Kuigi ühele ettevõttele meeldiks olla kogu turu peremees, tegutseb samal alal palju teisi firmasid. Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent
Konkurents Konkurents ja koostöö Turustruktuur Kui palju on turul tootjaid Milline on võime mõjutada hinda Milliseid tooteid müüakse (erisus) Turule sisenemise kergus/raskus Hinnavõtjad – lepivad turu poolt määratud hinnaga nig otsustavad selle järgi kui palju toota – täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents
· ärisaladuse kuritarvitamine, see on see, kui saadud andmeid kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks, need andmed on saadud seadusevastaselt, kas altkäemaksu, varguse, fotode jms teel; Turumajanduses peavad kõik ühiskondlikud objektid olema seaduse ees võrdsed, mitte ühelgi ametnikul ei ole õigust teha soodustusi ega takistusiühelegi ettevõttele ega isikule. Ametnikul peavad olema seadusega täpselt piiritletud volitused ja ette nähtud karistused. TURUSTRUKTUUR Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur. Turu struktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv( palju neid on, tuleb juurde või lahkub) ning sealt lahkumise tingimused. Tuleb arvestada, et igas riigis on oma reeglite järgi tegutsev turg, st et teatud turule minna, tuleb õppida tundma konkreetse piirkonna tarbijat, riigi seadusi, tarbija struktuuurinõudmisi jne. TOODANGUTURG
mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on ühe ettevõtte käes. Need on äärmused, mille vahele jääb veel erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri on oluline uurida ka seepärast, et valitsus saaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Turustruktuuri tundmine võimaldab edaspidi analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika
tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst – tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja.
Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav kulu. Näide: Kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk küsib endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole Oligopolistlik turustruktuur/konkurents Turul vähe pakkujaid, toode homogeenne, turule sisenemine raskendatud Näide: Käepael, mis annab märku organismis toimuvate negatiivsete muutuste korral Monopol Monopol on selline turustruktuur, kus mingeid hüvesid toodab ja müüb ainult üks firma. Näide: Microsoft Monopolistlik konkurents Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Näide: Arvutitarkvara turg Täielik konkurents
Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p). Lühiperioodil võib firma saada kas 1) kasumit; 2) kahjumit või 3) nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa. Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad,
Kärdla Ühisgümnaasium Konkurents Referaat Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika..................................................
KONKURENTS Remi Kõivik, Anneli Torim, Diana Maasen, Gloria Rannu Mis on konkurents? On kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi suunas. On turu suhtes osalejate omavaheline võitlus. On ettevõtete võitlus tarbijate ehk ostjate pärast. Konkurentsis mängib suur rolli turustruktuur ehk kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi neli olulist tunnust Kauba omapära, oluline oleks, et kaup oleks omapärane ja erineks teistest. Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks ehk kas nende toode või teenus on unikaalne, et konkurentsis pinnal seista. Võime mõjutada hindu. Hindu müüjate arv turul, ehk palju on turul müüjaid. Konkurentsi erinevad vormid Konkurents jaguneb mitmeks eraldi vormiks, need on:
palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus üksikud (35) suurettevõtet toodavad kõik või suurema osa toodetest (toodete eristamine!) HINNAKUJUNDAJAD püüavad leida oma kaubale õiget hinda KOKKUMÄNG kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit ( MONOPOL turg, kus on 1 müüja MONOPSON 1 ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile, mis kindlustab talle
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja ...
12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieelised (eelkõige turustruktuur) Horisontaalne konkurents - tootekonkurents, hõlmab ettevõtteid, kes on ühe ja sama toote või teenuse pakkujateks. Vertikaalne konkurents - seondub ettevtete äripartnerite majanduspositsiooniga Konkurentsivormid: o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad o Klassikaline liberalism
hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu. Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.
