Isokosti tõus = sisendite hinnasuhe=w(palk)/r(rent)=K(kapital)/L(töö) Isokvandi ja isokosti puutepunkt näitab max tootmiskogust antud kulusumma korral ja min kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks. Rah-d tingimus: (isokvandi tõus e)MRTSLK=w/r arengutee- kujutab isokvantide ja kostide puutepunktide ühendusjoont, mis näitab kõigi antud tootmiskoguste valmistamise min kulusid (pos tõusuga, kuna tootmise laiendamisel suurendatakse mõlema sisendi kogust). min kogus suurtootmisel- tootmiskogus, mille korral AC on min kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine) mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L
Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad,
produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb. Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel. Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema.
Loeng 3: Innovatsioon on üldjuhul seostatud ühe ettevõtte majandustegevuses mingi uuendusega, mis annb sellele ettevõttele konkurentsi eelise. Tema toode, teenus on parem kui konkurentidel ja tänu sellele ettevõte teenib ka rohkem raha. 1. Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse? Majandusteaduses ehk majanduspoliitikas on kaks täiesti erinevat arusaama sellest kus spetsialiseerumised või konkurentsieelised tulenevad. Ühelt poolt on meil klassikaline majandusteadus, mille idee seisneb selles, et kui me vaatame miks ettevõtte toodavad erinevaid asju erinevates piirkondades, siis on näha, et looduslik ja geograafiline keskkond soodustab ühes piirkonnas näiteks veini tootma ja teises mitte. Ja on mõistlik, et need geograafiliselt erinevate piirkondade riigid omavahel kauplevad. Ettevõtjad keskenduvad sellel mis on nende keskkonnas füüsiliselt, geograafiliselt, lood...
23) Piirprodukt (Marginal product) MP on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena 24) Püsikulu (Ficed cost) FC on kulu, mille suurus ei muutu, kui firma lühiperioodil muudab oma tootmismahtu 25) Muutuvkulu (Variable cost) VC on kulu, mille suurus firma tootmismahu muutudes muutub 26) Piirkulu (MC) on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu (ATC) on minimaalne. 28) Kulude ja tulude ringkäik joonis: 29) Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 30) Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu. Mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. (kodanikud ja ettevõtted) 31) Kulutuste lähenemisviis ehk tarbimise lähenemisviis : a
Tehnoloogilised uuendused 5. Kõrgtehnoloogia ja selle riskid tänapäeva maailmas Põhimõisted: ettevõtlusklaster, ettevõtluskobar, mastaabiefekt, toote väärtusahel, kapital, võrgustikupõhine majandus, kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, rahvusvaheline firma, geograafiline tööjaotus, Fordism, toyotism ettevõtlusklaster- ettevõtete kogum sarnastel tegevusaladel, koondunud ühte kokku. mastaabiefekt- omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb toote väärtusahel- on tegevuste kogum teenuste või toodete valmistamisel kapital-raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida. võrgustikupõhine majandus- kõrgtehnoloogiline tootmine- teaduspark- asuvad ülikoolide juures, töötatakse välja innovaatilisi, kliinilisi vms asju geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine sõltuvast geograafilisest asukohast. Fordism- tootmissüsteem, mis põhineb konveiermeetodil,
lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral. Eelarvejoon – Eelarvejoon (budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk mudeliväline muutuja Elastsus – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust iseloomustav näitaja.
Kui TP(tootmiskogused) = 0, TC = FC Täiendava ühiku tootmise täiendav kulu. Piirkulu (marginal cost, MC) MC = (TC)/ (TP) Ehk MC = (VC)/ (TP) Kogukulude muutus /toodangumahu muutus Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama. Joonise selgitus: Firma kulud Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema piirprodukti. Püsikulu (FC) kulu, mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Muutuvkulu (VC) kulu, mille suurus firma tootmismahu suurenedes muutub. Kogukulu TC = FC +VC Keskmine kogukulu Keskmine püsikulu Keskmine muutuvkulu Piirkulu täiendava tooteühiku vamistamise täiendav kulu. Kapatsiteet ehk tootmisvõimsus tootmiskogus, mille juures keskmine kogukulu on minimaalne. Pikk periood: Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu, eeldusel, et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. 5. Täielik konkurents Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus. Täieliku konkurentsi tingimused: · Suur firmade arv. · Homogeense kauba tootmine (kõik kaubad hüvise turul on ühesugused).
