toota. Konkurentsiturul on edukad ettevõtted, kes suudavad turuhinaga müües kasumit teenida. Kahjuks vastavad eespool kirjeldatud tingimustele vähesed turud. Põllumajandustootmine on täieliku konkurentsi tunnustega. Teravili, liha, piimatooted on kaup, mida leiame poes üsna suure valiku ja samas sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemasoleva hinnataseme ja tingimustega. Samalaadne turustruktuur on kujunenud mõnes IT valdkonna segmendis, aga samuti organiseeritud suurematel börsidel ja väärtpaberiturgudel. Mittetäielik konkurents Täiskonkurentsi turust erinevad vormid kuuluvad kõik mittetäieliku konkurentsi alla. Kui mingis tootegrupis on turul toodet või teenust pakkumas vaid üks firma (nt Vene Gazprom oma gaasi), kutsume turuolukorda monopoliks. Kui suurem osa turus jaotub vaid kahe firma
Konkurents Konkurents ja koostöö Turustruktuur Kui palju on turul tootjaid Milline on võime mõjutada hinda Milliseid tooteid müüakse (erisus) Turule sisenemise kergus/raskus Hinnavõtjad – lepivad turu poolt määratud hinnaga nig otsustavad selle järgi kui palju toota – täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine ...
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed: · Õiged tooted ja teenused; · Õige hinnakvaliteedi suhe; · Toodete kättesaadavus; · Efektiivne info liikumine; · Õige pilt ettevõttest ja tootest. Konkurentsi negatiivsed küljed: · Konkurents tõrjub...
mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist. Müüjatevaheline konkurents määrab olululisel määral ära hindade kujunemise turul. Võimalik on, et turul tegutseb ainult üks ettevõtte või et turg on jaotunud paljude ettevõtete vahel. Turustruktuur on see mis määrab, kuidas ettevõtted üksteisega konkureerivad. Mõned ettevõtted tegutsevad väga suure konkurentsiga turul, kuid võib ka nii olla, et kogu turg on ühe ettevõtte käes. Need on äärmused, mille vahele jääb veel erinevaid konkurentsivorme. Turustruktuuri on oluline uurida ka seepärast, et valitsus saaks paremini kujundada oma majanduspoliitikat. Turustruktuuri tundmine võimaldab edaspidi analüüsida, missugust mõju võiks avaldada uus majanduspoliitika
tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst – tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote hinda teataval määral kontrollida; 2) on madalad sisenemisbarjäärid; 3) on oluline roll hinnavälisel konkurentsil. Monopson – on turustruktuur, kus sisendeid ostab üksainus ostja.
Näide: Kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk küsib endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole Oligopolistlik turustruktuur/konkurents Turul vähe pakkujaid, toode homogeenne, turule sisenemine raskendatud Näide: Käepael, mis annab märku organismis toimuvate negatiivsete muutuste korral Monopol Monopol on selline turustruktuur, kus mingeid hüvesid toodab ja müüb ainult üks firma. Näide: Microsoft Monopolistlik konkurents Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. Näide: Arvutitarkvara turg Täielik konkurents Konkurents on täielik siis, kui ükski firma ei saa oma tegevusega turuhinda mõjutada. Näide: Talunikud müüvad kartuleid ja muud köögivilja ning ostja suudab võrrelda pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti.
