Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt (10)

Mikro -, Makroäkonoomikia eksamikonspekt
Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15
PT 1
Alternatiivkulu : on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini.
Ceteris paribus – võrdsetel tingimustel
Hüvised – kaubad ja tenused
Tootmistegurid

• Maa
  
• Kapial
  
• Töö
  

Kasvavate alternatiivkulude seadus – ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest
Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks
Majandusteooria – Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum
Makro -uurib majandust tervikuna
Mikro – uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi
Normatiivne – nii nagu võiks olla
Positivistlik majandusteadus – nii nagu on
Ressursid = tootmistegurid
Tootmisvõimalste kõver – näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid
Kompositsiooni viga – tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele
Vale põjuse viga – kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele.
Turumajandus – majandus, kus resursse jaotavad eraisikud
PT 2
Asendusefekt – kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama
Inferioorne hüvis – sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb
Miinimumhind – minimaalne seadusega kehtestatud hind
Maksimumhind – maksimaalne seadusega kehtestatud hind
Normaalhüvis – tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus
Nõudlus – seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta.
Nõudlusseadus – hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb
Nõudluskõver – nõudlus kasvab, hind langeb
Pakkumine – on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud.
Pakkumiskõver – kajastab pakkmist graafiliselt
Pakkumisseadus – pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb.
Tasakaaluhind – nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus
Tasakaaluogus – nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
Turg – selle kaudu suhtlevad ostjad ja müüjad
Turuõudluskõver – turunõudluse graafiline kujutis, kõikide indiviidide nõudluskõverteate horisontaalsumma
Turupakkumiskõver – turu pakkumise graafiline kujutis
Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents
Turuülejääk – on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus
Tabelid ...

• Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind
  
• Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale
  

• Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind
  
• Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub
  

Turu tasakaal
...on seisund mile korral turujõud on tasakaalus - puudub muutumistendents
Puudujääk – on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk
Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk
Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral
PT 3
Elastne nõudlus/ pakkumine – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus
Elstsuskoefitsent -kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet
...on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob alati kaasa nõutava koguse vähenemise
Valem: EˇQ; p = - ( delta Q):Q : (delta p):p
Hetkeperiood – hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda.
Kaarelastsus – näitab nõudluse/pakkmis –kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust
Kui hinnaelastsuskefitsent on väiksem kui 1, siis on nõudlus mitteelastne .
Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne
Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2)
Kogutulu – on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega.
TR=Q x p
Nõudluskõver – kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne.
Lühiperiood – on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud.
Pikk periood – on ajavahemik , mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid.
Nõudluse hinnaelastsus – mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele.
Nõuduse ristelastsus – nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele.
Nõudluse sissetulekuelastsus – näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes.
Pakkumise hinanelastsus – mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele.
Sisetulekuelastne(mitteelastne) – nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus.
Täielik elastsus – hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane)
Täielik mitteelastne – nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne)
Ühikuelastne – nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu)
Elastsuskoefitsendid :

• Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR
  
• Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks.
  
• Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu
  

Nõudlus on seda elastsem ,

• Mida Rohkem on asenduskaupu,
  
• Mida vähem tähtis on hüvis
  
• Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg
  
• Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus.
  