juurutamine ettevõtte juhtimistavade, töökoha organiseerimise või välissuhete osas. Lisaks veel: · Ärimudeliinnovatsioon (Input innovation) on uute tootmis- või tarneallikate kasutusele võtmine 1. Innovaatilisust määravad tegurid: · teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, töötajate kvalifikatsioon, innovatsioonijuhtimise võimekus, tehnoloogilised oskused); · turustruktuur ja nõudluse karakteristikud (turudünaamika, konkurentsi intensiivsus, kasutaja-tootja suhted, juhtivad koduturu karakteristikud, nõudluse hinnaelastsus); · tööstuslikud võrgustikud (võrgustikud tehnoloogia pakkujatega, sektorispetsiifilised lekked); · ressursiturud (tööjõu ja kapitali hind, kvalifitseeritud tööjõu puudus); · tehnoloogia dünaamika ja potentsiaal tehnoloogiate teineteist täiendav rakendamine;
Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks, firma peab odavalt eristama erinevaid tarbijaid. Neljandaks, firma peab suutma neid tarbijaid, kes kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijaile, kes kõrgemat hinda maksavad. LOENG 8 - Monopolistlik konkurents ja oligopol Monopolistlik konkurents- Turustruktuur, kus on suhteliselt palju firmasid, kuid igaühe toodang on teiste omast erinev (kosmeetika, moetööstus, disain, jne.). Eestis näit. Piusa liivaseep. Monopolistlikku Turgu iseloomustavad nii konkurentsi kui ka monopoli elemendid: ·diferentseeritud (erinev) kaup · suhteliselt palju tootjaid, kuid oluliselt vähem kui täieliku konkurentsi turul · kaubal on lähedasi asendajaid, mis omakorda ei ole identsed Seetõttu on nõudluskõver negatiivse tõusuga (mitte horisontaalne sirge) NB
Isokvant e samatoodangu joon on kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokost e isokulu joon näitab võimalikke tööjõu ja kapitali koguste kombinatsioone fikseeritud kogukulude tasemel tööjõu ja kapitaliühiku hindade püsivaks jäädes. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 16 7. Mittetäielik konkurents Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulikke jooni: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus, toodangu iseloom, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused ja konkurentsi vormid ning aste. Mittetäielik konkurents e vaegkonkurents on turusituatsioon, mille korral vähemalt mõned ettevõtted, vähemalt mõningal määral (olenevalt toote diferentseeritusest ja ettevõtte suurusest) saavad oma tegevusega kauba hinda mõjutada
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline, c) uutele tulijatele takistusi ei tehta, d) hindu mõjutada ei saa.
Töötajad võivad üksteist superviseerida ja kindlustada nii tähtaegadest kinnipidamise. Koos töötades kujunevad normid ja väärtused, mis tõstab efektiivsust ja lojaalsust. Divisjoniorganisatsioon Produktipõhine struktuur – tooted on sarnased ja turud samad Mitmedivisjoniline struktuur on kohane, kui tooted on erinevad, kuid müüakse paljudel turgudel Tootmise struktuur – kui on vajalik kohandada toodet Geograafiline struktuur Turustruktuur Holding-organisatsioon Maatriksorganisatsioon Lame ülesehitus ja detsentraliseeritud struktuur Rollid ja autoriteedi suhted on ebamäärased Kontroll horisontaalne tiimide vahel ja vertikaalne läbi hierarhia Võrkorganisatsioon Projektorganisatsioon Meeskonnaorganisats. 19.Protsessiorganisatsiooni mõiste ja kujund.kategooriad: Protsessiorganisatsioon on keskendunud tööprotsessidele, nende seostele ja reeglitele Olulised kategooriad: Aeg Ruum Töövahendid
toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel. Turustruktuur määratleb, kui palju ettevõtteid turul on ning, kuidas nad omavahel konkureerivad.Majandusteoorias jagatakse tootmisharud gruppidesse vastavalt konkurentsi tasemele. Iseloomulikuks tunnuseks konkurentsitaseme hindamisel kasutatakse tavaliselt müüjate võimet mõjutada hinda. Laias laastus eristatakse kolme konkurentsi vormi: 1) täielik konkurents 2) mittetäielik konkurents 3) konkuretsi täielik puudumine. Täielik konkurentsi põhitunnused:
vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku konkurentsiga turg · monopolistliku konkurentsiga turg · oligopol · monopol Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel.