Kuna MR < p, on firma kasumit maksimeeriva koguse piirkulu samuti väiksem kui toodangu hind (MC < p). Lühiperioodil võib firma saada kas 1) kasumit; 2) kahjumit või 3) nullkasumit. Pikal perioodil tuleb harru, kus firmad saavad kasumit, juurde uusi firmasid, mis vähendab iga senise firma turuosa. Oligopol - kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnusjooned: 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu: a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- Seetõttu, et firmad oligopoolsel turul üksteisest vastastikku sõltuvad,
Ettevõtted püüavad hoida oma kulud piisavalt madalad, et saavutada võimalikult suurem kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kuid ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinna tasemes, vaid ka oma toodete omadus reklaamides. Ühed keskenduvad erilistele teenustele teised toovad turule paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur. Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse: 1. Hinnavõtja-tüüpi ettevõtlus: Hinnavõtjad on ettevõtted kes ei oma turul sellist mõjuvõimu, et mõjutada keskmist turuhinda. Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga. 2. Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget
KONKURENTS Remi Kõivik, Anneli Torim, Diana Maasen, Gloria Rannu Mis on konkurents? On kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi suunas. On turu suhtes osalejate omavaheline võitlus. On ettevõtete võitlus tarbijate ehk ostjate pärast. Konkurentsis mängib suur rolli turustruktuur ehk kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi neli olulist tunnust Kauba omapära, oluline oleks, et kaup oleks omapärane ja erineks teistest. Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks ehk kas nende toode või teenus on unikaalne, et konkurentsis pinnal seista. Võime mõjutada hindu. Hindu müüjate arv turul, ehk palju on turul müüjaid. Konkurentsi erinevad vormid Konkurents jaguneb mitmeks eraldi vormiks, need on:
palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus üksikud (35) suurettevõtet toodavad kõik või suurema osa toodetest (toodete eristamine!) HINNAKUJUNDAJAD püüavad leida oma kaubale õiget hinda KOKKUMÄNG kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodangumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit ( MONOPOL turg, kus on 1 müüja MONOPSON 1 ostjaga turg, kus ostja loodab pakkujate vahelisele konkurentsile, mis kindlustab talle
Turustruktuur Info levik Firmade suurus ja Toodangu laad Barjäärid Hinna kujundamine Kasum pikal perioodil mastaabi- sääst Täielik Info levis hästi. Info Firmasid on palju. Iga firma Toodang on Sisenemis- ja Firma on hinnavõtja. Ta Pikal perioodil firma konkurents on täielik (odav, on nii väike, et ei saa homogeenne väljumisbarjäärid müüb oma toodangut teenib kättesaadav ja mõjutada hinda. Firma on (sarnane, ühesugune). puuduvad. Kui firma kehtiva turuhinnaga. ainult normaalkasumit. sümmeetriline hinnavõtja. Tänu sellele firma Homogeenne kaup on tahab alustada tootmist Firma maksimeerib oma Lühiperioodil (müüa ja ostja ...
on vaba ja ilma tõketeta ning hinnad on fiks turuosaliste jaoks. Oletati, et nii on tulemuseks efektiivne tootmine, mis on orient tarbija nõudmistele. Katrellivastane seadusandlis, takistatakse ühinemisi. · Neoklassikaline lähenemine. Ei ole kohta uusi tooteid ja tootmistehnoloogiaid otsivale innovaatikale. Ettevõtted saavad oma toodangu eest hinna, mis vastab täpselt nende piirkuludele. o Töötav konkurents. Turustruktuur mõjutab turukäitumist, mis omakorda mõjutab turutulemusi. Neid mõjutavad omakorda nii mikro- kui ka makrotasandi tegurid. o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja Harvardi koolkonna töötava konkurentsi käsitlusele. Järeldus, et praktikas langevad riiklikud regulaatorid reguleeritavate ettevõtete mõju alla. Omakasupüüdlikud bürokraadid kehtestavad uusi turutõkkeid.
hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu. Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli.
