M import nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused NDP = NNP NNP rahvuslik koguprodukt Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) D perioodi amortisatsioon NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D Kui kõik oleksid hõivatud, oleksime võimelised tootma: ´ toodang tunnid töötajaid Q elanikkond tunnid töötajaid elanikkond Ostukorvide võrdlus: jooksva_aasta_ostukorvi_maksumus P
C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt Kogutoodang i-intressimäär I-investeerimiskulutsed Kasutatav tulu Id-plaanitud investeermis,-, Tarbimisfunktsioon L-tööjõud
5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC 500 600 586 660 672 720
5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC 500 600 586 660 672 720
b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud 8 (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud; b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud; c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud; d)) SKP väärtus,, millest on maha arvatud majanduses j hõlvatud kapitali p tarbimiskulu e. amortisatsioon. 16. Lisandväärtuse all mõeldakse:
C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud.
tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D In - puhas- e netoinvesteeringud I - koguinvesteeringud D - amortisatsioon (asendus- ehk korvamisinvesteeringud) Majandusteadlased kasutavad sageli ka sisemajanduse puhasprodukti e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab SKP-st maha amortisatsiooni (põhivara kulumi) ja on selliselt täpsem kogutoodangu mõõt. SPP = SKP D SPP - sisemajanduse puhasprodukt SKP - sisemajanduse koguprodukt D - amortisatsioon (depreciation) 3. Sissetuleku- ehk saadud tulu meetodi puhul leitakse kogutoodangu väärtus kõikide antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmisteguritulude summana, millele liidetakse veel kaudsed ärimaksud (TXi ) ja amortisatsioon (D). SKP= esmased tootmisteguritulud + TXi + D Txi - kaudsed (äri)maksud D - amortisatsioon esmased tootmisteguritulud = w + rt + r + corp + noncorp =
kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot
kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal. Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu.
RKP rahvamajanduse koguprodukt S = Y C - G = I = SKP - C SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D)
Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id
6) eksport X 20 7) koguinvesteeringud I 56 8) käsutatav tulu Yd 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu D Ineto = I D D = 56-33= 23 Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 3 Kontrolltest 111.2 b) import M Xneto = X M M = 20-9= 11 c) sääst S S = Yd C = 220210= 10 d) sisemajanduse puhasprodukt SNP = SKP D = C + (I - D) + G + (X - M) = = 210+(56-33)+82+(20-11)= 334 33. (8 p) On antud järgmised andmed: Kasutatav Tarbimis- Sääst S MPC tarbimise APC keskm. APS keskm. Tulu Yd Kulutused C piirkalduvus tarb.kalduvus säästm.kald 600 600 0 0,6 1 0 700 660 40 0,6 0,94 0,06
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b
(import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M). Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E Y = C + Id Yd = Y = C + Id) (Yd kasutatav tulu).
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf TRf – net...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed
riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi Reaalne SKP = Nominalne SKP / SKP deflaator SKP deflaator kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Näitab, kui palju on kaubad ja teenused kallimaks läinud. Sisemajanduse puhasprodukt SNP: SNP = SKP - amortisatsioon. On siis see, kui võetakse maha kulu, on puhastoodang. SKP-d hinnatakse jooksev- või püsihindades (mingisuguse konkreetse aasta hinnatasemele viidud hind). 3. Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1 Kulutuste ehk tarbimise meetod Lähtutakse majanduses osalejate kogunõudlusest (kes nõuavad uut toodangut): * Tarbimiskulutused C majapidamised, kes ostavad toitu, riideid jne. Eratarbimine
Vali üks: a. MRC < MRP b. MP >0 c. MRC > W d. MRP >MP Küsimus 16 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. kõik vastused valed b. varjatud töötuse kasvu c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus :
sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP D kaudsed maksud 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel.
Rahvatulu See mis jääb inimestele reaalselt alles SKP-st kui lahutatakse amortisatsioon ja kaudsed maksud(SKP-D-kaudsed maksud) Rent on tasu tootmistegurite kasutamise eest Ringkäik on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Sisemajanduse puhasprodukt NDP leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D) Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset.
See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga (korrutatakse 100%). Rahvatulu See mis jääb inimestele reaalselt alles SKP-st kui lahutatakse amortisatsioon ja kaudsed maksud(SKP-D-kaudsed maksud) Ringkäik on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Sisemajanduse puhasprodukt NDP leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks.
14. SKP on: a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta; b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades; c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised); d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades. 15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on: a) toodang, mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud; b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud; c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud; d) SKP väärtus, millest on maha arvatud majanduses hõlvatud kapitali tarbimiskulu e. amortisatsioon. 16. Lisandväärtuse all mõeldakse: a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada; b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt
tootmissisendite (vahetoodangu ehk vahetarbimise) väärtus. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootmisprotsessis ja toodang, mis on mõeldud edasimüügiks. Rahvamajanduse tasandil on koguprodukt ettevõtete poolt loodud lisandväärtuste summa. See summa on võrdne lõpptoodangu väärtusega. · Sisemajanduse puhasprodukt on sisemajanduse koguprodukti ja amortisatsiooni vahe. SPP = SKP amortisatsioon · Netoinvesteeringud on uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest. Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni. SPP = C + (I D) +G + (X M), kus D on amortisatsioon · Teised tähtsad SKP komponendid: o Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad.
muutumatu. · Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majadnusliku aktiivsusega. Eestis on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Nad ei sisaldus kuskil mujal sellepärast nad liidetakse, sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse
mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades Lisandväärtuse all mõeldakse: sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad: dividendid, jaotamata kasum, kasumimaksed. Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil : Kulutuste meetod E = C + I + G + (X Z) Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p Rahvuslik puhasprodukt RPP = E amortisatsioon Rahvatulu NI = RPP kaudsed maksud Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks tulusiirded Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu isikl. netom. kaudsed maksud Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid
toodang riigis kasvanud, aga koguväärtus turuhindades arvutatuna on tunduvalt suurenenud, see oli tegelikult tingitud kaupade hindade tõusust. Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab sellega. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab , et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused
turuhindades (jooksevhindades). 1 Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab nindade muutumist. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab, et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon Sisemajanduse koguprodukti arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks asjaolu, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus) · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid
teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. REAALNE SKP Mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Et SKP muutuse korral oleks teada, kas muutus oli põhjustatud hindade muutusest või reaalse toodangu muutusest. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. TEISED TÄHTSAD SKP KOMPONENDID Lahutades SKPst amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP) (amortisatsioon=D) NDP=SKP-D Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest on netoerainvesteeringud. Leitakse kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon SKP=C+I+G+(X-M) NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades
Reaalne SKP on hinnamuutustega kohandatud SKP; mõõdab SKPd võrreldavates (baasaasta) hindades; leitakse nominaalse (jooksvates hindades mõõdetud) SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõigi SKPsse kuuluvate hüviste hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8
Ühe mööblipadja maksumus sisaldab ka 20 krooni eest porolooni ja 40 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus (kui suur on väärtuskasv) 60 krooni 22. Kui riigi nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP väljendatuna 2000.aasta jooksevhindades on 36 miljardit ja aastail 1995 - 2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20 protsenti, kas siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna1995. aasta püsivhindades on 30 miljardid 23. Sisemajanduse puhasprodukt võrdub: sisemajanduse kogutoodang, miinus amortisatsioon 24. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: ettevõtete kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks; muutusi kaubavarudes; kulutusi uusehituseks 25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed