamine tarbimise meetodil G valitsuse kulutused SKP = ESKP = C + I + G + (X-M) E kogukulutused nominaalne deflaator SKPreaalne 100% X - eksport M import nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused
a. Teguriturg – Pakuvad majapidamised ettevõtetele tootmistegureid, et teenida tulu. b. Toodete turg - 8. Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis a. Kulutuste lähenemisviis – Liidetakse kokku kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. b. Sissetulekute lähenemisviis – Tarbimine, säästmine ja investeerimine. 9. Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest koosnevad kogukulutused. Tähised! (säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevase tarbimise kasuks. Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse investeerimiseks. Nii nagu tarbimine, on ka säästmine peamiselt ära määratud sissetulekute poolt. Enamasti, mida suuremad on sissetulekud, seda suurema osa inimesed oma tuludest säästavad. Kui tulud on väga
päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud-tulusiirded) Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kulutuste lähenemisviis on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w)
See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest. Kahesektoriline majandus on järelikult tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et
Hinna määramine turunduse vaatevinklist- Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetama nende eeliste ehk kasude vastu, mida ühe toote omandamine või kasutamine pakuvad või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hinnakujunduse sisemiste mõjurite hulka kuuluvad firma turunduseesmärgid ja kulud. Välised tegurid on turg, nõudlus, konkurentsihinnad, hinnaseadused, üldine majandusareng, valitsuse tegevus, kaubanduse areng. Kulukeskne hinnakujundus- kogukulutused tooteühikule. Nõudlusel põhinev hinnakujundus. Konkurentsikeskne hinnakujundus-konkurentide hindadest.
20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika.
СОКРАЩЕНИЯ И СИМВОЛЫ В ЭКОНОМИКЕ LÜHENDID JA SÜMBOLID A Technological progress Технологический Tehniline progress прогресс AD Aggregate demand Совокупный спрос Kogunõudlus AE Aggregate expenses Совокупные затраты Kogukulutused AFC Average fix cost Средние постоянные Keskmine püsikulu затраты AP Average product Средний продукт Keskmine produkt, toodang APC Average propensity to Средняя склонность к Keskmine tarbimiskalduvus consume потреблению
kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nende hinnad on madalad. 16. Vaesuse puhul ületavad väljaminekud sissetulekuid. 17. Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis 18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades
Protsentülesanded majandusarvutustes Suur osa rahanduslikke ja muid majanduslikke arvutusi tugineb protsendi mõistele. Üldlevinud käsitlus tõlgendab protsenti kui üht reaalarvu kirjutusviisi. Matemaatiliselt on üks protsent üks sajandik osa tervikust ehk Üldiselt kus p on mingi (positiivne) reaalarv. Protsendiga p määratud osa leidmiseks tervikust a tehakse tehe Tulemus saadakse samades mõõtühikutes, milles on mõõdetud tervik. Seda ülesannet võib lahendada ka 7. klassis õpitud võrde abil. Tervik a 100% Osa x p% Näide 1. Mardil on SEB pangas 3000 eurot, millest arvutatakse aasta lõpus 2% tulu (intressi). Mitu eurot saab Mart intressina aasta lõpus? Tulu E Terviku leidmiseks prot...
1. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 2. Reaalraha nõutav kogus: on vastassuunaliselt seotud (reaalse) intressimääraga, on samasuunaliselt seotud kogutuluga 3. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 4. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 5. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 6. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 7. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga 8
Amortisatsioon D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks Avavliku sektori kulutused G Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud- tulusiirded) Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad.
Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata. Netoeksport (XM) on välismaalaste kulutused kodumaistele hüvistele (eksport, X), miinus kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud teistes riikides toodetud hüviste väärtus (import, M). Kogukulutused (E) on tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kulutuste ning netoeksprdi summa. SKP=E=C+I+G+(XM) Sissetulekute lähenemisviis SKP leidmiseks liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: palk kui tasu tööjõu teenuse eest, rent kui tasu maa kasutamise eest, intressid kui tasu raha kasutamise eest, kasum kui tasu ettevõtlikkuse eest. Lisaks nimetatud tuludele sisaldab SKP: 1. amortisatsiooni; 2. kaudseid makse.
b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel. (hooned, varud, seadmed) c. Avaliku sektori kulutused G (Goverment expenditure) on avaliku sektori kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. d. Netoeksport - X M (Net exports) on ekspordi ja impordi vahe. Kogukulutused E=SKP=C+I+G+(X-M) 33) Sissetulekute lähenemisviis (Income approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod sisemajanduse koguprosukti leidmiseks, mille korral liidetakse kokku kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ning kaudsed maksud. a. Palgak W- (Wage) mis on tasu tööjõu teenuste eest. Tööjõu müügi eest. b. Rent (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c
Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega. Väljavoog- raha eemaldamine tulude voost. Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada.
