Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Eesti Pakendiringlus.............................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................
suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast;
Maksud ... on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt
2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Tubakaaktsiis- Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimis-tubakas. Pakendiaktsiis- Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend. Maksustatav pakend on pakend pakendiseaduse mõistes.
sotsiaalmaksukohustus, siis loetakse FIE sotsiaalmaksukohustus täidetuks tasutud avansiliste maksetega, avansilisi makseid ei tagastata ega loeta järgmiste perioodide maksu ettemakseks. Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormi E alusel ja väljastab hiljemalt 1. septembriks FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Deklaratsiooni alusel arvutatud sotsiaalmaksu juurdemakse maksetähtaeg on 1. oktoober. Pakendiaktsiis Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend (s.t pakendiseaduse mõistes müügipakend, rühmapakend ja transpordipakend) pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral. Pakendiaktsiis on kehtestatud kroonides pakendimaterjali (klaas ja keraamika, plastik, metall, paber ja kartong, muu materjal) kilogrammi kohta. Maksustamise periood on kvartal.
500 elaniku ühel km2, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil Pakendijäätmete kogumis süsteemid Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid Jäätmete sorteerimine Kõik me suudame säästa loodust, et pärandada järeltulevatele põlvedele puhas
tarbija. Suurim riiklik kaudne maks on käibemaks Alates 1.07.2009 on see 20%. ALANDATUD KÄIBEMAKS. · Ettetellitaval perioodikal ( õpikud ja töövihikud, ravimid) · Majutusteenused + hommikusöök. Natuke muutuvad importkauba käibemaksud. AKTSIISIMAKS Maks, mis on kaupadele kehtestatud , mille tarbimist tahab riik mõjutada. Tahetakse panna kaupadele, millel on üsna jäik nõudlus. ( nt alkohol, tubakas, pakendiaktsiis, elektriaktsiis, kütuseaktsiis) TOLLIMAKS- Kehtestatud kaupadele, mis ületavad riigipiiri. · Meil on väärtuseline tollimaks. · Seda võib võtta ka ühiku pealt. · Esmalt võetakse tollimaks ära kohe tollis ning seal võetakse ka aktsiisimaks. · Eestis võeti tollimaks kasutusele 1.mail 2004.aastal. Riigieelarve- On finantsplaan, mille alusel valitsus kasutab riigiraha. Laekumine on planeeritud. · Riigieelarve võetakse vastu riigikogu ( parlamendi) poolt.
..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust.Need maksud on kehtestanud riik. Makse saab jaotada ka a. Otsesed maksud
B. Eesti Pangalt saadavale laenule toetudes; C. riigieelarve kaudu; D. kaupade hindade tõstmise abil. B 16. Eestis ei ole kehtestatud A. üksikisiku tulumaksu; B. pärandusmaksu; C. maamaksu; D. sotsiaalmaksu. B 17. Millised järgnevatest maksudest on sissetulekute suhtes regressiivsed? A. Juriidilise isiku tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks B. Maamaks, juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks C. Pakendiaktsiis, käibemaks, füüsilise isiku tulumaks D. Elektriaktsiis, käibemaks, tubakaaktsiis. C 18. Milline oli taasiseseisvunud Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi ? a. Suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine b. Suurte kasumitega välisfirmade topeltmaksustamine c. Liberaalne ja avatud majandus d. Siseturu kaitsmine erinevate vahenditega
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud (maksame tarbimiselt; kaupade ja teenuste hinnalisa) on näiteks: käibemaks
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu
kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks.
