jooksul mingi hinna eest P-hind D- nõudlus Q- kogus Nõudlusseadus: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus mida suurem hind seda väiksem nõudlus Kauba nõudlus väheneb kui: Kauba nõudlus suureneb kui: Asenduskauba hind langeb Asenduskauba hind tõuseb Kaaskauba hind tõuseb Kaaskauba hind langeb Sissetulek väheneb Sissetulek suureneb Rahvaarv väheneb Rahvaarv suureneb Eelistatakes vähem seda Eelistatakse rohkem seda kaupa kaupa *Kaaskaubad nt arvuti + tarkvara, käivad teineteisega kaasas
Question text Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Select one: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale
SWOT analüüs: Mustsõstraekstrakt Tugevused: Nõrkused: *tooraine laialdane kasutusvõimalus *riknemise oht Sees *väljatöötatud tehnoloogia *lühike säilivusaeg *väljaõpetatud töötajad *vajab spetsiaalset transpordivahendit Võimalused: Ohud: *Euroopa Liidu põllumajandustoetus *konkurentsi teke Väljas *asenduskauba hinna tõus *ebasoodne kliima *välispartneri ettevõtte laienemine *tööjõu kallinemine *uute tooraine tarnijate leidmine *energia kallinemine *tooraine hinna langemine *taimekahjurid Sees Tugevused: *Tooraine on laialdaselt kasutatav mahlade, siirup...
Tootel on oma turuhind, mõnel tootel riiklikult reguleeritav hind ehk hind, mille kehtestab valitsus monopolile. Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik..
piirkasulikkused on võrdsed. õige 25.Samasuskõver isel kahe hüvise kombinatsioone mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. vale 26.Nõudmise seadus väidab et mida õrgem hind seda suurem on tootja poolt pakutav kogus. õige 27.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see et iga ettevõte peab arvestama kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. õige 28.Kui kauba L hind tõuseb siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremal. õige 29.Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. vale 30.Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid alahõivatud. vale 31.Punktides mis on võimaliku tootmise piirist ülalpool on võimalik toota seejuures ressursid on maksimaalselt hõivatud. vale 32.Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siiis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33
-0.6 0.8 72 Y Vastus: 32 A tüüpi lauda ja 72 B tüüpi lauda lõpetatakse shift+ctrl+enter protsess koosneb monteerimisest ja viimistlemisest. üüpi laua monteerimine kestab 1 tund ja viimistlemine 2 tundi. Monteerimisega tegeleb 5 töölist ja viimistlemisega 6 töölist. i töönädala pikkus kõigil töölistel on 40 tundi. MINVERSE ist ja viimistlemisega 6 töölist. Ülesanne 2 Uurime kolme asenduskauba turgu (nõutav kogus D ja pakutav kogus S). Leida hinnad, mille korral kõik kolm turgu on tasakaalus. D1 = 23 - 5p1 + p2 + p3 ja S1 = -8 + 6p1 -11p1+p2+p3=-31 D2 = 15 + p1 - 3p2 + 2p3 ja S2 = -11 + 3p2 p1-6p2+2p3=-26 D3 = 19 + p1 + 2p2 - 4p3 ja S3 = -5 + 3p3 p1+2p2-7p3=-24 Determinant p1=4 p2=7 p3=6 Vastus Hinnad 4, 7, 6 korral on kõik turgu tasakaalus 1. andmed
monopolistlikuks turuks -tootja näeb pisut rohkem vaeva, et teha oma toode eriliseks. Sellisel turul on ostja nõus rohkem maksma selle eest, et ta tunneb end oodatuna. Oligopolile on iseloomulik firmade tootmisotsuste vastastikune sõltuvus: ühe tootja otsused võivad suure tõenäosusega mõjutada konkurentide otsuseid ja tegevusi. Monopol on tootmisharus ainuke toodangu pakkuja. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumin Asenduskaubaks loetakse kaupa, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Monopol on täiusliku konkurentsi vastand. 3. nõudlus on teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 4. Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel 5. Hinnamõju: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem
1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa. Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind kahekordistub, ostetakse vähem laserplaate ning nõudlus kassettidele suureneb. Vastupidisel juhul kui plaatide hind langeb, eelistatakse odavnenud plaate ning kassettide ostmine väheneb. (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3431/mikro2012_konspekt.zip/Mikro2012_loengukonspekt_ ptk_3.pdf)
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question12 Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question13 Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question14 Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question15 Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question16 Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question17 Punktid: 1
Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega. 2. 2PL (1970 1985) Second Part Logistics ehk logistilise teenuse allhange. Ettevõtetel olid 2. Tellimuse info
20. ... majanduskäsitlust alustatakse üksikust majandussubjektist. a) Mikroökonoomilist b) makroökonoomilist Majanduse alused KT küsimused 21. Mikro- ja makroökonoomika on kaks mudelit sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks ning nad ... a) On vastuolus b) nad täiendavad teineteist 2 Majapidamisteooria 22. Tarbijate sissetulekute muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse; vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutava koguse muutuse a) Õige b)vale 23. Kauba X nõudlude vähenemist põhjustab: a) Kauba X pakkumise vahendamine b) Kauba X asenduskauba hinna tõus c) tarbijate sissetulekute vähendamine d) see, et tarbijad on kindlad kauba X hinna tõusus lähitulevikus 24
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
f) Nõudlus kahaneb jja pakkumine p kahaneb: p ? jja q - g) Nõudlus kasvab ja pakkumine kahaneb: p + ja q ? h) Nõudlus kahaneb ja pakkumine kasvab: p - ja q ? 8 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 18. Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus? Toovad kaasa antud kauba nõudluse muutuse. Asenduskauba hinna langus või tarbijate sissetulekute vähenemine põhjustab antud kauba nõudluse vähenemise vähenemise. 19. Mida põhjustab antud kauba hinna muutus? Põhjustab nõutava koguse muutuse. 20. Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist: Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga.
1) Täielikult elastne nõudluskõver Horisontaalne nõudludkõver näitab, et tarvbijad nõuavad kogu seda kogust, mida müügiks pakutakse, hinnaga pe. Kui hind tõuseb, langeb nõutav kogus nullile. 2) Täielikult mitteelastne nõudluskõver Vertikaalne nõudluskõver kujutab olukorda, kus nõutav kogus ei muutu üldse, kui hüvise hind muutub. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid Ostjat mõjutab: 1) Osatähtsus sissetulekust 2) Asenduskauba olemasolu 3) Hädavajalik või luksusese 4) Ajaperioodi pikkus 3.2. PAKKUMISE HINNAELASTSUS Pakkumise hinnaelastsus mõõdab, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent = pakutava koguse suhteline muutus : hüvise hinna suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ED > 1 elastne ED =1 ühikuelastne hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava koguse protsentuaalse muutuse.
Ebaefektiivsed – osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni, mis asetseb võimalikust rajast vasakul. Võimatud – kui soovitakse toota kahe kauba koguste kombinatsioone, mis asetsevad võimalikust rajast paremal, ei jätku selleks küllaldaselt ressursse. Nõudlus kasvab: Nõudlus kahaneb Tarbijate sissetulek kasvab Tarbijate sissetulek kahaneb Asenduskauba hind tõuseb Asenduskauba hind langeb Täiendkauba hind langeb Täiendkauba hind tõuseb Antud kaup on moes Antud kaup ei ole moes Ostjate ootus kaubahinna tõusule tulevikus Ostjate ootus kaubahinna langusele Tarbijate arv kasvab Tarbijate arv turul kahaneb Kui nõudlus kasvab, siis nõudluskõver nihkub üles ja paremale (Kahanemisel alla ja vasakule) Pakkumine kasvab: Pakkumine kahaneb:
b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit.
