Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majapidamise sissetulekud kasvasid ...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1
550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida:
Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava
d. Seos tarbimiskulutuste ja elanikkonna arvukuse vahel e. Kõik vastused õiged 10. Rahvamajanduse arvepdamise süsteemis kuulub investeeringu mõiste alla: a. Iga obligatsiooni ostmine b. Iga säilitatud tulu, mis ei säästeta c. Iga aktsia ost d. Kõik varasemad vastused valed e. Vastused a, b, c 11. Kui käsutatav tulu (DI) väheneb, siis muude võrdsete tingimuste korral: a. Kasvavad ka tarbimiskulutused ja säästud b. Tarbimiskulutused kasvavad, säästud vähenevad c. Tarbimiskulutused kahanevad, säästud kasvavad d. Kahanevad nii tarbimiskulutused kui ka säästud e. Kõik vale 12. Kui käsutatava tulu maht riigis suureneb, siis: a. Keskmine kalduvus säästmisele ja tarbimisele kasvab b. Keskmine kalduvus tarbimisele suureneb, säästmisele langeb c. Keskmine kalduvus tarbimisele langeb, säästmisele kasvab d. Keskmine kalduvus tarbimisele ja säästmisele langeb
28) Kulude ja tulude ringkäik joonis: 29) Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 30) Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + väljas tulnud tulu. Mõõdab antud riigi majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. (kodanikud ja ettevõtted) 31) Kulutuste lähenemisviis ehk tarbimise lähenemisviis : a. Tarbimiskulutused - (C) on kõik aasta jooksul toodetud kaupadele ja teenustele kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused b. Investeerimiskulutused - (I) on tootmisprotsessis pikema aja jooksul kasutatavatele püsikaupadele tehtud kulutused. c. Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud: d. Netoeksport (X - M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit.
SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9
suurendab avaliku sektori kulutusi Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b
Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: a. nõudlus on täielikult elastne vale b. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine vale c. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine d. mõlemad on ühikelastsed e. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : a. sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks b. säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse c. tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust d. investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: a. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises vale b. Tööjõu asendamine masinatega c. Palgataseme muutus d. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse vale Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a. tarbimiskulutused võrduvad säästuga b
c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad c. õiged ainult a) ja c) d. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb e. kõik vastused õiged Küsimus 19 3 Maksude suurenemine, ceteris paribus : Vali üks: a. suurendab multiplikaatorieffekti b. suurendab tarbimiskulutusi c. vähendab multiplikaatorieffekti d. suurendab avaliku sektori kulutusi Küsimus 20 3 Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: Vali üks: a
kommertspankade kohustuslike ja muude reservide hoidmine kommertspankadele laenu andmine pankadevaheliste arvelduste teostamine riikliku raha ja panganduspoliitika teostamine valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige
C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on
(25 punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige vastus) 1. Kui kõrghariduse omandamisest saadav kasu ühiskonnale on suurem, kui inimeste isiklik kasu, a) tuleks kõrghariduse omandamist rangelt reguleerida, b) tuleks kõrghariduse omandamist maksustada c) tuleks kõrghariduse omandamine positiivse välismõju d) Kõrghariduse saanud inimeste arv tulevikus ei muutu 2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi;
k2.kontrolltöö 6.variant I osa- valikvasused 1. Tarbimise piirkalduvus (MPC) a) väheneb, kui säästmise piirkalduvus (MPS) väheneb b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi
B. pereliikmete vanusest; C. rahapakkumise tempo juurdekasvust, D. rahvatulu tasemest; E. käsutatava tulu (DI) tasemest ANSWER: E 8. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: A. tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos; B. investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos; C. säästmise ja tarbimismäära seos D. investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos E. kõik valed ANSWER: B 9. Kui käsutatav tulu(DI) väheneb, siis muude võrdsete tingimuste korral: A. kasvavad ka tarbimiskulutused ja säästud; B. tarbimiskulutused kasvavad, säästud vähenevad; C. tarbimiskulutused kahanevad, säästud kasvavad; D. kahanevad nii tarbimiskulutused kui ka säästud; E. Kõik valed ANSWER: D 10. Kui käsutatava tulu maht riigis suureneb, siis: A. keskmine kalduvus säästmisele ja tarbimisele kasvab; B. keskmine kalduvus tarbimisele suureneb, säästmisele langeb C. keskmine kalduvus tarbimisele langeb, säästmisele kasvab; D. keskmine kalduvus tarbimisele ja säästmisele langeb; E
Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud · Vale,kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad neto-erainvesteeringud Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi Kogutulutuste neli komponenti on- tarbimiskulutused,koguinvesteeringud,avaliku sektori kulutused,netoeksport. Maksud ja säästud kujutvad endast väljavoogu tuluvoost. Kasutatav tulu võrdub a) Isiklik tulu netomaksud b) Tarbimis kulutused + säästud Kogus,mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab
d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe 19. Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab a. * kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet b. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel 20. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350'000le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? a. 15000 b. * 35000 c. 50000 d. 75000 21. Maailmaturul tõusis ootamatult metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub paremale b. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas c. * pakkumiskõver nihkub vasakule d
Question 49 (1 point) Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete investeeringute lisamist? a. nihkub kohale a b. nihkub kohale b c. nihkub kohale c d. jääb endisele kohale C1, kuna autonoomsed investeeringud tarbimist ei mõjuta Question 50 (1 point) Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. *säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine b. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine Question 51 (1 point) Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. ohtlik piirkond
o Lõpptoodang on toodang, mida saab kasutada lõpptarbimiseks või ekspordiks. · Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit: o Tarbimise ehk kulutuste meetodit; Tarbimise ehk kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponendid on tarbimiskulutused, investeerimiskulutused, avaliku sektori kulutused ja netoeksport SKP = C + I + G + (X M) 1) Eratarbimiskulutused ehk majapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele C (consumption). Siia lisatakse omatoodetud kaupade väärtus, mille puhul on arvestatud analoogsete kaupade turuväärtust või tehtud kulutusi. 2) Eraettevõtete investeeringud I (investments), mis jagunevad
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
- mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk tootlikkus Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus
nominaalne deflaator SKPreaalne 100% X - eksport M import nominaalne_SKP I investeerimiskulutused Reaalne_SKP SKP_deflaator C - tarbimiskulutused NDP = NNP NNP rahvuslik koguprodukt Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) D perioodi amortisatsioon NDP = SKP D NDP = C (I D) + G + (X M) NNP = GNP D Kui kõik oleksid hõivatud, oleksime võimelised tootma: ´ toodang tunnid töötajaid
Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M).
Complete kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure Complete - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel Mark 1.0 out of 1.0 sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M)
nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d. nihkub asendisse a 69. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine b. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine c. Keynesi suguvõsa matusekohta USA-s d. säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine 70
· Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastuse...
tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele. · Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule,
11. Graafikult 1. Kui suur on tasakaalu sissetulek? 750 2. Kui suur on autonoomne säästmine S0? -150 3. Kui suur on marginaalne tarbimisparameeter c? c = MPC = C / Qd C = C Autonoomne kulutamine c = 600 / 750 = 0,8 4. Kui suur on kulumultiplikaator? KSP= 1 / (1-c) 1/(1-0,8)=5 5. Millise joonisel toodud sissetulekutaseme arvväärtuse juures on võimalik säästmine? 950 12.Möödunud aastal olid härra Kase tulud 500'000 krooni ja tarbimiskulutused 450'000 krooni. Käesoleval aastal kahanesid tema sissetulekud 200'000-le kroonile. Eeldame, et tema säästmise piirkalduvus ei muutunud. Kui suured on hr. Kase tarbimiskulutused käesoleval aastal? Esimese aasta MPC = 450 000 / 500 000 = 0,9 (kulutas ära 90% rahast) Teise aasta MPC = 200 000 * 0,9 = 180 000 ( 90% 200 000st on 180 000) 13.Kui Mardi igakuine sissetulek suureneb 12000-lt 14000-le ja selle tulemusena
lihtsam kasutada (likviidsus ja tehingukulud on pöördseoses) 4.Avatud majandus Selliselt võib avatud majanduse kogutoodangu Y jagada neljaks allosaks: 1. Cd kodumaiste hüviste (toodete ja teenuste) tarbimine 2. Id kodumaiste kaupade investeerimine 3. Gd kodumaiste toodete ja teenuste ostud (kodumaise) avaliku sektori poolt 4. X kodumaiste hüviste eksport (väljavedu) Y =C d + I d +G d + X C=C d +C f kodumaised tarbimiskulutused kokku koosnevad kulutustest kodumaistele Cd ja välismaistele Cf hüvistele. Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta. Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( ) P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind
Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema ja vältel. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku
graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul.
Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKPkulutuste lähenemisviis: Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema ja vältel. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku
graafiline kirjeldus. pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist. defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus. Engeli kõver- Mikromajandusteooriast on teada Engeli kõverad, mis kirjeldavad erinevate kaupade tarbimiskulutuste (Y) ja sissetulekute (X) vahelisi seoseid. Tavakaupade puhul reeglina sissetulekute kasvades tarbimiskulutused kasvavad (ceteris paribus-muude tingimuste samaks jäädes) ning lähenevad teatud maksimaalsele tarbimistasemele. Luksuskaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades jäädagi kasvama ning väheväärtuslike kaupade korral võib tarbimine sissetulekute kasvades väheneda. oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson üks väheseid ostjaid turul.
