Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted (3)

Mikro - ja makroökonoomika põhimõisted
Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude.
Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel.
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud , samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud.
Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks ( tervishoid , juukselõikus)).
Tootmine – hüviste valmistamine
Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
RESSURSID
Tootlikud ressursid e tootmistegurid – kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö.
Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid , õlimaardlad, metsad , veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed , materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks.
Kapital jaotatakse:

kapital – reaalne, füüsikaline kapital (tööriistad, masinad jt tootmisvahedid.

Finantskapital- (lihtaktsiad, obligatsioonid või pangadeposiidid), mis ei kujuta endast majandusressurssi.
Töö – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse tootmisprotesessis.
ALTERNATIIVKULU JA TOOTMISRESSURSID
Alternatiivkulu – ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
Valikute tegemise vajadust võib illustreerida tootmisvõimalusre kõvera (PPC) abil, mis näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks.
Võimalus
Hüvis X
Hüvis Y
Hüvise X altern. kulu
A
0
20
B
1
19
1
C
2
17
2
D
3
13
4
E
4
8
5
F
5
0
8
Kui alternativkulud on konstantsed on tootmisvõimaluste kõver sirgjoon . Kui kõver on koordinaatide alguspunkti suhtes nõgus, kajastab ta kasvavate alternatiivkulude seaduse toimet. Kasvavate altternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Hüvise täiendavate ühikute tootmise altern.kulu kasvab tootmise suurenedes sageli seeetõttu et ressursse ei saa piiramatult kasutada alternatiivsetel eesmärkidel.
Tehnoloogia täiustamine ja ressurside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmiskogust mida ühiskond on võimeline tootma . Sel juhul on tegemist majanduskasvuga. (Tootmisvõimaluste kõveral nihe paremale)
MAJANDUSSÜSTEEMID
Kolm fundamentaalset majandsprobleemi:

missuguseid hüviseid toota

kuidas nende hüviste tootmist organiseerida

kelle jaoks seda toodangut valmistata
Traditsioonilise majanduses juhivad majandustegevust kombed ja tavad.
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud , kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor ), traditsioonid ja turg käsikäes.
METODOLOOGIA
Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste , hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja -poliitika ning nende mõju analüüsi.
Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on.
Võidakse teha:

kompositsiooni viga – ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes.

Vale põhjuse viga – arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb.
Nõudlus ja pakkumine:
turumehhanism
Turg - institutsioon või mehhanism , mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver – on nõudlustabeli graafiline kujutis. Negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid. Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb, ja vähem, kui hüvis hind tõuseb. Ehk hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupididses suunas.
Turunõudlus saadakse kui liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korral. Turunõudluskõver on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma.
Hind
Nõutav kogus
A
5
9
B
10
8
C
20
6
D
30
4
E
40
2
Asendusefekt – kui hüvitis muutub teiste sarnaste hüvitistega võrreldes suhteliselt odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi hüviseid vähem. s.t. Hüvisega mis odavamaks muutus, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid.
Sissetulekuefekt – väljendab asjaolu, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle.
Tarbijate käitumist mõjutavad:

Hind

Tarbijate sissetulek

Teiste antud hüvisega seotud hüviste hinnad

Tarbijate maitse või eelistused

Ostjate ootused

Tarbijate arv turul
Hüvise hinna muutus põhjustab selle hüvise nõutava koguse muutuse. Graafiliselt kajastab seda liikumine piki hüvise nõudluskõverat.
Sissetuleku kasv toob tavaliselt kaasa kogu nõudluskõvera nihke paremale. Kehtib normaalhüvise korral (s.o. Hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb). Inferioorsed hüvised – nõudlus väheneb kui sissetulek suureneb (nt odavamad vorsti- ja juustusordid ).
Täienhüvised - nt auto ja bensiin . Täiendhüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust.
Asendushüvised – (hüvised suudavad teineteist asendada – nt õunad ja pirnid). Ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust.
PAKKUMINE
Pakkumistabel – kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda.
Pakkumiskõver – on pakkumistabeli graafiline kujutis. On positiivse tõusuga, mis tähendab, et kõrgemate hindade korral soovivad ja suudavad tootjad pakkuda suuremat kogust.
Hind
Pakutav kogus
A
5
1
B
10
3
C
15
5
D
20
7
Turupakkumine saadakse, kui liidetakse turu kõigi pakkujate pakutavad kogused olemasolevate hindade korral.
Turupakkumiskõver – kõigi individuaalsete pakkujate pakkumiskõverate horisontaalsumma.
Pakkumisseadus – Kui hüvise hind tõuseb, pakutakse suuremat kogust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust. Ehk – hüvise hind ja pakutav kogus muutuvad ühes ja samas suunas.
Pakkumist mõjutavad:

