TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA (0)

MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA
(TET 3070)
Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama.
Õppetool: majandusteooria
Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 ­ 19.30 X-228
lektor Raissa Kokkota ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 15.30 ­ 16.30 III-211
lektor: Avo Org ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55, GSM 5058 162 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 17.30 ­ 18.30 X-228 neljapäeviti 15.30 ­ 16.30 III-211
insener: Erik Aru ruum: X-234 telefon: 6 20 40 60 e-mail:[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 ­ 14.00 III-211
Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected]
Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester
Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu:
LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA :
1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid
2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg . Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal
3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus
4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud
5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil
6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol
7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis
10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika
12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine
13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1. Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
Seminarid : seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel , lahendatakse ülesandeid ja diskuteeritakse aktuaalsete majandusprobleemide üle
Seminaride ajakava: Rühmadele, kelle seminaritunnid on paarituil nädalail: I nädal: teema I III nädal: teemad II ja III V nädal: teema IV VII nädal: teemad V ja VI IX nädal: teemad VII ja VIII XI nädal: teema IX XIII nädal: teemad X ja XI XV nädal: teemad XII ja XIII
Rühmadele, kelle seminaritunnid on paarisnädalail: II nädal: teema I IV nädal: teemad II ja III VI nädal: teema IV VIII nädal: teemad V ja VI X nädal: teemad VII ja VIII XII nädal: teema IX XIV nädal: teemad X ja XI XVI nädal: teemad XII ja XIII
Iseseisva töö kirjeldus: iseseisva töö raames peavad üliõpilased lugema majandusteaduslikku kirjandust.
Teadmiste kontroll: Semestri 10-nda nädala loengu ajal tuleb sooritada kohustuslik kirjalik vaheeksam (kestusega 1,5 tundi), mis hõlmab teemasid 1-7. Kui üliõpilane ei saa vaheeksamit objektiivsetel põhjustel teha või on eksamitulemus alla 51 punkti, siis tuleb lõppeksamil vastata teemade 2-7 osas täiendavatele küsimustele. Eksamisessiooni ajal tuleb sooritada kirjalik lõppeksam, mis hõlmab kogu mikro- ja makroökonoomika kursuse materjali.
Hindamise põhimõtted: Kursuse lõpphinne kujuneb järgmistest osadest: lõppeksami tulemus ­ 70%, vaheeksami tulemus ­ 30%.
Põhiõpik: Kaie Kerem ja Mare Randveer. Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. 5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007.
Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw . Principles of Economics . Harvard University . The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 ­ 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults . Makroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ
ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT
Mare Randveer
TEEMAD:
1. Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine 3. Nõudluse ja pakkumise elastsus 4. Firma kulud 5. Täieliku konkurentsi turg 6. Mittetäieliku konkurentsi turg 7. Tootmistegurite turg
1. SISSEJUHATUS MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKASSE
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi
TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid:
1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS ( inimressurss , mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks).
TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED
MAJANDUSAGENDID : 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM
TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude 2) MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut .
1 Mare Randveer, TTÜ
MAJANDUSLIKU VALIKU PEAMINE PÕHJUS: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel
MAJANDUSLIKU VALIKU ALUS: ratsionaalne käitumine
VALIK BASEERUB loodetava marginaal e. piirkasu ja tehtava marginaal e. piirkulu võrdlusel
MAJANDUSANALÜÜSI kasutatakse majandusmudelite ja -teooriate väljatöötamiseks
MAJANDUSMUDEL: majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente
MAJANDUSTEOORIA: majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem
ANALÜÜSI KEELED: 1) VERBAALNE 2) GRAAFILINE 3) MATEMAATILINE
TEADUSLIK MEETOD: I samm: VÕTMEMUUTUJATE kindlaksmääramine ja defineerimine
II samm: OLETUSTE tegemine: 1) ceteris paribuse eeldus 2) käitumislikud oletused
III samm: HÜPOTEESI või PROGNOOSI formuleerimine HÜPOTEES: teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta PROGNOOS: teadusliku ettenägemise eri vorm
IV samm: mudeli paikapidavuse kontroll
ANALÜÜS: 1) POSITIVISTLIK: olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüs
2) NORMATIIVNE: otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on.
ANALÜÜSI VEAD: 1) VALE PÕHJUSE VIGA: arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes 2) KOMPOSITSIOONI VIGA: selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes.
