muutus koguses sama suur kui suhteline muutus hinnas. d) Missugune nõudluskõver on selliste muutuste korral elastsem. Selgita. Koka nõudlus on selliste hindade korral elastsem. Seega, kui hinnad muutuksid vaatlusaluses vahemikus, siis reageeriks koka nõudlus sellisele hinnamuutusele suhteliselt rohkem. e) Oletame, et Kalja hinna tõus 10% ulatuses toob endaga kaasa Koka nõutava koguse suurenemise 2% ulatuses. Missugune on Kalja ja Koka nõudluse ristelastsus. Kas tegemist asenduskaupadega või kaaskaupadega. Ristelastsus iseloomustab mingi kauba hinna muutumise mõju mõne teise kauba koguse muutumisele. Ristelastsuse arvutamiseks jagama suhtelise muutuse ühe kauba koguses suhtelise muutusega teise kauba hinnas. Arvutamiseks kasutame järgmist valemit: ⁄ ⁄ 10
Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py PxQx+PyQy=M ; Mux/Px=MUy/Py Y*MUy=X*MUx Qy=M/Py (reaalne sissetulek mõõdetuna kaubas y) (Px/Py)(suhteline hind) * Qx Optimaalse valiku korral on asendamise piirmäär võrdne suhtelise hinnaga MRS=- MUx/MUy=-Px/Py Nõutav kogus Qd Puudujääk tekib reguleeritud hindade korral,pakutud hind on madalamal kui tasakaaluhind.
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu
• Uus nõudlus (-2%) = 980 tonni • Mida suurem on hüvise osakaal sissetulekust, seda suurem on ε. • Uus kogutulu = 980 × 101 = 98 980 € • Hinna tõstmine vähendab kogutulu – pole mõtet! Veel nõudluse elastsusnäitajaid Veel nõudluse elastsusnäitajaid − Nõudluse sissetulekuelastsus − Nõudluse ristelastsus • Mõõdab nõudluse muutumist kui muutub sissetulek (mitte hind!) • Mõõdab ühe kauba nõudluse muutumist kui muutub teise kauba hind. ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ ࡿ࢙࢙ࢋ࢚࢛ࢋ࢛ ݉ ݏݑݐݑݑ%
· turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63) Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis.
E Expenses Издержки Kulutused εD,p Price elastity of demand Эластичность спроса по Nõudluse hinnaelastsus цене εD,Y Income elastity of Эластичность спроса по Nõudluse tuluelastsus demand доходу εD,X,Z Cross elastity of demand Перекрестная Nõudluse ristelastsus эластичность спроса FC Fix cost Постоянные затраты Püsikulud G Government expenses Правительственные Valitsuse kulud затраты GDP Gross domestic product Валовый внутренний Sisemajanduse kogutoodang продукт
hindade kohta Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des +normaalkaubad, väärtus positiivne. Nõudlus kasvab sissetuleku kasvades. - sissetuleku suhtes elastsed koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised - sissetuleku suhtes mittelastsed koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup -Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele. Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des Koefitsendi väärtus: + asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise - täiendkaubad ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS PUNKTELASTSUSENA PUNKTELASTSUSENA 4 Sissetulekuelastne koef. EDy>1 Sissetulekumitteelastne koef EDy<1 5 NÕUDLUSE RISTELASTSUS - Kajastab ühe kauba nõudluse ja nõutavate koguste muutumist vastuseks teise kauba hinna muutumisele. NÕUDLUSE RISTELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE RISTELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTSUSENA QDA1 Kauba A esialgne kogus; PB1 Kauba B esialgne hind PAKKUMISE HINNAELASTSUS - mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise enda hinna muutusele
järelikult /EDp/ >1 , nõudluskõver on laugjas, lame (nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on väike); 5) täielikult elastne; s.o juhul, kui nõutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult /EDp/ läheneb siis lõpmatusele. Nõudluskõver on horisontaalne joon. Kuid ka väga väike hinna muut võib põhjustada nõutava koguse muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast. 23. Nõudluse ristelastsus Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) 24. Pakkumise hinnaelastsuse liigid Pakkumise hinnaelastsuse liigid: 1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit pakutava koguse muutust; elastsuskoefitsient ESp = 0 , pakkumiskõver S on vertikaalne sirge;
Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja täiendkaubad, piirkasulikkus, pika- ja lühiajaline elastsus. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus. Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste vajadusest jõuda sihtpunktidesse: töö, kool, kauplused, sotsiaalne suhtlus, teenindus- ja meelelahutus, turismiobjektid … Hinnaelastsus - Elastsus näitab, kui palju reageerib turg hinnamuutusele. Kui elastsus on alla 1, siis
kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p
Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas. Kui mõlemad muutuvad, siis sõltuvad tasakaalukoordinaadid sellest, kui suur muutus kummalgi poolel toimus. . 10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused? Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna, nõudluse ristelastsus näitab kui palju mõjutab hüvise Y nõudlust temaga seotud hüvise X hinnamuutus. 11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas? Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine 12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest? Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga. 13. Lühiperioodi kulud (MC, ATC, AVC, AFC, TC).