märgistusnõuete kontroll; orgaaniliste ühendite märgistuse kontroll KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE ÜLESANDED – finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste likvideerimiseks vajalikke projekte KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE RAHALISED ALLIKAD – pakendiaktsiis, saastetasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks
Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu 4 Riigi maksud Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks
ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 4870,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.4 Pakendiaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi
(kalapüügi-õiguse tasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu), kaudsed maksud (energia ja transpordi maksud), maksude diferentseerimine (alandada keskkonnasõbralike toodete hindu ning tõsta kkohtlike toodete hindu; kindlustamine; energia ja transpordimaksude diferentseerimine), laenusoodustus (taastuvenergia), tagatisraha süsteem (pudelid), sooritustagatis (firma saab raha tagasi, kui on piisavalt keskkonnasäästlik). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. c. Keskkonna majanduslikud printsiibid Eestis. Kõik toote olelustsükli vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja kasutatud loodusvarade väärtus kajastuvad toote hinnas; loodusvarade kasutamise ja keskkonnasaaste maksustamisest laekunud raha kasutatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks; erinevate saastajate ja looduskasutajate jaoks kehtiva keskkonnast kui tervikust ja vabaturu nõuetest lähtudes ühtsed nõuded. 16
Venemaalt toodavatele kaupadele. 4. Raske veoki maks- 2004. a kehtestatud veoste vedamiseks, ettenähtud 12 t või suurematele autodele. 5. Aktsiisid- neg. mõjuga kaupadele/teenustele/toodetele, protsendid sõltuvad hetke olukorrast. Aktsiisid suurendavad riigitulu ja püüavad muuta tarbimist mõistlikumaks. Probleemina võib kasvada varimajanduse e. salakaubanduse suurenemine.( alko, tubakas, kütus, elektrienergia, pakendiaktsiis). Sihtotstarbelised maksud: 1. Sotsiaalmaks- tööandja maksab töötaja palgale juurde 33% (20% pension, 13% haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise,
Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad
ootab. Õhk on saastatud ning see mõjutab raskesti inimese tervist. 4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid rakendanud pakendiettevõtjate asutatud taaskasutusorganisatsiooni hallatavaid pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteeme. Sõltuvalt rakendatavatest majandusmeetmetest (pakendiaktsiis, tagasivõtukohustus või tagatisraha) ja kogutavatest pakendiliikidest võib eristada kaht tüüpi kogumissüsteeme: 1. konteinerkogumissüsteem 2. tagatisrahasüsteem joogipakendi kogumiseks Kuna nende süsteemide toimimispõhimõtted ja tihti ka kogutavad pakendiliigid on erinevad, siis üldjuhul korraldavad nende kogumissüsteemide toimimist erinevad taaskasutusorganisatsioonid. Värviline klaas, s.o. pruun, roheline, valge, asetatakse kõigepealt ülekandelindile
kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49%. Võrreldes 2012
antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid. Eestis on kehtestatud riiklikud maksud nagu: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid, mis on kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis ning raskeveokimaks. Viimasele ehk raskeveokimaksule ka antud referaat keskendubki. (Loov Eesti, 2012) 3 RASKEVEOKIMAKS Raskeveokimaksuga sätestatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise vüi suurema registrimassiga autorong või veoauto, tegemist on riikliku maksuga. Maksustatakse vastavalt veoauto ja autorongi regisstrimassile või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. (Wikipeedia, 2012) 3.1 Raskeveokimaks Eestis
MWh (70 krooni) 0,5 eurot (7,8 krooni) äriline 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 744,8( miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Pakendiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle kättesaadavaks levitamiseks või kasutamiseks. Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab
ära andis, tagasi ei saa. 7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse,
- Kütuseaktsiis, elektriaktsiis - Ei lähe toomiskuludesse - Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks Saastetasu: vääveldioksiid, raskemetallid jne Saastetasu vees: nafta, fosfor Maavara kaevandamisõiguse tasu lubjakivi, põlevkivi Keskkonnatasud jagunevad riigieelarvesse ja kohalikku eelarvesse Saastaja maksab põhimõte Keskkonnamajandus Majandusmeetmete klassifikatsioon: Keskkonnamaksud ja tasud ( kütuseaktsiis, jäätmetasu) Tagatisraha ( pakendiaktsiis) Kauplemissüsteemid ( saasteõigusega kauplemine) Subsideerimine ( maksusoodustus, laenusoodustus) Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Keskkonnaseire korduv tegevus, pikaajaline, järjepidev tegevus jne jne Keskkonnaseire seadus Seire eesmärgid: prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmed programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Seire ülesanded: - Keskkonna saastatuse määramine - Abinõude rakendamist
Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid
Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised. Keskkonnamaksud ja tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu kütuse-, pakendiaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks: Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis,