Pakutavat kogust mõjutab: · Toote hind · Teiste toodete hind · Tootmiseks vajalike ressursside hind · Tehnoloogia tase ja efektiivsus · Tootjate ootused tuleviku suhtes · Tootjate arv turul Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. Muutus pakkumises: Väheneb kui: - Asenduskauba hind tõuseb - Kaaskauba hind langeb - Tootmisteguri hind tõuseb - Mõned tootjad lõpetavad tootmise Suureneb kui: - Asenduskauba hind langeb - Kaaskauba hind tõuseb - Tootmisteguri hind langeb - Leitakse efektiivsem tehnoloogia - Uued ettevõtted sisenevad Pakkumise kasv ja kahanemine: · Analüüsi käigus tuleb eristada: - Muutust nõutavas (pakutavas) koguses - Muutust nõudluses (pakkumises)
2. monopol- see on turg, kus on ainult üks müüja, kes võib oma toodangule hinna määrata. See on monopoolne turg. Monopol on ainuke toodagu pakkuja kogu majandusharus, mis tähendab, et firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad. Erandid- a) ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. b) Monopoli eksisteerimise eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. c) Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat või teenindajat ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda, et turumajanduses täielike monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult 1 pakkuja siis ta võib määrata turuhinna. Tarbijad otsustavad, kui palju nad tahavad selle hinnaga osta. Kui monopol tunneb turunõudlust võib ta sealt valida endale kõige sobivama turuhinna
Ostjatel reaalne võimalus (tahapoole) vertikaalseks integratsiooniks või ostude edaslükkamiseks Vähene nõudlus, kahanev turg Ostja reputatsioon kandub () müüjale üle Asenduskaupadest tulenev oht Põhinevad toote/teenuse funktsioonil, on pea alati olemas seavad lae () hindadele, mida harus võib küsida suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti Originaal- vs geneerilised ravimid; liha vs soja kuid: asenduskauba kättesaadavus, hind, kvaliteet, kasutusmugavus, ümberlülitumise kulud ja lojaalsus Uber, HOPP vs taksod & bussid? Airbnb vs hotellid? Pocopay & Transferwise vs kommertspangad? Kes veel kinos käib? Ohumärk kui asenduskauba käive kasvab kiiremini, asenduskauba tootjad laienevad ja nende kasum tõuseb Ettevõtete vaheline konkurents. Kes on konkurent?
1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa. Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind kahekordistub, ostetakse vähem laserplaate ning nõudlus kassettidele suureneb. Vastupidisel juhul kui plaatide hind langeb, eelistatakse odavnenud plaate ning kassettide ostmine väheneb. Asenduskauba hinna muutuse mõju ei sõltu siinjuures kassettide hinnast. Vaatamata sellele, kas kassetid on odavad või kallid, toob muutus asenduskaupade hinnas kaasa eelpoolkirjeldatud efekti. Asenduskaupade
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad) Mõju Hinnavõtja (puudub Väike (mõningane Vastastikune sõltuvus (kontroll Hinnategija (täielik kontroll hinnale kontroll hinna üle) kontroll) hinna üle suur, kartellkokkulepe hinna üle) ...
