arvus 100 tuhande elaniku kohta (Joonis 2). 2 Joonis 2. Kange alkoholi müügi registreeritud joogikohtade arv (100 000 elaniku kohta) *- Eestis registreeritud kange alkoholi müügikohta arv seisuga 08.06.2011, teistes riikides aasta alguse seisuga Alkoholiaktsiisi osakaal riigieelarves Käesolevas töös on võrreldud 2012.a. ja 2011.a. muudatusi. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 2012. aastal 16,3 %. Alkoholiaktsiisi laekumine 2012. aastal riigieelarvesse oli 195,282 mln eurot, mida oli 9,4 % enam kui 2011. aastal (178,58 mln eurot). 2012.a. laekumiseks oli kavandatud 192.3 mln eurot, mis arvestas kasvuks võrreldes eelmise aastaga 7,8%. Tegelik laekumine oli 195,3 mln eurot, mis tegi tegelikuks kasvuks 9,4 %. Prognoosimisel oli arvestatud eratarbimise reaalkasvu prognoosiga, mille aluseks oli võetud
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö. Alkoholi aktsiisi tõus on pahandanud paljusi eestlasi ja tekitanud pahameelt riigi ning valitsuse su...
Majanduse ettekanne Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne. See sunniks ka vähendama tööhõivet. Enamus, kes rohkem hakkaks tarbima on väiksepalgalised ja väikse sissetulekuga grupid. Sellega koos langeks riigi arengutase suurel määral. Kooliealised rikuksid oma tervist ja annaks halba eeskuju noorematele rohke alkoholi tarvitamisega. Tulevasi suurettevõtjaid oleks vähem, sest enamus ei pääseks hariduselt korralikule ja oma ...
3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb teede ehitamisele mõni protsent jne. a. Alkoholiaktsiis 1) Alkoholi müüja 2) Alkoholi müümise tulu pealt 3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni; õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni; Vahetoote 100 liitri kohta 2222 krooni; muu alkohol 100 liitri absoluutalkoholi kohta 20200 krooni 4) Tulu prognoos 2330 mln. b. Tubakaaktsiis 1) Tubaka müüja 2) Tubaka müümise tulu pealt 3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni; sigarid ja sigarillod 2500 krooni;
Majanduse kontrolltöö Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi vähendamine? Alkoholiaktsiis moodustab 3,8% kogu eelarvest. Aktsiisi vähendamine vähendaks riigieelarvesse laekuvat tulu ning suurendaks alkoholi tarbijaskonda, sest selle ostuhind väheseks ja oleks tarbijale vastuvõetavam. Kõikidelt kaupadelt läheb maha käibemaks. Seega laekuks seni alkoholiaktsiisina laekunud raha hoopis käibemaksuna kuna tarbimine suureneb ning sellest tulenevalt saab riik rohkem käibemaksu. Sellisel alkoholiaktsiisi vähendamisel oleks pigem sotsiaalne mõju. Aktsiisi
ja alkoholi ostmas. Aktuaalsus ja valiku põhjendus Soomes alkoholi- ja tubaka aktsiisitõus mõjutab otseselt meie riiki. Hinnatõus meelitab Soome turiste Eestist alkoholi ja tubaka ostma. Soomlastel on märkimisväärne panus meie teenindussektorisse. Seotud sündmused Eestiska tõstetakse aktsiise. Riigikogu on kokku leppinud ja heaks kiitnud nelja-aastase järjestikuse aktsiisitõusu 5% võrra. Kuid on ka oht Eestile, kui alkoholiaktsiis tõuseb liiga järsult, siis Eesti hakkab müüma Soome turule väiksem protsent ekspordist. Ettepanekud ja lahendused Midasuurem on hinnavahe, seda suurem on motivatsioon Eestist osta. Aktsiisitõus ei tohi jõudsasti suurenema. Samuti tuleb rangemalt sissevedu piirata. Kasutatud allikad http://rup.ee/uudised/valismajandus/ soome-alandab-ettev-tte-tulumaksu- ja-t-stab-aktsiise? highlight=WyJha3RzaWlzIl0= Aitäh tähelepanu eest!
Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad. Paraku tundub, et otsused on tehtud rutakalt ning läbimõtlematult, kuigi oleks võinud õppida Soome vigadest. Praegusel hetkel on tänu alkoholipoliitikale saanud kannatada Eesti fiskaalne eesmärk. 2018. aasta eelarvesse oli planeeritud 341 miljoni eurot alkoholiaktsiis, aga tõenäoliselt laekus planeeritud summast 100 miljonit vähem makse. Karmid aktsiisitõusud on Eesti majandust korralikult raputanud. Soomlased ei käi enam Eestis oma alkoholi varusid täiendamas, vaid on oma reisisihtkohaks valinud Läti. Ka Eestlaste jaoks on saanud Lätist armastatud turismisihtkoht. Sellest kõigest on kaotanud Eesti kaubandust, majutus- ja toitlustusettevõtted. Lätist alkoholi ostmisest on saanud paljudele eestlastele
.................................................................................. 16 3.7.Alkohol ja autojuhtimine.........................................................................................................16 3.8.Alkoholireklaam on keelatud...................................................................................................17 3.9.Hetkel veel keelatud ............................................................................................................... 18 3.10.Alkoholiaktsiis ja selle osakaal riigi eelarves........................................................................18 3.10.1.Aktsiisimäär........................................................................................................................18 2 4.KÜSITLUSE TULEMUSED..................................................................................................... 20 4.1.Mehed.......................................
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu
Tootmiskulude kasv. · Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. · Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa. · Majanduslangus e depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab, inimeste sissetulek väheneb.
suhetes kolmandate riikidega. kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud Aktsiisid- Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes
siis kahjustades sellega teiste vara. Arvan, et selle kirjutise sisu võiks lohutust pakkuda kõikidele nendele, kes tunnevad piinlikust oma riigi suhtes, et see kuulsus on võib-olla tulnud just tänu selle edetabeli või siis kõik, kes tunnevad ennast süüdlastena, et nad on võib-olla natuke rohkem alkoholi tarbinud kui peaks, mille tulemusena on Eesti nii kõrgel kohal selles tabelis. Eks need nii-öelda kuldkõrid teavad isegi, et on liiale läinud aga Eesti Vabariigis on alkoholiaktsiis suhteliselt madal ning ega see alkoholiseaduski pole kõige rangem. Iseenesest ei olegi keegi süüdi ja see edetabel ei pruugi ollagi nii täpne aga see polegi enam oluline. Oluline on hoida ennast ja enda ümber olevaid inimesi.
· limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vhemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja ktus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei leta 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. ATKEAS ulesehitus Üldosa: Üldmõisted Aktsiisiga maksustamise üldpõhimõtted Saatedokumendid Järelevalve jm Eriosa: Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuseaktsiis SARNASED MAKSUD Keskkonnamaks Luksusemaks Meelelahutusmaks Hasartmängumaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sugemismaks Reklaamimaks Parkimistasu Loomapidamismaks Täielik maksuvabastus nii tarbitud kui kaasamüüdavatele kaupadele jäi kehtima ainult nende reiside puhul, mis läbivad väljaspool Euroopa Liitu asuvat sihtpunkti (siia hulka kuuluvad ka nn eriterritooriumid, nt Ahvenamaa). Eesti-sisesel reisil ei saa rakendada mingeid maksuvabastusi.