a. üldised maksud – üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis) 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/ baasi alusel a. tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. omandimaks – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c
väljaarendamiseks, keskkonnahoidlike tehnoloogiate juurutamist ja jätkuva kasutamise soodustamist, kompensatsioonimehhanismi teatud keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest, majandushoobasid efektiivsema energiakasutuse soodustamiseks. 81. Mis on saastetasu? saastetasud saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis - 1997 82. Mis on ressursitasu? ressursitasud maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 83. Milles seisneb märgalade tähtsus? On üldiselt maailmas aksepteeritud ning tunnustatud kui magevee ressurssi säilitamine vee kvaliteedi hoidmisel (efektiivsed looduslikud reovete puhastid; filter, mis
3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi. Kui vähendada kaudseid makse, tarbimine suureneb 1. Käibemaks(20%) 2. Aktsiisimaks (alkohol, tubakas, kütus, pakendiaktsiis) 3. Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt) 4. Hasartmängumaks Majandussubjektid on (mis majandussüsteemis osalevad, kellel on ressurss, kellel on vajadused) inimene, ettevõte ja riik. Sihtotstarbelised maksud (otsene maks) · Sotsiaalmaks (33%) erineb otsestest maksudest selle poolest, et on sihtotstarbeline Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi
·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi. · maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija. · maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist. ·laekumine: riigieelarvesse. 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile. Pakendiaktsiis ·eesmärk: soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha keskkonnareostuse vältimise ja tagajärgede kõrvaldamise projektide tarbeks. · maksuobjekt: pakend, mida imporditakse Eestisse või täidetakse siin. ·maksumäär: maks sõltub pakendi massist ja materjalist. Maksust vabastatakse ettevõtja, kes täidab pakendi taaskasutamisse suunamise normid. Hasartmängumaks Tarbimismaks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist.
näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e
loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär; saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusatekeskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse; kohalikke makse; pandisüsteemi; tootjavastutust; keskkonnakindlustust. 81. Mis on saastetasu - saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997. 82. Mis on ressursitasu - maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. 83. Milles seisneb märgalade tähtsus - On üldiselt maailmas aksepteeritud ning tunnustatud kui magevee ressurssi säilitamine; vee kvaliteedi hoidmisel (efektiivsed looduslikud reovete puhastid; filter, mis filtreerib välja setted ja hõljuvained); looduse
VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PakS on vastu võetud Riigikogu 21.04.2004. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30.04.2004. a otsusega nr 628, Riigi Teatajas avaldatud 21.04.2004. a ning jõustunud 01.06.2004. Eelmise PakS-e põhjaliku muutmise tingis vajadus anda õiguslikud alused pakendi ja pakendijäätmete üleriigilise kogumise ja taaskasutamise süsteemi moodustamisele ning süsteemi toimimiseks vajalike majandusmeetmete (tagasivõtmise kohustus, tagatisraha ja pakendiaktsiis) rakendamisele, samuti nõue viia seadus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja Nõukogu pakendi ja pakendijäätmete direktiiviga 94/62/EÜ ning teiste EL pakendi- ja pakendijäätmealaste õigusaktidega. ² ___________________________________________________________________ ² www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf 4 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA
välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust;
2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; 3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. Saastemaksud ja trahvid: Saastetasud – saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest (pakendiaktsiis -1997) Saastetasu välisõhu saastamise eest süsinikdioksiidiga ei tule maksta neil saasteallikate valdajatel, kelle põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on väiksem kui 50 MW, samuti biokütuste, turba ja jäätmete põletamisel. Pakendiaktsiisiga ei maksustata pakendit, millest vähemalt 60% taaskasutatakse. Keskkonna seisundi jälgimine ja kontroll (seire)- Järjepidev jälgimine, mille eesmärk on
Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine. Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida
· 31,95 osavusmängu automaadi kohta. · Ülejäänute puhul on antud maksumäär protsentides. 18% maksumäär rakendatakse loteriide ja kaubanduslike loteriide korral ja 15% maksumäära kasutatakse toto, õnnemängu ja osavusmängu kaugjuhtimise moodusel ja õnnemängu turniiri korral. Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Nt: 46 % plaanitud laekumistest läheb kultuurkapitalile- sihtotstarbeline maks. AKTSIISID 1. PAKENDIAKTSIIS Pakendiseadus jõustus 1. juuni 2004.a. Seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad nõuded, pakendi ja pakendijäätmetest tekkiva reostuse ja reostuse vähendamise meetmed ning taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse nõuete rikkumise eest. Seadus hõlmab kõiki Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja tekkinud jäätmeid, sõltumata, kas need on kasutusel või tekkinud tööstuses, kaubanduses, olmes, ametiasutustes või mujal sõltumata kasutatud materjalist.
Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine. Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud, Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad) saastetasu, saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997; keskkonnamaks, laekub ilma sihtotstarbeta MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida, kasutada säästlikumalt ressursid...
tekitatava kahju eest. Keskkonnaga seotud tasud jagunevad kaheks suuremaks grupiks – saastetasud ning loodusvarade kasutusõiguse tasud. Keskkonnatasudega puutuvad suure tõenäosusega kokku paljud erinõuetega tegevusalal tegutsejad. 1.2 Saastetasu Sellesse keskkonnatasude gruppi kuuluvad tasud saasteainete heitmise eest välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasud jäätmete kõrvaldamise eest ning pakendiaktsiis. Saastetasu tuleb maksta saasteloa andjale, kelleks on enamasti Keskkonnaamet. Iga kvartali kohta tuleb teil koostada aruanne, kui suures mahus olete saasteaineid keskkonda paisanud. Saastetasu maksustamisperioodiks on kvartal ning tasu eelmise kvartali eest tuleb maksta Keskkonnaametile uue kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks. 1.3 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad Mõningatel juhtudel arvestatakse ettevõttele keskkonnatasusid kõrgendatud määras
väärtustav tasu ühe pakendi eest. (2) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend. (3) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend; 3) metallpakend 9. Mis on pakendiaktsiis? Pakendiaktsiisi seadusega sätestatakse pakendiaktsiisiga maksustatavad pakendid ja neile vastavad aktsiisimäärad. 10. Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma? 3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile: 1) märgi, mis näitab pakendiettevõtja kohustuste üleandmist vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2;
teooria Hobbes). Inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek, hoida ära sõdasid. Riigi loomist on käsitletud lepingu sõlmimisena ja maksud on üks lepingutingimusi, mingi tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile maksta eelltoodud eesmärkide saavutamiseks. Ekvivalendi teooriaga sobivad kokku maksud, mida kasutatakse konkreetsete eluvaldkondade finantseerimiseks (sotsiaalmaks, pakendiaktsiis). Tegelikkuses on keeruline selgitada konkreetselt isiku poolt tasutud maksu ja selle eest saadud hüve seost ning seetõttu ei sobi antud teooria kokku ka tänapäeva maksusüsteemi olemusega maksude eest ei saa otseselt maksumaksja midagi vastu! 2) Maksevõimelisuse ja tulemuslikkuse teooria algataja Aristoteles, kelle teooria sisuks iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele
programm, looduskaitse programm, metsanduse programm, kalanduse programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu
· Maksu nimetus · Maksu objekt · Maksumäär · Maksumaksja · Maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg · Maksu tasumise kord maksuseaduse rakedamise kord · Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: · Tulumaks · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Maamaks · Hasartmängumaks · Tollimaks Aktsiisid · Kütuse - · Alkohli - · Tubaka - · Elektri ja · Pakendiaktsiis Raskeveokimaks Kohalikud maksud on · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõiduki maks · Loomapidamismaks · Lõbustusmaks ja · Parkimistasu · Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalkie rahaliste vahendite olemasuolu · Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtunud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest.