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question12 Punktid: 1 Eelarvejoon näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud sissetulekute ja olemasolevate hindade juures tarbida. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question13 Punktid: 1 Hinnaelastsus leitakse seosega: protsentuaalne muutus koguses / protsentuaalne muutus hinnas. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question14 Punktid: 1 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question15 Punktid: 1 Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, vähem soovivad tarbijad seda toodet osta. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question16 Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana tarbijate soove. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question17 Punktid: 1
Marked out of 1.0 True False Question 20 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Question 21 Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver jääb paigale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 22 Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
Küsimuse tekst Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Vali üks: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) Küsimus 11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera Vali üks: Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus !!! Kauba K hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Küsimus 12 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, s Vali üks: kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
tõuseb, väheneb autode nõudlus ja nendega ka sõitjate arv eelistatakse mõnda muud transpordi liiku jalgratast või ühissõidukit. · Normaalhüvised kaubad, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. · Inferioorsed hüvised nende nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb nt odavad juustusordid, nt asendatakse hallitusjuustuga. · Nõudlus kasvab juhul, kui: o tarbijate sissetulek kasvab o asenduskauba hind tõuseb või täiendkauba hind langeb o antud kaup on moes o kui ostjad ootavad kaubahinna tõusu lähitulevikus o tarbijate arv kasvab Kui nõudlus kasvab, nõudluskõver nihkub üles- ja paremale · Nõudlus kahaneb juhul, kui: o tarbijate sissetulek kahaneb o asenduskauba hind langeb või täiendkauba hind tõuseb o antud kaup ei ole moes (vananenud) Nt. mobiiltelefonid
Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Vali üks: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub paremale jääb paigale nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Vali üks: Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup Täiendkauba C hinna langus Asenduskauba B hinna tõus Rahvastiku kasv, mis suurendab kauba A tarbijate arvu
Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Kui kauba nõudlus suureneb ja pakkumine väheneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. Kui kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. (Väär) Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. (E=q%/p%)
Tähtsamad nõudluse mõjurid Nõudlust määravad tegurid ehk determinandid on kõik need mõjurid, mis võivad muuta mingi kauba nõudlust ehk nihutada nõudluskõverat Tarbijate sissetulek ehk tarbmimiseelarve Teiste hüviste hinnad, nende muutus Tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes) Tarbijate arv Tarbijate maitse, eelistused , tarbimisharjumused Asenduskaubad - inimese samu tarbeid tahuldavad kaubad, mistõttu ühe kauba hinna tõus suurendab asenduskauba nõudlust ning vastupidi ühe kauba hinna langus vähendab võimaliku asenduskauba nõudlust. Sissetuleku kasv toob tavaliselt kaasa kogu nõudluskõvera nihke paremale, sest kui on võimalik kulutada rohkem raha, siis enamikel juhutdel ostetakse hüvist rohkem iga antud hinna korral. See kehtib normaalkauba/Hüvise puhul s.o. kauba puhul, mille nõudlus sissetulek kasvades suureneb (esmatarbekaubad) Luksuskaup - nirmaalkauba eriliik , mille tarbimine suureneub sissetuleku kasvades
pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale Et nõudluskõverat konstrueerida,peavad kõik nõudluse mõjurid(v.a nõutav kogus ja hind) samaks jääma õige Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem,on nõutav kogus väiksem kui pakutav kogus õige Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid · Vale.(tarbijate arv turul on nõudluse mõjur Tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus toovad kaasa vaadeldava kauba nõudluse muutuse,vaadeldava kauba hinna muutus toob kaasa selle kauba nõutavakoguse Kui tarbijate sisse tulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule,siis on tegemist normaalkaubaga Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab- tarbijatesissetuleku vähenemine Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna-tekib kauba puudijääk
d)Ostjatel on info majanduslike tingimuste kohta. Monopol-see on turg, kus on ainult 1 müüja,kes võib oma toodangule hinna määrata,see on siis monopoolne turg.Monopol on ainuke toodangu pakkuja, st.Firma ja tootmisharu antud juhul kattuvad.Siin on mõned erandid: 1)Ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist,kui kodumaisel ainutootjal,tuleb konkureerida välismaiste tootjatega. 2)Monopoli eksisteerimisel,eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. 3)Monopoliks saab lugeda ainukest tootmisharus eksisteerivat tootjat(teenindajat) ainult siis, kui tal ei tule arvestada ka potensiaalsete konkurentidega. Seega võib öelda et turumajanduses,täielikke monopole praktiliselt ei eksisteeri. Kui turul on ainult üks pakkuja siis ta määrab turu hinna.Tarbijad otsustavad kui palju nad tahavad selle hinnaga osta.Kui monopol tunneb turu nõudlust siis võib ta sealt valida endale sobiva müügihinna
1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa. Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind kahekordistub, ostetakse vähem laserplaate ning nõudlus kassettidele suureneb. Vastupidisel juhul kui plaatide hind langeb, eelistatakse odavnenud plaate ning kassettide ostmine väheneb. 16 Asenduskauba hinna muutuse mõju ei sõltu siinjuures kassettide hinnast. Vaatamata sellele, kas
1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa. Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind kahekordistub, ostetakse vähem laserplaate ning nõudlus kassettidele suureneb. Vastupidisel juhul kui plaatide hind langeb, eelistatakse odavnenud plaate ning kassettide ostmine väheneb. Asenduskauba hinna muutuse mõju ei sõltu siinjuures kassettide hinnast. Vaatamata sellele, kas kassetid on odavad või kallid, toob muutus asenduskaupade hinnas kaasa eelpoolkirjeldatud efekti
· turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne; · hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele. MONOPOL tootmisharus ainuke toodangu pakkuja (on konkurentsi vastand). · turul on üks ettevõte; · monopoli toodang on unikaalne, seda teeb vaid tema; · turule sisenemine on peaaegu võimatu, kuid ka sealt lahkumine on raske . · monopol määrab oma toodangu hinna lähtudes maksimaalsest kasumist. Monopoli olemasolu eeltingimuseks on lähedase asenduskauba tootjate puudumine. OLIGOPOL ehk oligopoolse konkurentsi puhul on tootmisharus nii vähe ettevõtteid, et igaüks neist peab arvestama, kuidas tema tegevus mõjutab väheste konkurentide käitumist. · turul on vähe osalejaid; · toodang on diferentseeritud või ühesugune; · turule tulek on raskendatud, kuna konkurendid on suured ja tugevad; · toimib ränk konkurents nii hinna osas kui koha eest turul. Oligoopsel turul paistab kohe silma kui mõni ettevõte oma tootmismahte suurendab
Ükskõiksusväljaks nimetatakse graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. Asenduse piirmääraks (MRS) nimetatakse määra, mis näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. Asenduse piirmäär on võrdne ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x. Kasutades ükskõiksuskõveraid ning eelarvejoont, on võimalik leida tarbimise tasakaal ehk hüviste optimaalne kogum, mis tagab
kiirus kasvab tohutult 2) Rikkuste ümberjaotumine 3) Hinnad on väga ebastabiilsed, st. ka majandus. Kõrge inflatsioonitase • on ebapopulaarne valijaskonna ja rahaka eliidi hulgas, kuna nende valduses olev raha kaotab oma väärtust, ning mõlemad üritavad leida võimalusi inflatsiooni ohjamiseks, tõstes intrssimäärasid. See omakorda peletab investeeringuid, takistades nii majanduskasvu • kui ühe kauba hind võrreldes samaväärse asenduskauba hinnaga tõuseb, eelistab tarbija odavamat asenduskaupa, samas tootjad suurendavad just sellise kauba tootmist, mille hind on tõusnud. Madal inflatsioonitase • tõstab finantssektori stabiilsust, see omakorda soodustab majanduskasvu. Inflatsiooni positiivsed küljed on võimalus viia kiirelt läbi struktuurimuutusi, see kergendab laenude tagasimaksmist. 10. Pangandus
