Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine (3)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Micro_macro ökonoomika

4 HEA

Põhimõisted

Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Ressursid ehk tootmistegurid – kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital , töö).
Investeerimine – uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess.
Alternatiivkulu – teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind).
Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Käsumajandus – riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud , riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda.
Segamajandus – ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes.
Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) – eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed.
Kompositsiooni viga – ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes.
Vale põhjuse viga – eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb.

Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism

Turg – institusioon või mehhanism , mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid.
Nõudlustabel – kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus → näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid).
Asendusefekt – odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid.
Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb .
Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.
Inferioorne hüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb.
Täiendhüvis – ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust.
Asendushüvis – hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn ), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust.
Pakkumiskõver – positiivse tõusuga → kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust.
Alternatiivhüvis – valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse.
Tasakaaluhind – hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Maksimum- ja miinimumhind – seadusega kehtestatud hind.

Elastsus

Elastsuskoefitsent – hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus.

1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu .
1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu.
ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks.
Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu – täielikult elastne nõudlus.
Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 – täielikult mitteelastne nõudlus.

Kogutulu – TR = Q * P
Nõudlus on seda elastsem:

Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu.
Mida vähem tähtis on hüvis.
Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg.
Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.

1 sissetulekuelastne.
1 sissetuleku mitteelastne.

Pakkumise hinnaelastsus – kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.

Hetkeperiood – situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud.
Lühiperiood – ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid.
Pikk periood – olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda.

Maksukoorem – elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne.

Tootmine ja kulud

Firma – tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid.
Otsene kulu – tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud).
Kaudne kulu – mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka).
Arvestuslik kasum – firma kogutulude ja otseste kulude vahe.
Majanduskasum – kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed ) kulude vahe.
Normaalkasum – arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud.

Lühiperiood:

Püsi- ehk fikseeritud ressurss – tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned).
Muutuv- ehk varieeruv ressurss – tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad).
Koguprodukt (TP) – teatud perioodil valmistatud toodand.
Keskmine produkt (AP) – TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis.
Piirprodukt (MP) – täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis).
Kahaneva piirtootlikkuse/kahanevate piirtulude seadus – kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisada täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti.
Püsikulu (FC) – kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Muutuvkulu (VC) – kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub.
Kogukulu – TC = FC +VC
Keskmine kogukulu –
Keskmine püsikulu –
Keskmine muutuvkulu –
Piirkulu – täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu.
Kapatsiteet ehk tootmisvõimsus – tootmiskogus , mille juures keskmine kogukulu on minimaalne.
Pikk periood:
Pika perioodi keskmine kulu (LAC) – mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel , et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi.

Täielik konkurents

Hinnavõtja – firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus.
Täieliku konkurentsi tingimused:

Suur firmade arv.
Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused).
Sisenemis- a väljumisbarjääride puudumine.
Täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon.

Kasumi maksimeerimine – firma peab tootma kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga: MC = MR =p.
Sulgemispunkt – punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga : MC = AVC.
Pikk periood:
Kasumilävi ehk tasuvuspunkt – punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu.
Null(majandus)kasum – firma saab ainult normaalkasumit.

Mittetäielik konkurents

Monopol:

Monopoli tekkepõhjused:

Mastaabiökonoomia – üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga.
Sisenemisbarjäärid.
Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus).

Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga.
Hinnadiskriminatsioon – monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna.

Monopolistlik konkurents:

Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul.
Diferentseeritud toodang – firmad toodavad sarnast toodangut, millel on ainult mõningad iseärasused (seebisordid).
Uutel firmadel on kerge pikal perioodil harusse tulla.

Oligopol:

Turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastikku sõltuvad.
Tekkepõhjused:

Mastaabiefekt – mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogus müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
Sisenemisbarjäärid.

Kollusioon – müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta (levinuim on kartell - firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks).
Hinnaliider – oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad.

Majandusressurside turg

Ressursiturg – turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa – rent, töö – palk, kapital – intress ).
Piirprodukti tulu (MRP) – täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel.
Ressursi piirkulu (MRC) – ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel.

Riigi majanduslikud funktsioonid

Lorenzi kõver – sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis.
Turuhäire – olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi.
Välismõju – kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju).
Ühiskondlik kaup – iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral.

Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) – riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki.

Kulutuste lähenemisviis:

SKP = E = C + I + G + (X – M)
Kogukulutused (E)

Tarbimiskulutused C – kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele.
Investeerimiskulutused I – kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed , varud).
Avaliku sektori kulutused G – avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed).
Netoeksport (X – M) – välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele ( eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides ( import M).

Sissetulekute lähenemisviis:

SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud

Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud.
Amortisatsioon (D) – summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad .
Kaudsed maksud – käibemaks ja aktiisimaks näiteks.

Sisemajanduse puhasprodukt – NDP = SKP – D

Tarbimine, säästmine ja investeerimine

Kogukulutused:

Planeeritud tarbimiskulutused (C),
Planeeritud investeerimiskulutused (Id),
Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G),
planeeritud netoeksport (X – M).

Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E → Y = C + Id → Yd = Y = C + Id) (Yd – kasutatav tulu).
Autonoomne tarbimine – tarbimine, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine – tarbimine, mis muutub kui kasutatav tuli muutub.
Tarbimisfunktsioon – C = Co + cYd (C0 ja c on konstandid).
Tarbimise piirkalduvus –
Keskmine tarbimiskalduvus –
Sääst – S = Yd – C
Keskmine säästmiskalduvus –
Säästmise piirkalduvus –
MPC + MPS = 1
APS + APS =1

Rahvamajanduse kogutulu määramine

Avaliku sektori kulutused – E = C + Id + G
Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht , mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada.
Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
Inflatsioonilõhe – suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus).
Multiplikaator – kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest.

Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandus subjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.

Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika – valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist ( automaatne või situatsioonikohane).
Automaatne fiskaalpoliitika – stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub.
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika – valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika.

Raha ja pangandus

Raha – likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit.
Bartertehing – kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine.
Intress – lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast.
Keynesi rahateooria:

Tehingumotiiv – soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid .
Ettevaatusmotiiv – soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks.
Spekulatsioonimotiiv – soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma.

Rahapoliitika

Ekspansiivne rahapoliitika –eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine .
Kitsendav rahapoliitika – rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine.
Situatsioonikohane rahapoliitika – rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank .
Automaatne rahapoliitika – rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta.
Keskpank – juhib finantssüsteemi, viib ellu rahapoliitikat, erineb kommertspangast.

Töötus ja inflatsioon

Töötus – olukord, kus inimesed, ke stahaksid olemasoleva palgatsaseme korral töötada, ei suuda tööd leida.
Tööjõud – 15-aastased ja vanemad inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena.
Töötusemäär –

Hooajaline töötus – hooajaliste kõikumiste tõttu.
Struktuurne töötus – pikaajaline (krooniline) töötus, esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust.
Tsükliline töötus – põhjustatud äritsüklist.
Töötuse loomulik määr – töötuse minimaalne tase.
Heidutatud töötaja – loobutakse tööotsinguist, sest arvatakse, et vabu kohti ei ole.

Potentsiaalne kogutoodang (YFE) – kogutoodang, mille majandus võiks valmistada täishõive korra.
Tegelik kogutoodang (Y) – majanduses tegelikult toodetav toodang.
Inflatsioon – üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
Inflatsioonimäär – ühe perioodi üldise hinnataseme % muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega.
Tarbijahinnaindeks (THI) – ostukorvi hinna muutus teatud perioodil.
SKP deflaator – SKP komponentide keskmise hinna muutus teatud perioodil.
Nõudlusinflatsioon – kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, esineb infltasioonilõhe → nõudlusinflatsioon eeldab, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud, et suureneva nõudluse survel tõusta.
Kuluinflatsioon – seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt.
Phillipsi kõver – kirjeldab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 652 allalaadimist

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #1

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #2

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #3

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #4

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #5

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #6

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #7

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

652 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rookatus Õppematerjali autor

Kokkuvõte Kaie Keremi ja Mare Randveeru õpikust peatükkide kaupa, tähtsamad mõisted ja valemid.

mikroökonoomika makroökonoomika alternatiivkulu investeerimine ressursid majandustegevus käsumajandus turumajandus segamajandus ceterisviga

Sarnased õppematerjalid

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine

Majandusteaduse alused

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik s

Matemaatika

docx

Nimetu

Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid

Kategoriseerimata

doc

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistata

Micro_macro ökonoomika

pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse

Astronoomia

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata

doc

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik maj

Micro_macro ökonoomika

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)

Mikro- ja makroökonoomika

Rohkem sarnaseid