Mikro- ja makroökonoomika konspekt (0)

Mikro -, Makroäkonoomikia eksamikonspekt
Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15
PT 1
Mikro – uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude
Makro – uurib majandust tervikuna
Alternatiivkulu : parimast alternatiivist loobumise hind
Ceteris paribus – muudel võrdsetel tingimustel
Tootmistegurid

• Maa
  
• Kapial
  
• Töö
  

Ressursid = tootmistegurid
Hüvised = kaubad ja tenused
Normatiivne majandusteadus – nii nagu võiks olla
Positivistlik majandusteadus – nii nagu on
Tootmisvõimalste kõver – näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y)
Kasvavate alternatiivkulude seadus – ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest
Traditsiooniline majandus – majandustegevust juhivad tavad ja kombed
Käsumajandus – majandus, kus riik jaotab ressursse
Turumajandus – resursse jaotavad eraisikud , riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda
Segamajandus – riik, traditsioonid, turg
PT 2
Normaalhüvis – tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus
Inferioorne hüvis – sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid)
Nõudlus – seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb
Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju.
Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumisseadus : pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb.
Pakkumise muutus ja pakkumise koguse muutus (sama loogika , mis nõudluse puhul – ühe puhul nt hind kasvab ja kogus kasvab, teise puhul hind jääb samaks, kogus kasvab ehk muutuvad tootmistingimused ).
Nõudluskõver – nõudlus kasvab, kui hind langeb
Pakkumiskõver – pakutav kogus kasvab, kui hind tõuseb
Tasakaaluhind – nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus
Tasakaaluogus – nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
Turuülejääk – on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus
Puudujääk – on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents
Tabelid...

• Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind
  
• Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale
  

• Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind
  
• Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub
  

Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk. Maksimaalne seadusega kehtestatud hind
Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk. Minimaalne seadusega kehtestatud hind
Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral .
Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur.
PT 3
Elastne nõudlus/ pakkumine – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus
Elstsuskoefitsent kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet
Nõudluse hinnaelastsus koefitsent : EQ; P = -△Q:Q : △P:P
Nõudluse hinnaelasstsuskoefitsent on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise
Täielik elastsus – hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane)
Täielik mitteelastne – nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne)
Ühikuelastne – nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu)
Maksukoorem ja elastsus – suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne.
Elastsuskoefitsendid :

• Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne.
  
• Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks.
  
• Kui E proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on mitteelastne.
  

Nõudlus on seda elastsem ,

• Mida Rohkem on asenduskaupu,
  
• Mida vähem tähtis on hüvis
  
• Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg
  
• Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus.
  

Kaarelastsus – näitab nõudluse/pakkmis –kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust
Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2)
Kogutulu – on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist (müügikoguse ja ühku hinna korrutis) TR=TP*p
Nõudluskõver

Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega.

Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne.
Nõudluse hinnaelastsus – mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele.
Nõuduse ristelastsus – nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele.
Nõudluse sissetulekuelastsus – näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes.
Pakkumise hinanelastsus – mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele.
Sisetulekuelastne(mitteelastne) – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus.
Hetkeperiood – hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda.
Peatükk 4
Alternatiivkulu – ressursi paremast alternatiivist loobumise hind.
Kaudsed kulud – mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid)
Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades )
Majanduskasum – arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses).
Normaalkasum – arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu
Lühiperiood – ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud.
Pikk periood – ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid.
Püsiressursid – on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
Keskmine produkt (AP) – koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis
APL=TP/L; APK=TP/K
Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= △TP/△L; MPK=△TP/△K L
Kahaneva piirtootlikkuse seadus – mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb
Püsikulu – (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab
Muutuvkulud – VC – on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
Kogukulud – (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC
Piirkulu – (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu
MC =△TC/△TP
Keskmine püsikulu – (AFC) – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP
Keskmine muutuvkulu(AVC) – kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP
Keskmine kogukulu (ATC) – TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP
Pika perioodi keskmine kulu (LAC)– mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi.
Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne
HARJUTUSED
Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed , kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud .
Peatükk 5
Hinnavõtja – see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega
Kasumilävi – punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit
Kasumi maksimeerimine – eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel
Kasumi maksimeerimise kuldreegel: MC=MR
Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab
MR=(TR2-TR1)/(Q2-O1) kuna MC=MR, siis (TC2-TC1)/(Q2-Q1)= (TR2-TR1)/(Q2-O1)
Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt.
Nullkasum – firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit.
Sulgemispunkt – MC=AVCmin lõpeta tootmine!
Sisenemisbarjäärid – võivad takistada firma turule tulekut või takistada sealt väljumist
( patendid , määrused)
Täielik konkurents -turuinstitutsioon kus ükski tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada.
Täielikult konkureeriv firma – on hinnavõtja ja määrab turuhinnna
HARJUTUSED
Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR
Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu.
Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC
Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit
Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim
Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne
PT 6
Diferentseeritud toodang – tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused (seebisordid)
Ebaefektiivsus – tähendab mitte optimaalset ressurside rakendamist, õ või jaotamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus, või tkõrgem hind, kui oleks effektiivsuse korral.
Hinnadiskiminatsioon – erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga.
Hinakujundaja – on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada.
Hinnaväline konkurents. – on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl.
Kartell – on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, totomismahtude määramiseks ja /või turuosa jagamiseks.
Kollusioon – on teatud müüjate katsed piirata konkurntsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaosasid(levinuim tüüp, kartell).
Vaikiv kollusioon – on firmade salajane kokkulepe.
Loomulik monopol – esineb harus kus mastaabisääst on nii suur, etminimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma.
Mastaabiökonoomia (-sääst) – tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada.
Mittetäielik konkurents – on turusituatsioon , mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli.
Monopol – on turustruktuur , mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu. Monopol toodab ATCmin kogust!
Monopolistlik konkurents – on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti
Oligopol – on turustruktuur, mille puhul on harus väike arv teineteisest vastastikku sõltuvaid firmasid.
Murtud nõudluskõver – on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Kui aga üks firmadest oma toodangu hinda alandab , teevad teised seda sama.
Vastastikune sõltuvus – on oligooolse turu tunnusjoon, kus ükskõik missuguse firma optimaalsed otsused sõltuvad teiste samade tegevusharu vastavatest otsustest.
Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hind.
Pika perioodi tasakaalupunktis kehtivad järgmised juhud :