hind

hüvise tootmistehnoloogia

hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad

hüvisega seotud teiste hüviste hinnad

pakkujate arv turul

müüjate hinnaootused
Hüvise hinna muutus toob kaasa selle hüvise pakutava koguse muutuse. Graafikul kajastab liikumine piki pakkumiskõverat. Kui toimub pakkumise ükskõik missuguse teise mõjuri muutus, põhjustab see pakkumise muutuse.
Tehnoloogia täiustamine toob kaasa pakkumiskõvera nihke paremale, kuna see alandab tootmiskulusid. Kui väheneb ressurssi hind, siis hüvise pakkumine tavaliselt suureneb.
Alternatiivhüvised – hüvised, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse.
TURU TASAKAAL
Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus, s.t. Ei täheldata nende mingit muutumistendentsi.
Tasakaaluhind – hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed.
Tasakaalukogus – on tasakaaluhinna korral nõutav ja pakutav kogus.
Seda näeb nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktis.
Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinda, tekib turul puudujääk, sest nõutav kogus on selle hinna korral suurem kui pakutav kogus.
Kui hüvise hind on tasakaaluhinnast kõrgem, tekib turul ülejääk, kuna pakutav kogus ületab nõutavat.
Maksimumhind - seadusega kehtestatud hind, millest kõrgema hinnaga hüvist ei tohi müüa. Tavaliselt on sellise hinna tulemuseks turu puudujääk, mis tähendab et nõutav kogus on pakutavast suurem.
Miinimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga ei tohi hüvist müüa. Toob kaasa enamasti turu ülejäägi, mis tähendab et pakutav kogus on nõutavast suurem.
Elastsus
NÕUDLUSE HINNAELASTSUS
Mõistet kasutatakse, et kirjeldada nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastsuskoefitsendi abil, mis mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. Leitakse nõutava koguse suhtelise muutuse jagamisel hinna suhtelise muutusega.
Valem:
Nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise. Miinusmärk valemis aitab negatiivse arvu muuta positiivseks . Elastsuse uurimisel kastutatakse suhtelisi , mitte absoluutsuurusi. 1)suhtelised muutused ei sõltu sellest, milliseid ühikuid kasutatakse hinna ja nõutava koguse mõõtmiseks; 2) suhteliste muutuste kasutamine teeb lihtsamaks erinevate kaupade nõudluse elastususe võrdlemise.
ELASTNE , MITTEELASTNE JA ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS.
Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne. Sel juhul on nõudluse hinnaleastsuskoefitsient suurem kui 1.
Kui nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus mitteelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1.
Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus ühikuelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient võrdub 1ga.
Kui nõudlus kõver on horisontaalne sirge, on nõudluse hinnaelastsuskoefitsient lõpmatu. See kajastab täielikult elastset nõudlust. Kui nõudlsukõver on vertikaalne, on nõudluse hinnaelastuskoefitsient 0, tegemist on täielikult mitteelastse nõudlusega.
ELASTSUS JA KOGUTULU
Kogutulu – rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kogutulu leitakse kaubaühiku hinna ja müüdud koguse korrutamisel:
TR=QxP

kui elastuskoefitsient on suurem kui 1, vähendab hinna tõuskogutulu

kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus.

Kui elastsukoefitsient on väiksem kui 1, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb.
Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne, ja väheneb kui nõudlus on mitteelastne.
NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID
Nõudlus on seda elastsem ,

mida rohkem on hüvisel asenduskaupu

mida vähem tähtis on hüvis

mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg

mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetuleku.
PAKKUMISE HINNAELASTSUS
Pakkumie hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele.

kui elastsuskoefitsient on väiksem kui 1, on pakkumine mitteelastne. Pakutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus.

Kui elastsuskoefitsient võrdub 1ga, on pakkumine ühikuelastne. Pakutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muuutus.

Kui elastsuskoefitsient on suurem kui 1, on pakkumine elastne. Pakutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus.
Pakkumise hinnaelastsuse peamisteks mõjuriteks on aeg ja see, kas hüvise tootmisel on alternatiive või mitte (kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmisse ümber paigutada).
Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Eristatakse kolme erinevat perioodi.

hetkeperiood – situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda suutnud

lühiperiood – ajavahemik , mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades.

Pikk periood – ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimalust suurendada ja uued firmad turule tulla, või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ning mõned firmad harust lahkuda.
ELASTSUS JA MAKSUKOOREM
Hinnast peaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormat osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne.

