Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta
6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a
kujutavad endast: Vali üks: a. otseseid kulusid b. ei kaudseid ega otseseid kulusid c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b. majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum Küsimus 19 Küsimuse tekst Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d
mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD
1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4
Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks: a. kolmas töötaja b. neljas töötaja c. teine töötaja d. kuues töötaja Küsimus 23 Alljärgnevast on õige: Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. arvestuslik kasum + majanduskasum = küsimus normaalkasum b. majanduskasum kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum alternatiivkulud
OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus).
Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootused Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum;
jagatis(TC/TP) AVC- keskmine muutuvkulu on muutuvkulu ja koguprodukti jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid
kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Muutuvkulud (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Kogukulud (total cost, TC) TC = FC + VC Tabel 7.1, õp. lk. 149
R MPK = P R P reaalne rent Reaalne rent mõõdab kapitali rendihinda väljendatuna pigem toodangu kui rahaühikutes. Firmad nõuavad tootmistegureid töö(jõud) ning kapital seni, kuni teguri piirprodukt (piirtootlikkus) saab võrdseks teguri reaalse hinnaga (reaalpalgaga W/P või reaalse rendiga R/P). Tulu, mis jääb firmadele peale seda, kui on tasutud tootmistegurite eest, moodustab firmade majanduskasumi. Majanduskasum = Y MPL L MPK K Kokku makstakse kõigile palgatud töötajatele reaalpalka MPL×L ning tootmises rakendatud kogukapitali eest kapitali omanikele kokku MPK×K. Kuna tahame uurida aga SKP ja rahvatulu jaotust, siis võime antud võrrandi ümber kirjutada järgmiselt: Y =MPL L MPK K majanduskasum Y - kogutulu Esitatud valemist nähtub, et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab
Muutuvkulud e varieeruvad kulud TVC. Muutuvad koos toodangu mahu muutumisega. KOGUTULEM e KOGUTULUD: TR = P x Q, kus P hind, Q kogus. KOGUTULU TR: TR = P x TP realis = P x Q realis, kus TR kogutulu, TP realis kogutoodang (realis, mis maha müüakse), P hind, Q realis müüdud kogus. Realis mõte, et toodang mida toodetakse müüakse ka maha. KÜLLASTUSPUNKT (Gosseni I seaduse kohaselt) kui MU = 0, siis TU on maksimaalne. MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkus. MAJANDUSKASUM: Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud MITTETÄIELIKU KONKURENTSI PUHUL VMPL MRPL, kus VMPL töö(jõu)piirprodukti väärtus, MRPL - töö(jõu) piirtulu ehk piirprodukti tulu. MRPL = TR/ L, kus TR kogutulu muut, L töötajate arvu muut MRPL = MPL x MR, kus MPL = TP/L töö(jõu)piirprodukt, MR = TR/ Q piirtulu NÕUDLUSE HINNAELASTSUSKOEFITSIENT
Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale.
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudl...
7. d; täieliku konkurentsi turul tegutseva üksiku firma e TKF-i korral on P=MR=A(T)R, sellele viitab ka TKF-i täielikult elastne (horisontaalne) individuaalne nõudluskõver dTKF; 8.d; TKF kogutulu TR=P×Qrealiseeritud, kuna aga täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P konstantne ja ühtlasi alati kehtiv tingimus P=MR=A(T)R, siis tõepoolest on õiged kõik küsimuses loetletud vastusvariandid; 9.b; kui firma majanduskasum on 0, siis tähendab see, et firma kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed ehk firma on kasumilävel; saades seejuures nn normaalkasumit ehk teisisõnu ei ole taolisel firmal põhjust oma praegusest tegevusvaldkonnast lahkuda, kuna alternatiivsed variandid ei ole tulukamad; 10. 1.d kõver 0A on firma kogutulude TR kõver, sest TR=P×Qrealiseeritud ning hinnavõtjast täielikult konkureeriva firma korral on hind P konstantne suurus, seega ka kogutulud TR suurenevad kogu aeg
Hea tervis on hea äri. Töötaja vaimne seisund on väga tähtis. Uuringud aga näitavad, et ülepingeid on liiga palju. Siit aga tuleb see, et inimene, kellel on pingeline vaimne seisund, stress, ei tee oma tööd hästi ja tihti teeb vigu. Kui töötaja tunneb end komfortselt, siis on tema tööviljakus ka suurem. Räägin oma loengutes tööandjatele, et investeering töötaja komforti on investeering kasumisse. (Virve Siirak) Ma analüüsisin eesti ettevõtete näiteid, kus investeering heasse töökeskkonda on toonud ettevõttele majanduslikku kasu. Juhendamine on Rimi töötajate heaolu tagamise aluseks. See on väga hea, et töötajate ohutuse ja heaolu tagamiseks on Rimi Eesti Food AS asetanud rõhu põhjalikule juhendamisele ja koolitamisele. Nagu näha, mida rohkem inimene teab, seda rohkem ta tunneb ise töökeskonna vastu huvi. Suureks plussiks on see, et nüüd on ettevõttes inimesi, kellele on töökeskkonna- korraldus põhitööks. Kõik me ju teame, et kassapidaj...