See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28
Reaalne kogutoodang Real output Üldine hinnatase Aggregate price level Kodumaine nõudlus Domestic demand Jõukuseefekt Wealth effect Intressimäära efekt Interest rate effect Kogupakkumine Aggregate supply Tootmis- ja ressursikulu Resource costs fall alanemine Tehnoloogia areng Technological advances Valitsuse poliitikate Government policies improve täiustumine Kogukulutused, säästmine ja investeerimine Kogukulutused Aggregate expediture Plaanitavad kulutused Planned spending Tarbimisfunktsioon Consumption function Tarbimise piirkalduvus Marginal propensity to consume, MPC Keskmine Average propensity to consume, tarbimiskalduvus APC Autonoomne tarbimine Autonomous consumption Säästmine Saving Säästmisfunktsioon Saving function
tegurite eest T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y 6 Mis on teguriturg ja toodete turg? 7 Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis 8.Tarbimine, säästmine ja investeerimine. Millistest elementidest koosnevad kogukulutused. Tähised! (säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevase tarbimise kasuks Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse investeerimiseks. Nii nagu tarbimine, on ka säästmine peamiselt ära määratud sissetulekute poolt. Enamasti, mida suuremad on sissetulekud, seda suurema osa inimesed oma tuludest säästavad
· Kahesektorilise mudeli eeldused: o Oletame, et majandus sisaldab ainult kodumajapidamiste ja ettevõtete sektorit. Avalik sektor ja väliskaubandus puudub. o Eeldame, et kõik tarbijate kulutused vastavad nende planeeritud kulutustele. See tähendab seda, et kõikide tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured, kui nende planeeritud kulutused. o Oletame, et üldine hinnatase on konstantne. · Kogukulutused kahesektorilises majandusmudelis: o Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega: Y=E o Kuna kahesektorilise majandusmudeli kogukulutused koosnevad kahest osast tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga. Y=C+Id · Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks
aastal Eesti Teadusnõukogu ning kolm fondi. Eesti Teadusfondi (ETF) ülesandeks pandi alusuuringute finantseerimine ning Eesti Innovatsioonifond (EIF) oli suunatud turule orienteeritud rakendusuuringute ja arendustegevuse finantseerimisele. Kolmas - Eesti Informaatikafond ja ka EIF on tänaseks likvideeritud.5 2001. a. lõpul võeti Riigikogus vastu riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia "Teadmistepõhine Eesti" aastateks 2002-2006. Seni ulatusid T&A era- ja avaliku sektori kogukulutused SKTst Eestis 0,83%ni, kuid Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmine vastav näitaja oli 1,9%.6 Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2004-2005 aasta innovatsiooni rahastamisstrateegias oli keskendutud kolmele peamisele suunale - innovatsiooni algatamisele, ettevõtete T&A investeeringute kaasamisele ja T&A infrastruktuuri arendamisse, siis 2007-2013 aasta strateegia puhul on lisandunud kaks uut valdkonda:
MPK=δ+n+g majanduskasvu kuldreeglile vastava tööjõu kapitalivarustatuse korral MPK-δ=n+g kapitali puhaspiirprodukt Y=AK endogeense kasvuteooria Firmade tootmisfunktsioon Y=F(K,1-u)EL) Ülikoolide tootmisfunktsioon ∆E=g(u)E Kapitali akumulatsioon ∆K=sY-δK Tööjõus osalemise määr LFRP=(LF/(tööealine rahvastik)100; LE-tööjõud Tööjõu kapitalivarustatus k=K/L Tööviljakus= Y/L(toodangu hulk Y töötaja kohta 9.Majandustsükli teooria(d):Majandus lühiperioodil Plaanitud kogukulutused PE=C+I+G C=C(Y-T) Y −T =Y d=C +S Tarbimise piirkalduvus MPC=∆C/∆Y Säästmise piirkalduvus MPS=∆S/∆Y MPS+MPC=1 Tasakaalu tingimused Y=PE ∆Y 1 = kulutuste multiplikaator ∆ G 1−MPC ∆ Y −MPC = maksumultiplikaator ∆ T 1−MPC Rahvamajanduse sääst S= Sk + Sg Kodumajapidamiste sääst S k =Y d−C Avaliku sektori sääst
kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt) · Netoeksport X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutusi ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpooltoodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil ehk kogukulutused. 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdabantud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus. Oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega).
erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed) 4) Netoekspert (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvatud kodumaiste teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E) SKP=E=C+I+G+(X-M) SISSETULEKUTE LÄHENEMISVIIS Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: 1) palgad (tasu tööjüu teenuste eest) 2) rent (tasu tootmistegurite kasutamise eest) 3) intressid (tasu raha kasutamise eest) 4) kasum (ettevõtte omanike tulu. Kogukasum jaotatud: korporatsioonide kasum ja mittekorporatiivsete ettevõtete tulud)
kokkutõmbamiseks (jahutamiseks) avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. Tõene Hindeline test Teema 8 Nastja 86. Keynesi risti mudelis on fiskaalpoliitika ja plaanitud investeeringud eksogeensed muutujad. Tõene 87. Kui nominaalraha pakkumine väheneb ja teised tingimused jäävad samaks, siis LM kõver nihkub: ülespoole vasakule 88. Keynesi ristis sisaldavad plaanitud kogukulutused plaanitud: plaanitud investeeringuid, plaanitud valitsuskulutusi ning plaanitud tarbimiskulutusi 89. Likviidsuseelistuse teooria kohaselt on nominaalraha pakkumine määratud: keskpanga poolt 90. Kui nominaalraha pakkumine on konstantne, siis üldise hinnataseme alanemine nihutab LM kõverat: allapoole paremale 91. Keynesi risti mudelis on tegelikud kulutused võrdsed: SKP-ga Hindeline Test Daniil 92
pakkumise · hindade (palkade) jäikus ei luba automaatselt saavutada täis(töö)hõive tasakaalu, tasakaal saabub tavaliselt töötuse valitsedes ja allpool potentsiaalset tootmismahtu (tekitades languslõhe) · töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogukulutused AE Tarbimisfunktsioon e ka üldmajanduslik tarbimisfunktsioon näitab soovitud tarbimiskulutuste taset erinevatel sissetulekute tasemetel teiste tegurite samaks jäädes. Kasutatav tulu Tarbimise piirkalduvus MPC on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitav, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kavatsevad kodumajapidamised kasutada täiendavaks tarbimiseks.
( Statistikaamet 2005) 2007.aasta leibkonna uuringu andmetel kulus ühe leibkonnaliikme kohta kuus 279 eurot, millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulude osatähtsus kogukuludest. Sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal näitab elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jääb muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi, kui oli majansutõus ajal. Linnaleibkondadele on läbi aastate olnud suuremad kogukulutused kui maal elavatel leibkondadel. (Potisepp 2011:121) Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise ostma, mistõttu nende toimetulek on raskem, kuigi tööealisest elanikkonnast on töö leidmine linnas lihtsam võrreldes maaga. Kui oli majanduskriisi tipphetk, said need maainimesed paremini hakkama, kes kasvatasid endale toitu ise
toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I)- on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele e. tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis
tootmisprotsessi sisendina kasutatud kaupade ja turuteenuste väärtus, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Majandusharude summaarne lisandväärtus VA peab olema võrdne lõpptoodangu väärtusega, mis moodustavadki koguprodukti Koguprodukt (SKP) = VA 2. Tarbimismeetod - summeeritakse toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades, kodumaised investeeringud ning ekspordi ja impordi saldo (netoeksport) SKP = AE = C + I + G + (XM) AE - kogukulutused C - eratarbimiskulutused e (kodu)majapidamiste kulutused I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud
Dividendimäär – Aktsia pealt saadava aastadividendi ja aktsia turuhinna jagatis protsentides, mis näitab aktsia jooksvat tulu. Dotatsioon – Rahaline annetus; riiklik toetus ettevõttele või organisatsioonile kahjude katteks või kindlaks otstarbeks. E Eelarve – Kavandatud tegevuse ja oodatavate tulemuste rahaline väljend. Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel. Eelarve puudujääk – Summa, mille võrra eelarves ette nähtud kogukulutused ületavad eelarvetulusid (nende hulka ei arvestata laene). Eeldatav tulu – Kõigi võimalike tulude aritmeetiline keskmine, mis on kaalutud nende esinemise tõenäosusega. Eeldatav väärtus – Näitaja, mis ühendab sündmuste asetleidmise võimalikkuse subjektiivse hinnangu ning selle sündmusega seonduva hälbe (tulud ja kulud vm.). Eelisaktsiad – Aktsia, mis tagab omanikule kindlaksmääratud suurusega dividendide saamise õiguse