GRAAFIK : peegeldab piltlikult muutujate omavahelisi seoseid
FUNKTSIONAALNE SÕLTUVUS: ühe muutuja väärtus sõltub teise muutuja väärtusest
SÕLTUVUSED: 1. positiivne või otsene 2. negatiivne või pöördvõrdeline
2 Mare Randveer, TTÜ
Igal valikul on loobumise hind e. ALTERNATIIVKULU : kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER: erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel , et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud
KASVAVA ALTERNATIIVKULU SEADUS: mida suurem on antud kauba tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse kauba kogusest tuleb loobuda , et antud kauba kogust suurendada
TVK NIHKUMINE : 1) muutused ressursside kättesaadavuses 2) kapitalivaru kasv 3) tehnoloogia muutused
ÜHISKONNA PÕHIPROBLEEMID: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota?
TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE
TURG: institutsioon , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad
NÕUDLUS: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus )
NÕUTAV KOGUS: kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta
KAUBA HIND ja NÕUTAV KOGUS on PÖÖRDVÕRDELISELT SEOTUD
TURUNÕUDLUS: kõigi tarbijate individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma
NÕUDLUSE MÕJURID 1. tarbijate sissetulek 2. teiste kaupade hinnad 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv 5. tarbijate maitse ja eelistused
NB!!!
NÕUTAVA KOGUSE muutus kajastub liikumisel piki nõudluskõverat. Seda põhjustab hüvise hinna muutumine
NÕUDLUSE MUUTUS toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise. Seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus
3 Mare Randveer, TTÜ
PAKKUMINE: seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus)
PAKUTAV KOGUS kogus, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa
PAKUTAV KOGUS ja HIND on VÕRDELISELT SEOTUD
PAKKUMISE MÕJURID 1. tehnoloogia tase 2. vajalike ressursside hinnad 3. alternatiivkaupade hinnad 4. tootjate ootused 5. tootjate arv 6. maksud ja subsiidiumid
NB!!!
PAKUTAVA KOGUSE muutus kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Seda põhjustab hüvise hinna muutus
PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus
TURU ÜLEJÄÄK: suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse
TASAKAALUHIND : hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
TASAKAALUKOGUS: nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused
TURU PUUDUJÄÄK: suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse
MAKSIMUMHIND : seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud kaubale kehtestada võib
MIINIMUMHIHD: seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi
NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas
PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja -hinna muutumise vastassuunas
NÕUDLUSE JA PAKKUMISE KASV: toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub nõudluse ja pakkumise muutumise vahekorrast
1. NÕUDLUS kasvab ROHKEM kui PAKKUMINE: tasakaalukogus ja -hind kasvavad
2. PAKKUMINE kasvab ROHKEM kui NÕUDLUS: tasakaalukogus kasvab, -hind langeb
4 Mare Randveer, TTÜ
3. PAKKUMINE ja NÕUDLUS kasvavad ÜHEPALJU: tasakaalukogus kasvab, -hind jääb samaks
NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele
NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSIENT mõõdab hinna protsentuaalsest muutusest põhjustatud nõutava koguse protsentuaalset muutust
nõutava koguse protsentuaalne muutus Q P Ed = - ­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­ Ed = ­­­­­­ : ­­­­ hinna protsentuaalne muutus Q1 P1
NÕUDLUS: ELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on suurem kui üks.
ÜHIKUELASTNE, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient võrdub ühega.
MITTEELASTNE , kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. Koefitsient on väiksem kui üks.
KAARELASTSUSE VALEM: kasutatakse elastsuskoefitsiendi leidmiseks punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel
(Q1 - Q2) : (Q1 + Q2) Ed = ­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­­ (P1 - P2) : (P1 + P2)
TÄIELIKULT ELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu
TÄIELIKULT MITTEELASTNE NÕUDLUS: nõudluskõver on vertikaalne; koefitsient on null
KOGUTULU (TR): rahasumma , mille firma saab oma toodangu müügist
TR = P * Q
ELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus vähendab kogutulu; hinna langus suurendab kogutulu
ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks
5 Mare Randveer, TTÜ
MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu; hinna langus vähendab kogutulu
NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID: * asenduskaupade arv * hüvise tähtsus tarbija jaoks * hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus * hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus
NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS: mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele
Q M Em = ­­­­­­ : ­­­­ Q1 M1
NORMAALKAUPADE nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne. Sissetulekuelastse nõudluse koefitsient on suurem kui üks. Sissetuleku mitteelastse nõudluse koefitsient on väiksem kui üks.