MR=MC – täielik konkurents, monopol, monopolistlik konkurents, oligopol

p=ATC – täielik konkurents, monopolistlik konkurents

MC=ATC – täielik konkurents

p=MC – täielik konkurents

p=MR – täielik konkurents
PT 7
Intress – tasu raha kasutamise est ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär.
Palk – w – tasu tööjõu müügi eest
Piirprodukti tulu – MRP – on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=MP*MR; MR=△TR /△TP
Piirprodukti väärtus – VMP=MP*p
Ressursi piirkulu – MRC – resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MC=△TC /△TP=△VC/△TP
Ressursiturg – turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja – kogused .
Tuletatud nõudlus – tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse.
Töö piirprodukt – on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks)
Töö piirprodukt tulu – on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine .
PT 8
Riigi majanduslikud funktsioonid
Konkurentsipoliitika – on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid .
Turuhäire – on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad)
Lorenzi kõver – on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis
Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa.
Väliskulu – on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine )
Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea.
Ühiskondlik kaup – on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek)
Tasuta kaassõitja – on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.
Eraturg ei suuda kõrvaldaad neid tarbijaid , kes pole teenuse est maksund. Selle tõttu ei saa nad pakkuda avalike teenuseid.(need tasutakse maksudest)
Kaitsetollide kehtestamisel müüvad kodumaisd tootjad rohkem kaupa kõrgema hinnaga
Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus ja pakumiskõverate tõusust
Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek.
Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu.
Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida.
PT 9
Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine
Amortisatsioon – D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks
Avavliku sektori kulutused – G – Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks .
Investeerimiskulutused – I – on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse.
Kogukulutused – E – on SKP komponentide suma , mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)]
Kasutatav tulu –Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) – see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk ( kogutoodang - maksud - tulusiirded )
Isiklik tulu – on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad.
Kasum – on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud ( palgad , rent ja intresiid) maha arvestatud.
Kaudsed maksud – on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks .
Kulutuste lähenemisviis – on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele.
Sissetulekute lähenemisviis – liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w)+rent+ intressid +kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud)
SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud
Netoeksport – ekspordi ja impordi vahe
Koguinvesteringud – plaanitud+planimatta investeeringud .
Netoerainvesteeringud – mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon.
Rahvamajanduse arvepidamine – on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks.
Rahvamajanduse koguprodukt – RKP – mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest.
Rahvamajanduse puhastulu – NNI – riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega.
Sisemajanduse puhastulu – NDI – on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid , intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud)
SKP deflaator – on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind.
Nominaalne SKP – inflatsioonile kohandamtta SKP
Reaalne SKP – hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga (korrutatakse 100%).
Rahvatulu – See mis jääb inimestele reaalselt alles SKP-st kui lahutatakse amortisatsioon ja kaudsed maksud(SKP-D-kaudsed maksud)
Ringkäik – on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist
Sisemajanduse koguprodukt – SKP – mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
Sisemajanduse puhasprodukt – NDP – leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D)
Sissevoog – on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset.
Väljavoog – on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud.
Tarbimiskulutused – C – on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks.
Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed.
Varud – hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital ) ja omatoodangut laos.
Ülesanded
Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon).
Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi
Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks.
SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust
PT 11
Rahvamajanduse kogutulu määramine
Impordi piirkalduvus – MPM – väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet.
MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2)
Inflatsioonilõhe – on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset.
Väljavoog – on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud.
Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus „Mo“ on autonoomne import ja „m“ on impordi piirkalduvus (MPM)
Kogunõudlus – AD – on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
Kogupakkumine – AS – on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus)
Kogutodoangu täishõivetase – Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada.
Multiplikaator – on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS
Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase – on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang)
Kogukulutused neljasektorilises majanduses – (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G
Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X
S+T+M=väljavoog
Id+G+X=sissevoog
Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus.
Tarbimisfunktsioon – väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd
PT 12
Fiskaalpoliitika
Automaatsed stabilisaatorid – on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud)
Defitsiidiga finantseerimine – on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T)
Eelarve puudujääk – näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud.
Eelarve ülejääk – näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid.
Riigivõlg – on akkumuleerunud defitsiitide summa.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika , mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad )
Kitsendav fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil.
Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks.
Maksumultiplikaator – MPC/(1-MPC) või MPC/MPS
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika – on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.
Väljatõrjumine – erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu.
HARJUTUSED
Ekspansiivne fiskaalpoliitika

• Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra.
  
• Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis
  
• Maksud vähenevad, G jääb samaks
  
• G suureneb, maksud ei muutu
  

Kitsendav fiskaalpoliitika

• Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikatori korrutise võrra.
  
• Maksud ja G vähenevad proportsioonis
  
• Makusd suurenevad, G jääb samaks
  
• G väheneb, maksud ei muutu
  

Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad nii automaatse-, kui ka situatsioonikohase fiskaalpoliitika korral.
Maksumultiplikaator on väksem,kui kulumultiplikaaator.
Maksude alandamine 2 miljoni krooni võrra toob kaasa väiksema multiplikaatori, kui G suurendamine 2 miljoni võrra.
Riigivõlg on defitsiitide summa
Avalike kulutuste finantseerimiseks võib valitsus kasutada raha immiteerimist, erasektori maksustamist, või defitsiidiga finantseerimist.
Kui valitsus tahab vähendada inflatsiooni, peab ta vähendama avaliu sektori kulutusi.
Y1-Y2=(G1-G2)*m MAKSUMULTIPLIKAATOR m=1/MPS või 1/1-MPC
( delta Y)=m*( delta T)
Kogutulu muutus = maksumultiplikaator * maksude muutus
Pt 15
Raha ja pangandus
Heidutatud töötajad – inimesed kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest arvavad , et vaba tööd ei ole.
Inflatsioonimäär – on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega.
Puhas inflatsioon – väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus.
Koluinflatsioon – on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon
Nõudlusinflatsioon – on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb.
Nõudlusinflatsioon – kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta.
Philipsi kõver – väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost
SKP deflaator – on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind.
Struktuurne töötus – töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega.
Tarbijahinnaindeks – THI – on „keskmise tarbija“ tarbimiskorvi kuuluvate teenuste ja kaupade hinnaindeks , mis arvutatakse baasperioodi suhtes kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis .
Potentsiaalne kogutoodang – Yfe – on kogutoodang, mille majandus valmistab täishõive korral. Yfe>Y
Tegeli kogutoodang – Y – on majanduses tegelikult toodetud kogutoodang. (pole täishõivet)
Tsükliline töötus – on majanduslanguse või kriisi ajal koos kogutoodangu vähenemisega esinev töötus. Tsükklilise töötuse korral on tegelik töötus suurem loomulikust töötuse määrast.
Tööhõivemäär – on protsentides väljendatud suhte määr, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus
Tööjõud – on kõik tööealised, töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed.
Tööjõus osalemise määr – on tööjõu hulka kuuluvate protsent tööealisest rahvastikust
Töötuse loomulik määr – on töötuse minimaaalne tase majanduses siirde- ja struktuurse töötuse esinemise tõttu.
Töötusemäär – U- on protsentides väljendatav suhtemäär, mis saadakse töötute arvu jagamisel tööjõu arvuga. U=(töötud/tööjõud)*100
TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused:

kui MP > AP, siis AP suureneb;

kui MP

seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne;

seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab;

kui MP on negatiivne, TP väheneb;

kui MP = 0, siis TP on maksimaalne
Täielik konkurents p = MR.
Mittetäielik konkurents
MC = MR
MR (MC