(selleks saab muuta maksustamise korda, maksude struktuuri ja maksumäärasid) TURUOSALISTE MAKSUSTAMINE: a) Kasumiprintsiip- neile osaks langevate ühishüvede alusel (nt autokütuse maksustamine, teedemaksud) b) Maksevõimelisuse printsiip- nende tegeliku maksevõime järgi (sõltuvalt tulude suurusest- kel rohkem, peab ka rohkem maksma) MAKSUMÄÄR ...näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks Maksud Kogu- 21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD
tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots
H 9 tehniliselt H negatiivsest astendajast eelnevas valemis). Tavaline kahaneva piirtootlikkuse printsiip (ehk kui ettevõttes tarkade juhtide arv kasvab, kuid tegelike töötegijate hulk mitte, siis ei saa suurt tulude kasvu loota…) c) Kui suur osa kogu rahvatulust läheb töötajatele? Siinse Cobb-Douglas tüüpi funktsiooni korral, kus tegurite astendajate summa =1, näitabki iga astendaja vastavale tootmistegurile mineva tulu osakaalu: ehk siis tööjõule L läheb 2/9 kogutulust ja inimkapitalile H läheb 4/9 kogutulust. Korrektsed arvutused: töötajate osa kogu rahvatulust = töötajate kogupalk (st töötajate arv korda reaalpalgamäär, mis omakorda võrdub tööjõu piirproduktiga) jagatud kogutulu: w L MPL L (2 / 9 K 1 / 3 L7 / 9 H 4 / 9 ) L 2 Labor share Y Y K 1 / 3 L2 / 9 H 4 / 9 9
Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega ja seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (eestis 18%). Maksusüsteem maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud nii suured kui väiksed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (st, ei olene tuludest). Progressiivne maksumäär oleneb tuludest, astmeline. Regressiivne maksumäär (suur palk, väiksed maksud... VIIST :D)
suurendada. Riik jagab maksude kaudu tulu ringi. 2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu
tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 31-32 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust.
tegevuse soodustamine või takistamine, reguleerida majanduslikku aktiivsust; Maksustamisel on kaks põhimõtet: - maksustada sissetulekut; otsene maks ja võetakse tuludelt; - maksustada tarbimist; kaudne maks ja võetakse tarbimiselt; Maksukoormus kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks. Eestis on maksukoormus 32-33 % sisemajanduse kogutoodangust. Maksumäär ühe maksumaksja suhteline tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (protsentides). Proportsionaalne maksusüsteem samasugune maksumäär sõltumata tulu suurusest. Progresseeruv (astmeline) tulumaks tulu suurenedes hakkab ka maksumäär suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust.
1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust. Milline võib olla keskmise palga hüppelise kasvu mõju riigile ja tööandjale? RIIGILE Näide: maksude laekumine suureneb Selgitus: töölised, kes saavad rohkem palka, maksavad suurema summa maksudeks TÖÖANDJALE Näide: mõningatel tööandjatel võib tekkida tööjõu puudus Selgitus: paremat palka maksvad tööandjad tõmbavad enda poole madalapalgalisi töölisi ja madalamat palka maksvad tööandjad kaotavad töölisi
niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem(suurem %)makse,proportsionaalne-mille järgi kõik tulud,nii suured ja väikesed,maksustatakse võrdsel,ühesuguse maksumääraga Tulumaks-füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks Käibemaks-toote või teenuse lisandunud väärtuse maks
Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tasumise tingimused on rangelt fikseeritud. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Leibkond koosneb inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Käsumajandus plaanimajandus. Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine. Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis, kelle nimetab ametisse valitsus. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese aja vältel väga paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne Mittetulundus sektor ühiskonna osa, mis eristub erasektorist ja avalikust sektorist. Ei teeni tulu, aitavad kaasa ühiskonna probleemide lahendamisele.