Suurem elastsus tähendab teisisõnu suuremat hinnatundlikkust. Elastsust mõjutab: Asenduskaupade valik Kauba osakaal tarbija sissetulekutes Vajaduse aste Vaatlusalune ajaperiood Kauba definitsiooni ulatus Brändi lojaalsus Kes maksab 1. need, kes sõitsid sama distantsi varem rongiga, aga otsustasid nüüd ümber · Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus üks osa kogu hinnaelastsusest. · Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks. · Pikaajaline nõudluse sissetuleku elastsus jäi linnasisese ühistranspordi puhul vahemikku -0.4 kuni -1.0. · Teenustaseme mõiste alla kuuluvad: · Liikluse tööaeg · Sagedus ehk intervall · Ühissõidukite täituvus
Ajategur mida rohkem on aega hinnamuutustega kohanemiseks, seda elastsem nõudlus. VEEL ELASTSUSE NÄITAJAID Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust tarbijate sissetuleku muutusele Nõutavakaubakogusemuutus% = Sissetulekumuutus% Positiivne (E > 0) normaalkaubad; negatiivne (E < 0) inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad. Nõudluse ristelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele. KaubaAnõutavakogusemuutus% = KaubaBhinnamuutus% Positiivne (E > 0) asenduskaubad; Negatiivne (E < 0) täiendkaubad; Null (E = 0) hüvised pole üksteisega seotud. 9 10.02.2014
b. vähendab töönädalat 38le tunnile c. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele d. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: a. E >1 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E < 0 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) kasumi maksimiseerimine toimub, punktis, kus: a. tulu võrdub hinnaga b. kogutulu võrdub kogukuluga c. keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga d. piirtulu võrdub piirkuluga e. keskmine tulu võrdub keskmise kuluga Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : a. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne vale b. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne c
pE VASTUVÕE- TAVATEST KOMBI- p2 NATSIOONIDEST JÕUAB TURG KO- GUSE qT JA D HINNA hT JUURDE q qE Q 45 Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb?
............................................................kulukas 118. Cost-plus pricing ...........................................kulupõhine hinnakalkulatsioon 119. Counterfeiting ................................................raha võltsimine 120. Coupons .........................................................kupongid 121. Creative accounting .......................................loov raamatupidamine 122. Cross-price elasticity of demand ...................nõudluse ristelastsus 123. Currency board system ..................................valuutakomitee süsteem 124. Currency fluctuation ......................................valuuta kõikumine 125. Current account .............................................jooksevkonto 126. Current account deficit ..................................maksebilansi puudujääk 127. Current account surplus .................................maksebilansi ülejääk 128. Cyclical unemployment ........................
a. 50, 110, 180, 260 b. 50, 100, 150, 200 c. 50, 90, 120, 140 d. 50, 40, 30, 20 e. 50, 50, 50, 50 Küsimus 48 3 Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: Vali üks: a. tulu ei muutu b. tulu kursuselt suureneb c. tulu kursuselt väheneb d. Kursuslaste arv ei muutu e. suureneb kursuslaste arv Küsimus 49 3 Täiendkaupade nõudluse ristelastsus on: Vali üks: a. E < 0 b. E = 0 c. E > 0 d. 0 <E <1 e. E >1 Küsimus 50 3 Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub Vali üks: a. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega b. mitte ühegagi nimetatust c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d. ressursi koguprodukti ja tooteühiku hinna jagatisega Küsimus 51
Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub: • Hüvise olulisusest tarbijale; • Asenduskaupade olemasolust; • Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkusest; • Osakaalust tarbija sissetulekus. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: • Aeg: pikem aeg võimaldab tootjatel ressursid teiste hüviste tootmiseks ümber
vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E= : Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. b)INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele. Exy = : Asenduskaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne, Täiendkaupade nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne Pakkumise hinnaelastsus - kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele . PAKKUMISE HINNAELASTSUSE MÕJURID: 1. ajaperioodi pikkus; 2. alternatiivkaupade olemasolu.