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist
vähemaks. See tähendab, et riik annab raha ära ja oma kaupadest ta seda raha, mis ta ära andis, tagasi ei saa. 7. Millised on riigieelarve suuremad tulud ja kulud? Tulud Riigieelarve tulud tulevad maksulistest tuludest ja mittemaksulistest tuludest. Maksulised tulud on need sotsiaalmaks (maksab tööandja igalt väljamakstult palgalt 33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud
See oleks hea parempoolne valitsus. Vahepealse ajaga olen aru saanud, et Reformierakond on olnud viiamase 10 aasta parim valitsusejuht, eriti Andrus Ansipi ajal. EKRE osalus koalitsioonison minu arvates üsna suure küsimärgi all, aga neile võiks koalitsioonis võimaluse anda. Kui IRL saab vähemalt 12% häältest siis on ka nemad minu arvates järgmises valitsuses, sellise vaikse ja järeleandliku liikmena. Eriti loodan, et järgmises valitsuses pole SDE, sest alkoholiaktsiis tõusu tõttu jääb riigil palju raha saamata, lisaks elavdatakse Läti majandust. Autori arvates tuleks demokraatiat täiustada läbi e-demokraatia. See mõiste on minu jaoks täiesti uus ning tekstist ei selgu selle täpset tähendust. Autor toob välja, et sajandi alguses see ei töötanud, kuid tuleks nüüd uuesti proovida ning sellega see seletus põhimõtteliselt piirdubki ja see jääb mulle arusaamatuks. Eesti kodanikuühiskond peaks autori arvates laienema MTÜ-dest Facebooki
erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks; käibemaks tollimaks; aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt:
Pärast seda kui ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse. Eelarvedefitsiit Olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Lisaeelarve tuleb teha kui tekib eelarve ülejääk. Näiteks kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, siis laekub rohkem maksuraha. 7. Makse kogutakse, et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks. Et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis. Et teatud tegevusi soodustada. Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse protsendi tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progresseeruv ehk astmeline maks - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurema sissetulekuga inmene peab maksma suurema protsendiga makse. Mida rikkam oled, seda rohkem maksad. Otsesed maksud: tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud: aktsiis ja käibemaks. 8
3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu 4 Riigi maksud Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
oma asutuse suurust maksimeerida, siis on võimlik ametniku käitumist prognoosida. • Ametnik suurendaks ebaefektiivsust tasemeni, kus hind (kulud kaetakse). • Raske on kindlaks teha, kas ametnik on ebaefektiivne või mitte. • Ametniku üheks suuremaks mureks on, et ei tuleks ilmsiks, et ta saab oma tööd väiksemate kuludega teha (nn. Aastalõpu “ärakulutamise probleem” jne.). 17. Alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne? Regressiivsed, sest väiksema sissetulekuga isik kulutab alkoholi ja tubaka peale suurema osa oma sissetulekust kui suure sissetulekuga isik. 18. Üksikisiku tulumaks on progressiivne või.. ? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne, kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega on tal progresseeruvad tunnused. 19. Majanduslik efektiivsus? Majanduslikult efektiivseim maks?
2)Mille pealt maksu makstakse - kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär - 20%, 9% või 0% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 19 010,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.Aktsiisid 5.1 Alkoholiaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol.
töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu
3 1 MAKSUAUK Maksuauk on saamata jäänud maksutulu. Joonis 1. 2013a. maksude lõikes protsendina Sotsiaalmaks moodustab maksuaugust 22% ehk 96 miljonit eurot, käibemaks 46% ehk 199,3 miljonit eurot, füüsilise isiku tulumaks 16% ehk 70 miljonit eurot, pakendiaktsiis 3% ehk 13 miljonit eurot. Kütuseaktsiis, tubaakaaktsiis ja alkoholiaktsiis jätavad maksutuludesse vastavalt 3% - 11 miljonit, 8% - 35 miljonit ja 2% - 9 miljonit augud. Eelmisel aastal kogus maksu- ja tolliamet ca 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit rohkem (1,3%) kui oli 2013. aasta riigieelarve ootus. Suurim ülelaekumine tuli juriidilise isiku tulumaksust. 2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49%. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.
Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine. Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2. sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt, et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis täida
Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Finantstulud Tulud varadelt Milleks kogutakse et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid proportsionaalne progressiivne regressiivne Proportsionaalne Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab maks sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt
Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM]) 4) tubliduse printsiip - seotud tubliduse, riskijulguse, majandusliku aktiivsusega (tulumaks, sotsiaalmaks Maksusüsteemi ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kõik peaksid olema koheldus ühtemoodi!
Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Nimeta üks oluline kuluvaldkond Eesti riigieelarves. 1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p Ümbrikupalk on käest kätte makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta riigile makse; on varimajanduse osa vms. 3
3. Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5. Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL
6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim. Maksu koormamisfunktsiooniks ehk maksu fiskaalseks funktsiooniks. (eelarveline eesmärk). Maksul võib olla ka kõrvalmõjusid ehk kujundamisfunktsioon, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis) 2. sotsiaalpoliitilise mõjuga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus ja tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks). * kõrvalmõjusid ei tohi olla maksu seadustes nii tugevad, et na selle nähtuse täielikult hävitaks või likvideerida. Kui see nii juhtuks, siis ei vasta selline maks enam maksu tunnustele. Maksuteooriad: 1. seotud riigitekke teooriaga ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma
vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond Island, Norra, Sveits, Liechtenstein. Aktsiisid Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks (nt käibemaks) ja erimaksudeks (aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Alkoholiaktsiis. Alkoholiks loetakse etanoolisisaldusega üle 1,2% vol jooki ja õlut, mille etanoolisisaldus on 0,5% vol. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toodud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein jt. Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestis vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod ning närimistubakas. Elektri- ja kütuseaktsiis
baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks. III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole). IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks, sotsiaalmaks.
Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis) 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/ baasi alusel a. tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. omandimaks – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c
c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21. Milline nimetatud maksudest Eestis võtab kõige enam arvesse maksevõimelisuse printsiipi? a) käibemaks b) tulumaks c) alkoholiaktsiis 22. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis milline on sellises maksusüsteemis teie piirmaksumäär? a) 10% b) 12% c) 20% 23. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis nende andmete alusel saab öelda, et selline maksusüsteem on a) proportsionaalne b) regressiivne c) progressiivne 24
näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5
Selleks, et nad saaksid seda kultuuri juhtida, anti neile õigus luua kultuurasutusi. Vähemusrahvustena käsitleti neid, keda oli vähemalt 3000. EV-s oli neid 4 venelased, rootslased, juudid ja sakslased. Aga reaalselt seda võimalust luua kultuuromavalitsuse asutused kasutasid sakslased ja juudid. Muud said oma õigusi teostada KOV raames. Rootsi Vormsi, Ruhnu, Noarootsi (enamus lahkus seal 43. Ja 44. Aastal) Kultuurkapital, loodud 1925. Aastal, on kultuuri finantseeriv asutus. Alkoholiaktsiis, tubakaktsiis ja lõbustusmaks. 6 sihtasutust, mis esindasid erinevaid kultuuri valdkondi. 11. 01. 12 1. Milline muutus toimus hariduses? Kogu haridussüsteem muutus eestikeelseks, sest enne oli olnud kõik vene keeles. EV-s tegi haridussüsteem läbi mitmeid muutusi: 1920- I algkool (6 klassi, mis oli kohustuslik ja tasuta) II gümnaasium (5 klassi) Tegelikkuses ei saadud kätte 6-klassilist haridust, kuna kooliskäimise ajal oli vaja teha tööd.