juurutamine ettevõtte juhtimistavade, töökoha organiseerimise või välissuhete osas. Lisaks veel: · Ärimudeliinnovatsioon (Input innovation) on uute tootmis- või tarneallikate kasutusele võtmine 1. Innovaatilisust määravad tegurid: · teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, töötajate kvalifikatsioon, innovatsioonijuhtimise võimekus, tehnoloogilised oskused); · turustruktuur ja nõudluse karakteristikud (turudünaamika, konkurentsi intensiivsus, kasutaja-tootja suhted, juhtivad koduturu karakteristikud, nõudluse hinnaelastsus); · tööstuslikud võrgustikud (võrgustikud tehnoloogia pakkujatega, sektorispetsiifilised lekked); · ressursiturud (tööjõu ja kapitali hind, kvalifitseeritud tööjõu puudus); · tehnoloogia dünaamika ja potentsiaal tehnoloogiate teineteist täiendav rakendamine;
Selline turuvõim on monopolil, aga pole täieliku konkurentsi firmal Teiseks, firmal peab olema vähemalt kaks gruppi tarbijaid, kellel on erinev nõudluse hinnaelastsus. Kolmandaks, firma peab odavalt eristama erinevaid tarbijaid. Neljandaks, firma peab suutma neid tarbijaid, kes kõige vähem maksavad, takistama kaupa edasi müümast tarbijaile, kes kõrgemat hinda maksavad. LOENG 8 - Monopolistlik konkurents ja oligopol Monopolistlik konkurents- Turustruktuur, kus on suhteliselt palju firmasid, kuid igaühe toodang on teiste omast erinev (kosmeetika, moetööstus, disain, jne.). Eestis näit. Piusa liivaseep. Monopolistlikku Turgu iseloomustavad nii konkurentsi kui ka monopoli elemendid: ·diferentseeritud (erinev) kaup · suhteliselt palju tootjaid, kuid oluliselt vähem kui täieliku konkurentsi turul · kaubal on lähedasi asendajaid, mis omakorda ei ole identsed Seetõttu on nõudluskõver negatiivse tõusuga (mitte horisontaalne sirge) NB
kauba hinda mõjutada. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad esmajoones monopolistlikku konkurentsi ja oligopoolseid turustruktuure. Enamus ettevõtteid tegutsebki reaalseid turgusid silmas pidades mittetäieliku konkurentsi tingimustes. Täielik konkurentsi puudumine e monopol on turusituatsioon, kus turul müüb vastavat toodangut ainult üks ettevõte ja kujundab tootele hinna sõltumatult teistest. Monopol on turustruktuur, kus kaubal on ainult üks tootja või müüja, kus müüakse unikaalset toodet, millel puuduvad täielikult asenduskaubad, monopol on hinnategija, turule sisenemise ja sealt väljumise barjäärid on väga kõrged (turukaitsetõkked takistavad konkurentide turule tulekut). Hinnakujundaja Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle keskmised kulud ATC pikal perioodil on väiksemad kui kahel ettevõttel.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Birgit Juhkam ja Maarja Link Kõlvatu konkurents Arvestustöö Tallinn 2008 1 Mis on konkurents? Konkurents on kahe või enama inimese püüdlemine ühe eesmärgi poole. Konkurentsis mängib suurt rolli turustruktuur e. kuidas ettevõtted konkureerivad. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse nelja olulist tunnust: a) hindu ja müüjate arvu turul, b) kauba omapära, c) uute tulijate võimalused turule sisenemiseks, d) võime mõjutada. Konkurentsivormid jagunevad: 1. Täielik konkurents: a) müüjate arv turul suur, b) kaup on ühetaoline, c) uutele tulijatele takistusi ei tehta, d) hindu mõjutada ei saa.
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk tootmisharu jaotumisele ettevõtete vahel. Turustruktuur määratleb, kui palju ettevõtteid turul on ning, kuidas nad omavahel konkureerivad.Majandusteoorias jagatakse tootmisharud gruppidesse vastavalt konkurentsi tasemele. Iseloomulikuks tunnuseks konkurentsitaseme hindamisel kasutatakse tavaliselt müüjate võimet mõjutada hinda. Laias laastus eristatakse kolme konkurentsi vormi: 1) täielik konkurents 2) mittetäielik konkurents 3) konkuretsi täielik puudumine. Täielik konkurentsi põhitunnused:
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
saavad kliente meelitada. Garantiid ja abistamine. Inimesed ostavad peamiselt oma tooteid sellistelt firmadelt, mis pakuvad parimat tehnilist abi. Prestiiz-paljud ettevõtted kasutavad oma toodete eristamiseks silmatorkavaid silte. Nad töötavad piingeliselt, et luua oma firmale kvaliteetkaupade tootja maine. Oligopol Majandusharudes, kus domineerivad üksikud suurfirmad, võib konkurents olla väga tihe. Oligopol on turustruktuur, kus üksikud (~3-5) suurettevtet toodavad kõik või suurema osa toodetest. Nt autod, peamised kodumasinad ja karastusjoogid. Võrreldes monopolistliku konkurentsiga, on oligopoli puhul turukontsentratsioon kõrge. See väljendub nelja või enam suurima tootja läbimüügi protsentuaalsuses osatähtsuses tootmisharu kogutoodangus. Oligopoli ettevõtted on samuti hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. 1.Mida toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid. 1.Tavamajandus Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID.................................................................................................................5 3.1. Täielik konkurents.............................................................
