Kui see hüvis on toodetud, on keeruline kedagi riigikodanikest selle tarbimisest välja jätta. 18. Konkurentsitus - Hüvise tarbijate lisandumine ei too kaasa teiste tarbijate kasulikkuse vähenemist. Teisisõnu on avaliku hüvise piirkulu selle pakkumisel täiendava tarbija lisandumisel null. 19. Klubikaup - Välistamine on võimalik, konkurentsistust ei ole (Kontsert, kino, turvalisus tänaval, spordi 20. Ühiskaup - Välistamine ei ole võimalik (seened, marjad) 21. Erakaup - Konkurents tarbijate vahel on olemas 22. Välismõju - Jaguneb kaheks. Negatiivne välismõju ning positiivne välismõju. Negatiivse puhul avaldab tegevuse sooritaja teiste heaolule negatiivset mõju, kuid ei kompenseeri tekitatud kahju. Positiivse puhul avaldub tegevuse sooritaja teiste heaolule positiivset mõju, kuid tasu selle eest ei saa. 22. Tarbija hinnavaru - ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub 23
• Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus tähendab, et kedagi pole võimalik kauba tarbimisest välistada. Ehk tekib olukord, kus kaupa saab tarbida ka see, kes selle eest ei maksa. Nt.tänavavalgustus, riigikaitse jne. Konkurentsitus tähendab, et ei muutu kasulikkus, kui kaupa tarbib rohkem kui üks inimene. Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi.
väärtuseid ja füüsilisi kitsendusi. Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrked: mittetäiuslik konkurents (näiteks monopol) välismõjud avalik kaup tasakaalu puudumine informatsiooni puudumine. 15. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
kõlviku (peamiselt metsa) poolt loodava väärtuse tehislikku tootmist nt hapnik) Otsesed: tingimuslik hindamine (väärtuse hindamine maksevalmiduse alusel/kompensatsioonivalmiduse alusel (WTP/WTA). 13. Turutõrge, selle olemus. Turutõrge - turu suutmatus tagada täiuslikku, so igas kohas, igal ajahetkel ja iga inimrühma puhul ilmnevat nõudmise ja pakkumise vahelist tasakaalu. Ressursid pole effektiivselt jaotatud. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, 17. Välistatava avaliku kauba tarbimine. konkurentsiga, konkurentsitu. Selgitada joonise abil Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et see teiste isikute tarbimist vähendaks · Paljud keskkonnaressursid on avalikud kaubad Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Riided Ookeani kalavarud
Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4.Mis on ühiskondlikud kaubad? valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu
ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a. valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i
määramisel on saaste kahjulikkus. Mida ohtlikum on saaste, seda järsem on kalle. Saaste piirkulu kõrgeim punkt on seal, kus saastet üldse ei vähendata. Kui lugeda graafikut paremalt vasakule, saab saaste piirkulu tõlgendada reostuse vähendamise piirkasulikkusena: vähendades saastet kahaneb keskkonna kahjum ja tõuseb ühiskonna heaolu. Saaste vähendamise ja saaste piirkulu lõikepunkt annab efektiivse koguse (S*) ja maksu (m*). 17. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrked: mittetäiuslik konkurents (näiteks monopol) välismõjud avalik kaup tasakaalu puudumine informatsiooni puudumine. 15. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents. Avalik kaup on hüvis, mida veel üks isik võib tarbida ilma, et
Hind ei suuda kajastada Sotsiaalseid väärtusi ja Füüsilisi kitsendusi. Individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib. Välismõjud ja avalikud kaubad on keskkonnaökonoomikale olulised. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrgete põhjused:Välised asjaolud, Avalikud hüved, Puudulik teave, Kooskõlastamise probleemid, tasakaalu puudumine, mittetäiuslik konkurents. 14. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav – kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
LOENG NR.5 Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ning tehtud valikute plussid ja miinused (Katteli artikkel). Loeng6 lk.4 Tervishoiupoliitika peamised väljakutsed, kaks peamist mudelit tervishoiukorralduses, Eesti tervishoiumudeli peamised karakteristikud ja edukus. Eratoimijate roll Eesti tervishoius. Riikliku tervishoiu peamised õigustused? · Tervishoiuteenuste väljakutsed avaliku kauba teooria: tervishoiuteenus kui erakaup. Kui avalik sektor pakub erakaupa ,siis tekib maj-lt ebaefektiivne ületarbimine LOENG NR.7 LK 2 · 2 peamist mudelit tervishoiu korralduses Riiklik süsteem ja ravikindlustussüsteem .LOENG 7 LK.3 · Eesti Tev.hoiu.süst. peamised karakteristikud ja edukus reformi üheks peamiseks prioriteediks valiti süsteemi kuluefektiivsus. El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st
Kui individuaalsed otsused ei lange kokku sellega, mida ühiskond tervikuna soovib, räägitakse turutõrgetest. Turutõrke tekkimisel ei suuda hind kajastada sotsiaalseid väärtusi ja füüsilisi kitsendusi. Turutõrke esinemisel pole ressursid efektiivselt paigutatud. Turutõrked: mittetäiuslik konkurents (näiteks monopol) välismõjud avalik kaup tasakaalu puudumine informatsiooni puudumine. 14) Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Erakaup on välistatav – kui üks inimene on toidu ära söönud, siis teistele seda ei jää. Kui määratleda kala toiduna, siis kala on erakaup. Merede kalavarud on ühine ressurss, aga kalapüügi puhul tekib konkurents, kuna püütud kala saab ainult ühekordselt tarbida. Erakaupu iseloomustab ka konkurents.