oste. Siia kuuluvad näiteks kulutused haridusele, tervishoiule aga samuti ka kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt 4) Netoeksport ( X M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele( eksporti, X ), millest on maha arvatud kodumaiste tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import, M). Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused SKP = E = C+I+G+(X-M) 7. SKP tulude meetodil Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: - palgad s.o tasu tööjõu teenuste eest - rent s.o tasu tootmistegurite kasutamise eest+ - intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti:
Põhjused: 1. Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud 2. Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab erainvesteeringute i i nõudluse õ dl langust l Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on võimalik laenu saada Majandus võib laieneda, kui riik laenab erasektorilt või pankadelt, kelle raha oleks seisnud jõude. Kogukulutused ei suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarve puudujääk On ja jääb üheks fiskaalpoliitika sõlmküsimuseks. Reeglina tunneb erinevate maade avalikkus (ka Eestis) muret eelarve tasakaalustamise pärast. pärast Vahel on üles kutsunud tegema isegi põhiseadusesse parandusi, mis nõuaksid tasakaalustatud eelarvet
suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. TP-kogutoodang, L-tööjõu hulk, AP-tööjõu keskmine toodang; MP-piirtoodang. (Marginal product) 34-18=16 jne 55/5=11 TP/L = APl MRP-piirprodukti piirväärtus W-palk Tootmismahu suurendamine eeldab tootmisressursside koguse kasvu. Total Fixed Cost -TFS-püsikulu, fikseeritud kulutused Total Variable Cost (TVS)-muutuvad kulud, seotud tootmismahu suurenemisega (rohkem transa vahendeid jne) TC-kogukulutused AFC (keskmine fik kulu)= TFC/Q (kulu) 10/2=5.0 AVC( keskmine muutuv kulu) = TVC/Q ATC-AFC nt 19,5-5,0=14.5 ATC= TC/Q AVC +AFC siis saan ATC ATC-AVC=AFC 61-57=4 (MC) OPTIMAALSE TEGURIKOMPLEKTI VALIK Mida suuremaid kulutusi on võimalik teha, seda kaugemal on samakulujoon nullpunktist. Kuju sõltub ressurssidest ja tegurite hinnast. Samatoodangukõveral asuvad komplektid võimaldavad toota ühesuuruse toodangukoguse. Mida kaugemal nullpunktist, seda
Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP mõõdab kodumaist toodangut, ei arvestata tema koosseisus teistes riikides toodetud kaupu ja teenuseid, seetõttu tuleb import lahutada. Liites kokku eelpool toodud kulutused , saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Eesti Statistikaametis arvutatakse SKP-d institutsiooniliste sektorite kaupa: *kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor, *finantssektor, *valitsemissektor, 17 *kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, *kodumajapidamised, *muu maailm. 3.2.Sissetulekute meetod ehk tulu meetod
deficit 34.investeeringud elamumajandusse- investment in housing 35.käibemaks, lisandväärtusmaks- value-added tax, turnover tax, sales tax 1. Majanduskasv - economic growth/ expanding economy 2. Tarbjahinnaindeks - consumer price index 3. Aastane inflatsioonimäär - annual rate of inflation 4. Hüpoteeklaenude intressimaksed - mortgage interest payments 5. Langus täistööajaga töötamises - fall in full-time employment 6. Avaliku sektori kogukulutused - total public expenditure 7. Peamised tuluallikad - main sources of revenue 8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12. masinad ja seadmed - machinery and equipment 13. sisemajanduse kogutoodang - gross domestic product 14
c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine d. tööpuudust saab vähendada läbi valitsusektori kulutuste kasvu Majandustsükli mõjutamise poliitika peaks tavaliselt olema a. Suunatud intressimäärade alandamisele b
Seega annab reaalsema pildi SKP tegurikuluna: SKP tegurikuluna Y = C + I + G Ti, kus Ti -- kaudsed maksud ja G -- valitsuse kulutused. Viimase võrduse parem pool on lõppkulutuste ja lõpptoodangu mõõt SKP-s, mõlemad väljendatuna tegurikuluna. Vasak pool on SKP tulude mõõt tegurikuludes. Tegurite eest tasumise ja tulude kaudu saavad majapidamised tulu täpselt võrdselt ettevõtete tegelikult loodud puhastoodangu väärtusega. Seega on koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu tegurikuludes mõõdetuna võrdsed suurused. Ettevõtted teevad tegurikulutusi (Y) selleks, et tasuda majapidamistele tootmistegurite eest. Lisaks saavad majapidamised tulusiirdeid mitmesuguste abirahade ja toetuste näol. Kasutatava tulu (Yd) leidmiseks tuleb kogutulust maha arvata otsesed maksud (Td). Seega on majapidamiste kasutatav tulu: Yd = Y + TR Td Kasutatavat tulu on võimalik säästa (S), s.t paigutada raha väärtpaberitesse või panka või kasutada tarbimiseks (C)
annaabi.ee 