INFERIOORSETE KAUPADE sissetuleku nõudluse koefitsient on negatiivne
NÕUDLUSE RISTELASTSUS mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele
Qx Py Exy = ­­­­­­ : ­­­­ Qx1 Py1
ASENDUSKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne
TÄIENDKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne
PAKKUMISE HINNAELASTSUS kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele
PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: * ajaperioodi pikkus * alternatiivkaupade olemasolu
6 Mare Randveer, TTÜ
FIRMA KULUD
RESSURSSIDE ALTERNATIIVKULU: see, mida need ressursid oleksid väärt parima alternatiivse kasutusviisi korral ja millest loobutakse nende kasutamise tõttu antud hüvise valmistamise eesmärgil
FIRMA OTSESED KULUD: tegelikud rahalised väljaminekud nende ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult
FIRMA KAUDSED KULUD: firmale (selle omanikule) kuuluvate ressursside kasutamise alternatiivkulu
ARVESTUSLIK KASUM võrdub firma kogutulu miinus firma otsesed kulud
MAJANDUSKASUM võrdub firma kogutulu miinus firma kõik kulud (otsesed ja kaudsed)
NORMAALKASUM: sellise suurusega arvestuslik kasum, mis katab firma kaudsed kulud
MUUTUVRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta (varieerida) lühiperioodil
PÜSIRESSURSID: tootmistegurid, mida saab tootmismahu muutmiseks muuta üksnes pikal perioodil
LÜHIPERIOOD: ajavahemik , mille jooksul vähemalt üks ressurss jääb fikseerituks
PIKK PERIOOD: ajavahemik, mille jooksul saab muuta kõiki ressursse
KOGUPRODUKT (TP): teatud perioodi jooksul valmistatud kogutoodang
KESKMINE PRODUKT (AP): koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatud ressursi jagatis
AP = TP : L
PIIRPRODUKT (MP): kogutoodangu muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine
MP = TP : L
KAHANEVA PIIRTULU SEADUS sätestab, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, jõutakse lõpuks punkti, kust alates muutuvressursi iga täiendav ühik toob kaasa ikka väiksema ja väiksema piirprodukti
7 Mare Randveer, TTÜ
LÜHIPERIOODI KULUD: 1) PÜSIKULUD 2) MUUTUVKULUD
KOGUKULUD: TC = TFC + TVC
PIIRKULU: kogukulu muutus, mille põhjustab tootmismahu muutus ühe ühiku võrra
MC = TC / TP
KESKMINE ÜHIKUKULU: ATC = TC / TP
ATC = AVC + AFC
KESKMINE PÜSIKULU: AFC = TFC / TP
AFC = ATC - AVC
KESKMINE MUUTUVKULU : AVC = TVC / TP
AVC = ATC - AFC
TÄIELIK KONKURENTS
TURUTÜÜBID: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol
TÄIELIKU KONKURENTSI TURU (TKT) TUNNUSJOONED 1. Turul osaleja suutmatus turuhinda mõjutada 2. Ühetaolise kauba müümine 3. Täieliku info olemasolu. 4. Turukaitsetõkete puudumine
TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA (TKF) NÕUDLUSKÕVER: horisontaalne sirge. Nõudlus on täiesti elastne. TKF on hinnavõtja
PIIRTULU (MR): firma lisatulu ühe täiendava tooteühiku müügist
MR = TR : TP
TKF-i OPTIMAALNE KOGUS: see, mille puhul MR = MC
8 Mare Randveer, TTÜ
KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGEL :
MR = MC
TKF-i nõudluskõvera kogu ulatuses: MR = p = AR
LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui kogutulu ületab firma muutuvkulud (TR > TVC)
TOOTMIST JÄTKATAKSE, kui p = MC > AVC
SULGEMISHIND : hind, mis võrdub firma keskmise muutuvkuluga. Sulgemispunktis MC = AVC min
KASUMILÄVEL e. TASUVUSPUNKTIS on ATC minimaalne. Firma saab normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid .
TÄIELIKULT KONKUREERIVA FIRMA PAKKUMISKÕVER: see osa firma piirkulukõverast, mis on ülalpool piirkulukõvera ja keskmise muutuvkulukõvera lõikepunkti
MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURG
I MONOPOL
TURUKAITSETÕKKED: 1. Mastaabisääst 2. Seaduslikud piirangud 3. Oluliste ressursside ainuomandus
MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = turunõudluskõver MONOPOLI KESKMINE TULU = tooteühiku hind MONOPOLI NÕUDLUSKÕVER = keskmise tulu kõver
MONOPOLI MR NÕUDLUS on ELASTNE, kui hind alaneb, on MR positiivne ja TR kasvab NÕUDLUS on MITTEELASTNE, kui hind alaneb, on MR negatiivne ja TR väheneb
MONOPOL on HINNAKUJUNDAJA
MONOPOLI OPTIMAALSE KOGUSE korral: 1. TR ja TC vahe = maksimaalne 2. MR = MC
9 Mare Randveer, TTÜ
LÜHIPERIOODI KAHJUMI korral on mõtet tootmist jätkata, kui tooteühiku hind katab keskmise muutuvkulu
Monopolil ei ole pakkumiskõverat
HINNADISKRIMINATSIOON : toodangu müümine erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamine erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevustega
HINNADISKRIMINATSIOONI LIIGID: 1. Täielik hinnadiskriminatsioon 2. Mittetäielik hinnadiskriminatsioon
II MONOPOLISTLIK KONKURENTS
MONOPOLISTLIK KONKURENTSITURU (MKT) TEOORIA ALUSEPANIJAD: EDWARD CHAMBERLIN (USA) JOAN ROBINSON (INGLISMAA)
MONOPOLISTLIKU KONKURENTSI TUNNUSJOONED: 1. Paljude tootjate olemasolu 2. Diferentseeritud kauba tootmine 3. Madalad sisenemisbarjäärid
MONOPOLISTLIKULT KONKUREERIV FIRMA (MKF) ON HINNAKUJUNDAJA
MKF-I NÕUDLUSKÕVER on elastsem kui monopoli nõudluskõver, aga vähem elastsem kui TKF-i nõudluskõver
KASUMIT MAKSIMEERIVA KOGUSE
MR = MC
KASUMIT MAKSIMEERIVA KOGUSE HINNA MÄÄRAB KAUBA NÕUDLUS
KAHJUMI KORRAL jätkab firma tegevust, kui P > AVC ja lõpetab tegevuse, kui P III OLIGOPOL
OLIGOPOLI TUNNUSJOONED: 1. Toodang on homogeenne või diferentseeritud 2. Turukaitsetõkked: a) mastaabisääst
10 Mare Randveer, TTÜ
b) seaduslikud piirangud 3. Firmade vastastikune sõltuvus 4. Suhteliselt väike firmade arv
OLIGOPOLI MUDELID
1. MURTUD NÕUDLUSKÕVER. Mudeli eeldus: juhul, kui firma alandab hinda, järgnevad konkurendid firma eeskujule; aga ei tee seda, kui firma hinda tõstab
2. KARTELL: grupp firmasid, mis oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerivad. Seetõttu saab kartell käituda nagu monopol
3. HINNALIIDER: haru toodangu hinna kehtestab üks või paar firmat , kusjuures teised järgnevad liidri eeskujule
4. MÄNGUTEOORIA : vaatleb firmade käitumist kui strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat
5. KULUPÕHINE HINNAKALKULATSIOON: hinna alus on toodangu keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatud protsent, et katta jagamatuid kulusid ja saada kasumit
TOOTMISTEGURITE TURG
TURG: HÜVISTE e. VÄLJUNDITE TURG: kaubeldakse kaupade ja teenustega TOOTMISTEGURITE e. SISENDITE TURG: kaubeldakse tootmisressurssidega (maa, töö, kapital)
MÕLEMIL TURUL firma püüab maksimeerida oma kasumit; firma võib olla kas hinnavõtja või hinnakujundaja
TOOTMISTEGURI PIIRKULU (MFC) e. RESSURSI PIIRKULU (MRC): tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutuselevõtuga kaasnev lisakulu
MFC = TC / TOOTMISTEGURI HULK
HINNAVÕTJA TOOTMISTEGURI PIIRKULU = TEGURI TURUHINNAGA
RESSURSSIDE NÕUDLUS: TULETATUD NÕUDLUS, mis sõltub ressursi abil valmistatava toodangu nõudlusest
RESSURSI NÕUDLUS sõltub: 1) ressursi abil valmistatava hüvise turuhinnast 2) tootmisteguri tootlikkusest
11 Mare Randveer, TTÜ
TOOTMISTEGURI PIIRPRODUKT (MP): tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel saadud täiendav toodang (ceteris paribus)
KAHANEVATE TULUDE SEADUS: kui teiste tootmistegurite hulk jääb samaks, hakkab selle teguri piirprodukt, mille suurust muudetakse, teatud hetkel kahanema
PIIRPRODUKTI TULU (MRP): tootmisteguri ühe täiendava ühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud tulu e. täiendav tulu, mida saadakse tootmistegurite hulga suurendamisel ühe ühiku võrra
PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS väljendab: 1) ressursi abil valmistatava hüvise turuhinda 2) ressursi piirprodukti
VMP = MP * p
TÄIELIKU KONKURENTSI TURUL:
MRP = VMP
MITTETÄIELIKU KONKURENTSI TURUL:
MRP = VMP, sest p = MR
MRP ARVUTAMINE:
MRP = TR / TOOTMISTEGURITE HULK
MRP = MP × MR
MRP KÕVER on ka ressursi nõudluskõver firma jaoks. Näitab, mitu ressursiühikut peaks firma ressursi kehtiva turuhinna korral muretsema
KASUMIT MAKSIMEERIVA TOOTMISTEGURITE HULGA KINDLAKSMÄÄRAMISE TINGIMUS:
MRP = MFC
RESSURSI NÕUDLUSE MUUTUST põhjustab: 1) ressursi abil valmistatava hüvise nõudluse muutus 2) ressursi tootlikkuse muutus 3) teiste ressursside hinna muutus
RESSURSI NÕUTAVA KOGUSE MUUTUST põhjustab ressursi hinna muutus
12 Mare Randveer, TTÜ
TOOTMISKULUSID MINIMEERIVA TOOTMIS- TEGURITE KOMBINATSIOONI LEIDMISE TINGIMUS: firma tootmiskulud on minimaalsed siis, kui kõigi tootmistegurite piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdseks
RESSURSITULU: 1. ALTERNATIIVKULU: tulu, mida ressurss teeniks parima alternatiivse kasutusviisi korral 2. MAJANDUSRENT: tulu, mis ületab alternatiivkulu
13 TET 3070 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA
MAKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Raissa Kokkota, Tatjana Põlajeva
TEEMAD: 8.Rahvamajanduse koguprodukt 9.Tarbimine, säästmine, investeerimine 10.Rahvamajanduse kogutulu määramine 11.Fiskaalpoliitika 12.Raha ja pangandus . Rahapoliitika 13.Töötus ja inflatsioon
8.RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT
Makroökonoomika uurib majandussüsteemi kui tervikut. Makroökonoomilisel analüüsil kasutatakse üld- ehk agregaatnäitajaid, mis sõltuvad kogu riigi majandussubjektidest.
Tulude ja kulude ringkäik Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Vastava mudeli abil selgitatakse majapidamiste, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste riikide omavahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel .
Ringkäigu mudelist tulenevad kindlad järeldused, kuna ta selgitab kodumajapidamiste ja ettevõtete vahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel.
Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt
Riigi majanduse analüüsimisel vajatakse põhjalikku informatsiooni, mis oleks saadud kindlat metoodikat kasutades. Sellise informatsiooni andjateks on rahvamajanduse arvepidamise näitajad. On üldtuntud ja aktsepteeritud SNA süsteem (System of National Accounts). Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. Rahvuslik koguprodukt (RKP) mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi kindlal perioodil (tavaliselt 1 aasta), see tähendab, et võetakse arvesse antud riigi kodanike ja ettevõtete majanduslik tegevus, oluline ei ole, et see oleks toimunud antud riigi territooriumil (oluline on, kellele kuuluvate tootmisteguritega on lõpptoodang toodetud, seega peab ta olema toodetud antud riigile kuuluvate tootmisteguritega).
Nominaalne SKP on selline, mille väärtus on arvutatud antud aastal kehtinud turuhindades ( jooksevhindades ).
1 Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab nindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga.
SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon
Sisemajanduse koguprodukti arvutamine
Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks asjaolu, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed , tootmishooned, rajatised ja varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. · Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt).
· Netoeksport (X - M). X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Liites kokku eelpool toodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused :
SKP = C + I + G + (X - M)
Sissetulekute meetod ehk tulu meetod
Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut.
Sissetulekud võivad olla järgmised: · Palgad , see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) · Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest · Intressid , see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud · Kasum, on see osa, mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide
2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks.
Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu .
Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega.
Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad.
Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks ) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa.
Vaadates SKP arvutamist sissetulekute meetodil, võib selgitada olukorda ka järgnevalt:
SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksed
Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma, mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad . Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni.
Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks .
9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE, INVESTEERIMINE
SKP kujunemine kulutuste meetodil: rahvamajanduse mudelis on kogukulutused: *isikliku tarbimise kulutused(eratarbimiskulutused) C *koguinvesteerimiskulutused I *valitsuse (avaliku sektori) kulutused G *netoeksport (puhasväljavedu) X ­ M
Neid kõiki võib vaadata planeeritavatena, mida tegelikult alati ei ole võimalik teha, kuna ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I (seega ei ole avaliku sektori kulutusi ja netoeksporti). *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega.
3 Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused:
Y = E,
kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused.
Kahesektorilise majandusmudeli puhul:
Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id
Yd = Y = C + Id, kus Id planeeritud investeerimiskulutused ja Yd kasutatav tulu
Tarbimine ­ kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast.
Autonoomne tarbimine­ tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks , kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust.
Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest .
Tarbimisfunktsioon- näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost.
C = f (Yd) seos pikal perioodil, lähtub koordinaatide alguspunktist .
Lühiajalise tarbimisfunktsiooni üldkuju on järgmine: C = Ca + cYd , kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine Ehk C = MPC x Yd
Konstant c - tarbimise piirkalduvus (MPC):
MPC = tarbimiskulutuse muutus / kasutatava tulu muutus.
MPC avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna
Säästmine (S), on tarbimise (C) vastandolukord, sest kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita, moodustab säästu. Säästmisfunktsioon avaldub kujul: S = -Ca + MPS x Yd
Säästmise piirkalduvus MPS = S muutus/ Yd muutus ja MPS = 1 - MPC.