USA dollarites: ühes rikkamas riigis Sveitsis on see 40 746 USD ja ühes vaesemas riigis Sudaanis on see 40 USD, seega erinevus on kümnete tuhandete kordne. Samas eksisteerivad suured erinevused ka riigisiseselt, erinevate regioonide ja sotsiaalsete kihtide vahel. Arenenud riike iseloomustab astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale, kusjuures jõukad grupid teenivad enam kui on riigi üleüldine kõrge sissetulek, kuid tippgrupid saavad väiksema osa kogutulust kui võrreldavad grupid vähemarenenud maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass, vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetulekuga väikesearvulise ladviku vahel. Majandusteadus on alati otsinud vastust küsimusele: mis määrab riigi majanduskasvu ja heaolu. Praegu sõnastatakse sellele vastus üsna lihtsalt: inimkapital ja institutsioonide kvaliteet
olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus? Kõigi maksude kogusummat võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust 11.Kuidas mõjutab maksupoliitika riigi majanduse ja ühiskonna arengut? 12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada?
Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem-kõrgema sissetuleku saajad maksavad rohkem makse. Maavalitsuse tähtsamad ülesande on :
Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, sest nende maksmine on inimestele kohustuslik. Kõikide maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust nim. maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim.
asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse).
Või negatiivse lisaeelarvega. Kui tekib raha ülejääk tehakse positiivne lisaeelarve. Eelarve olulisemad kulud on sotsiaalhooldus, tervisehoid ja haridus. Olulisemad tuluallikad on sotsiaalmaks, käibemaks ja mittemaksulised tulud. Eelarvepoliitika: Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja milleks riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, millele kulutatakse. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinna osa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis 18%) Maksusüsteem maksustamise põhimõtted Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, maksustatakse võrdselt, sama maksumääraga Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (%) makse Maksud: 1
Millised on eelarve defitsiidi kasutamise peamised põhjused? Tuleb sisse viia olulisi muutusi, mis nõuavad lisakulutusi. Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? Laenude või reservide abil. Eelarve ülejäägi puhul koostab valitsus positiivse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. Maksud. MAKSUKOORMUS kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. MAKSUMÄÄR protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt , ühesuguse maksumääraga. PROGRESSEERUV EHK ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem %) makse. 1
vahendeid jagada. Maksupoliitika majanduslik aspekt maksupoliitika aspekt, kus kogudes rohkem tulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Näiteks saab pakkuda rohkem ühishüviseid ja maksta enam toetusi abivajajatele. Maksupoliitika sotsiaalne aspekt maksupoliitika aspekt, kus maksudega saab nimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKPst) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on? Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks. 6
NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad. Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada
jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud).
Riiklikult reguleeritav hind kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda Asenduskaubad kaubad, millega saab teist kaupa asendada (õun vs pirn, bussisõit vs rongisõit) Täiendkaubad kaubad, mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos, seejuures ühe kauba hinna tõus toob kaasa mõlema kauba nõudluse vähenemise ja vastupidi (arvuti riist-ja tarkvara, autod ja bensiin) Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st) Maksumäär - Mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. Otsene maks mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija
OTSESED JA KAUDSED MAKSUD: OTSENE - tulumaksu, maamaksu ja raskeveokimaksu puhul. Otsese maksu puhul tuleb teie ettevõttel kanda maksukoormust. KAUDSED - käibemaks, aktsiisid ja tollimaks. Kaudse maksu puhul tasub selle lõpptarbija ja maks liidetakse kauba või teenuse hinnale. 17. Mis on maksukoormus ja milline on see teie arvates Eestis? Põhjendage Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma, protsentuaalselt, kogutulust. Eestis on maksude koormus absoluutselt üle kõikide piiride, sest enamus kodanike peavad oma palgast umbes veerand riigile ära andma.