TOOTMINE JA KULUD

Firma all mõistetakse mikro- ja makroökonoomikas tootmisüksust mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Kui firma saab max kasumit, siis järelikult suudab ta kättesaadavaid ressursse kasutada kõige paremini.
KULU J A KASUM
Alternatiivkulu – parimast alternatiivist loobumise hind. Kuna ressursid on piiratud ja neid võib kasutada mitme alternatiivse hüvise valmistamiseksm kujutab kindla hüvise valmistamiseks vajalikke ressursside kasutamise majanduslik kulu endast alternatiivkulu.
Otsesed kulud – rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult . Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne.
Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel.
Arvestuslik kasum – firma kogutulude ja otseste kulude vahe.
Majanduskasum – kogutulude ja kõigi (nii otseste kui kaudsete ) kulude vahe.
Juhul kui firma arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud, saab firma normaalkasumit. Normaalkasum kindlustab selle, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on see arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi.
Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus.
LÜHIPERIOOD
Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka.
Püsi- e fikseeritud resurss – on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned.
Muutuv- e varieeruv ressurss – on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad.
Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb.
Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis .
Piirprodukt (MP) on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena; võrdun koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega.
Seost püsi- ja muutuvressursside vahel tuntakse kui kahaneva piirtootlikkuse või kui kahanevate tulude seadust. Kui vaadeladavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid ,uutuvressursi ühikuid, annad muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud puktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti.
LÜHIPERIOODI KULUD
Püsikulud (FC) on kulud mille suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu.
Muutuvkulud (VC) on kulud mile suurus firma tootmismahu muutudes muutub.
Püsi- ja muutuvkulude summa teatud tootmismahu korral kujutab endast firma kogukulusid (TC)
TC=FC+VC
Kogukulu ja valmistatud toodangu koguse (koguprodukti) jagatis on keskmine kogukulu (ATC).
Keskmine püsikulu (AFC) on püsikulude (FC) ja koguprodukti jagatis ning keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub muutuvkulude (VC) ja toodetud koguse jagatisega
ATC=TC/TP AFC=FC/TP AVC=VC/TP
Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogutulu samuti algul väheneb ja hiljem suureneb.
Piirkulu (MC) -on täiendava tooteühiku valmistamise täiendav kulu. Võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega, ning ka muutuvkulude ja koguprodukti muutuse jagatisega.
Tootmiskogust mille juures keskmine kogukulu on minimaalne, nimetatakse firma kapatseediks e tootmisvõimsuseks.
PIKK PERIOOD
Pikal perioodil ei ole mitte mingisuguseid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali- kui ka töösisendite suurust.
Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel , et tootja võib valida firma mis tahes suurusvariandi.
Täielik konkurents
TURUSTRUKTUURID
Tuntakse 4 turustruktuuri :

täielik konkurents

monopol

monopolistlik konkurents

oligopol
Täieliku konkurentsi turul tegutseb suur hulk väikesi iseseisvaid firmasid, mis toodavat standardset toodangut. Ükski neist ei suuda üksinda turuhinda muuta. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad.
Hinnavõtja – firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga.
Vajalikud tingimused:

firmade suur arv, kusjuures iga firma tootmismaht in turu mahuga võrreldes väike ja ükski firma ei saa oma suurusest lähtuvalt turuhinda mõjutada

homogeense kauba tootmine, s.t. Et kõik kaubad selle hüvise turul on ühesugused, sõltumata sellest, milline firma neid toodab; seetõttu on tarbijal ükskõik missuguselt müüjalt ta kaupa ostab, kuivõrd kõik müüjad müüvad neid ühesuguse hinnaga ja kui mõni müüja püüab oma tooteid müüa turuhinnast kõrgema hinnaga, siis tõenäoliselt ei osteta selle firma tooteid enam.

Sisenemis- ja väljumisbarjääride puudumine, miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast

täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon, mida valdavad kõik otsuseid tegevad tootjad ja tarbijad.
FIRMA JA TOOTMISHARU NÕUDLUSKÕVER
Kuna täielikult konkureeriv firma on hinnavõtja, on tema toodangu nõudlus täielikult elastne (firma toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Samal ajal tootmosharu nõudluskõver on negatviivse tõusuga (nagu tavaliselt).
Täieliku konkurentsi turul võrdub hind a piirtuluga. Piirtulu (MR) on firma kogutulu muutus, mille põhjustab ühe täiendava tooteühiku müük. Võrdub kogutulu (TR) muudu ja müüdud koguprodukti muudu jagatisega.
KASUMI MAKSIMEERIMINE
Selleks et kasumit maksimeerida peaks firma tootma kogust, mille piirkulu (MC) võrdub piirtuluga (MR).
Kui MRMC, suureneb kasum tootmismahu suurendamise korral.
Kui MRAVC.
Punkti, kus MC=AVC, nimetatakse sulgemispunktiks.
Kui lühiperioodil on harus võimalik saada majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi firmasid juurde.
PIKK PERIOOD
Pikk periood on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et tootjad jõuaksid muuta kõigi ressursside hulka, mida nad kasutavad. Seega pole pikal perioodil püsikulusid ega püsiressursse, kõik ressursid on muutuvressursid.
Kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, siis toodangu kogupakkumine suureneb, hind langeb ning majanduskasum hakkab langema . Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur kui keskmine kogukulu. S.t. Kogust, mille hind (p) võrdub piirkulu (MC) ja minimaalse keskmise kuluga (ATCmin). Pukti, kus keskmine kogukulu on minimaalne nim kasumiläveks e tasuvuspunktiks, kuna sel tootmistasemel on firma kogutulu täpselt sama suur kui tema kogukulu.
Kui lühiperioodil saadakse kahjumit, lahkub osa firmasid pikal perioodil. See vähendab koguapkkumist ja tõstab hinda. See toimub kuni järelejäänud firmad toodavad minimaalse keskmise kogukuluga, e kuni kahjum on elimineeritud. Seega, hind võrdub minimaalse keskmise kogukuluga ja kõik tootmisharu firmad saavad üksnes null(majandus)kasumit või -kahjumit, st saavad üksnes normaalkasumit.
Pikal perioodil sunnib konkurents firmasid tootma kogust, mille hind, piirtulu, keskmine tulu, keskmine kulu ja piirkulu on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne.

Mittetäielik konkurents

Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle.
MONOPOL
Monopol on turustruktuur , kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma.
Tekkepõhjused:

mastaabiökonoomia – kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama hinnaga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat , siis on tegemist loomuliku monopoliga; sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma.

Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (nt patendid) ja majanduslikud piirangud (nt firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.

Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (nt vajaliku ressursi ainuomandus)
Monopol on hinnakujunadaja, sest ta saab hinda mõjutada kuna on toote ainus müüja. Monopoolsel firmal on negatiivse tõusuga nõudluskõver, mille korral hinna muutus toob kaasa ka nõutava koguse muutuse. Seetõttu ei võrdu monpoolse firma piirtulu tooteühiku hinnaga ja piirtulukõver ei lange kokku nõudluskõveraga.
(Ühe ühiku hind on 50 kr. Selleks et müüa 2, peab hinda langetama, tooteühiku hind 45kr. Kuna piirtulu (MR) on kogutulu muutus, mill epõhjustab müügikoguse muutus ühe ühiku võrra, võrdub teise ühiku müügist saadav piirtulu uue tulue (90kr) ja vana tulue (50kr) vahega, mis on jagatd koguse muuduga. Seega MR=(90-50)/1=40kr)
Monopol maksimeerib oma kasumi koguse korral, mille piirkulu võrdub piirtuluga. MC=MR
Lühiperioodil võib monopoolne firma saada kas kasumit, kahjumit või nullkasumit.

kui hind on kõrgem kui keskmine kogukulu, on firma kasum suurem kui firma kogukulus sisalduv normaalkasum.

Kui hind on keskmise kogukuluga võrdn, saab firma üksnes normaalkasumit või null majanduskasumit.

Kui hind on keskmisest kogukulust madalam, saab monopol kahjumit.
Kahjumi korral monopol pikal perioodil ei tegutse.
Monopole peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt.
Et suurendada oma kasumit, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna.
MONOPOLISTLIK KONKURENTS
Teine mittetäieliku konkurentsi turustruktuur, kus palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut.
Põhilised iseloomujooned:

palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Kuna harus on palju firmasid, tegutsevad nad üksteisest sõltumatult. See tunnusjoon annab monopolistlikule konkurentsile tema konkurentsi-aspekti.

Diferentseeritud toodang – firmad toodavad sanrast toodangut, millel on mõningad neid üksteisest eristavad iseärasused. Toodangu diferentseerimine tähendab, et tooted on sarnased, kuid mitte üksteist täielikult asendavad.

Uutel firmadel on pikal perioodil kerge harusse juurde tulla, sest märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuduvad.
Monopolistliku konkurentsi firmadel on negatiivse tõusuga nõudluskõver. Kuna firma nõudlus moodustab vaid osa turu kogunõudlusest, on tema piirtulu väiksem kui hind (MR