saavad kliente meelitada. Garantiid ja abistamine. Inimesed ostavad peamiselt oma tooteid sellistelt firmadelt, mis pakuvad parimat tehnilist abi. Prestiiz-paljud ettevõtted kasutavad oma toodete eristamiseks silmatorkavaid silte. Nad töötavad piingeliselt, et luua oma firmale kvaliteetkaupade tootja maine. Oligopol Majandusharudes, kus domineerivad üksikud suurfirmad, võib konkurents olla väga tihe. Oligopol on turustruktuur, kus üksikud (~3-5) suurettevtet toodavad kõik või suurema osa toodetest. Nt autod, peamised kodumasinad ja karastusjoogid. Võrreldes monopolistliku konkurentsiga, on oligopoli puhul turukontsentratsioon kõrge. See väljendub nelja või enam suurima tootja läbimüügi protsentuaalsuses osatähtsuses tootmisharu kogutoodangus. Oligopoli ettevõtted on samuti hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni
Ärisaladuse kuritarvutamine on see,kui saadud andmeid kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks Need andmed on saadud seadusevastaselt kas altkäemaksu,varguse,fotode või muu sellise teel.Turumajanduses jäävad kõik ühiskondlikud subjektud olema seaduse ees võrdsed. Mitte ühelgil ametnikul ei ole lubatud teha soodustusi ega takistusi ettevõttele või isikule.Ametnikul peavad olema seadusega täpselt ja piiritletud volitused ja ettenähtud karistused. Turustruktuur Oma turg on igal kaubal,teenusel,a tootmisteguril, Turustruktuur tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv(palju neid on,tuleb juurde, lahkub) ning sealt lahkumise tingimused. Tuleb arvestada,et igas riigis on oma reeglite järgi tegutsev turg, st. Et teatud turule minna ,tuleb õppima tundma konkreetse piirkonna tarbijat,riigiseadusi ja tarbija standarnõudeid. Toodangu turg Siin on iseloomulik suurostjate arv
mis eeldab innovatsiooni. Oma toote eripära selgitamiseks teevad tootjad võimalikult palju reklaami, et jõuda võimalikult suures koguses ostjateni. [1] Kuna sisenemisbarjäär on antud turu liigis suhteliselt madal, on uute firmade tulek turule suhteliselt kerge. Samuti ka turult lahkumine. Sellest saab järeldada, et turul eksisteerib piisavalt suurel hulgal pakkujaid, et nad saavad tegutseda nagu konkurentsituru firmad. [2] 3.4. Oligopol Turustruktuur, mida iseloomustab väike arv suuri ettevõtteid, mis üksteist vastastikku mõjutavad, on oligopol. Iga ettevõtja peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad nende tegevusele. Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus iga firma tootmismahus või hinnas nii konkurentide kui ka ettevõtte enda läbimüüki ja kasumit. Hinnakujundajaks on iga ettevõtte, kes püüab leida parimat suhet nõudluse ja pakkumise vahel. [3] Oligopoolne turg on justkui tennisemäng, kus
organisatsioonidel ja miljarditel üksikisikutel on selge, et kui sind ei ole internetis, siis IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Kommunikatsiooni- ja infotöötlustehnoloogia võimaldab ettevõtet senisest tõhusamalt juhtida. Enam pole vaja keerulist keskastmejuhtide vahestruktuuri, palju vähem on tarvis raamatupidamise ja andmete kogumisega (kavandamise, aruandlusega) tegelevaid töötajaid. ·Tavapärane turustruktuur muutub, sest ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on võimalik kiiresti ja odavalt leida IT STRATEEGILISE vajalikku JUHTIMISE kaupa, LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemal olnud firmad. ·Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur. Ära ei kao traditsiooniline
majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. · Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. · 4 olulist turustruktuuri iseloomustavat tunnust: · müüjate arv turul · müüjate pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks · müüjate võime mõjutada hinda · Hinnavõtja turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. · · Täielik konkurents · Täielikku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Nt
suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Kui aga üks firmadest oma toodangu hinda alandab, teevad teised seda sama.
selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopol toodab ATCmin kogust! Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Oligopol on turustruktuur, mille puhul on harus väike arv teineteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju
uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv. Mikrokeskkond · Konkurendid, kes püüavad rahuldada tarbijaid samal tasemel või veel paremini kui Teie ettevõte. KONKURENTS : ... on subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. ...on võistlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Turustruktuur ja konkurentsi vormid TURUSTRUKTUUR on majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused. Turu struktuur jagatakse nelja põhitüüpi. Neist kolm on konkurentsi liigid ning neljas on monopol ehk sellisel turul puudub konkurents. Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda.
· Kasvav anternatiivkulu loobumisseadus-mida enam me suudame ühte toodet osta, seda suuremast hulgast teisest tootest peame loobuma · TVK- tootmisvõimaluste kõver - graafilise analüüsi vahend 1) majanduses toodetakse kahte toodet 2) ajaperiood on fikseeritud 3) ressursid on fikseeritud 4) tehnoloogia ei muutu Majanduse põhiküsimused Mida? Kuidas? Kellele toota? Millal toota? 12.10 Turg, nõudluspakkumine Turustruktuur: · Tarbijate arv · Konkurentsivorm: monopol, oligopol( väike hulk ettevõtteid, mis on teineteisest sõltuvad, hinna suhtes), täielik konkurents-turul on palju pakkujaid, kliendil on võimalik hinda valida, monopson-olukord kus üksikostja ütleb hinna · Turule tuleku ja turult lahkumise kergus või raskus Turgude liigitus: Hüviseturg, kus kaubeldakse hüvistega Ressursiturg, peamised maa-,töö- ja kapitalitur
kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema, kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam, kui hind Konkurents Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents Turustruktuur – määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: o Täielik konkurents o Monopol o Monopolistlik konkurents o Oligopol Turustruktuuride tunnused: Müüjate arv turul Müüjate poolt pakutava hüvise omapära Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa
olla ka kahjumi minimeerimine - Võrreldes piirkulu ja piirtulu ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab - Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda - Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Konkurents - Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents - Turustruktuur määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad (täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol) Turustruktuuride tunnused Müüjate arv turul; müüjate poolt pakutava hüvise omapära; uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: - On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; - On palju ostjaid;
Strateegilised käigud. Kulupõhine hinnakalkulatsioon- hinna kehtestamisel kalkuleeritakse ATC ja lisatakse sellele hinnakõrgend, mida vajatakse kaudsete kulude katteks ja kasumi saamiseks. Kõrge hinnaelastsusega kaupade puhul kasutatakse väiksemat hinnakõrgendit. duopol- turg, kus tegusteb kaks firmat hinnakõrgend- protsent mis lisatakse huvise AVC-le. reaktsioonifunktsioon- kajastab graafiliselt firma parimat valikut vastuseks teise firma tegevusele Turustruktuur Ettevõtet Toodang Turule Mõjuvõim Toodangu e arv sisenemin hinna üle näited e TKT palju homogeenne kerge hinnavõtja põllumajandus väikseid e saadused
kogukuluga ja kõik tootmisharu firmad saavad üksnes null(majandus)kasumit või -kahjumit, st saavad üksnes normaalkasumit. Pikal perioodil sunnib konkurents firmasid tootma kogust, mille hind, piirtulu, keskmine tulu, keskmine kulu ja piirkulu on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. MONOPOL Monopol on turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: 1) mastaabiökonoomia kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama hinnaga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks
12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid: Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused. o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. o Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid o Markidevaheline (interbrand) o Margisisene (intrabrand) o Firmasisene o Firmadevaheline 13. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad: o Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks
ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. Turumehhanism Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel Turud jaotakse: Ø tootmistegurite turg – kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) Ø hüviste turg – kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagada nelja põhikategooriasse: Ø täieliku konkurentsi turg; Ø monopolistliku konkurentsi turg ; Ø oligopol; Ø monopol. Täieliku konkurentsi korral on turg killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel.