Keskmine säästmiskalduvus APS = S / Yd
4 Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu, siis: C + S = Yd MPS + MPC = 1 ja APS + APC = 1
Tarbimisteooriad: *Absoluutse tulu hüpotees *Suhtelise tulu hüpotees 1949.a. James Duesenberry * Elukaare hüpotees 1954.a. Richard Brumberg ja Franco Modigliani *Püsiva tulu hüpotees 1957.a. Milton Friedman
Investeerimine (INVESTIRE ladina keeles "rõivastama ", "ametisse seadma"). Investeerida võib nähtavasse kapitali ja nn. nähtamatusse kapitali.
Erainvesteeringud: *ettevõtete püsiinvesteeringud *eluaseme investeeringud *investeeringud kaubavarudesse
Investeeringute nõutav kogus sõltub intressimäärast, mida kõrgem on intressimäär, seda väiksem on investeeringute nõutav kogus.
Investeeringute determinandid (mõjutajad, mõjurid), nihutavad investeeringute nõudluskõverat kas paremale või vasakule, vastavalt nõudlust suurendades või vähendades: *investeeringust oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes * tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika . *rahvatulu suurenemine *inflatsioon
Nominaalne intressimäär on antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär(%) ­ inflatsiooni %
Tasakaal lihtsas majandusmudelis
Planeeritud investeeringud on autonoomsed.
Kui tegelik SKP > plaanitud kulutused, siis kuhjuvad varud, osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi.
Kui : I > Id on ületootmine, tootmist vähendada.
5 I Säästud võrduvad alati tegelike investeeringutega. S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id
10.RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE
Avaliku sektori kulutused (G)­ kaupade ja teenuste ost avaliku sektori poolt, nad ei sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest.
E = C + Id + G
Lisades juurde ka netoekspordi (X ­M), moodustuvad kogukulutused
E = C + Id + G + (X ­ M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne. Impordifunktsioon: M = Mo + mY, kus Mo ­ autonoomne import, m ­ impordi piirkalduvus
Lihtsustuse huvides käsitletakse antud peatükis importi M = Mo ja seega netoeksporti kui konstantset suurust.
Rahvusliku kogutoodangu tasakaalu puhul eeldatakse, et kogutoodang ja kogukulutused on võrdsed, see tähendab, et kogu toodetud toodang realiseeritakse.
Tasakaalutulu alternatiivne määramine- tasakaal on seal, kus väljavood võrduvad sissevooga. Sissevoog on plaanitud investeeringud (Id), avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (E). Väljavood on maksud (T), säästud (S) ja import (M).
Y = C + S + T ja
E = C + Id + G + X ­ M, tasakaalu puhul Y = E, seega
C+ S +T = C + Id +G + X ­M, S + T +M = Id + G +X
Languslõhe ­ suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
6 Inflatsioonilõhe ­ suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset.
Autonoomsete kulutuste suurenemine (vähenemine) suurendab (vähendab) rahvuslikku kogutulu. See saab toimuda tänu multiplikaatorile (multiplikaatoriefektile).
Kulumultiplikaator = 1 / 1 - MPC ehk multiplkaator = 1/ MPS
Kogunõudlus (AD) ­ rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus.
Kogupakkumine (AS) ­ rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus.
Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine).
11. FISKAALPOLIITIKA
Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline .
Automatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu.
Situatsioonikohane ehk suvaline fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi. Kui soovitakse majandust laiendada, suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid, sellist poliitikat nimetatakse ekspansiivseks. Vastupidise eesmärgiga fiskaalpoliitikat nimetatakse kitsendavaks.
Maksumultiplikaator = MPC / 1-MPS
Eelarve on iga riigi seisukohalt väga oluline dokument, mis arutatakse läbi ja võetakse vastu riigi seadusandliku kogu poolt (meil Riigikogu). Eelarve koosneb kahest poolest: tulud ja kulud (need on avaliku sektori tulud ja kulud). Tulud saadakse maksulaekumiste tulemustena, muutused maksupoliitikas mõjutavad oluliselt eelarve tulusid ja loomulikult kulutusi.
7 Kui tulud = kulud, on eelarve tasakaalus. Kui tulud kulud, on eelarve ülejäägiga. Kui riigis on eelarve defitsiit, peab valitsus leidma võimalusi kulutuste rahastamiseks. Selleks on kolm põhilist võimalust: · emiteerida ehk trükkida raha juurde · maksustada täiendavalt riigi kodanikke või tootjaid defitsiidiga). · laenata raha(finantseerimine defitsiidiga)
Raha on võimalik laenata kas välismaalt või oma riigi kodanikelt, seega võib riigi laen (võlg) olla sisemine või väline. Kui võlg oli võetud kodumaistelt rahaturgudelt jäävad laenuintressid omale maale, aga kui see oli võetud välismaalt, siis lähevad intressid riigist välja. Seega toimub raha väljavool riigist. Teatava suurusega riigivõlg on talutav. Kui aasta jooksul maksulaekumised kujunevad suuremaks prognoosituist, võetakse vastu lisaeelarve .