Turu tasakaal (market equilibrium) on seisund, kus hüvise nõudlus võrdub selle hüvise pakkumisega: ehk ollakse valmis nii ostma kui müüma sama kogus. Elastsus: Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes · PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus Nõudluse ja pakkumise elastsusest, ja nende omavahelistest kombinatsioonidest, sõltub, kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. 2. Majapidamisteooria: majapidamine kui tarbimisüksus. Tarbija eelarve ja tarbimiskomplekti kujunemine. Piir- ja kogukasulikkus. Tarbimisühikuks on mikroökonoomikas majapidamine. Majapidamist vaadeldakse ühtse subjektina, st majapidamise sisekonflikte mikroökonoomikas ei vaadelda. See lubab meil selle
hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1 Pakkumise hinnaelastsus – kajastab müüjate reaktsioonihinna muutusele Koefitsient on 1-st suurem, on pakkumine elastne Koefitsient =1, on pakkumine ühikuelastne
kogutulu test Total Revenue Test Проверка на доход Lineaarse nõudluskõvera Linear Constant Slope Case Случай с линейной кривой juhtum спроса pirtulu Marginal revenue, MR Предельный доход Nõudluse ristelastsus Cross elasticy of demand Перекрестная эластичность спроса Asenduskaup, hüvis Substitute goods Благо заменитель Täiendkaup, hüvis Complementary goods Благо дополнитель
Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2
komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse(riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des + normaalkaubad, väärtus positiivne · inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 3.2.Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + asenduskaubad, väärtus positiivne · täiendkaubad, väärtus negatiivne 4.Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab
Nõudluse hinnaelastsus (E) – Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. Tulemus väiksem kui 1 – mitteelastne, võrdub 1 | ühikelastne ja suurem kui 1 elastne E p , Q= Q : | ΔQ Δ p p Nõudluse ristelastsus – koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des (“+” – asenduskaubad, “-“ – täiendkaubad”) Nõudluse sissetuleku elastsus – koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des ( “+” – normaalkaubad, “-“ – inferioorsed kaubad) Piirkulu – (marginal cost, MC) MC= TC muutus/TP muutus. Piirtulu – (marginal revenue, MR) MR= TR muutus/TP muutus Sisendi keskmine produkt – (average product) AP = TP/L (koguprodukt/tööjõud)
elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes. Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele. Sisetulekuelastne(mitteelastne) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus.
Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist (müügikoguse ja ühku hinna korrutis) TR=TP*p Nõudluskõver a) Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega. b) Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes. Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele. Sisetulekuelastne(mitteelastne) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus.
varguse või kahjustatusse vastu kindlustatud o Moraalirisk kerkib esile pärast kindlustuslepingu sõlmimist o Kindlustuse tulemusena hakkavad inimesed tegema riskantsemaid valikuid, sest oodatav kaotus on väiksem ELASTSUS Nõudmise hinnaelastusu iseloomustab nõutava koguse suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus o Nõudmise sissetulekuelastsus o Ristelastsus Elastsust mõjutavad tegurid: o Asenduskaupade arv ja lähedus o Kauba kasutamisvõimaluste arv o Kulutused kaubale o Tarbija kohanemisaeg o Hinnatase FIRMATEOORIA Mis on ettevõte? Ettevõte on: o Institutsioon o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele?