lähemal sellele on põllumajandusliku tootmise harud. 5.3 TÄIUSLIK MONOPOL Täiuslik monopol on täiusliku konkurentsi vastasäärmus. Monopol on ainuke toodangu pakkuja kogu tootmisharus, s.t firma ja tootmisharu langevad kokku. Ka monopol eksistentsiks on vajalikud järgmised tingimused: 1. ainuke tootja ühe riigi piires ei pruugi olla monopolist, kui kodumaisel ainutootjal tuleb konkureerida välismaiste tootjatega; 2. lähedase asenduskauba tootjate puudumine; 3. monopolistiks saab lugeda ainukest tootjat ainult siis, kui tal ei tule arvestada isegi potentsiaalsete konkurentidega. N.: seaduslik luba on antud ainult temale või firma on mingi patendi ainuomanik; N.: konkurendi sisenemist võib takistada ka mõne tooraine ainuvaldamine. Täiusliku monopoli puhul on nõudmise kõver
Luksuskaupade hinna languse suhtes inimesed tundlikumad kui hädavajalike kaupade suhtes. *tarbija sissetuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem. *otsuse langetamise ajaperioodi pikkus otsustamise ajaperioodi pikenedes on elastsus suurem. Vaadatakse ühe päeva pärast, ühe nädala, ühe kuu, ühe aasta jne pärast. Algul inimesed ei asenda seda mõne teise asenduskaubaga, kuid ajapikku nad leiavad mõne asenduskauba ja antud kauba ostmise kogus väheneb. Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsuse puhul analüüsitakse, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad oma majandusliku käitumisega. Olukorra iseloomustamiseks kasutatakse pakkumise hinnaelastsuse koefitsienti. Pakkumise puhul muutuvad hind ja kogus ühesuunaliselt ja seetõttu on pakkumise hinnaelastsuse koefitsiendi väärtus positiivne. Koefitsient = (kauba koguse muutus %-des) / (kauba hinna muutus %-des)
harus on palju üksteisest sõltumatult tegutsevaid firmasid; diferentseeritud toodang tooted on küll sarnased, kuid üksteist mitte täielikult asendavad (N.: erinevad seebisordid); uutel firmadel on kerge harusse siseneda. Nõudmise kõver pole enam horisontaalne, vaid kergelt langev. See tähendab seda, et üks firma võib oma veidi täiuslikuma kauba eest võtta kõrgemat hinda, kuid liiga kõrge hinna puhul võtab tarbija odavama, sellele lähedase asenduskauba. N.: praktiliselt sama tarbimisomadusega kauba puhul ollakse valmis rohkem maksma kaubamärgiga toote eest. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile, sest sellega üritatakse oma toodet teisest eristada. Oligopol Oligopol on üks enamlevinud struktuure arenenud turumajanduses. Oligopol on haru, kus on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad, s.t ühe firma majanduslik otsus mõjutab teisi firmasid.
Nõudluskõvera nihkeid ja/või selle kuju muutumist põhjustab: · tarbijate sissetuleku suurenemine (vähenemine); · teiste hüviste hindade muutus (suhtelise sisse-tuleku suurenemine (vähenemine); · tarbijate lisandumine (vähenemine). Pakkumiskõvera nihkeid ja/või selle kuju muutumist põhjustab: · uute tootjate lisandumine; · tegurihindade muutus. Turunõudlus suureneb, sest: · majapidamise tarbimiseelarve kasvades ostetakse hüvist senisest rohkem; · asenduskauba kallinedes asendatakse see tarbimiskomplektis vaatlusaluse hüvisega; · uute tarbijate lisandumisel on summaarne ostetav kogus suurem. Turuhind tõuseb, sest: · tarbijad on nõus ostma hüvist kõrgema hinnaga; · suurema koguse pakkumisel on piirkulu kõrgem. Turupakkumine väheneb, sest : · piirkulu on kõrgem; · pakkujate arv on väiksem. Turuhind tõuseb, sest: · tarbijad on sunnitud ostma hüvist kõrgema hinnaga;
Kas antud kauba tarbijate arvu vähenemine toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb Kui antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb, siis kuhu poole nihkub antud kauba nõudlus- või pakkumiskõver ning kuidas mõjutab see tasakaalu hinda ja -kogust? Pakkumiskõver nihkub vasakule, hind tõuseb ja kogus väheneb Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad Banaani kg hinna tõus 1,2 eurolt 1,5 euroni põhjustas päevase läbimüügi vähenemise 10 tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see on? elastsuskoefitsient e on 0,4 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega
ainult mitteelastse nõudlusega kaupu b. ainult elastse nõudlusega kaupu c. kui ühe kauba hinnatõus põhjustab teise kauba hinna tõusu d. kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a. nõudluskõver nihkub paremale b. nõudluskõver nihkub vasakule c. nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas d. nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas Kui antud kauba asenduskauba hind tõuseb, kas siis nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas? a. Pakkumiskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad b. Pakkumiskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad c. Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad d. Nõudluskõver nihkub vasakule, seega tasakaaluhind ja kogus vähenevad
ja q + f) Nõudlus kahaneb ja pakkumine kahaneb: p ? ja q - g) Nõudlus kasvab ja pakkumine kahaneb: p + ja q ? h) Nõudlus kahaneb ja pakkumine kasvab: p - ja q ? 8 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 18. Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus? Toovad kaasa antud kauba nõudluse muutuse. Asenduskauba hinna langus või tarbijate sissetulekute vähenemine põhjustab antud kauba nõudluse vähenemise. 19. Mida põhjustab antud kauba hinna muutus? Põhjustab nõutava koguse muutuse. 20. Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist: Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga. 21. Otsusta iga variandi korral, kas nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või
Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi
pakkumisfunktsioonid välja kirjutada järgmiselt: loomaliha nõutav kogus Dl = 920 + 2ps - 4pl ; sealiha nõutav kogus Ds = 820 - 3ps + pl ; loomaliha pakutav kogus Sl = -60 + 32pl ; sealiha pakutav kogus Ss = -50 + 15ps . Leida hinnad, mille korral mõlemad turud on tasakaalus. MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed võrrandsüsteemid 35 5.11 Uurime kolme asenduskauba turgu: 1. kauba nõutav kogus D1 = 23 - 5p1 + p2 + p3 ; pakutav kogus S1 = -8 + 6p1 2. kauba nõutav kogus D2 = 15 + p1 - 3p2 + 2p3 ; pakutav kogus S2 = -11 + 3p2 3. kauba nõutav kogus D3 = 19 + p1 + 2p2 - 4p3 ; pakutav kogus S3 = -5 + 3p3 Leida hinnad, mille korral kõik kolm turgu on tasakaalus. 5.12 *) Kasutades abitundmatuid, lahendada järgmine mittelineaarne võrrandsüsteem: 3 8
*teiste hüviste hinnad – mingi kauba nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad võivad olla üksteise suhtes asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. Nii näiteks võivad asenduskaupadeks olla erinevad mahlad, joogid, teenused jne. Täiendkaupu tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin, disketid (printer) ja arvuti jne. Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust ja täiendkauba hinna langus suurendab antud kauba nõudlust. Asenduskauba hinna tõus suurendab antud kauba nõudlust ja asenduskauba hinna langus vähendab antud kauba nõudlust. *tarbijate ootused – kauba nõudlust mõjutavad ka tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. *tarbijate arv – tarbijate arv mõjutab turunõudlust ja seega tarbijate arvu kasv suurendab nõudlust ja vähenemine surub nõudluse alla. *tarbijate maitse ja eelistused – eelistuste ja maitse muutused mõjutavad tugevasti
Müügifirmaga lepiti kokku, et 100 võtmehoidjat tagastatakse ja selle asemel saadakse lisaks 50 pastapliiatsit. Seejuures tuli juurde maksta 25 krooni. Leida, milline oli pastapliiatsite ja võtmehoidjate hind, kui pastapliiatsite tellimisel rohkem kui 100 tk on allahindlus 10%. 36 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Ülesanne 5-9 Uurime kolme asenduskauba turgu: 1. kauba nõutav kogus D1 = 23 - 5p1 + p2 + p3 ; pakutav kogus S1 = -8 + 6p1; 2. kauba nõutav kogus D2 = 15 + p1 - 3p2 + 2p3 ; pakutav kogus S2 = -11 + 3p2; 3. kauba nõutav kogus D3 = 19 + p1 + 2p2 - 4p3 ; pakutav kogus S3 = -5 + 3p3. Leida hinnad, mille korral kõik kolm turgu on tasakaalus. VASTUSED 5-1 93 ja 82. 5-2 84 ja 72. 5-3 140 ühekroonist ja 70 viiekroonist. 5-4 Firma A aktsiaid 30 000 kr eest ja firma B aktsiaid 70 000 kr. 5-5 5200 tavalist ja 1500 soodustusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