12. RAHA JA PANGANDUS. RAHAPOLIITIKA
Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamata.
Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend .
Raha iseloomustamiseks kasutatakse tema funktsioone. Need on järgmised: · vahetusvahend - see teeb võimalikuks kaupu ja teenuseid vahetada ilma partertehinguteta. · maksevahend ­ toimub maksmine pangaülekannetega, on ajaline vahe kui kaup läheb müüjalt ostjale ja ostja saab selle eest raha vastu. · väärtusmõõt ­ raha abil hinnatakse kaupade ja teenuste väärtust, teeb teenused ja kaubad omavahel võrreldavaks. · akumulatsioonivahend ­ rikkus on paigutatud rahasse. On raskendatud kui inflatsioonimäär on kõrge, siis raha kaotab väärtust ja rikkus väheneb.
Rahapakkumine on kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid saavad kasutada oma tegevuses. Kasutatakse kolme rahamõõtu ehk agregaati, mis erinevad üksteisest likviidsuse poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks.
Rahamõõdud ehk agregaadid on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne.
8 M1 = sularaha + nõudehoiused
M2 = M1 + säästuhoiused
M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid
Toodud rahamõõdud on klassikalised, Eestis kasutatakse M1, M2D ja M2.
Kvaasi - ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid.
Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks.
Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos:
M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus , P- hinnatase , Y-kogutoodangu hulk
Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv)­ raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv)­ inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust
Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast.
Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid.
Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest.
Kommertspank on eraisikute ja ettevõtete pank . Tema tegutsemise eesmärk on kasumi saamine. Kommertspank võtab vastu hoiuseid ja annab välja laenusid
9 Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi , oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui pank laenab raha välja 900 krooni, siis ideaalsel juhul oletatakse, et klient paneb raha uuesti deposiitarvele, sealt võetakse 10% kohustuslik reserv 900x0,1 = 90 ja ülejäänud 900 ­ 90 = 810 võib pank uuesti välja laenata. Nii kordub see kuni on loodud raha koguses:
1 x algsumma = 1 x 1000 = 10 000 kr kohustuslik reservimäär 0,1
Raha multiplikaator = 1/kohustuslik reservimäär
13.TÖÖTUS JA INFLATSIOON
Töötuse olemus
Tööhõive muutused on makroökonoomika ja rahvamajanduse keskne uurimisobjekt, sest töötus on üks suuremaid disproportsioone ühiskonnas.
Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, ses soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd.
Töötuks loetakse inimest, kes ei ole töötanud mingi kindla arvestusperioodi jooksul, otsis aktiivselt tööd eelnenud perioodi jooksul ja on võimeline kohe tööle asuma.
Töötavaks ehk hõivatuks loetakse inimest, kes töötab, sõltumata hõiveastmest (1,0; 0,5; 0,25 jne.).
Tööjõud moodustub töötutest ja hõivatutest.
Heidutatud (heidutatud töötajad) on isikud, kes on lõpetanud tööotsingud, kuna on kaotanud lootuse seda leida. Tavaliselt ei loeta neid tööjõu hulka kuuluvateks, kuna nad ei otsi aktiivselt tööd. Eestis reguleerib tööturu probleeme "Töötu sotsiaalse kaitse seadus".
Töötuse iseloomustamiseks tuuakse välja tema vormid:
1) Hõõrde ehk siirde ehk friktsionaalne - ajutine töötaolek, tekib seoses töökoha vahetamisega, ta on lühiajaline ja vabatahtlik ning vajalik, et kokku viia vabad töökohad
10 ja vabad tööd otsivad inimesed. Selle vähendamiseks ei ole valitsusel spetsiaalseid programme 2) Struktuurne töötus ­ tekib majanduses toimuvatest struktuurimuutustest. Struktuurse töötuse puhul on vabad töökohad ja vabad inimesed, aga vabade inimeste kvalifikatsioon ei vasta vabade töökohtade nõuetele. Struktuurne töötus on teatud määral vältimatu igas riigis. See töötus kestab pikaajalisemalt ja ta ei ole vabatahtlik. 3) Tsükliline töötus ­ esineb majanduse langusperioodil. Majanduse tõusufaasi jõudes hakkab vähenema. Valitsus peab sekkuma, et majandus liiguks tõusufaasi. 4) Hooajaline töötus esineb seetõttu, et mõningates majandusharudes on tootmine võimalik näiteks ainult teatud aastaaegadel ja ülejaanud ajal tööjõudu ei vajata. Seda loetakse erinevate majandusteadlaste arvates nii siirde- kui struktuurse töötuse komponendiks.