32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33. Keskkonnatasu mõiste keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 34. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.. Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Ookeani kalavarud Riided Suurlinna tänavad konkurentsitu Kaabel Õhu kvaliteet Televisioon Looduse mitmekesisus 35
32. Keskkonnaameti ülesanded. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. 33. Keskkonnatasu mõiste keskkonnatasude seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 34. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu.. Välistatavus Välistamatus Konkurentsiga Õun Ookeani kalavarud Riided Suurlinna tänavad konkurentsitu Kaabel Õhu kvaliteet Televisioon Looduse mitmekesisus 35
vastuvõetud otsuseid paremini ellu viia, selleks loodi teatud struktuurid. Nendeks saidki avalikud poliitikute otsuseid elluviivad asutused ehk valitsusasutused. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. Omadused: · Avaliku hüvise pakkumine olemasolevas koguses täiendavale tarbijale ei too kaasa lisakulusid ei avaliku hüvise pakkujale ega ka avaliku hüvise teistele tarbijatele. · Avaliku hüvise tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jäävat avaliku hüvise kogust. · Tarbimiseks olev avaliku hüvise kogus on kõigi isikute jaoks sama.
4) turg ei taga ühiskonna varustamist eranditult kõikide hüvistega, mida ühiskond normaalseks toimimiseks ja arenemiseks vajab. Turg ei hõlma varustamist ühishüvisteks loetavate kaupade ja teenustega, mida tarbitakse kas kogu rahva või paljude selle liikmete poolt ühiselt (kollektiivselt) ilma turu vahenduseta (näit tuletornid, riigikaitseteenused, korrakaitseteenused). 17. Kaupade klassifikatsioon. Erakaup ja avalik kaup. Näited skaalal: välistatavus, välistamatus, konkurentsiga, konkurentsitu. Välistav hüvis - hüvis, mille kasutamist on võimalik takistada, Konkureeriv hüvis - hüvis, mille tarbimisel ei saa sama hüvist teine tarbija kasutada. ● Erahüvised - on konkureerivad ja välistatavad (jäätis, õun, riided) ● Avalikud hüvised/ Avalik kaup/Ühiskondlik kaup - ei ole konkureerivad ega
Teenused, mille osutamine ja tarbimine on lahus- kanalisatsioon, uudised Teenused, kus kasusaaja on ühiskond tervikuna, saaja ja maksja ei ole seoses- politsei, keskkond. Neid on raske eristada erasektori kommertsteenustest, sest o Kohati on tegemist ka poolavalike kaupadega esineb konkurentsitus, aga on välistatav- ühistransport o Kohati on tegemist erakaupadega Tervishoid, haridus Tervishoid on erakaup: tarbijad konkureerivad teenusele, täiendav tarbija toob kaasa täiendavaid kulutusi. Teenuse tarbijat on võimalik välistada. On võimalik ise finantseerida. Palju erakliinikuid. Pakub, sest on monopoolne, puudulik info, neg välismõjud kui ei tarbi, pos kui tarbib o Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid delegeeritud Nt. toitlustamine koolides
· 1.10 · 3 · 5 · 1 · 1.05 · 6 · 6 · 5 · 1.00 · 10 · 7 · 10 · 0.95 · 15 · 8 · 16 · Turunõudluskõvera joonistamiseks tuleb individuaalkogused kokku liita ja asetada need koguste teljele. Hind jääb kogustega samaväärseks. NB! Kaup A on erakaup! · Otsusta iga järgmise variandi korral, kas nimetatud muutus (cetris paribus) toob kaasa kauba A nõudlus- või pakkumiskõvera nihke (mis suunas). Ja mis juhtub tasakaalukogusega? o Kauba A asenduskauba hind tõuseb: nõudlus , Q, p o Kauba A valmistamisel kasutatavate ressurside hind tõuseb: pakkumiskõver , Q, p o Kauba A tarbijate arv väheneb: nõudlus , Q, p o Kauba A tootvate firmade arv suureneb: pakkumine , Q, p
annaabi.ee 