Nt: kellelgi on maa väljaspool tema elukohta; ei tegele sellega; naaber kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale. Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles. Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse. Maksusumma määramise otstarbekuse põhimõte- alla 10 maksusummat ei määrata. Maksumaksmine toimub ülekandega. V.a tollimaks, maksumärgid- tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, hasartmängumaks. RASKEVEOKIMAKS Tekkelugu Kaotati ära pärandi-kinkelepingu maks ja asendati raskeveokimaksuga. Seda maksu ei rakendatud kunagi, seega oli uuest maksust kasu, mis hakkas toimima. 2000. aasta sügisel kuulutati välja ja pidi kehtima hakkama 1.jaanuaril 2002. 1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi. Tuli luua raskeveokite register, et saaks seadust rakendama hakata. Ühetaoline
d. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tleb maksta rohkem (suurem protsent) makse 71) Kohalikud maksud, näited: a. Isikumaks b. Kohalik (täiendav) tulumaks c. Müügimaks d. Paadimaks e. Mootorsõidukimaks f. Loomapidamismaks g. Lõbustusmaks h. Reklaami- ja kuulutustemaks i. Teede ja tänavate sulgemise maks 72) Riigieelarve tulud a. Tulumaks b. sotsiaalmaks c. käibemaks d. alkoholiaktsiis e. tubakaaktsiis f. kütuseaktsiis g. mittemaksulised tulud 73) Mis on riigieelarve kolm olulisemat tuluallikat? V: sotsiaalmaks ja käibemaks 74) Seleta, mida tähendavad järgmised maksud a. Füüsilise isiku tulumaks: b. mitu % ja millest c. Käibemaks d. Mitu % ja millest 75) Maksulised tulud a. Otsesed maksud: üksikisiku tulumaks (26%), ettevõtluse tulumaks (0% investeeritavast kasumist, 26% kui saadud kasumit ei investeerita) b. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaks c
koduvaluuta kursi alandamine välisvaluuta suhtes-devalveerimine keskendub kaupade reaalkasvule- SKP püsivhindades kaubad,teenused,mida kasutatakse teiste kaupade teenuste tootmiseks- vahetarbimine sisaldab kõiki turuhinna muutusi-nominaalne SKP MAKSUD Riiklikud maksud: tulumaks 21% maksumäär sotsiaalmaks 33% maksumäär maamaks – maksustatakse kogu maa hasartmängumaks käibemaks 20% tollimaks aktsiisid (nt tubaka- ja alkoholiaktsiis) raskeveokimaks OTSESED RIIKLIKUD MAKSUD-tulumaks, sotsiaalmaks ,maamaks KAUDSED Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu NB maksudel ja maksetel on vahe-> Maksed: töötuskindlustusmakse kogumispensionimakse Töötuskindlustusmaksega ei ole kindlustatud – FIE, vanaduspensioniikka jõudnu, Notar jt. Maksude kehtestamise peamine eesmärk- tagada riigi toimimiseks Maksumäärad:
isikutele). 8 Maksu kinnipidajatel on nii rahalised kui mitterahalised kohustused ning lisaks kohustus maksumaksja ees: maksukohustuslase nõudel tuleb väljastada tõend maksustamisperioodil väljamakstud summade ja nendelt kinnipeetud maksude ja maksete kohta. 5 MAKSUKOHUSTUSE LÕPPEMISE ALUSED 1) Tasumine (§105) Tasumise erivormideks on : a) maksumärkide ostmine (tubaka- ja alkoholiaktsiis) b) sularahas tasumine tollimaaklerile Makse ei ole võimalik sularahas tasuda. Erivorm kuna tollimaaklerile on võimalik maksta sularahas. Maksud laekuvad riigieelarvesse, kuid sularahas saab maksta tollimaksu tollimaaklerile, kes omakorda kannab summa edasi eelarvesse). c) sundkorras sissenõudmine – eripära on selles, et maksukohustuslane ei maksa, vaid haldur nõuab selle sisse
laenulepingu ratifitseerimise seadusega, nõue luua tervisedenduse sihtotstarbelise tegevuse rahastamise fond Maailma Panga poolt määratud viis esmatähtsat valdkonda: suitsetamisvastane võitlus, südame- veresoonkonnahaiguste ennetamine, õnnetusjuhtumite kontroll, naiste tervis ja perekonna planeerimine. 42 Ebasoovitava käitumise maksustamine 01.01.1995 tubakaseadus- tubakaaktsiis ca 60% jaehinnast 01.01.2001 alkoholiseadus, alkoholiaktsiis Riigieelarvesse, ei ole seotud tervisevaldkonna investeeringutega 3,5% hasartmängudest laekuvast aktsiisist läheb fondi – Hasartmängumaksunõukogu, sellest 0,5% on märgitud liikumise ja spordi valdkonna toetamiseks. Algusperiood 1995-2001 RAVIKINDLUSTUSE EELARVE: TERVISHOID Fond loodi ravikindlustuse eelarvest, koordineeris nõukogu. •1995 – Tervisekaitselise Sihtkapitali nõukogu •1997-2001 Rahvatervise Arendusnõukogu