majanduskasum on 0; 21.b; kuna üks osa TKF-i piirkulu MC kõverast on ka firma pakkumiskõveraks, siis MC kõvera nihkel alla (paremale) viitab see ühtlasi pakkumiskõvera kontekstis ka pakkumise suurenemisele; 22.b; kuna majanduskasumi saamine meelitab turule uusi ettevõtteid, siis firmade arvu suurenemine tähendab ühtlasi ka pakkumise suurenemist ja TKT turupakkumiskõvera nihet alla paremale; 23.b; NB! Täieliku konkurentsi turg on ainus turustruktuur, kus üksikud firmad toodavad pikal perioodil ATC miinimumväärtuste juures (teenides seejuures ainult normaalkasumit, kuna majanduskasum on pikal perioodil muutunud 0-ks); 24.c; kui TKT-l on turu hinnatase madal, mistõttu firmadel tekivad kahjumid, siis osa ettevõtetest (mis ei suuda saada isegi normaalkasumit) lahkub turult, mistõttu pakkumine väheneb ja pakkumiskõver nihkub üles vasakule, seega turuhind tõuseb ja turule jäänud firmadel on võimalik teenida kasumit; 25
lühidalt ja arusaadavalt; peaks tooma esile valdkonna, millega ettevõte tegeleb, kellele teenus on mõeldud, kes on kliendiks ja kuidas tema vajadusi rahuldada 47. Visioon – kuhu tahetakse jõuda ja kuidas saavutada konkurentsieelis; ettevõtte nimel tehtav kõige üldisem avalik kirjalik kokkuvõte ettevõtte tulevikust ja sellest milliseks soovitakse ettevõtet arendada 48. Monopol – turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja tesite firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid 49. Nõudlus – seos teenuse/toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta 50. Pakkumine – võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa 51. Palk – töötasu tehtud töö eest 52
Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon.
kodanike vabadusi. 14. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja –vormid. Tavapäraselt on konkurents indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüdlus parema situatsiooni poole teistega võrreldes. Konkurentsiaspektid Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises. Konkurents toimib sedavõrd, kuivõrd on olemas vajalikud ja piisavad konkurentsieeldused (eelkõige turustruktuur). Konkurentsivormid Markidevaheline (interbrand) Margisisene (intrabrand) Firmasisene Firmadevaheline 15. Konkurentsi erinevad teoreetilised käsitlused ja nende lähtekohad Konkurentsi liberaalsele käsitlusele on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglise majandusteadlased Adam Smith (1723–1790), DavidHume (1711–1776) ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja
turg Murtud nõudluskõver Kinked demand curve «сломанная» кривая спроса Mänguteooria Game theory Теория игр Oligopol Oligopoly олигополия Sisenemisbarjäär Barriers to entry Баръер вхождения Turustruktuur Market structure Рыночная структура Täielik konkurents Perfect competition Совершенная конкуренция Täieliku konkurentsi turg Perfect competition market Рынок совершенной конкуренции Väljumisbarjäärid Barriers to exit Баръеры выхода
maksame kokku 9 kuu eest 3*3 150=9 450. Lõppkokkuvõttes on meil tulud suuremad kui kulud. Tudengid hakkavad külastama meie pesumaja 6 768 korda 9 kuu jooksul. Seega me saame 6 768*3,00 (pesumasinate ja triikraua kasutamine eest) = 20 304. Aasta kogutulu= 20 304 Aasta kogukulu= 16 779 6.2.Keskmine kulu Keskmine kulu on mingi toodetud koguse valmistamiseks tehtud kulutuste summa (kogukulu) jagatis toodetud kogusega. Seega 16 779 / 6 768 (inimest aastas külastab pesumaja) = 2,48 . 7. Turustruktuur tegevusalas 7.1.Iseloomusta turustruktuuri valitud tegevusalas Tegemist on täieliku konkurentsiga, sest teenus mida pakume on ühetaoline. Puudub kaubamärk. Kuna konkurentsi pakub samas hoones asuv ettevõte, kes pakub sama teenust, siis tuli võtta meil sama hind, mis neilgi, milleks on 3 eurot. Ning vastavalt nõudluse suurenemisele või vähenemisele tuleb meil ka hinda, kas langetada või tõsta. 7.2.Kasutades Porteri viie konkurentsijõu mudelit, iseloomusta