· Punktis C MP= AP ja AP max · Punktis E MP=0, TP max ja TP kõvera tõus 0 4. Pikk periood,mastaabiefekt Isokvandi tuunused;( samad ükskõiksuskõveral) 1. Neg tõusuga 2. Koordnaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused 3. Ei lõiku omavahel kunagi 4. Kumerad koordinaatide aalguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS- ühe sisendi kogust mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. · A- MRTS 4 kapitaliühikut 1 tööühiku kohta · C- 1 1 · Toimib kahaneva piirmäära seadus MRTS ja MP MRTSlk= -K muutus/ L muutus= MPl/MPk Punktis a võib 1 tööühik asendada 4 kapitaliühikut. Järelikult töö MPl peab olema 4 korda suurem kui kapitali MPk. Täiendava töötaja kasutamisest saadav täiendav tootmiskogus peab olema täpselt nii suur kui kaotus 4-st kapitaliühikust loobumiser tõttu (MP ei näe, on suhe).
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne PT 6 Diferentseeritud toodang tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused Ebaefektiivsus tähendab mitte optimaalset ressurside rakendamist, õ või jaotamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus, või tkõrgem hind, kui oleks effektiivsuse korral. Hinnadiskiminatsioon erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga. Hinakujundaja on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada. Hinnaväline konkurents. on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl.
Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne PT 6 Diferentseeritud toodang tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused (seebisordid) Ebaefektiivsus tähendab mitte optimaalset ressurside rakendamist, õ või jaotamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus, või tkõrgem hind, kui oleks effektiivsuse korral. Hinnadiskiminatsioon erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga. Hinakujundaja on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada. Hinnaväline konkurents. on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl.
Jääknõudluskõver kujutab endast turunõudluskõverat, mida on nihutatud vasakule poole vastavalt teise firma eeldatava toodangu koguse arvu võrra. Reaktsioonifunktsioon näitab kõikide firmade reageerimist, kui üks firma vähendab või suurendab oma toodangu kogust. Sirged on negatiivse tõusuga ning ühe firma kasumit maksimeeriv kogus väheneb kui konkurent toodab rohkem. Cournot’i tasakaalu korral on tegemist olukorraga, kus on rahuldatud on mõlemad osapooled. Firma A tootmiskogus maksimeerib firma kasumi firma B poolt valitud tootmiskoguse korral ja vastupidi. Cournot’ mudeli korral teevad firmad otsuse tootmismahu kohta üks kord ja alatiseks. Sealt ei selgu, kuidas firmad jõudsid tasakaalu, kuid selgub, et kui firmad on oma otsuse tootmismahu kohta teinud, ei kahetse kumbki oma valikut. Cournot’ mudeli korral valib iga firma tootmiskoguse ja väljakujunenud kogutoodang kujundab turuhinna.
ettevõtte kulusid ning seeläbi alandavad rentaablust. 27. Mille poolest erineb tooraine juhtimine lõpetamata toodangu juhtimisest? Tooraine juhtimine – olulised tootmise maht, toodangu materjalimahukus, varustamistingimused ning hindade tase. Leitakse optimaalne tellimuse suurus ning üldine vajadus. Lõpetamata toodangu varude juhtimine: Lõpetamata toodang - olulised tootmismahud, tootmistsükli kestus, tootmisomahind, kulude kasv tootmistsüklis. Leitakse optimaalne tootmiskogus ühes tsüklis ning lõpetamata toodangu varude suurus. 28. Miks võiks ettevõte eelistada täppisajastusel põhinevat varude juhtimist Baumoli mudelil põhinevale? Täppisajastuse (just-in-time) põhimõtete rakendamine st minimeerida laovarusid samas maksimeerides käivet: ● Toimub pidev tellimuste esitamine. ● Varu puudumise vältimiseks on vaja head koostööd tarnijatega. Baumoli mudeli piirangud: ● varude järele on konstantne vajadus;
kindla hüvise tootmiseks. o Kuid on olemas ka sellised ressursis, mida saab kasutada mitmesuguste hüviste tootmiseks. Sel juhul alternatiivkulud on konstantsed. Sel juhul on TVK sirgjoon. o Punktid, mis asuvad väljaspool kõverat (paremal), pole ressursside olemasoleva mahu korral kättesaadavad. · Tehnoloogia täiustamine ja ressursside suurendamine toovad kaasa majanduskasvu, sest suureneb tootmiskogus, mida ühiskond on võimeline tootma. Seda kajastab TVK nihe väljapoole ja paremale. o Norra näide (nafta on leitud 1969 aastal) o Eesti näide (põlevkivi ja elektritootmine) Majandusteooria ja majandusmudel · Majandusmudel on majandusprotsessi, majanduse või kogu uuritava osa lihtsustatud kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel).