Lisaeelarve eelarve ülejäägi esinemisel koostatud eelarve, kus näidatakse, mille arvelt rohkem raha laekus ja milleks seda jagatakse Eelarve ülejääk olukord, kus tulud on suuremad kui kulud Majanduspoliitika majanduslik aspekt kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Majanduspoliitika sotsiaalne aspekt maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust Maksumäär protsendina väljendatud tulu või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota. Turumajanduse efektiivsus 1) Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus 2) Tootmisressursse kasutatakse efektiivselt 3) Vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turutõrked: 1) Täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva 2) vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma
kõrgtehnoloogia sektori arendusprogramm. Edumärgid kahjuks veel puuduvad. Vene majanduse pikaajalisteks probleemideks jäävad tööjõupuudus, kõrge korruptsioonitase ja suuri investeeringuid nõudvad väljaarendamata infrastruktuurid. Selleks aastaks on prognoositud, et Venemaast saab suuruselt teine majandus Euroopas. Venemaal on kõik võimalused selle täiustumiseks. 3. Primaarsektor 3.1 Põllumajandus Venemaal on põllumajanduses looma-ja taimekasvatus peaaegu võrdelt (kogutulust moodustab taimekasvatus 55,96% ja loomakasvatus 44,04%). Kõikidest põllumajandusega tegelevatest on 49% lihttalud, 44% kolhoosid ja sovhoosid ja teised põllumajanduslikud organisatsioonid ja 7% farmid. Märtsis 2010 oli sõlmitud leping (BRIC) Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ministeeriumite poolt, mis realiseerib omavahelise koostöö ning osa sellest on põllumajandus kaupade jagamine omavahel, luues ühise põllumajandus andmebaasi. 3.2 Taimekasvatus
Ettevõttel on ka kaubik, millega tehnikat transporditakse. 6. RISKIANALÜÜS Suurim risk on klientide huvipuudus ning kas nad leiavad tee meieni. Sisse ostetud tehnika kvaliteet ei pruugi vastata meie nõuetele. Tehnika välja rentimine võib osutuda rahaliselt kahjulikuks. Ettevõtte juhtide piiratud juhtimiskogemus (ei ole sel alal töötatud). 7. FINANTSPROGNOOSID 7.1 Kulude prognoos Ühekordseks kulutuseks on tehnika ost. Püsikulud moodustavad 10% kogutulust. Kapital on 2 000 000 EEK. Stuudio rent , tehnika kasutusega ning lindistamisega: DDRUM Diablo Player Set 8390 EEK (2) STAGG S SERIES 1990.- (2) CASIO CTK KEYBOARD/adaptor included 2250.- (2) STAGG SW201 Series E/A 2360 EEK (2) STAGG JAZZ BASS 3690 EEK (2) STAGG CONDENSER MIC 990 EEK (1) ELECTROVOICE Cobalt Series Microphone 990 EEK (1) YAMAHA MG 10 MIXER/COMP/ 2690 EEK (2) HARTKE GUITAR COMBO 1725 EEK (2) RANDALL RX Series Combo/35w 2490 EEK (2) IBANEZ Acoustic Amp. 2590 EEK (2)
8 Elamu ja kommunaalmajand 17191600 4.7 Üldvalitsemine 47167700 13.0 Majandus 39039800 10.7 Keskkonnakaitse 5222200 1.4 Tervishoid 1201000 0.3 Avalik kord ja julgeolek 905000 0.2 1. Arvuta eelarve tulud (pesasse B1) 2. Arvuta eelarve kulud (pesasse B12) 3. Arvuta iga tululiigi osakaal kogutulust ja iga kululiigi osakaal kogukulust 4. Koosta graafikud iseloomustamaks tulude jaotust ja kulude jaotust tulud 250000000 200000000 150000000 100000000 50000000 0 kulud 200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt
Aastaid oli Eestis tähtsaimaks kokkuostetavaks metsamarjaks jõhvikas, kasvukohtade pindalaks hinnati 1966.-1971. a. 22 705 ha. Mustikametsad moodustavad kogu riigimetsa maast umbes 1.9% ja pohlametsad 1.1%. 1984.-1986. a. tehtud uurimuste kohaselt oli Eestis väga hea saagikusega pohlametsi 222 ha. Väga häid mustikametsi on 778 ha. Sõltuvalt metsade mitmekülgse majandamise edukusest, võib metsa kõrvalkasutusest saadud tulu kogu metsamajanduse kogutulust moodustada küllaltki kaaluka osa. 3. Marjavarude uurimise metoodikad ja ettevalmistus uurimistööks. Põhjusi miks siiani puuduvad enamus maades usaldatavad andmed taimsete varude kohta on mitmeid. Üheks põhjuseks on see, et uurimine on väga töömahukas ning taimekooslused on ka pidevas muutumises. Teiseks põhjuseks võib lugeda heade ja täpsete, kuid vähe tööd nõudvate varude arvelevõttu soodustavate metoodikate puudumine
Ettevõtete arv tööstusharus on suur (toit, riided, mööbel). Nashi tasakaal pole parim tasakaal, kuid on domineeriv tasakaal, mida järgime (vangide dilemma). Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus, st mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadus seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogiliselt piirangutest ja turu piirangutest ning ettevõtte eesmärkidest. Muutus kogutulust, mis tuleneb ühe täiendava tootmisteguri ühiku palkamisest või tootmisteguri koguse vähendamisest ühe ühiku võrra nimetatakse teguri piirtulu produktiks. Tööjõu pakkumine majapidamised otsustavad, kui palju tööd pakkuda. Majapidamised jaotavad aega tööaeg ja mitte tööaeg. Tööjõu pakkumine sõltub palgamäärast ja viimase vaba tunni hinnast. Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nim. kapitaliintensiivseks tehnoloogiaks
Sissetulekute jaotus pärast makse 8 12 17 29 34 Kumulatiivne turuosa pärast makse 8 20 37 66 100 Absoluutne võrdsus 20 40 60 80 100 Absoluutne ebavõrdsus 100 Kumulatiivne % 100 kogutulust 80 60 40 20 0 1 2 3 4 5 Ülesanne 9 4 punkti Bensiini jaemüügi turul tegutsevad mõned suuremad jaemüügiketid ja mõned üksikud väikesed bensiinijaamad. Kahe bensiini jaemüügiketi Plii ja Xii turuosa kokku 70 %.
Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne Mittemaksulised tulud: EL saadavad vahendid, riigilõivud jms MAKSUPOLIITIKA Majanduslik aspekt - Kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse Sotsiaalne aspekt - Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada Maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, arvestatuna protsentides ühiskondlikust kogutulust ehk sisemajanduse koguproduktist Maksusüsteem- riigis kehtivad maksud ning maksustamise põhimõtted PROGRESSEERUV maksusüsteem (astmeline) - Maksustamise põhimõtted, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem, suurema maksumääraga PROPORTSIONAALNE maksusüsteem (võrdeline) - Maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt ühesuguse maksumääraga. MAKSUD EESTIS Kohalikud maksud:
17. c; kogutulu (TR=hind×kogus) kasvab kui elastse nõudluse korral alandada hinda ja mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda; 18. 1.b; kogutulu kajastab ristküliku pindala, mille üheks küljeks on hind ja teiseks küljeks sellele vastav kogus; kui oletada, et hinna p1 korral on nõutav kogus q1, siis kaupmehe kogutulu TR= p1 × q1 e graafiliselt ristküliku pindalad A + B; 2.a; kui oletada, et hinna langemisel p2 le suureneb kogus q1 le, siis hinna languse tõttu kaotatakse kogutulust üks osa, mis vastab ristküliku pindalale A, kuid läbimüügi (koguste) suurenemise tõttu saadakse kogutulu juurde mahus, mida väljendab ristküliku D pindala; seega kogutulu peale hinna langust kajastab ristkülikute B ja D pindalade summa; 3.e; vt eelmise küsimuse seletus; see, kas kogutulu hinna languse tõttu suurenes või vähenes, oleneb nõudluskõvera elastsusest ning joonise 4.1 näitel sellest, kas ristküliku D pindala (kogutulu juurdekasv) on
105) Kas potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid? Kui ja, siis miks? Kui ei, siis miks? Potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid,see oleneb kas on turutasemele vastav üürimäär. 106) Kas potentsiaalse kogutulu leidmisel võib aluseks võtta kehtivaid üürilepinguid? Kuija, siis miks? Kui ei, siis miks? 107) Mis on efektiivne kogutulu? Efektiivne kogutulu saadakse maksimaalset võimalikust kogutulust lahutades vakantsid ja üürivõlad. 108) Kuidas leitakse puhastulu (NOI)? Puhastulu (NOI) leitakse efektiivsest kogutulust lahutades tegevuskulud. 109) Kuidas leitakse kapitalisatsioonimäär? Kapitalisatsioonimäär leitakse 3 viisil: 1. Leitakse turul vastavate võrdlusobjektide üüritasemete ja ostu-müügihindade analüüsi teel CR=tegevustulu:hind 2.see tuleneb investori tulunõudest 3.see leitakse rahaturu tootluse alusel 110)Mis on investori nõutav tulumäär?