maksustatavast summast. Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. aastal 21% ning alates 2009. aastast 20%); · sotsiaalmaks (maksumäär 33%); · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks; · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%); · tollimaks; · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: · müügimaks; 5 · paadimaks; · reklaamimaks; · teede ja tänavate sulgemise maks; · mootorsõidukimaks; · loomapidamismaks; · lõbustusmaks; · parkimistasu. Maksustamise üldised põhimõtted
fikseeritud ~фикси2рованный платёж kohustuslik ~ обяза2тельный платёж perioodiline ~ периоди2ческий платёж tagasimakseвозвра2тный платёж viitmakse ehkviivitatud ~просро2ченный платёж makseks esitamineпредъявле2ние к платежу2 акциз м ehk акцизный налог м ehk акцизный сбор м alkoholiaktsiis акциз на алкогольную продукцию kütuseaktsis акциз на топливо mootorsõidukiaktsiis акциз на моторные транспортные средства pakendiaktsiis акциз на тару и упаковку tubakaaktsiis акциз на табачные изделия обязательственное право -võlaöigus обязательство- kohustus (kohustis)
o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. o Pikk periood ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma
erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks Progressiivne maks Tulude kasvades, kasvab maksukoormus progresseeruvalt
Lisaks üldisele maksukoormusele saab majandusarengut mõjutada ka maksude struktuuri muutes, sest erinevate maksude mõju majandusele on samuti erinev. Nii mõjutavad tarbimiselt võetavad maksud, nagu käibemaks, rohkem vaesemaid elanikke, kes tarbivad valdava osa oma sissetulekust. Rikkamad inimesed säästavad suure osa oma rahast ning seetõttu avaldavad neile mõju pigem kapitalimaksud, nagu näiteks maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega, nagu tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis, on võimalik mõjutada kahjulikke toodete, näiteks alkoholi või sigarettide tarbimist. Eesti tulumaksuseaduses kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum ehk see osa kasumist, mida ei maksta välja omanikele omanikutuluna (seega ettevõttesse jääv kapital, mida kasutatakse näiteks investeeringute tegemiseks), on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendidena välja võetakse. Riigieelarve kulutused
tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis). 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. Regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/baasi alusel a. Tulumaks maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid,
Kaupade ja teenuste Saadud toetused; müük; 2,9% 11,2% Tollimaks; 0,4% Sotsiaalmaks; Hasartmängumaks; Aktsiisid; 11,3% 34,6% 0,3% Aktsiisid Kütuseaktsiis ca 50% Käibemaks; 26,9% Alkoholiaktsiis ca 29% Tubakaaktsiiis ca 19% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh: • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele
piirmäärasid. Reagani maksureformid 1981, 1986, mitmed riigid imiteerisid. Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed, keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes. Tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest on enam saanud kasu kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed. Kui suhteliselt on võitnud kõige rohkem keskmised detsiilid, siis absoluutselt enim on võitnud kõrgem detsiil. Seega tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba tulu tõusu koondmõju on olnud netotulude ebavõrdsust suurendav.
Tulud kokku 6 218,7 6 427,2 103,4 Maksuda 4 668,5 4 778,3 102,4 sotsiaalmaks 1 923,9 1 932,7 100,5 käibemaks 1 435,7 1 493,7 104,0 aktsiisimaksud 776,7 776,2 99,9 alkoholiaktsiis 192,3 195,3 101,5 tubakaaktsiis 169,0 158,3 93,6 kütuseaktsiis 382,0 389,8 102,0 tulumaks 475,4 518,6 109,1 Kaupade ja teenuste müük 113,8 140,7 123,6
annaabi.ee 