poolel on kõik kohustused ja omakapital ( passiva). Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik muutujad on konstantsed. Devalveerimine on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtustesse. Ebaefektiivsus tähendab mitteoptimaalset ressursside jaotust või nende mittetäielikku rakendamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus või kõrgem hind, mis oleks efektiivsuse tagatuse korral. Eelarve puudujääk näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid. Eelarve ülejääk näitab, et avaliku sektori sissetulekud ületavad väljaminekuid. 33 Efektiivsus on tagatud, kui majandus või firma kasutab oma ressursse viisil, mis võimaldab tootmistulemusi maksimeerida.
abil. Isokvant on kõver, mis näitab erinevaid tootmistegurite kombinatsioone, mida firma saab kasutada teatud tootmistaseme saavutamiseks. Negatiivse tõusuga Koordinaatide alguspunktist kaugemal suuremad kogused Ei lõiku omavahel kunagi Kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes Sisendite tehnilise asenduse piirmäär MRTS MRTS (marginal rate of technical substitution) Näitab ühe sisendi kogust, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmiskogus muutuks. Eksisteerib kolme eri stiilis mastaabiefekti: Positiivne (kasvav mastaabiefektehk ka lihtsalt mastaabiefekt) tootes rohkem läheb keskmine kulu koguse kohta alla. Konstantne kulud kasvavad võrdeliselt vastavalt toodetava koguse kasvuga. Keskmine kulu toote kohta jääb samaks. Negatiivne (ehk kahanev mastaabiefekt) tootes rohkem kaupu keskmine kulu toote kohta kasvab. Mikroöko 26.10.2011 uue KT teema Firma kulud ja kulukõverad
e) alandama hinda ja suurendama tootmismahtu. 5. Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? a) mastaabisääst; b) patent; c) mitteelastne nõudlus; d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 6. Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: a) on täiskasvanute ja laste piletihinnad lõbustuspargis erinevad; b) on korteri- ja ametitelefonide teenustasud erinevad; c) nõutakse iga koguse eest erinevat hinda; d) nõutakse eri kauplustes erinevat hinda. Õige -vale. 9. Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. vale 10
ühiku võrra MRPL=TR / L, kus MRPL tähistab töö piirprodukti tulu ja TR firma kogutulu. Piirprodukti väärtus (VMP) kujutab endast tootmisteguri piirprodukti (MP) väärtust, mida väljendatakse selle teguri abil valmistatava hüvise turuhinna (p) kaudu. VMP=MP*p VMP ja MRP seos Täieliku konkurensti turul MRP=VMP, sest p=MR Mittetäieliku konkurentsi turul MRP VMP, sest pMR; MRPL=MP*MR Töötajate Tootmiskogus Ühiku hind (p) Kogutulu MRP(MP * Piirtulu (MR) Piirprodukt (MP) arv (L) (TP) (TR) MR) p*TP TR : L TR : TP TP : L 1 5 19 95 95 19 5 2 9 15 135 40 10 4
Nagu eespool juba mainiti, kasutatakse SKP näitajat selleks, et analüüsida makromajanduslikku olukorda. Teades, et SKP on aastal 2002 500 kr ja aastal 2003 660 kr, siis esmapilgul jääb mulje, et SKP on kasvanud. Teisisõnu, selles riigis on tootmine oluliselt kasvanud, koguni 32%. Tegelikkuses, vaadates üksnes SKP näitajat jooksvates hindades, pole võimalik eristada kahte efekti: Ø kas kasvas tootmiskogus? Ø kas kasvasid toodete hinnad? Kui aastal 2002 toodeti näiteks 100 saia hinnaga 5 kr sai, saadaksegi SKP väärtuseks 500 kr. Kui aastal 2003 toodeti 110 saia 6 krooniga, saadaksegi SKP väärtuseks 660 kr. Tegelikult on tootmiskogus kasvanud vähem, kõigest 10%. SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. Kuidas seda Õhust tühjaks laskma – ing k DEFLATE