Eesti Konjunktuuriinstituudi (Eki) määrusega nr 1859/82 on Eestile kehtestatud FADN jaoks üldkogumisse kuuluva põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks 2 ESU. Liikmesriikide lõikes on majandusliku suuruse alampiir erinev kui enamuses uutes liikmesriikides on alampiiriks 2 ESU, siis Lätis, Leedus ka 2. Soomes ja Rootsis on näiteks 8. Alampiiri seadmisel on põhimõte, et üldkogumiga saaks kaetud ca 90% riigi põllumajanduslikust tootmisest (kogutulust, maakasutusest, loomühikutest). Statistikaameti poolt 2007. aastal läbiviidud struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 23 336 põllumajanduslikku majapidamist. Nendest FADN vaatluse alt jääb välja rohkem kui 16 tuhat väikest majapidamist, kus küll tegeldakse põllumajandusega, kuid tootmise maht on professionaalse ärilise ettevõtte kohta liiga väike. FADN üldkogumiga on hõlmatud 92,6%
4 S = 200 S= Nõudlus 100 50 Kogus 20 Kogus Elastne nõudlus. Kogutulu muutus kui hind tõusis 4-lt 5 kroonini. 38 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust (sissetulekust) Lisaks nõudluse hinna elastsusele, kasutatakse majanduses ka muid elastsuse mõisteid. Nendest oluliseim on nõudluse hinna elastsus sõltuvalt kogutulust, mis näitab kui palju nõudluse maht muutub kui tarbija sissetulek muutub. Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust g leitakse: e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus % Suurem osa kaupadest on nn
rohkem kui vastu Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest
18 Monetaarpoliitikas kasutatav vahe-eesmärk: Vali üks: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. peab olema salastatud c. peab kohandumise vältimiseks olema avalikkusele mittearusaadav d. peab olema kontrollitav 19 Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse: Vali üks: a. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega loodetava kasumi nüüdisväärtusest c. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel d. keskmise intressimäära ja amortisatsiooni liitmise teel 20 Kuhu poole liigub esitatud joonisel laenuandja pakkumiskõver Isd kui prognoositakse investeerimiskliima märgatavat halvenemist? Vali üks: a. sirge b suunas b. sirge a suunas c. ei liigu kummalegi poole 21 kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: Vali üks: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne d
konstantne. Vt. joonis 12.1 kogukulutuste joon 2. Netoeksport Neljasektorilises avatud majanduses on ka välismaa netoekspordina on seos nii meile toovate firmade kui välja viivate firmade vahel: E=C+Id+G+(X-M) Eksport X suurendab kogutulu ja toodangut. Eksporti käsitletakse autonoomsena (muutumatuna) Eesti kogutulu suhtes (suurus sõltub Eesti kaupu ja teenuseid ostvate riikide tulutasemest). Import ei ole autonoomne, see sõltub Eesti rahvuslikust kogutulust ja väljandub impordifunktsioonina: M=Mo+mY, kus m impordi piirkalduvus, Mo autonoomne osa. m=impordi_muutus/tulu_muutus, antud analüüsis M=Mo (pole sõltuvat osa sees. Kui sõltuv osa oleks sees, ei tuleks tulujoon enam paralleelne esialgse C- joonega). 3. Rahvusliku kogutulu tasakaal Y C Id G X-M E 500 400 35 100 15 550 600 457 35 100 15 625 700 550 35 100 15 700 800 625 35 100 15 775
(hetkel on siiski umbes 3). Äriidee Ettevõte koosneb kahest harust Tänasel päeval koondab Silvano Fashion Group sisuliselt kahte naistepesuga tegelevat rõivatööstust, Lätis asuvat Lauma Lingerie-t, mille põhisuunaks on naistepesu müük Baltikumis ning Valgevenes paiknevat ja valdavalt SRÜ riikidele suunatud SP ZAO Milavitsa-t. Kusjuures Milavitsa tootemargi müügist saadud tulu moodustas 2011. Aasta 9 kuu müügi kogutulust 72,6%, Lauma Lingerie 8,5% ning ülejäänud 18,7% moodustasid Silvano alla kuuluvad ülejäänud tootemargid nagu Alisee, Aveline, Hidalgo ja Laumelle. Ettevõtte puhul on oluline märkida, et kuigi Silvano FG kontserni ja tema frantsiisipartnerite alluvuses on 462 Milavitsa ja Lauma Lingerie kauplust, siis üksnes 53 kauplust haldab kontsern ise ning ülejäänud kauplused kuuluvad frantsiisipartneritele. See on
