Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi (0)

1 PÕHIMÕISTED
Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi.
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus).
Tootmine- on hüviste valmistamine.
Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital , Ettevõttlikus
Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor , välismaailm
Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna .
Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut .
Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks.
Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem.
Analüüs võib olla- 1) Positivistlik (olemasolevate majandustingimuste ja -poliitikate ning nende mõju analüüs); 2) Normatiivne (otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on).
Analüüsi vead- 1) Vale põhjuse viga (arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes); 2) Kompositsiooni viga (selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes.
Alternatiivkulu - on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.
Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht , seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda , et antud hüvise kogust suurendada.
2 TURG . NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad
Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta ( ceteris paribus ).

Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudlusseadus- sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus).
Turunõudlus (D)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel
Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine.
Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa
Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma).

3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS .
Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = ΔQ/Q : ΔP/P
Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1.
Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne.
Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste