Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi (0)

1 PÕHIMÕISTED
Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi.
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus).
Tootmine- on hüviste valmistamine.
Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital , Ettevõttlikus
Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor , välismaailm
Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna .
Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut .
Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks.
Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente.
Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem.
Analüüs võib olla- 1) Positivistlik (olemasolevate majandustingimuste ja -poliitikate ning nende mõju analüüs); 2) Normatiivne (otsustamine, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on).
Analüüsi vead- 1) Vale põhjuse viga (arvamus, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes); 2) Kompositsiooni viga (selle asjaolu ignoreerimine, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige terviku (grupi) suhtes.
Alternatiivkulu - on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud.
Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud.
Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht , seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda , et antud hüvise kogust suurendada.
2 TURG . NÕUDLUS JA PAKKUMINE
Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad
Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta ( ceteris paribus ).
Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Nõudlusseadus- sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus).
Turunõudlus (D)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel
Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine.
Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa
Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma).
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS .
Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = ΔQ/Q : ΔP/P
Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1.
Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne.
Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.
Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient- kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui Engeli kõvera abil.
Pakkumise hinnaelastsus- kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele.
Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid- 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu.
4. TOOTMINE JA KULUD.
Tootmisfunktsioon - kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota. TP = f(L,K) TP - firma koguprodukt; L – kasutatud töö hulk; K – kasutatud kapitali kogus.
Isokvant- on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega.
Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L
Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = ΔTP : ΔL
Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema.
Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu
Otsesed kulud- on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult.
Kaudsed kulud- mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Arvestuslikud kulud- on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises.
Majanduslikud kulud- on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises.
Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu.
Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
Piirkulu (MC)- mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. MC = ΔTC : ΔTP; TC - firma kogukulud
Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP
Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP
Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP
5.TÄIELIKU KONKURENTSI TURG
Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine.
Hinnavõtja – firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = ΔTR : ΔTP, kus TR on kogutulu , TP – koguprodukt.
Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi.
Kasumi maksimeerimise kuldreegel - TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi , tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu ja piirkulu võrdust nimetatakse kasumi maksimeerimise kuldreegliks. MR = MC (kasumi maksimeerimise kuldreegel).
Sulgemishind- on hind, mis võrdub firma minimaalse keskmise muutuvkuluga .
Kasumilävel e. tasuvuspunktis - saab firma normaalkasumit (majanduskasum võrdub nulliga). Hind võrdub minimaalse keskmise kuluga: p = ATCmin
6.MITTETÄIELIK KONKURENTS
-prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol ; * monopolistlik konkurents; * oligopol .
Turukaitsetõkked(et monopol vastu peaks)- *mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks, *seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne), *kontroll oluliste ressursside üle.
Monopoolne firma- Olles haru ainuke firma, langeb tema nõudluskõver kokku haru vastava kõveraga. Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades. Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb.
Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise.
Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol . See on turustruktuur , kus tegutseb 2 firmat.
Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud.
2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud.
3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust.
Oligopoli mudelid-
a) murtud nõudluskõver,
b) kartell ,
c) juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider),
d) mänguteooria,
e) kulupõhine hinnakalkulatsioon.
Kartelli moodustab grupp firmasid, mis nõustuvad oma tootmis- ja hinnapoliitikat koordineerima. Seega saab kartell käituda nagu monopol.
Kartelli eesmärk: kehtestada toodangu ühtne hind ja jaotada haru kogutoodang kartelli kuuluvate firmade vahel. Kartell on kollusiooni kõige levinum tüüp.
Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm. asjaolude kohta.
7.TOOTMISTEGURITE ehk RESSURSSIDE TURG
Tootmistegurite ehk ressursiturg - on turg, kus ressursside (maa, töö, kapital) omanikud ja ressursside ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse.
Ressurside nõudlus- on tuletatud nõudlus, st ta sõltub antud ressursi abil valmistatava hüvise nõudlusest.
Piirprodukti väärtus- kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse.Selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu: VMP = MP * p
Kulu minimiseerimise tingimus: firma tootmiskulud on minimaalsed siis, kui kõigi tegurite piirproduktid rahaühiku kohta saavad võrdseks.
8. SKP
Riigi majanduskasvuks - nimetatakse tendentsina perioodist perioodi toimuvat reaalse kogutoodangu suurenemist, mida tavaliselt mõõdetakse SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasvutempoga või per capita SKP juurdekasvutempoga.
Väljavoog- on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset.Väljavoo moodustavad säästud ja maksud.
Sissevoog- on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel.
SKP- mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP = E = C + I + G + (X – M)
RKP- mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.
Rahvamajanduse arvepidamine- on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks.
Tarbimiskulutused (C)- on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks.
Investeeringud (I)- on firmade kulutused seadmetele, masinatele , hoonetele e. tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks.
Avaliku sektori kulutused (G)- sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele.
Netoexport (X-M)
Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa.
SKP deflaator - on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni.
SKP nom
deflaator = -------------------- * 100%
SKP reaalne
Inflatsioon = deflaator – 100
SKP puhasprodukt : SKP – D
Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega.
Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP – D – kaudsed maksud
9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE .
Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Kasutatav tulu (Yd)-Kuna kahesektorilises majanduses pole avalikku sektorit ja järelikult makse ning tulusiirdeid, kasutatakse kogu rahvamajanduses loodud tulu (Y) majapidamiste ja ettevõtete poolt ära. Seega, kogutulu (kogutoodang) võrdub kasutatava tuluga (Yd).
Y = Yd = C + Id
Autonoomne tarbimine- leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub.
Indutseeritud tarbimine- erinevalt autonoomsest tarbimisest muutub, kui kasutatav tulu muutub.
Tarbimise piirvalmidus(MPC)- näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest täiendavast rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks . MPC = ΔC : ΔYd
Keskmine tarbimisvalmidus (APC )-kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet. APC = C : Yd
Sääst- on kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita S = Yd – C
Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe
MPS = ΔS : ΔYd
Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :ΔYd
Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa (S = Yd – C),siis kehtivad järgmised seosed:
MPC + MPS = 1
APC + APS = 1
Majanduse tasakaal- Yd = C + Id
10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE
Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus:
Y = AD = C + Id + G
Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga :
Yd = Y – TA + TR
Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY – cT
Netomaksud: T = TA - TR
Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X – M)
Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = ΔM : ΔY
Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest.
11 FISKAALPOLIITIKA
Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid-
-hindade stabiilsuse tagamine
- täistööhõive tagamine
- rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine
- majanduskasvu soodustamine.
Makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks kasutatakse fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat.
Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel on kulutused
Riigieelarve ülejääk -tekib, kui avaliku sektori jooksvad (antud perioodi) tulud on suuremad kui jooksvad kulud, puudujääk aga siis, kui kulud on suuremad kui tulud.
Eelnevatel perioodidel kogunenud puudujääkide summat nimetatakse riigivõlaks.
Fiskaalpoliitika - avaliku sektori kulutuste ja maksude muutmine tagamaks makromajanduslikku stabiilsust ja täistööhõivet.
Automaatsed stabilisaatorid – maksud ja sotsiaaltoetused , mis inflatsiooni puhul automaatselt (otsese riigi sekkumiseta) pidurdavad kogukulutusi, majanduslanguse puhul aga stimuleerivad kulutamist.
- astmeline tulumaks
- sotsiaaltoetused
- netoeksport.
Situatsioonikohane (aktiivne) fiskaalpoliitika – avaliku sektori kulutuste, maksude ja tulusiirete muutumine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika – maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida kogunõudlust ja selle kaudu üldist majanduslikku aktiivsust
Kitsendav fiskaalpoliitika – maksude või kulutuste muutmine eesmärgiga takistada majandust “üle kuumenemast”.
Sisemine viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, kui majanduspoliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke vahel, kui nad aset leiavad.
Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju.
12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON
Inflatsioon kujutab endast majandusperioodi, mida iseloomustab hinnataseme märgatav ja püsiv tõus.
Deflatsioon on vastupidine nähtus, mida iseloomustab üldise hinnataseme alanemine.
Inflatsioonimäär kujutab endast ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalset muutust, võrreldes teise perioodi hinnatasemega.
Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil.
THI = Σp1q0 : Σp0q0, kus
q0 ja p0 = baasperioodi kogused ja hinnad
p1 = jooksva perioodi hinnad.
jooksva perioodi THI – baasperioodi THI
I = ------------------------------------------------------ * 100
jooksva perioodi THI

• I = inflatsiooni määr
  

SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes.
SKP deflaator = Σp1q1 : Σp0q1, kus
q1 = jooksva perioodi kogused.
Inflatsioonimäärast sõltuvalt eristatakse:
1) mõõdukat inflatsiooni – hinnatõusu aastas väljendab ühekohaline arv;
2) galopeerivat inflatsiooni – hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv;
3) hüperinflatsiooni – inflatsioonimäär on üle 50% kuus.
Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni.
Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed šokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika.
Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme hindade järsk tõus (pakkumisšokk: nafta hinna muutus maailamaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine.
Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise.
Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab vajaduse tõsta palkasid ja see omakorda suurendab nõudlust ning põhjustab uue hinnatõusu.
Nominaalintress on määr, mis tuleb tasuda rahaliste vahendite kasutamise eest teatud perioodil.
Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega.
Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd.
Majanduslikult mitteaktiivsed on inimesed, kes pole võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heidutatud isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks.
Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des).
Tööhõive määr on hõivatute ja tööealise inimeste arvu suhe (%-des).
Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%-des).
TÖÖTUSE LIIGID:
1) Hõõrde- e. siirdetöötus on ajutine töötaolek, mis on seotud töökoha vahetusega (inimesed otsivad paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse).
Kuulub vabatahtliku töötuse alla, on teatud
määral ühiskonnas alati olemas.
2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö) kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti.
3) Tsükliline töötus esineb siis, kui majanduse langusfaasis tööjõu kogunõudlus on madal.
Kuulub sunnitud töötuse alla, tema pikkus sõltub majanduslanguse kestusest. Sellist töötust ei esine majanduse stabiilse arengu perioodil.
Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
Okuni seadus kajastab töötusemäära ja SKP kasvu vahelist seost.
Okuni arvates toob töötusemäära kasv ühe protsendi võrra kaasa reaalse SKP vähenemise 2,5 protsendi võrra.
Tööturupoliitika eesmärk- on eelkõige vähendada pikaajalist töötust.
Aktiivne tööturupoliitika võimaldab luua uusi töökohti, korraldada töötute ümberõpet, suurendada töötute geograafilist ja ametialast mobiilsust .
Passiivne tööturupoliitika võimaldab anda töötutele sotsiaalseid garantiisid ja kindlustada nende minimaalne materiaalne toimetulek .