organisatsioonidel ja miljarditel üksikisikutel on selge, et kui sind ei ole internetis, siis IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Kommunikatsiooni- ja infotöötlustehnoloogia võimaldab ettevõtet senisest tõhusamalt juhtida. Enam pole vaja keerulist keskastmejuhtide vahestruktuuri, palju vähem on tarvis raamatupidamise ja andmete kogumisega (kavandamise, aruandlusega) tegelevaid töötajaid. ·Tavapärane turustruktuur muutub, sest ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on võimalik kiiresti ja odavalt leida IT STRATEEGILISE vajalikku JUHTIMISE kaupa, LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemal olnud firmad. ·Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur. Ära ei kao traditsiooniline
majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. · Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad selle määrabki ära turustruktuur. · 4 olulist turustruktuuri iseloomustavat tunnust: · müüjate arv turul · müüjate pakutava hüvise omapära · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks · müüjate võime mõjutada hinda · Hinnavõtja turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. · · Täielik konkurents · Täielikku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Nt
suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Kui aga üks firmadest oma toodangu hinda alandab, teevad teised seda sama.
selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Mastaabiökonoomia (-sääst) tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada. Mittetäielik konkurents on turusituatsioon, mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. Monopol on turustruktuur, mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopol toodab ATCmin kogust! Monopolistlik konkurents on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti Oligopol on turustruktuur, mille puhul on harus väike arv teineteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Murtud nõudluskõver on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju
uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv. Mikrokeskkond · Konkurendid, kes püüavad rahuldada tarbijaid samal tasemel või veel paremini kui Teie ettevõte. KONKURENTS : ... on subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. ...on võistlus, mille käigus inimesed ja ettevõtted konkureerivad piiratud ressurssidele. Turustruktuur ja konkurentsi vormid TURUSTRUKTUUR on majandusharu struktuur, mis määrab ära ettevõtete konkurentsi tingimused. Turu struktuur jagatakse nelja põhitüüpi. Neist kolm on konkurentsi liigid ning neljas on monopol ehk sellisel turul puudub konkurents. Konkurentsi vorme iseloomustab neli olulist tunnust: · müüjate arv turul; · müüjate pakutava hüvise omapära; · uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; · müüjate võime mõjutada hinda.
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on ...
kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema, kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam, kui hind Konkurents Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents Turustruktuur – määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: o Täielik konkurents o Monopol o Monopolistlik konkurents o Oligopol Turustruktuuride tunnused: Müüjate arv turul Müüjate poolt pakutava hüvise omapära Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa
olla ka kahjumi minimeerimine - Võrreldes piirkulu ja piirtulu ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab - Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda - Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Konkurents - Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents - Turustruktuur määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad (täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol) Turustruktuuride tunnused Müüjate arv turul; müüjate poolt pakutava hüvise omapära; uute müüjate võimalused turule sisenemiseks; müüjate võime mõjutada hinda. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: - On palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; - On palju ostjaid;
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
kogukuluga ja kõik tootmisharu firmad saavad üksnes null(majandus)kasumit või -kahjumit, st saavad üksnes normaalkasumit. Pikal perioodil sunnib konkurents firmasid tootma kogust, mille hind, piirtulu, keskmine tulu, keskmine kulu ja piirkulu on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. MONOPOL Monopol on turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: 1) mastaabiökonoomia kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama hinnaga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on maj...
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
majanduskasum on 0; 21.b; kuna üks osa TKF-i piirkulu MC kõverast on ka firma pakkumiskõveraks, siis MC kõvera nihkel alla (paremale) viitab see ühtlasi pakkumiskõvera kontekstis ka pakkumise suurenemisele; 22.b; kuna majanduskasumi saamine meelitab turule uusi ettevõtteid, siis firmade arvu suurenemine tähendab ühtlasi ka pakkumise suurenemist ja TKT turupakkumiskõvera nihet alla paremale; 23.b; NB! Täieliku konkurentsi turg on ainus turustruktuur, kus üksikud firmad toodavad pikal perioodil ATC miinimumväärtuste juures (teenides seejuures ainult normaalkasumit, kuna majanduskasum on pikal perioodil muutunud 0-ks); 24.c; kui TKT-l on turu hinnatase madal, mistõttu firmadel tekivad kahjumid, siis osa ettevõtetest (mis ei suuda saada isegi normaalkasumit) lahkub turult, mistõttu pakkumine väheneb ja pakkumiskõver nihkub üles vasakule, seega turuhind tõuseb ja turule jäänud firmadel on võimalik teenida kasumit; 25
lühidalt ja arusaadavalt; peaks tooma esile valdkonna, millega ettevõte tegeleb, kellele teenus on mõeldud, kes on kliendiks ja kuidas tema vajadusi rahuldada 47. Visioon – kuhu tahetakse jõuda ja kuidas saavutada konkurentsieelis; ettevõtte nimel tehtav kõige üldisem avalik kirjalik kokkuvõte ettevõtte tulevikust ja sellest milliseks soovitakse ettevõtet arendada 48. Monopol – turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja tesite firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid 49. Nõudlus – seos teenuse/toote hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta 50. Pakkumine – võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa 51. Palk – töötasu tehtud töö eest 52
Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid- a) murtud nõudluskõver, b) kartell, c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider), d) mänguteooria, e) kulupõhine hinnakalkulatsioon.
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
Mikro ja makroökonoomika terminid Eesti keeles English На русском Majanduse alusmõisted. Fundamentals of Economics. Фундаментальные понятия ökonoomika economics экономика Ceteris paribus „Other –things-equal” assumption, «при прочих равных условиях» „Muude tingimuste samaks Ceteris paribus jäädes” põhimõtted Principles принципы Teaduslik meetod Scientific method Научный метод seos tradeoffs связь piiranalüüs Marginal analysis Предельный анализ kompositsiooniviga Fallacy of composition Композиционные ошибки Positiivne tõus Positive slope Положительный наклон Verikaalne ja horiso...
maksame kokku 9 kuu eest 3*3 150=9 450. Lõppkokkuvõttes on meil tulud suuremad kui kulud. Tudengid hakkavad külastama meie pesumaja 6 768 korda 9 kuu jooksul. Seega me saame 6 768*3,00 (pesumasinate ja triikraua kasutamine eest) = 20 304. Aasta kogutulu= 20 304 Aasta kogukulu= 16 779 6.2.Keskmine kulu Keskmine kulu on mingi toodetud koguse valmistamiseks tehtud kulutuste summa (kogukulu) jagatis toodetud kogusega. Seega 16 779 / 6 768 (inimest aastas külastab pesumaja) = 2,48 . 7. Turustruktuur tegevusalas 7.1.Iseloomusta turustruktuuri valitud tegevusalas Tegemist on täieliku konkurentsiga, sest teenus mida pakume on ühetaoline. Puudub kaubamärk. Kuna konkurentsi pakub samas hoones asuv ettevõte, kes pakub sama teenust, siis tuli võtta meil sama hind, mis neilgi, milleks on 3 eurot. Ning vastavalt nõudluse suurenemisele või vähenemisele tuleb meil ka hinda, kas langetada või tõsta. 7.2.Kasutades Porteri viie konkurentsijõu mudelit, iseloomusta
piirkulu = piirtulu = toote hind. Seega hamburgeritootja kasum on maksimaalne, kui hinna 2 eurot juures toodab ja müüb ta 5000 hamburgerit kuus. 31.Tasuvuslävi on punkt kus firma sissetulek ja väljaminek on võrdelised. 32.Oligopol - 33.Polüpol - Polüpol kujuneb täielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). 34.Monopolistlik konkurents - Monopolistlik konkurents on selline turustruktuur, kus on nii monopoli kui ka täieliku konkurentsi elemente. 36. Mitterahalised eesmärgid. 37. Strateegia on kaugeima eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava 38. taktika on idee ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika 39. Tooteportfelli analüüs tooteportfelli kohandamine kliendi vajadustele paremini vastavaks 40. Price skimming is a product pricing strategy by which a firm charges the highest initial price that customers will pay
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub?
