Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas.
6. Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: a. Saab olla 5 efektiivset ettevõtet b. Ei saa olla efektiivne ja konkurentsivõimeline samaaegselt c. Efektiivsuse saavutamine nõuab kõrget tootmise kontsentratsioonitaset d. Saab olla 20 efektiivset ettevõtet 7. Alljärgnevast on õige: a. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum b. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum – alternatiivkulud 8. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud (vaata tabel): a. Viis töötajat b. Kaks töötajat c. Kuus töötajat d. Kolm töötajat 9. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: a
kujutavad endast: Vali üks: a. otseseid kulusid b. ei kaudseid ega otseseid kulusid c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b. majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud c. majanduskasum - arvestuslik kasum = otsesed kulud d. arvestuslik kasum + majanduskasum = normaalkasum Küsimus 19 Küsimuse tekst Pika perioodi keskmiste kulude kõver (LAC): Vali üks: a. on alaneva iseloomuga kahaneva mastaabiefekti, e. mastaabikulu korral b. põhineb eeldusel, et kõik ressursid on muutuvad c. on kasvava iseloomuga püsiva mastaabiefekti korral d
mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD
1. Variant 1 osa VALIKVASTUSED (25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Majandusteoorias füüsiline kapital defineeritakse kui a) loodusressursid (nt nafta, vesi, raud jne) b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis.
Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas.
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum;
(FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne
suureneks kui tootmismaht väheneks , sest TC väheneks siis kiiremini kui väheneks
TR,
· TR muutus/Q muutus < Tc MUUTUS/ Q muutus ehk
· P< mc
· Kui P
(reaalpalgaga W/P või reaalse rendiga R/P). Tulu, mis jääb firmadele peale seda, kui on tasutud tootmistegurite eest, moodustab firmade majanduskasumi. Majanduskasum = Y MPL L MPK K Kokku makstakse kõigile palgatud töötajatele reaalpalka MPL×L ning tootmises rakendatud kogukapitali eest kapitali omanikele kokku MPK×K. Kuna tahame uurida aga SKP ja rahvatulu jaotust, siis võime antud võrrandi ümber kirjutada järgmiselt: Y =MPL L MPK K majanduskasum Y - kogutulu Esitatud valemist nähtub, et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga. Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand: FK ,L MPK K MPL L Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist, mis on piisavalt suur, et ahvatleda ettevõtjat tootmist jätkama. Normaalkasum peab võrduma vähemalt sissetulekuga, mida ettevõtja võiks saada, kui ta investeeriks oma raha mujale.
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudl...
7. d; täieliku konkurentsi turul tegutseva üksiku firma e TKF-i korral on P=MR=A(T)R, sellele viitab ka TKF-i täielikult elastne (horisontaalne) individuaalne nõudluskõver dTKF; 8.d; TKF kogutulu TR=P×Qrealiseeritud, kuna aga täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P konstantne ja ühtlasi alati kehtiv tingimus P=MR=A(T)R, siis tõepoolest on õiged kõik küsimuses loetletud vastusvariandid; 9.b; kui firma majanduskasum on 0, siis tähendab see, et firma kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed ehk firma on kasumilävel; saades seejuures nn normaalkasumit ehk teisisõnu ei ole taolisel firmal põhjust oma praegusest tegevusvaldkonnast lahkuda, kuna alternatiivsed variandid ei ole tulukamad; 10. 1.d kõver 0A on firma kogutulude TR kõver, sest TR=P×Qrealiseeritud ning hinnavõtjast täielikult konkureeriva firma korral on hind P konstantne suurus, seega ka kogutulud TR suurenevad kogu aeg
Hea tervis on hea äri. Töötaja vaimne seisund on väga tähtis. Uuringud aga näitavad, et ülepingeid on liiga palju. Siit aga tuleb see, et inimene, kellel on pingeline vaimne seisund, stress, ei tee oma tööd hästi ja tihti teeb vigu. Kui töötaja tunneb end komfortselt, siis on tema tööviljakus ka suurem. Räägin oma loengutes tööandjatele, et investeering töötaja komforti on investeering kasumisse. (Virve Siirak) Ma analüüsisin eesti ettevõtete näiteid, kus investeering heasse töökeskkonda on toonud ettevõttele majanduslikku kasu. Juhendamine on Rimi töötajate heaolu tagamise aluseks. See on väga hea, et töötajate ohutuse ja heaolu tagamiseks on Rimi Eesti Food AS asetanud rõhu põhjalikule juhendamisele ja koolitamisele. Nagu näha, mida rohkem inimene teab, seda rohkem ta tunneb ise töökeskonna vastu huvi. Suureks plussiks on see, et nüüd on ettevõttes inimesi, kellele on töökeskkonna- korraldus põhitööks. Kõik me ju teame, et kassapidaj...
Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud
33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a)
6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu
hinnaga. ÕIGE TKTl toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. VALE Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel kus keskmine muutuvkulu =4 krooni peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4kr. ÕIGE Normaalkasum kindlustab firma kaudsete kulude katmise Kui firma majanduskasum on 0 siis tähendab see et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. MITTETÄIELIK KONKURENTS Hinnakujundaja- saab hinda mõjutada kuna on ainus müüja Kasumi maksimeerimine = piirtulu = piirkulu Ebaefektiivsus- toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga Hinnadiskriminatsioon Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus
· Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
tootmissisend ei ole muudetav. Püsiressursi suurus ei muutu lühiperioodil (maa, tootmispind). Muutuvressursi suurus muutub lühiperioodil (tööjõud, materjal) Lühiperioodi pakkumiskõver – Lühiperioodi pakkumiskõver (short-run supply curve) on firma piirkulukõvera osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti. Maa – Maa (land) on üks tootmise põhiteguritest, mis hõlmab kõiki loodusvarasid. Majanduskasum – Majanduskasum (economic profit) on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi Majandusmudel – Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalike muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid. Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks.
kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete) kulude vahe. Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka.
Kogutulu kasvab, kui hind tõuseb ja nõudlus on mitteelastne. Kompositsiooni viga tähendab seda, et see, mis on õige indiviidi seisukohalt, et pea alati õige olema grupi (terviku seisukohalt). Konstantsete kuludega tootmisharu pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne ning võib suurendada toodangu mahtu, tõstmata oma toodangu hinda. Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
Piirkulud kasvavad Firma toodangu nõudlus on täiesti elastne Turu sisenemisbarjäärid on nõrgad Tegemist on diferentseeritrud toodanguga 16. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis siis: Toodab ta minimaalse keskmise kogukuludega Piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga Normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga Majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 17. Kui mõned firmad lahkuvad MKT-lt, siis allesjäänud firmade nõudluskõverad: Nihkuvad vasakule Jäävad paigale Väljendavad elastsemat nõudlust Nihkuvad paremale. 18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Eesnimi Perekonnanimi MONOPOLISTLIK KONKURENTS Essee Tallinn 2017 Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid ning kõik toodavad sarnast, ent mingil määral erinevat toodet. Selle teooria loojateks peetakse USA majandusteadlast Edward Chamberlini ja tema inglise kolleegi Joan Robinsoni, kes mõlemad formuleerisid oma töö 1930. aastatel. Teooria kohaselt töötavad müüjad üksteisest sõltumatult ja neil on võimalik oma toodangu hinda vähesel määral mõjutada. Edukas olemiseks peab ettevõte suutma teiste seast silma paista. Monopolistliku konkurentsi korral kontrollib ettevõte hinda allpool nõudluskõverat, turujõudu on müüjal vähem kui monopolil. Konkurentsis püsimiseks on tähtsad tootearendus ja reklaam, majandusteadlased on aga suurte reklaamkulude suhtes lahkarvamusel: ühed peavad seda eb...
ja piirtulu võrdsus Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige Lühiperioodil onfirma nõus kahjumiga tootma ainult siis,kuikahjum ei ületa firma püsikulu. Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui firma keskmise tuluga. Kui täieliku konkurentsi turul toodangu nõudlus kasvab,siis lühiperioodil firma majanduskasum kasvab ,kuid pikal perioodil tuleb tootmisharru ussi firmasi ja majanduskasum saab võrdseks nulliga Täieliku konkurenssi korral onfirma nõudlus c) mitteelastne Sulgemispunkt on b)keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt Mis alljärgnevast ei ole täielikukonkurentsi turu pika perioodi tasakalpunktis d)keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on võrdsed
ÖKONOOMIKA ÜLESANDED 1: MAJANDUSE PÕHIPROBLEEMID TURUMEHHANISM 1 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest: 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad............ 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad ............ 2 1. Tooge näiteid nimetatud teadustest, vast. : 1) Loodusteaduste hulka kuuluvad: füüsika, keemia jm. ..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus...
Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga. Kasumilävel e
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
.missugused näitajaid kuludega seoses arvutatakse? *Mida on vaja teha ettevõtte kasumi maksimeerimiseks? Majandamise kuldreegel: kasum maksimeeritakse tootmiskoguse juures mille puhul piirkulu on võrdne piirtuluga..mida teha kasumi maksimeerimisega kui piirkulu on kõrgem kui piirtulu?või vastupidi. Kasum- 1)arvestuslik, kus tuludest lahutatakse otsesed kulud..2)kui arvestuslikust lahutada normaalkasum ehk alternatiivsel alal tegutsemise kasum, siis saadakse majanduskasum. 3)normaalkasum-alternatiivne kasum, mida teisel alal tegutsemisel saadaks. * Firma saab normaalkasumit siis kui tema kogutulu ja kogukulu on võrdsed. TEGUTSEMINE KONKURENTSI SITUATSIOONI: 4 tüüpi-täielik, monopolistlik, monopol, oligo. tunnused! Kõige efektiivsem ressursside annab täieliku konkurentsi situatsioonis toimimine.Mis iseloomustab mittetäielikku konkurentsi? Milline situatsioonidest on lähem või kaugem täielikule konkurentsile (neist kolmest ülejäänust)? TÖÖJÕUD:
Arvestuslik kasum firma kogukulude(reaalselt kulutatud rahasumma) ja kogutulude vahe Majanduskasum kogutulude ja kõigi(nii otsese ja kaudse) kulude vahe. Kui firma arvestulik kasum on piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majaduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Firma püsib konurentsis ka siis, kui majanduskasum on null, sest ta teenib täpselt niipalju kui palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest. Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust
Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Normaalkasum on 10000 Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte majanduskasum. 4 500 eurot(Õige, ettevõtte majanduskasum leitakse 65000 60500 = 4500 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot ja majanduslik kasum on 2000 . Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused
piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel. Lühiperioodi kahjum ja tegevuse lõpetamine Kui hind katab keskmise muutuvkul, jätkab firma tegevust
vaadelda sarnaselt nõudluse struktuuriga antud kaupadele 17) Pakkumiskõver - (supply curve) Pakkumise struktuuri saab kujutada graafiliselt, kandes tabelis olevad andmed koordinaatteljestikku. 18) Otsene kulu (explit cost) on tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks, näiteks töötajate palk, kulutused toormaterjalile jne 19) Kaudne kulu (implict cost) mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral 20) Majanduskasum (Economic profit) on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. 21) Koguprodukt (Total product) TP on teatud perioodi jooksul valmistaud kogutoodang. 22) Keskmine produkt (Average product) AP- on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutava muutuvressursi hulga jagatis 23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena
on horisontaalne sirge, kajastab ta ka firma keskmist tulu (AR) ja piirtulu (MR), mida firma saab igal tootmistasemel. Seega, p = MR. Piirtulu - on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum: ARVESTUSLIK KASUM - kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. NORMAALKASUM - kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. MAJANDUSKASUM - on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel). Lühiperioodi kahjum - Kui firma saab kahjumit iga võimaliku tootmismahu korral, võib
TC=FC+VC 14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud? Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega. 15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum. Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles 16. Täieliku konkurentsi omadused. Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad
tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid; d) ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige lähtudes majandusteoreetilisest bilansist? a) arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; b) majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; c) majanduskasum = arvestuslik kasum -kaudsed kulud - normaalne kasum; d) majanduskasum - normaalsed kulud - kaudsed kulud = arvestuslik kasum. 10. Firma otsesed kulud olid 27000 krooni. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 krooni. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 krooni. Firma aastatulu oli 55000 krooni. Arvuta
kasutusviisist loobumise hind, mille analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse rahalises mõõtühikutes. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka kaudseid kulusid. Normaalkasum on firma arvestusliku kasumi osa, mis katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Täieliku konkurentsi turg (TKT) Info levis hästi. Info on täielik (odav, kättesaadav ja sümmeetriline (müüa ja ostja teavad samapalju)). Info firma kulude kohta näitab kauba hind, sest p=MC Firmasid on palju. Iga firma on nii väike, et ei saa mõjutada hinda
1 17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum kogutulude ja otseste kulude vahe; normaalkasumit teenib ettevõte siis, kui arvestuslik kasum (kogutulud-otsesed kulud) katab ka kaudsed kulud; minimaalne tasu, mille saamine kindlustab, et olemasolevad ettevõtjad on valmis jääma oma tootmisharusse; majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud:
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD) Kujutatud majanduskasum meelitabki uusi ettevõtjaid suurendama üldist turupakkumist ja suruks hinna alla kuni see saaks vastaval toodangutasemel võrdseks ühikkuluga nagu see on joonisel 11.6.
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