Maksukoorem ja elastsus – suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne.
Peatükk 4
Alternatiivkulu – ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind.
Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe
Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne
Kahaneva piirtootlikkuse seadus – mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb
Kaudsed kulud – mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral
Keskmine kogukulu (ATC) – TC ja toodetud koguse jagatis
Keskmine muutuvkulu (AVC) – kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis
Keskmine produkt (AP) – koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis
(AP=TP/Q)
Keskmine püsikulu – (AFC) – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis
Kogukulud – (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC)
Majanduskasum – arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe.
Muutuvressursid – on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil.
Muutuvkulud – VC – on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub.
Normaalkasum – tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus
Piirkulu – (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu
Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral.
MP= koguprodukti vahe / töö hulga juurdekasvuga
Pika perioodi keskmine kulu – mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi.
Püsikulu – (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab
Püsiressursid – on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa.
HARJUTUSED
Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed , kui ka kaudsed kulut alternatiivkulud .
Peatükk 5
Hinnavõtja – see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega
Kasumilävi – punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit
Kasumi maksimeerimine – eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt erinevusi oma müügitulemuste ja tootmiskulude vahel
Nullkasum – firma ei saa ei kasumit, ega kahjumit. Teenib üksnes normaalkasumit.
Pikk periood – on ajavahemik , mille vältel kõikide totmisteguritega võib varieerida.
Sulgemispunkt – MC=AVC lõpeta tootmine!
Sisenemisbarjäärid – võivad takistada firma turule tulekut või takistada sealt väljumist
( patendid , määrused)
Täielik konkurents -turuinstitutsioon kus ükski tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada.
Täielikult konkureeriv firma – on hinnavõtja ja määrab turuhinnna
Turuhinna määrab turunõudluskõvera ja turupakkumiskõvera lõikepunkt.
Kasumi maksimeerimise kuldreegel : MC=MR
Kui marginaalne tulu on suurem kui marginaalne kulu, siis kasum kasvab
MR=(TR2-TR1)/(Q2-O1) kuna MC=MR, siis (TC2-TC1)/(Q2-Q1)= (TR2-TR1)/(Q2-O1)
HARJUTUSED
Täielikult konkureeriva firma puhul on MR võrdne nii tooteüiku hinna, kui ka AR
Lühiperioodil on firma nõus kahjumiga tootma ainult siis, kui kahjum ei ületa firma püsikulu.
Kui tooteühiku hind=ATC, siis firma saab ainult normaalkasumit
Täielik firma valmistab toodet ka kahjumga, seni kuni MC>AVC
Kui firma kasum ja kahjum on maksimaalselt suur, siis on TC ja TR vahe suurim
Täieliku konkurentsi korral on firma konkurents mitteelastne
PT 6
Diferentseeritud toodang – tooted, mis on sarnased, kuid millel on üksteisest erinevad iseärasused
Ebaefektiivsus – tähendab mitte optimaalset ressurside rakendamist, õ või jaotamist, mille tagajärjeks on väiksem tootmiskogus , või tkõrgem hind, kui oleks effektiivsuse korral.
Hinnadiskiminatsioon – erineva hina kehtestamine ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele. Hinna erinevused pole seotud tootmise hinnaga.
Hinakujundaja – on üksiktarbija, või tootja kes võib oma tegevusega turuhinda mõjutada.
Hinnaväline konkurents. – on firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvalitedil, reklaamil, uurimis- ja arndustööl.
Kartell – on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, totomismahtude määramiseks ja /või turuosa jagamiseks.
Kollusioon – on teatud müüjate katsed piirata konkurntsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaosasid(levinuim tüüp, kartell)
Loomulik monopol – esineb harus kus mastaabisääst on nii suur, etminimaalsete kuludega suudab selle haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma.
Mastaabiökonoomia (-sääst) – tähendab, et ühiku tootmisklud on väiksemad suuremates firmades , mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid effektiivsemalt kasutada.
Mittetäielik konkurents – on turusituatsioon , mille koral on firmal teatud kontroll oma toodangu hinna üle. Mittetäieliku konkurentsi turud hõlmavad monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli.
Monopol – on turustruktuur , mille puhul üksainus firma toodab ja müüb harutodoangu.
Monopolistlik konkurents – on turu struktuur, mille korral on harus palju müüjaid, kusjuures iga firma toodab differentseeritud produkti
Murtud nõudluskõver – on oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui üks firma oma kogutoodangu hinda tõstab, ei jälgi teised firmad tema eeskuju. Kui aga üks firmadest oma toodangu hinda alandab , teevad teised seda sama.
Oligopol – on turustruktuur, mille puhul on harus väike arv teineteisest vastastikku sõltuvaid firmasid.
Vaikiv kollusioon – on firmade salajane kokkulepe.
Vastastikune sõltuvus – on oligooolse turu tunnusjoon, kus ükskõik missuguse firma optimaalsed otsused sõltuvad teiste samade tegevusharu vastavatest otsustest.
HARJUTUS
Kui täielikult konkureeriv totmisharu monopoliseeritaakse, siis kahaneb tootmismaht ja kasvab hinf
Monopol toodab ATCmin kogust!
Täielik konkurents – MC=ATC; p=MC; p=MR
PT 7
Intress – tasu raha kasutamise est ja tema suuruse m’’rab nominaalne intressimäär.
Palk – w – tasu tääjõu müügi eest
Piirprodukti tulu – MRP – on täiendav tulu mis saadakse tänu täiendava ressursiühiku kasutamisele (ceteris paribus) MRP=(TR1-TR2) / (L1-L2)
Piirprodukti väärtus – VMP=MP*p
Ressursi piirkulu – MRC – resursi kasutamise kogukulu juurdekasv, kui võetakse kasutusele üks täiendav ressursiühik. Ta võrdub ressursi kogukulu muudu ja kasutatava ressursi koguse mudu jagatisega. MRC=(TL1-TL2)/(L1-L2)
Ressursiturg – turg, kus ressursi ostjad ja omanikud määravad kindlaks ostetavad ressursihinnad ja –kogused.
Tuletatud nõudlus – tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse.
Töö piirprodukt – on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks)
Töö piirprodukt tulu – on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine .
PT 8
Riigi majanduslikud funktsioonid
Konkurentsipoliitika – on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid .
Loranzo kõver – on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis
Tasuta kaassõitja – on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.
Turuhäire – on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad)
Vaesus – on olukord kus indiviidi või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmatarbehüviste ostmiseks .
Väliskulu – on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine )
Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea.
Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa.
mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus.
mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab.
Ühiskondlik kaup – on iga selline majanduslik kaup mille puhul on raske, kui mitte võimatu selel kasutajate ringist kõrvaladada mitetmaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. (julgeolek)
Ülesanded
Eraturg ei suuda kõrvaldaad neid tarbijaid, kes pole teenuse est maksund. Selle tõttu ei saa nad pakkuda avalike teenuseid.(need tasutakse maksudest)
Kaitsetollide kehtestamisel müüvad kodumaisd totjad rohkem kaupa kõrgema hinnaga
Heaolukahju suurus kaitsetollide kehtestamisest sõltub kodumaise nõudlus aj pakumiskõverate tõusust
Riikliku bussipargi kasutamise eest tuleb ka maksta. See ei ole ühiskondlik teenus. Ühiskondlik teenus on julgeolek.
Kui tootjad ei kata ise kõiki oma tootmiskulusid, eksiteerib väliskulu.
Kui hüvis tekitab välistulu, võiks tema tootmist subsideerida.
PT 9
Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine
Amortisatsioon – D(decepreation) - näitab kulutusi kulunud ja vananenud kaupade asendamiseks
Avavliku sektori kulutused – G – Riigi kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks.
Intress – tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressi määr
Investeerimiskulutused – I – on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse.
Isiklik tulu – on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad.
Kasutatav tulu –Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) – see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk ( kogutoodang - maksud - tulusiirded )
Kasum – on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud ( palgad , rent ja intresiid) maha arvestatud.
Kaudsedmaksud – on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks.
Kogukulutused – E – on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)]
Kulutuste lähenemisviis – on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele.
Sissetulekute lähenemisviis – liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w)+rent+ intressid +kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud)
SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud
Netoexport – ekspordi ja impordi vahe
Koguinvesteringud – plaanitud+planimatta investeeringud.
Netoerainvesteeringud – mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon.
Palk – w – on tasu tööjõu müügi eest
Rahvamajanduse arvepidamine – on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks.
Rahvamajanduse koguprodukt – RKP – mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest.
Rahvamajanduse puhastulu – NNI – riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega.
SKP deflaator – on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind.
Nominaalne SKP – inflatsioonile kohandamtta SKP
Reaalne SKP – hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga (korrutatakse 100%).
Rahvatulu – See mis jääb inimestele reaalselt alles SKP-st kui lahutatakse amortisatsioon ja kaudsed maksud(SKP-D-kaudsed maksud)
Rent – on tasu tootmistegurite kasutamise eest
Ringkäik – on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist
Sisemajanduse koguprodukt – SKP – mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
Sisemajanduse puhasprodukt – NDP – leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D)
Sisemajanduse puhastulu – NDI – on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid , intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud)
Sissevoog – on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset.
Tarbimiskulutused – C – on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks.
Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed.
Varud – hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital ) ja omatoodangut laos.
Väljavoog – on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud.
Ülesanded
Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon).
Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi
Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks.
SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust
PT 11
Rahvamajanduse kogutulu määramine
Impordi piirkalduvus – MPM – väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2)
Inflatsioonilõhe – on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset.
Impordifunktsion- (M=Mo+mY), kus „Mo“ on autonoomne import ja „m“ on impordi piirkalduvus (MPM)
Kogunõudlus – AD – on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad totoa ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel.
Kogupakkumine – AS – on rahvamajanduse reaalne kogutoodang mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel(ceteris paribus)
Kogutodoangu täishõivetase – Yfe - on tootmismaht milleni ühiskond võiks jõuda, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja effektiivselt kasutada.
Languslõhe – on suurus mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
Multiplikaator – on kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC) või 1/MPS
Rahvamajandse kogutulu tasakaalutase – on kogutulu tase mille korral on kogunõudlus (plaanitud kulutused) = kogupakkumine - AD(tegelik kogutoodang)
Kogukulutused neljasektorilises majanduses – (E=C+Id+G) ja turu tasakaal on siis, kui Y=E=C+Id+G
harjutused
Tasakaalu alternatiivne määramine: kuna Y=C+S+T ja et E=C+Id+G+(X-M) ning tasakaalu korral Y=E, siis saame me valemi C+S+T=C+Id+G+(X-M), ehk taandatult S+T+M=Id+G+X
S+T+M=väljavoog
Id+G+X=sissevoog
Multiplikaatoriefekt tähendab seda, et väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada suuremaid muutusi kogutulus.
Tarbimisfunktsioon – väljendab tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Co+cYd
PT 12
Fiskaalpoliitika
Automaatsed stabilisaatorid – on fiskaalpoliitika vahendid, mis automaatselt pidurdavad kulutusi inflatsiooniolukorras või stimuleerivad kulutusi kui majanduses on langus.
Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mille ühel poolel on ettevõtte kõik varad ja teisel polel kõik kohustused ja kapital.(tulud, kulud)
Defitsiidiga finantseerimine – on avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta avahet mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T)
Eelarve puudujääk – näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud.
Eelarve ülejääk – näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid.
Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika , mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad )
Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks.
Kitsendav fiskaalpoliitika – on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil.
Maksumultiplikaator – MPC/(1-MPC) või MPC/MPS
Riigivõlg – on akkumuleerunud defitsiitide summa.
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika – on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.
Väljatõrjumine – erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu.
HARJUTUSED
Ekspansiivne fiskaalpoliitika

• Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra.
  
• Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis
  
• Maksud vähenevad, G jääb samaks
  
• G suureneb, maksud ei muutu
  

Kitsendav fiskaalpoliitika

• Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikatori korrutise võrra.
  
• Maksud ja G vähenevad proportsioonis
  
• Makusd suurenevad, G jääb samaks
  
• G väheneb, maksud ei muutu
  

Automaatsed stabilisaatorid rakenduvad nii automaatse-, kui ka situatsioonikohase fiskaalpoliitika korral.
Maksumultiplikaator on väksem,kui kulumultiplikaaator.
Maksude alandamine 2 miljoni krooni võrra toob kaasa väiksema multiplikaatori, kui G suurendamine 2 miljoni võrra.
Riigivõlg on defitsiitide summa
Avalike kulutuste finantseerimiseks võib valitsus kasutada raha immiteerimist, erasektori maksustamist, või defitsiidiga finantseerimist.
Kui valitsus tahab vähendada inflatsiooni, peab ta vähendama avaliu sektori kulutusi.
Y1-Y2=(G1-G2)*m MAKSUMULTIPLIKAATOR m=1/MPS või 1/1-MPC
(delta Y)=m*(delta T)
Kogutulu muutus = maksumultiplikaator * maksude muutus
Pt 15
Raha ja pangandus
Heidutatud töötajad – inimesed kes on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest arvavad , et vaba tööd ei ole.
Inflatsioonimäär – on ühe perioodi üldise hinantaseme protsentuaalne hinanatseme muutus võrreldest teise perioodi hinnatasemega.
Koluinflatsioon – on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon
Nõudlusinflatsioon – on liignõudlusest põhjustatud hinnataseme tõus mille tulemusel nõudlus suureneb.
Nõudlusinflatsioon – kui kogunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe. Nüõudlusinflatsiooni käsitlemisel eeldatakse, et tootmistegurite ja toodangu hinnad on küllalt paindlikud et suureneva nõudluse survel tõusta.
Philipsi kõver – väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost
Puhas inflatsioon – väljendab olukorda kus kogutoodang on täishõive tasemel ja kogunõudluse kasv väljendub ainult hinnataseme tõusus.
SKP deflaator – on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind.
Struktuurne töötus – töötus, mida põhjustab majanduse struktuurimuutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus töö pakkumisega.
Tarbijahinnaindeks – THI – on „keskmise tarbija“ tarbimiskorvi kuuluvate teenuste ja kaupade hinnaindeks , mis arvutatakse baasperioodi suhtes kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis .
Potentsiaalne kogutoodang – Yfe – on kogutoodang, mille majandus valmistab täishõive korral. Yfe>Y
Tegeli kogutoodang – Y – on majanduses tegelikult toodetud kogutoodang. (pole täishõivet)
Tsükliline töötus – on majanduslanguse või kriisi ajal koos kogutoodangu vähenemisega esinev töötus. Tsükklilise töötuse korral on tegelik töötus suurem loomulikust töötuse määrast.
Tööhõivemäär – on protsentides väljendatud suhte määr, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus
Tööjõud – on kõik tööealised, töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed.
Tööjõus osalemise määr – on tööjõu hulka kuuluvate protsent tööealisest rahvastikust
Töötuse loomulik määr – on töötuse minimaaalne tase majanduses siirde- ja struktuurse töötuse esinemise tõttu.
Töötusemäär – U- on protsentides väljendatav suhtemäär, mis saadakse töötute arvu jagamisel tööjõu arvuga. U=(töötud/tööjõud)*100