Iga ettevõte on mõjutatud oma konkurentide tegevusest Iga potentsiaalne firma peaks tootma ja müüma piisavalt toodangut, et jõuda tasemeni, kus kesk kogukulu ATC on sama väike kui turul juba tegutsevatel firmadel. Kogukulu, mida nõuab jõudmine minimaalse koguseni suurtootmisel oligopoolsel turul, on aga väga suur. Oligopol korral on enamasti väga suur ka reklaamikulud, mille kasutegur võib jääda väikseks. Saame väita, et oligopol on mittetäieliku konkurentsi turu turustruktuur, mille puhul on harus või tegevusvaldkonnas väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Oligopoli mudelid: murtud nõudluskõver, kui oligopol alandab hinda, siis teised tootmisharu firmad teevad sedasama, kui aga firma tõstab hinda, siis teised firmad ei järgne. Cournot' mudel kirjeldab homogeense, ühetaolise toodanguga oligopoolsete firmade tegevust. Antonie Augustin Cournot analüüsis
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
b) tomatikasvatuse kaudsed kulud :16000+4000*0,02=16080 c) tomatikasvatuse majanduskasum: TR-(otsene+kaudne kulu)= 19000-(16080+7000)= -4080 d) tomatikasvatuse arvestuslik kasum ehk raamatupidamises kasutatav kasum : TR otsene kulu = 19000-7000=12000 · Arvestuslik kasum võtab arvesse ainult otseseid kulusid (tegelikke rahalisi väljamakseid) · Majanduskasum kogutulude ja kõigi kulude vahe V loeng Monopolistlik konkurents, monopol, oligopol · Monopol turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. o Info levik on hea, aga info ei ole täielik. o Firmasid on palju. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti. Mastaabisääst on väike. o Toodang on erinev (diferentseeritud). Tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad (monopoli-aspekt). o Märkimisväärsed sisenemis- ja väljumisbarjäärid puuduvad.
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
väljumisbarjäärid puuduvad, mistõttu on pikal perioodil võimalik ettevõtetel turule siseneda ja sealt väljuda. Monopolistliku konkurentsiga turul ei tooda ettevõtted pikal perioodil minimaalse keskmise kuluga, mistõttu ei ole ressursikasutus ühiskonna seisukohast lähtudes optimaalne. Samas on tarbijate valikuvõimalused tänu toodangu diferentseeritusele suuremad kui täieliku konkurentsiga turu korral. 3) Oligopol (tunnused). Oligopol on praktikas kõige enam levinud turustruktuur. Sellel turul on väike arv ettevõtteid, kes kõik oma tegevusega üksteist vastastikku mõjutavad. Iga ettevõtte otsus tootmismahu või hüvise hinna kohta võib mõjutada kõikide teiste ettevõtete kasumit. Oligopoli korral võib toodang olla nii homogeenne kui ka diferentseeritud. Oligopolile on omane koostöö ettevõtjate vahel – ühise kasumi tõstmiseks võidakse teha (vaikimisi ja/või ebaseaduslikult) kokkuleppeid tootmiskoguse piiramiseks
Kui pikal perioodil osad firmad lahkuvad toimub vastupidine reaktsioon ja hind tõuseb, kuid pika perioodi peale jääb majanduskasum siiski nulli. Siit järeldubki, et pikal perioodil täieliku konkurentsi korra, sunnib konkurents tootma kogust, mille hind(p), piirtulu(MR), keskmine tulu(AR), keskmine kulu(AC) ja piirkulu(MC) on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