Kas iga põhikliendi tellimuse maht kasvab (arvestage sellega, et kliendid võivad rohkem tellima hakata; kas ettevõte on selleks valmis)? Kas mingi osa tellimusest võidakse annulleerida? Mis võib põhjustada klientide kaotuse? 4.2. Müügi- ja turustuskanalid, müügipersonali motiveerimine Mis on müügi- ja turustusstrateegia põhilised punktid? Milliseid turustamiskanaleid kasutatakse? Milliseid reklaamiprogramme vajatakse? Milline osa kogutulust on eelarves turunduskuludeks ette nähtud? Kas müügitsükkel on pikk või lühike? Kas müük on sesoonne? Kas teostatakse eksportmüüki? Kuidas seda korraldatakse? Mis on põhilised takistused edukamale müügitegevusele? Mida on vaja teha nende takistuste ületamiseks? 4.3. Hinnakujundusstrateegia, võrdlus konkurentidega Kuidas ettevõte määrab toodetele ja teenustele hinnad? Kas hindade planeerimine toimub mingi süsteemi järgi? Kas ettevõte on minevikus
Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine Maakond regionaalne haldusüksus Eestis Maavalitsus regionaalne ametkond Eestis; teostab täitevvõimu maakonnas Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis; maavanema nimetab ametisse valitsus Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted; majandussüsteemideks on tava- ehk naturaalmajandus, käsu- ehk plaani- ning turumajandus Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKP-st) Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 18 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest
64. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Mis siis juhtub kui, pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: a. p= + q= - b. p= ? q= + c. p= - q= + d. p= - q =- 65. Investeeringute ajaldatud puhasmaksumus leitakse a. kogutulust jooksvate kulude lahutamise teel b. kapitali pakkumishinna lahutamisega kapitali nüüdisväärtusest c. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 66. Jäik akseleraator näitab: a. põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet b. põhivara ja käibevara vahelist suhet c. käibevara ja toodangumahu vahelist suhet d. kui palju vähem muutub ta võrreldes paindliku akseleraatoriga 67. Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1
Sotsiaalmaksu osakaal tulude struktuuris on vähenenud ning kui võrrelda Eestis kehtivat 33% suurust sotsiaalmaksumäära Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva maksumääraga, siis võib seda pidada pigem madalaks kui kõrgeks (K. Kerem, 1998) Tabel 1 Üldvalitsuse tulude struktuur (% kogutulust) Tulud 1993 1995 1997 1998 1999 Maksud omandilt 0,3 0,8 1,1 1,2 1,7 Maksud kaupadelt ja teenustelt 5,3 7,0 9,3 9,9 9,9 Käibemaks 23,3 24,1 24,7 22,8 23,7 Üksikisiku tulumaks 21,4 21,1 19,3 22,2 24,1
alanedes 10%, saab tarbija ostes suure kasu. Kui inimesel on kavas autot osta , kasutab ta kindlasti 10% hinnasoodustuse ära. Kuid soola hinna alanemine ei too kaasa soola tarbimise tõusu. Enamik tarbijaid ei teagi palju sool poes maksab, kuna soola osatähtsus tarbija ostukulutustest on kokkuvõtlikult väga väike. Täielikult elastne on selline nõudlus, kus koguse muutudes hind ei muutu, see toimib täieliku konkurentsi tingimustes. Müüja lähtub hinna muutmisel saadavast kogutulust, see on: hind x kogus. Hinna ja koguse korrutis on kogutulu. Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna alandamine kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada. Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Seost nimetatakse pakkumisseaduseks. Pakutavaks koguseks nimetatakse teatud hinnale vastavat kogust.
avaliku sektori kulutused. NETOEKSPORT Kui eeldada et lisaks avalikule sektorile on olemas ka välissektor, saame järgmise kogukulutuste võrrandi E=C+Id+G+(X-M) Netoeksport suurendab riigi kogtoodangut ja kogutulu. Kuna Eestist eksporditud hüvised suurendavad Eesti kogutoodangut ja kogutulu, saab eksporti käsitleda kui kogukulutuste koostisosa. Eksport on Eesti kogutulust sõltumatu muutuja, sest ei sõltu Eesti tulutasemest, vaid nende riikide tulutasemest, kuhu Eestis toodetud hüviseid eksporditakse. Impordile tehtavad kulutused kajastuvad nii tarbimis-, investeerimis- kui ka avaliku sektori kulutustes. Kuna import ei ole kodumaine toodang, tuleb ta eksporidst lahutada ja analüüsida tuleb vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus.