Otsene kulu rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs)
33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a)
6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu
hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda
· Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub
W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent MPK= , kus on reaalne rent P P Majanduskasum=Y −( MPL × L ) +( MPK × K) Arvestuslik kasum=majanduskasum+( MPK × K ) Cobb-Douglase funktsioon Kapitalitulu ¿ MPK × K=α ×Y ning Töine tulu= MPL× L=( 1−α )×Y α −α MPL=(1−α )× A × K × L (1−α )× Y α×Y MPL= MPK= L K Y=C+I+G
tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks.
Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe. Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama
Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4
Kui on võimalik katta kõik muutuvkulud ja osa püsikuludest, siis jätkab ettevõte kahjumiga tootmist. Kui olemasolevatel ettevõtetel on kasum, siis tuleb pikal perioodil turule juurde uusi firmasid, kuna kapitali sissepääs harusse on vaba ja sinna on lihtne siseneda. Selle tulemusena väheneb aga iga firma turuosa, kuna uute firmade juurdetulekuga suureneb pakkumine, kuid nõudlus märkimisväärselt ei muutu. Üldiselt saavad firmad pikal perioodil ainult normaalkasumit, majanduskasum kaob konkurentsi tulemusena. Monopolistlikud ettevõtted saavad silma paista ja erineda viiel põhilisel viisil. Esiteks, toodetel võib olla erinev disain, iga tootja püüab teha oma toote huvitavaks ja tarbijale atraktiivseks. Selline teistest eristumine on iseloomulik eelkõige moetootjatele ja mööbliettevõtetele. Teiseks võib erinevus olla toodete kvaliteedis. Odavamate vahendite ja ressursside kasutamine
· Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu vahega. Tootmismahu puhul,kus keskmine muutuvkulu(AVC) on minimaalne,võrdub AVC piirkuluga Firma muutuvkuludeks on a) töötasu Kui firma tootab 10 ühikut ja tema kogutulu (TC) on 240 krooni ning kogupüsikulu (FC) on 100 krooni,on b) keskmine muutuvkulu(AVC) on 14 krooni ja ATC=24 krooni Firma kohta on olemas tabel
.............. (efektiivsuse ja tasakaalu/konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/makroökonoomilises)........................ analüüsis tegeldakse majanduse agregaat - ehk kogunäitajate uurimisega 4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ...................... (üksiknäitajaid/kogunäitajaid) 5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ............... (ettevõtte majanduskasum/SKP/töötuse määr) 15 5. Täitke lüngad, valides õige variandi: 1) Traditsiooniliselt pööratakse mikroökonoomikas tähelepanu ............... (efektiivsuse ja tasakaalu/ konjuktuurikõikumistele) 2) Tänapäeva makroökonoomika loojaks on ............................ (marginalistid/ J.M.Keynes) 3)(Mikroökonoomilises/ makroökonoomilises)........................
Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e
muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Arvestuslik kasum- kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja otseste- ja kaudsete kulude vahe Hinnavõtja- firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Lorenzi kõver- sissetulekute ebavõrdsuse graafiline kajastamine Avalikud kaubad- hüvis, mida saavad tarbida kõik soovijad, sõltumata sellest, kes selle hüvise eest maksab. Kui hüvis tekitab välistuli, võiks tema tootmist subsideerida Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoolust
.missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed. TEGUTSEMINE KONKURENTSI SITUATSIOONI: 4 tüüpi-täielik, monopolistlik, monopol, oligo. tunnused! Kõige efektiivsem ressursside annab täieliku konkurentsi situatsioonis toimimine.Mis iseloomustab mittetäielikku konkurentsi? Milline situatsioonidest on lähem või kaugem täielikule konkurentsile (neist kolmest ülejäänust)? TÖÖJÕUD:
hüviseid. Printsiip, mis määrab ära firma käitmise on kasumi maksimeerimine. Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Tavaliselt rahaline suurus. Otsesed kulud tegelikud rahalised väljamaksed resursside eest, mis muretsetakse turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui
kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500
piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel. Lühiperioodi kahjum ja tegevuse lõpetamine Kui hind katab keskmise muutuvkul, jätkab firma tegevust
vaadelda sarnaselt nõudluse struktuuriga antud kaupadele 17) Pakkumiskõver - (supply curve) Pakkumise struktuuri saab kujutada graafiliselt, kandes tabelis olevad andmed koordinaatteljestikku. 18) Otsene kulu (explit cost) on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks, näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjalile jne 19) Kaudne kulu (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral 20) Majanduskasum (Economic profit) on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena
on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega, p = MR. Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib
TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles 16. Täieliku konkurentsi omadused. Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid; d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? a) arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; c) majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum; d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu oli 55000 krooni
kasutusviisist loobumise hind, mille analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse rahalises mõõtühikutes. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka kaudseid kulusid. Normaalkasum on firma arvestusliku kasumi osa, mis katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Täieliku konkurentsi turg (TKT) Info levis hästi. Info on täielik (odav, kättesaadav ja sümmeetriline (müüa ja ostja teavad samapalju)). Info firma kulude kohta näitab kauba hind, sest p=MC Firmasid on palju. Iga firma on nii väike, et ei saa mõjutada hinda
1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud:
vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand.