- -1 1, ; < 1, ; 15) 1, elastne nõudlus; < 1, mittelastne; 16) 15) Nõudluse tuluelastsus 16) Nõudluse ristelastsus 17) : 17) Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid: asenduskaupade kättesaadavus osatähtsus ostja eelarves aeg 18)
2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1
(normaalkaup). Kui sissetuleku ja kauba koguse muutus ühesuunalised, on koefitsiendi väärtus positiivne (normaalkaupade puhul on nii). Inferioorsete kaupade (kui sissetulek suureneb, hakatakse seda kaupa ostma vähem) puhul on koefitsient negatiivne. Kui testis nii,et koefitsient +1,2 ja vaja kirjutada midagi, siis kirjuta kõigepealt, miks positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja
Hinnaelastsus Hinnaelastsuse puhul räägime, kuidas reageerivad tarbijad kauba hinnamuutustele. Kui elastsus on alla ühe, siis on tegemist mitteelastse kaubaga, üle ühe elastne. Kui elastsus on 1, siis on tegemist ,,ühikelastse" kaubaga. Teoreetiliselt võib elastsus olla ka lõpmatus (kõik kaubad ostetakse mingi hinnaga ära, vahet pole, palju neid on) ning 0 (sõltumata kauba hinnast, ostetakse ikka täpselt sama kogus). Antud kahte tingimust reaalselt ei eksisteeri! Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu
o Kauba A tootvate firmade arv suureneb: pakkumine , Q, p · · · · · · · · · · III loeng · Elastsus mõõdab tarbijate ja tootjate tundlikkust (hinna tundlikkust, sissetuleku tundlukkust, teiste kaupade hindade muutuse tundlikkust) o Elastsuse kolm liiki: Hinnaelastsus (nõudluse elastsus ja pakkumise elastsus) Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus · Nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele mõõdab nõudluse hinna elastsus. · Teisisõnu, nõudluse hinnaelastsus on tarbijate hinnatundlikkuse mõõt. · Mida hinnatundlikum on tarbija, seda suurem on nõudluse hinnaelastsus · · · Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil. o Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on kauba hinna muutusest põhjustatud koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse suhtarv.
k ühiskondlikku transporti. Mõne aasta pärast võib bensiini nõudlus seetõttu langeda. 33 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse elastsus erinevad liigid: ·nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele ·nõudluse nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust teiste kaupade hindade muutusele ·nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt t bij t reaalsissetulekute tarbijate l i t l k t muutusest t t Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil: e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus %
Nõudluse sissetuleku elastsus e nõudluse tuluelastsus näitab hüvise nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse ning tarbija sissetulekute 10 (eelarve) suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet, kui nõudluse teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) Inferioorsed kaubad Normaalkaubad Luksuskaubad Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse)muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) Asenduskaubad Täiendkaubad Elastsuskoefitsient on nulli ja lõpmatuse vaheline number, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastsuse astet Kaarelastsus e keskpunkti elastsus kajastab hinnaelastsuse mõõtmisel elastsuse
nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M Em = : Q1 M1 Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsent positiivne. Luksuskaupade koefitsent > 1; esmatarbekaupade koefitsent < 1; INFERIOORSETE kapuade korral on koefitsent negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele: QxPy Exy = : Qx1 Py1 ASENDUSKAUPADE nõudlus ristelastsuse koefitsent on positiivne. TÄIENDKAUPADE ristelastsuse koefitsent on negatiivne. Pakkumise hinnaelastsus kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: ajaperioodi pikkus; alternatiivkaupade olemasolu.
koguse protsentuaalse muutuse ja tarbija sissetuleku protsentuaalse muutuse jagatisena Sissetulekuelastsuskoefitsiendi punktelastsuse valem: Q1 esialgne nõutav kogus Q2 pärastine (muutunud) nõutav kogus Y1 - esialgne sissetulek (tarbimiseelarve) Y2 pärastine sissetulek (tarbimiseelarve) Sissetulekuelastsuskoefitsiendi kaar- ehk keskpunkti valem: Nõudluse sissetulekuelastsus ja hüviste tüübid tarbija reageering Nõudluse ristelastsus näitab kauba ( KAUP A ) nõutava koguse protsentuaalse muutuse suhet teise kauba ( KAUP B ) hinna protsentuaalsesse muutusesse. Ristelastsusekoefitsiendi valem punktelastsusena: Q1 kauba A esialgne nõutav kogus Q2 kauba A pärastine nõutav kogus P1 kauba B esialgne ühiku hind P2 kauba B pärastine (muutunud) ühikuhind Ristelastsuskoefitsiendi valem kaar- ehk keskpunkti elastsusena: Nõudluse ristelastsuskoefitsient ja hüviste tüübid:
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
Maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam hind. Sel juhul tekib turul tõenäoliselt kauba puudujääk. Üldiselt võib öelda, et kunstlikult kõrge või ka madal hind viib turud tasakaalust välja. 11 NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS 1.Nõudluse hinnaelastsuse olemus 2.Pakkumise hinnaelastsus 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetulekuelastsus 3.2.Nõudluse ristelastsus 1.Nõudluse hinnaelastsus ELASTSUS selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Joonis selgitab kahe erineva nõudluskõvera abil, kuidas võrdne hinnamuutus põhjustab erineva kogusemuutuse. P 7 6 5 A B 4 3 A’ B’ 2 1 0
................................................. 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE.............................................................................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...........................................................................
võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele ASENDUSKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne. TÄIENDKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on negatiivne Pakkumise elastsuse mõõtmisel on analoogne eesmärk nagu nõudluse elastsuse mõõtmisel. Pakkumise elastsus näitab, kuidas hinna muutusele reageerivad pakkujad ja muudavad pakutavaid koguseid.
Kui meie näites oli teada, missugune on see esialgne punkt, millest alates hakkas hind tõusma ja kogus vähenema, siis oma arvutustes ka sellest lähtume. Mõnes ülesandes võib aga olla küsitud hinnangut elastsusele mingis vahemikus. Sellisel juhul kasutame niinimetatud keskpunkti meetodi. Sellisel juhul näeks elastse arvutamise valem välja näiteks selline: 28 4.2. Ristelastsus Qx Qx Qx Py xy Py Py Py Qx Kui kaubad X ja Y on asenduskaubad, siis xy on positiivne. Kui kaubad X ja Y on kaaskaubad, siis xy on negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu, siis xy=0. 4.3. Hinnavaru Tarbija hinnavaru Tarbija hinnavaru iseloomustab tarbija valmisolekut maksta, mis on suurem kui tegelikud tarbimiskulutused. Tarbija hinnavaru tekkib siis, kui tarbija on väiksemate koguste eest valmis maksma
Mitteelastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses väiksem kui suhteline muutus hinnas. Mitteelastse nõudmisega on tegemist kui näiteks kümneprotsendilisele hinna alanemisele järgneb väiksem kui kümneprotsendiline koguse suurenemine. Ühikelastse nõudmisega on tegemist kui suhtelised muutused hinnas ja koguses on võrdsed. Sellisel juhul järgneks kümneprotsendilisele hinnamuutusele ka kümneprotsendiline kogusemuutus. Ristelastsus Q x Q x Q x Py xy = - =- × Py Py Py Q x Kui kaubad X ja Y on asenduskaubad siis xy on positiivne. Kui kaubad X ja Y on kaaskaubad, siis xy on negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu siis xy=0. MIKROÖKONOOMIKA 22 4. Majapidamisteooria 4.1 Kasulikkus ja nõudmine Seni käsitleti nõudmise ja pakkumise juures eelkõige turunõudlust
Lisaks hinna muutusele võivad nõutavat kogust mõjutada ka tarbija sissetulekute muutumine või teiste kaupade hindade muutus. Selleks leitakse täiendavalt nõudluse sissetuleku elastsus, mis mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetulekute muutumisele. Sissetuleku suhtes mitteelastsed on näiteks esmatarbekaubad ja elastsed näiteks enamasti luksuskaubad. Seda, kuidas ühe kauba nõudlus reageerib teise kauba hinna muutusele, mõõdab nõudluse ristelastsus. Selle näitaja arvväärtus võib olla positiivne, negatiivne või võrduda nulliga, sõltuvalt selllest, kas tegu on asendus-, täiend- või sõltumatute kaupadega. 1.19.3 Pakkumise hinnaelastsus Pakkumise hinnaelastsus mõõdab müüjate reaktsiooni hinna muutusele ja sellel on palju sarnast nõudluse hinnaelastsusega. Pakkumise hinnaelastsust iseloomustab samuti vastav koefitsient, mis leitakse pakutava koguse protsentuaalse muutuse ja hinna protsentuaalse muutuse jagatisega.
annaabi.ee 