Töötuse mõõtmiseks kasutatavad näitajad: 1) töötuse määr U = töötute arv / tööjõu arv
2) tööjõus osalemise määr = tööjõud / tööealine rahvastik
3) tööhõive suhtarv = töötav / tööealine rahvastik
4) loomulik ehk naturaalne töötuse määr = hõõrde- + struktuurne töötus
Töötuse loomulikule ehk naturaalsele määrale antavad hinnangud on erinevad, see võib olla 5-6%.
Töötuse iseloomustamiseks kasutatakse ka töötuks olemise aja pikkust, kui töötuse kestus on üle 1 aasta, loetakse seda pikaajaliseks. Mõõtmise erinevad viisid: 1)tööta oldud aeg teatud momendil ; 2) töötuks jäänute eeldatav töötuse kestus teatud momendil; 3)töötuse perioodi keskmine pikkus.
Inflatsiooni olemus
Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga.
Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet:
antud aasta hinnatase ­ eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase, kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga .
Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks.
11 Inflatsiooni mõõtmine
Inflatsiooni iseloomustamiseks ja mõõtmiseks kasutatakse indekseid.
Tähtsamad nendest oleksid järgmised: * tarbijahinnaindeks (THI inglise keeles CPI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinnatõusu mingil ajaperioodil. Tarbija ostukorv on teatud kindlale tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste kindlaksmääratud struktuuriga kogum. Vastavalt selle THI = ostukorvi maksumus uuritaval perioodil jagatud ostukorvi maksumusega baasperioodil ja korrutatud 100-ga. Tarbijahinnaindeks võib ka inflatsiooni üle tähtsustada, sest ei ole võimalik hinnata kaupade kvaliteeti ja tarbijate ostusoovide muutusi. Inflatsioonimäär näitab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja seega ka hinnataseme kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI ­ baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine.
*tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest.
Inflatsiooni liigid
Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks.
Nõudlusinflatsioon tekib sel juhul, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kogupakkumisest, seega tekib nõudluskõvera nihe paremale. Põhjuseks võib olla peale erasektori nõudluse kasvu ka ekspansiivne raha- või fiskaalpoliitika.
Pakkumis(kulu)inflatsioon tekib tootmiseks vajalike ressursside hinnatõusu tagajärjel. Nendeks võivad olla palgatõusud, kütusehinna tõusud, riiklikult reguleeritud hindade kasv, maksuseaduse muutused jne. Lühiperioodil viib see pakkumise vähenemisele, kogupakkumiskõver nihkub vasakule üles.
Inflatsiooni spiraalid
12 Inflatsiooni ülekandumist ühest valdkonnast teise nimetatakse inflatsiooni spiraaliks. Tuntumad hinnaspiraalid on järgmised: *hinnad ­ palk ­ hinnad (mõõduka hinnatõusu tulemusel tõstetakse töötajate palkasid, et säilitada teatud elatustase, see on tööandjale suur kulutus, mis kompenseeritakse kasumi säilitamise eesmärgil valmistoodangule uue, kõrgema hinna määramisega); *hinnad ­ intressid ­ hinnad; *hinnad ­hinnad.
Inflatsiooni kasud ja kahjud
Inflatsiooni puhul tuuakse esile nii võitjaid kui kaotajaid. Kaotajateks on kindla rahalise sissetulekuga inimesed, kelle palkasid ja töötasusid ei tõsteta vastavalt hindade tõusule. Võita võivad ka laenuvõtjad, kui nende nominaalne intressimäär on madalam kui inflatsioonimäär. Majanduses toimub tulude ümberjaotus ja tavaliselt üldise elatustaseme langus. Kuluks võib pidada sagedast hindade ümberarvestamist. Inflatsiooni puhul raha akumulatsioonifunktsioon väheneb (inimesed ei hoia oma jõukust ja rikkust rahas, vaid investeerivad kinnisvarasse ja maasse).
Positiivseks võib pidada ökonoomsemat tarbimist, nõudlusinflatsiooni puhul võetakse tarvitusele osaliselt kasutamata ressursid. Inimesed töötavad pingelisemalt, et säilitada endist elatustaset ja vaba raha olemasolu puhul püütakse see panna " teenima ", sest selle reaalne väärtus väheneb pidevalt.
Positiivsed momendid kehtivad mõõduka inflatsiooni puhul, hüperinflatsiooni on riigi rahasüsteemi hävitav.
Phillipsi kõver näitab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Seost selgitatakse lühiperioodil ja pikal perioodil. Lühiperioodil valitseb töötuse ja inflatsiooni vahel pöördvõrdeline seos. Pika perioodi Phillipsi kõver võib olla vertikaalne sirge töötuse loomuliku määra juures.
13