piirkulu = piirtulu = toote hind. Seega hamburgeritootja kasum on maksimaalne, kui hinna 2 eurot juures toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus. 31.Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised. 32.Oligopol - 33.Polüpol - Polüpol kujuneb täielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). 34.Monopolistlik konkurents - Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. 36. Mitterahalised eesmärgid. 37. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava 38. taktika on idee ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika 39. Tooteportfelli analüüs tooteportfelli kohandamine kliendi vajadustele paremini vastavaks 40. Price skimming is a product pricing strategy by which a firm charges the highest initial price that customers will pay
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
tihedalt seotud turu struktuuriga. Kui tootmismahu kasvades pika perioodi keskmised kulud (LRATC) vähenevad, kogeb firma kasvavat mastaabisäästu. Ühikukulud võivad varieeruda, kui firma muudab tootmiskogust, kasutades konstantsete hindadega sisendeid, või sisendite hinnad muutuvad. Esimesel juhul toimub liikumine piki kulukõveraid, teisel juhul aga kõverate nihkumine. Loeng 9: Täieliku konkurentsi turg Turustruktuurid e turutüübid: Turustruktuur hõlmab vaadeldava turu iseloomulike joone: turul tegutsevate ettevõtete arv ja suurus toodangu iseloom turule tuleku ja sealt lahkumise tingimusi konkurentsi vorme Turustruktuure võib eristada nii toodangu- ja kui ka tootmistegurite turgudel. Toodanguturg on turg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Toodanguturgu iseloomustab tavaliselt suur ostjate arv. Sellist turgu saab jagada nelja põhikategooriasse: täieliku konkurentsi turg (TKT)
Loobumiskulu, maj kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tul- erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast Nõudlus ja pakkumine 1. Turu olemus Turu- üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Turustruktuur; turul osalejate arv, kauba omadused, turule sisenemise ja lahkumise tingimused, konkurentsi vormid lähtudes konkurentsi tüübist. Turud jaotatakse lähtudes konkurentsi tüübist: Täielik konkurents Mittetäielik konkurents Hüviste turg- monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol (autotööstus) Tootmistegurite turg- monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2
3.Konkurents. Kaasaja majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste pakkujad ja nõudjad. Müüjate (pakkujate) eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja( nõudja) eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents
inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks
Nõudluse- pakkumise teooria: miks teemandid a kalliskivid on kallid, kuigi eluliselt pole nad vajalikud, samal ajal vesi ja õhk on eluliselt asendamatud, aga on odavad jne. oleneb pakkumisest. Kui millegi pakkumine on väike, siis on see ka kallis. Piirkasulikkuse teooria - pudel vett meie oludes ja kõrbes!Maksame viimase viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2
väljumisbarjäärid puuduvad, mistõttu on pikal perioodil võimalik ettevõtetel turule siseneda ja sealt väljuda. Monopolistliku konkurentsiga turul ei tooda ettevõtted pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, mistõttu ei ole ressursikasutus ühiskonna seisukohast lähtudes optimaalne. Samas on tarbijate valikuvõimalused tänu toodangu diferentseeritusele suuremad kui täieliku konkurentsiga turu korral. 3) Oligopol (tunnused). Oligopol on praktikas kõige enam levinud turustruktuur. Sellel turul on väike arv ettevõtteid, kes kõik oma tegevusega üksteist vastastikku mõjutavad. Iga ettevõtte otsus tootmismahu või hüvise hinna kohta võib mõjutada kõikide teiste ettevõtete kasumit. Oligopoli korral võib toodang olla nii homogeenne kui ka diferentseeritud. Oligopolile on omane koostöö ettevõtjate vahel – ühise kasumi tõstmiseks võidakse teha (vaikimisi ja/või ebaseaduslikult) kokkuleppeid tootmiskoguse piiramiseks
Kui pikal perioodil osad firmad lahkuvad toimub vastupidine reaktsioon ja hind tõuseb, kuid pika perioodi peale jääb majanduskasum siiski nulli. Siit järeldubki, et pikal perioodil täieliku konkurentsi korra, sunnib konkurents tootma kogust, mille hind(p), piirtulu(MR), keskmine tulu(AR), keskmine kulu(AC) ja piirkulu(MC) on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus)
annaabi.ee 