Kõige otsesemalt keskkonnaga seotud maksud võib jagada kolme rühma (Eurostat 2004): - energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) - transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) - saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) - Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Subsideerimine – rahaliste toetuste andmine. turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. sisse- ja tagasimaksed ehk sooritustagatis - firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud
tähendus. Eesti maksukoormuse ja riigieelarve suurusjärgud aastal 2014 *Eelarvepositsioon- valituse eelarvepositsioon jaguneb .. loeng 11. Lk.2 *Eelarve tulu ja kuluallikad - Riigieelarve tuludest moodustavad peamise osa (2009. a. 75%) maksutulud, mistõttu mõjutavad maksupoliitilised muudatused enim eelarvepositsiooni.Hetkel kehtib Eestis kaksteist riiklikku maksu: tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli- ja raskeveokimaks ning kütuse-, elektri-, alkoholi-, tubaka- ja pakendiaktsiis, millest täielikult laekub riigieelarvesse ilma sihtotstarbeta vaid käibemaks, raskeveokimaks, elektriaktsiis ja ettevõtte tulumaks. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1332/1177/13321184.pdf 1.Mis on avalik poliitika? (Poliitika ? Avalik?, Administreerimine vs poliitika?, Halduspoliitika vs avalik poliitika?) *Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu
Maksustades alkoholi ja tubakatooteid, tõusevad nende kaupade hinnad ja tarbimine väheneb. Sellisel juhul on meil tegemist aktsiisimaksuga. Lisaks tarbimise reguleerimisele kasutatakse aktsiisimakse ka eesmärgiga suurendada valitsuse tulusid, kehtestatakse aktsiisimaksu sellistele kaupadele mille tarbimine ei vähene oluliselt ka siis kui hind tõuseb. Selliseks maksuks on näiteks kütuseaktsiis. Eestis moodustavad alkoholi-, tubaka-, mootorsõiduki-, kütuse- ja pakendiaktsiis kokku ligikaudu 11 protsenti eelarve tuludest. Riigi eelarveliste tulude suurendamiseks kasutatakse Eestis ka hasartmängumaksu, mida peavad maksma hasartmängude korraldajad. Hasartmängumaksust saadavaid tulusid kasutatakse spordi, teaduse, hariduse, kultuuri ja muude sarnaste valdkondade toetamiseks. Kaudselt oleme me mõjutatud ka tollimaksudest. Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt
enam tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada ja loodusressursse säästlikult kasutada. Keskkonnamaksud on majanduslikud meetmed, millega soovitakse tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks muuta.” Eestis keskkonnamaks rakendatakse maksu ja aktsiisi näol: kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, mootorsõidukiaktsiis, pakendiaktsiis. Aktsiiside ja maksude eesmärk on motiveerida tarbijat “tarbida vähem”. KESKKONNATASUD: Keskkonnaministeeriumi nägemus on, et keskkonnatasud (charges) erinevad keskkonnamaksudest selle poolest, et neid lisatakse omahinda. Eesmärgiks on seatud sundida kõiki subjekte, kes tegelevad majandustegevusega, mille tagajärjeks on keskkonna survestamine, tasuda negatiivse mõju eest ning motiveerida neid
Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5 · paadimaks; · reklaamimaks; · teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorsõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusmaks; · parkimistasu. Maksustamise üldised põhimõtted
viitmakse ehkviivitatud ~просро2ченный платёж makseks esitamineпредъявле2ние к платежу2 акциз м ehk акцизный налог м ehk акцизный сбор м alkoholiaktsiis акциз на алкогольную продукцию kütuseaktsis акциз на топливо mootorsõidukiaktsiis акциз на моторные транспортные средства pakendiaktsiis акциз на тару и упаковку tubakaaktsiis акциз на табачные изделия обязательственное право -võlaöigus обязательство- kohustus (kohustis) võlasuhe VF õiguskeeles tihti kasutatakse kohustuse (обязанность) tähenduses обязанность -kohustus обеспечение обязательства -kohustuse tagamine Договор -leping
annaabi.ee 