bensiin) kui ka erinevaid (diferentseeritud) tooteid ( näiteks autod, pesupulber, karastusjoogid jne) Firmade väikesest arvust tingituna mõjutab iga muutus igaEksist firma tootmisharus või hinnas nii firma konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikune sõltuvus on suur. Eksisteerivad tugevad turukaitsetõkked, esmajoones mastaabisääst Minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne tootmiskogus mille juures firma keskmine kulu ATC muutuv pikal perioodil LR minimaalseks Oluline roll on hinnavälisel konkurentsil Kaks peamist tunnust, mille poolest oligopol erine teistest turustruktuuridest: sisenemisbarjäärid (uute firmade jaoks esmajoones mastaabiefekt). Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi tootmistegurite (sisendite) üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst e mastaabiökonoomia tähendab, et firma LRATC pikal
37 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 C ATC0 ATC1 Q Joonis 18. Keskmised kogukulu kõverad lühiperioodil erineva kapitali mahu korral See tähendab, et tootmiskogus, mille juures ATC on minimaalne, suureneb. Seega tekib uus lühiperioodi ATC kõver. Kirjeldatud situatsiooni on kujutatud joonisel 18, kus pärast kapitali suurendamist on ATC kõver nihkunud paremale. Liikumine piki ATC kõverat toimub aga lühiperioodil, kui muudetakse tööressurssi. Nüüd võib tekkida selline küsimus, et kas siis lühiperioodide ATC kõverate miinimumpunktid asetsevad kõik horisontaalsel sirgel
tubaka-, vanilje- jm nüansse. Apellatsioonireeglitega on paika pandud vaid teatud nõuded, millele kokkusegatavad baasalkoholid vastama peavad, kogu muu maitseharmoonia sõltub suuresti segaja meisterlikkusest. Liigitus Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Nende kõrval on hulgaliselt litsentseeritud väikeettevõtjaid nagu talupidajast Suzanne Rufin, kelle aastane tootmiskogus piirdub paari vaadiga, mis ei jõua kunagi rahvusvahelise ulatusega jaemüügivõrku. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud. Eriealiste kalvadosepartiide segamisel peab markeering näitama neist noorima vanust: *** või Fine - miinimumiks 2 a Vieux või Réserve - miinimumiks 3 a VO, Vielle Réserve, VSOP või Grand Solage - 4,5 a
P, R, %Q %TR 200 25 5000 0.286 0.36 400 15 6000 0.571 0.43 100 30 3000 0.143 0.21 700 14000 Ühiskulud, 12000 Kulukäitur tootmiskogus Tulu 5000 6000 3000 Kulud 3429 6857 1714 Kasum 1571 -857 1286 Rentaab 31.43 -14.29 42.86 Kulukäitur: müügitulud
hinnaga ta oma toodangut müüa saab. Kasum kujuneb ju kogutulu ja kogukulu vahena. Piirtulu MP on kogutulu muutus, mille põhjustab täiendava toodanguühiku müük. Reegel MC = MR kehtib nii pikal kui lühiperioodil, see on optimaalse toodangukoguse kuldreegel. Pikal perioodil optimaalne on kogus, kus LMC = MR. Peab olema täidetud tingimus hind P > ATC (LAC), sel juhul töötatakse ka pikal perioodil kasumiga. Pikal perioodil ei saa firma töötada kahjumiga. Lühiperioodil on optimaalne tootmiskogus, kus MC = MR. Firma saab kasumit, kui P > ATC, jätkab tootmist. Firma saab kahjumit, kui P < ATC. Ta jätkab lühiperioodil kahjumiga töötamist, kui hind P > AVC, seega hind katab ära muutuvkulud ja osa püsikuludest. Sel juhul kahjum on väiksem kui kogu püsikulu. Sulgemispunkt ehk väljumispunkt on sellise hinna korral, kui ettevõte suudab katta ainult muutuvkulud: P = AVC. Kahjum on võrdne kogu püsikuluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