korraldada linna piires asuva kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Viitega linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele kehtestas iga linn oma kinnisvara hindamise juhendi, mis arvestas kohalikku eripära. Mõni linn (Narva-Jõesuu) ei pidanud kinnisvaramaksu kehtestamist vajalikuks. (Aasmäe 1999:161) Linnades hinnati ehitised tulukuse või väärtuse alusel. Tulukuse määramiseks esitasid peremehed aruande ja üürnikud kviitungi. Kogutulust lahutati normatiivsed kulud ja saadi maksustamisele kuuluv puhastulu. Kinnisvara hindamise tulemused kinnitas komisjon, kus omanike esindajaid (Põllutöökoda, Majaomanike Liit) oli rohkem kui pool liikmete arvust. (Aasmäe 1999:162) Maa ja kinnisvara maksustamise ajaloost Eesti Vabariigis Kinnisvaramaks ei ole tegelikult Eestile ajalooliselt midagi uut. Kinnisvaramaks on Eesti Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis
tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga. Y=C+Id · Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi jooksul. o Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise sõltuvust kasutatavast tulust. C = C0 + cYd, · kus C0 on autonoomne tarbimine, · c on tarbimise piirkalduvus ja Yd on kasutatav tulu · Kasutatav tulu (disposable income) saadakse, kui kogutulust lahutatakse netomaksud. · Yd = Y (T + TR), · kus T on maksud ja TR on kodumajapidamistele tehtud tulusiire riigieelarvest. · Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit, netomaksud võrduvad nulliga ja kogutulu võrdub kasutatava tuluga · Yd = Y · Autonoomne tarbimine (C0) on tarbimiskulutuste baastase, mis ei sõltu kasutatavast tulust. o Autonoomne tarbimine ei muutu siis, kui kasutatav tulu muutub.
65) Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas? 66) Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus 67) Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? 68) Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis... 69) Millised on riigieelarve olulisemad kulud? V: sotsiaalhooldus, tervishoid ja haridus 70) Seleta mõisted: a. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKPst) b. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted c. Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille puhul kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga (võrdse protsendiga) d. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b
Tulude hea laekumine võimaldas valitsusel esitada ka aasta lisaeelarve. 2012. aasta riigieelarve, milles prognoositavateks tuludeks on 6,12 miljardit eurot ja planeeritud kuludeks 6,58 miljardit eurot. MAKSUD Maksustamine on riigi peamine võimalus raha saada. Maksude maksmine on kohustuslik ja maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (SKT-st) nimetatakse maksukoormuseks. Eestis on see umbes 35% SKT-st, mis arenenud riikide hulgas jääb keskmisele tasemele. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Maksude kehtestamise juures peab riik enda jaoks otsustama, kuidas ta mõistab sotsiaalset õigust. Liberaalse arusaama järgi on õiglane selline maksusüsteem, mis ei karista
Enamik tarbijaid ei teagi palju sool poes maksab, kuna soola osatähtsus tarbija ostukulutustest on kokkuvõtlikult väga väike. 13 Täielikult elastne on selline nõudlus, kus koguse muutudes hind ei muutu, see toimib täieliku konkurentsi tingimustes. Müüja lähtub hinna muutmisel saadavast kogutulust, see on: hind x kogus. Hinna ja koguse korrutis on kogutulu. Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna alandamine kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada. Toote hinnaelastsuse mõjurid: Toote asendatavus Toote kasutusotstarve Toote osatähtsus tarbija eelarves (suure osatähtsusega kaubad on hinnaelastsed)
inimestest võetakse suuremat maksu. See on kolmeastmeline. Euroopas on ülekaalus riigid, kus kehtib astmeline maksusüsteem. Regressiivne maks madalama sissetulekuga inimestel võetakse suurem protsent, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks on käibemaks. Maksukoormus summa, mida maksuobjekt peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma. Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikus kogutulust(sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st) Eesti maksukoormus kõrge või madal? Maksusubjekt e. Maksukohuslane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksumäär on mõiste majandusest, mis äthendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult mingit summat. Eestis kaheksa maksu: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaal 33% 3)maamaks 0,1-2,5% 4)Käibemaks 20, raamatutel ja ravimitel 5% 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks
annaabi.ee 