148. Doldrums .......................................................madalseis 149. Domestic demand ..........................................sisenõudlus 150. Earnings .........................................................ettevõtte puhaskasum 151. Economic chrisis ...........................................majanduskriisid 152. Economic model ............................................majandusmudel 153. Economic profit .............................................majanduskasum 154. economic progress .......................................... majandusareng 155. Economic rent ................................................majandusrent 156. Economically inactive ...................................majanduslikult mitteaktiivne 157. Economies of scale ........................................mastaabisääst 158. Economist ......................................................majandusteadlane 159. Effective wage .....................................
maksad üüri, elektri eest vms) *kaudne kulu ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende ressursside või selle tegevuse teistsugusel kasutamisel (ehk siis millest loobusid). Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises, otsesed aga kajastuvad. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum=kogutulu-otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum=kogutulu-otsesed kulud-kaudsed kulud. Kui maj.kasum=0 siis on firma konkurentsis. Kui maj.kasum suurem nullist, peaks tegutsema just nimlelt antud toomisalal (harus). 2. Püsikulud Võivad olla püsiressursid ja muutuvad ressursid. Neist tulevad püsi- ja muutuvad kulud. Püsiressursid ressursid, mille kogus ei sõltu toodangu kogusest (maa, territoorium, valveteenistus, hoone, rajatis, seade)
õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD) Kujutatud majanduskasum meelitabki uusi ettevõtjaid suurendama üldist turupakkumist ja suruks hinna alla kuni see saaks vastaval toodangutasemel võrdseks ühikkuluga nagu see on joonisel 11.6.
ostjad või müüjad. Suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind Otsesed kulud – tegelik rahaline kulu mida firma teeb ressursside muretsemiseks (palk, materjal) Kaudne kulu – mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe Majanduskasum – kogutulude ja ja kõigi kulude vahe Normaalkasum – tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks. On vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse selles firma harus Tootmistegurid Majandamiseks, s.o. majandusega tegelemiseks on vaja: inimesi - oma tööjõu, teadmiste ja oskustega, loodusvarasid, mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks ja
kogukasum total profit, TP or Прибыль kogukulud total cost, TC Совокупные затраты kogutoodang total physical product, TPP Совокупный продукт kogutulu total revenue, TR Совокупный доход lühiperiood short run, SR Короткий срок majanduskasum supernormal profit, pure profit, Экономическая прибыль economic profit mastaabisääst economy of scale Экономия масштаба muutuvad tootmistegurid variable factor Переменный фактор muutuvkulud total variable costs, TVC or VC Переменные затраты
RESSURSSIDE ALTERNATIIVKULU: see, mida need ressursid oleksid väärt parima alternatiivse kasutusviisi korral ja millest loobutakse nende kasutamise tõttu antud hüvise valmistamise eesmärgil FIRMA OTSESED KULUD: tegelikud rahalised väljaminekud nende ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult FIRMA KAUDSED KULUD: firmale (selle omanikule) kuuluvate ressursside kasutamise alternatiivkulu ARVESTUSLIK KASUM võrdub firma kogutulu miinus firma otsesed kulud MAJANDUSKASUM võrdub firma kogutulu miinus firma kõik kulud (otsesed ja kaudsed) NORMAALKASUM: sellise suurusega arvestuslik kasum, mis katab firma kaudsed kulud MUUTUVRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta (varieerida) lühiperioodil PÜSIRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta üksnes pikal perioodil LÜHIPERIOOD: ajavahemik, mille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks
Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on
annaabi.ee 