AS Aggregate supply Совокупное предложение Kogupakkumine ATC Average total cost Средние общие затраты Keskmine kogukulu AVC Average variable cost Средние переменные Keskmine muutuvkulu затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused c Marginal propensity to Средняя склонность к Tarbinise piirkalduvus consume потреблению CPI(THI) Consumer Price Index Индекс потребительских Tarbijahinnaindeks цен D Deposits Сбережения Hoiused D Demand Спрос Nõudlus
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Answer: 7000 Feedback MPC = 1 MPS; MPC = C / Y 1 Question 3 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expen...
kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nende hinnad on madalad. 16. Vaesuse puhul ületavad väljaminekud sissetulekuid. 17. Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis 18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades
c. valikküsitlust d. eksperthinnanguid 11. Investeerimise piirefektiivsuse alusel a. hinnatakse ehitatava objekti maatüki piiride suurust e. kas objekt mahub sinna või mitte b. leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust e. ei leita mitte midagi 12. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas”
d. väheneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas 45. Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab a. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet b. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel 46. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. 75000 47. Milline nendest vastusest iseloomustaks elastset nõudlust? a. nõudlus kummist ja kautšukist valmistatud elastse kauba järele b. situatsioon, kus ostja ei tea ise, millist kaupa ta soovib c
fikseeritud Esitatud võrrand sätestab, et kogutoodangu pakkumine võrdub selle nõudlusega, mis omakorda on tarbimise, investeeringute ja valitsuse (avaliku sektori) kulutuste summa. Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste nõudlus nende pakkumisega Intress, mille määrab ära intressimäär, on laenuvõtja kulu ja samal ajal laenuandja tulu. Esitame rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseostest tavapärasest pisut erineval kujul: Kui lahutada Y-st tarbimiskulutused C ja avaliku sektori ostud G, siis jääb alles teatud summa. See summa on rahvamajanduse sääst ehk lihtsalt (kogu)sääst. Vastavalt eeltoodud võrrandile peab sääst S võrduma investeeringutega I. Taolise (rahvamajanduse) säästu võime selguse huvides lahutada kaheks osaks: · kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja · avaliku sektori (valitsussektori) sääst. S (Y T C )(T G ) I kus (YTC) on erasääst (private saving) ja (TG) avaliku sektori sääst ehk
.....................................................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 LISAD.............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Inimeste tarbimiskulutuste statistika annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas inimesed kasutavad ära oma kuu sissetuleku. Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi toidule, eluasemele, transpordile, vabale ajale, tervishoiule, haridusele, riietusele ja palju muud. Enamasti moodustavad suurima osa kulutused toidule ja eluasemele ning nende maht ajas väga ei muutu kuna tegemist on esmatähtsate tarbekaupadega. Kulutused teistele valdkondadele on aga mõjutatavad erinevatest teguritest ja antud töös uuritaksegi seda, millised tegurid mõjutavad ühte tarbimiskulutuste valdkonda: kulutusi riietele ja jalanõudele.
Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab
30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b. Investeerimiskulutused I (Investment expenditure) on kulutused, mis on tehakse kapitalikaupade/püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid totmisprotsesseis pikema aja vältel. (hooned, varud, seadmed) c
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt Autonoomne e sõltumatu tarbimine- tarbimise minimaalne füsioloogiline tase, mis ei sõltu tarbimise suurusest Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: rikkus, hindade tase, krediidi kättesaadavus ja hind, ootused Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: * suhteliste tulude hüpotees-1 tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimistaseme järgi-demonstratsiooni efekt
Aega kulus 1 tund 21 minutit Punktid 60,0/60,0 Hinne 120,0, maksimaalne: 120,0 (100%) Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis reaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid nominaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv ...
Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid). 29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid) korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse. Varud tähendavad siin nii ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Avaliku sektori kulutused (G): summa, mille eest avalik sektor ostab ressursse või hüviseid. Avaliku sektori kulutuste hulka ei arvestata üldjuhul tulusiirdeid 3
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
liigu muutumisega..kui varud suurenevad siis nõudlus on vähenenud, tehakse kogutoodangu vähendamist, mis toob endaga kaasa tööhõive vähendamise ehk töötajate koondamise. Kui varud näitavad väehndamist siis on see esimene märk sellest, et nõudlus on suurenud või suurenemas, on aeg kogutoodangut suurendada, seega ka suureneb tööhõive. * Kuidas mõjuvad üksikud nõudlust kujundavad elemendid? kuidas nad kujunevad. Kuidas kujuneb tarbimine, tarbimiskulutused. Tarbimine koosneb kahest osast-autonoomsest tarbimisest, millest inimene ei saa hoiduda, kulutused on alati olemas. Teine osa on indutseeritud tarbimine, mis on seotud tarbimiskalduvusega- tähendab seda, kui suure osa lisanduvast tulust otsustab tarbija kulutada oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmise piirkalduvus pluss tarbimise piirkalduvus annavad alati tulemuseks 1. Kui tulusid ei ole või tulud on väiksemad, kui tarbimise mah,t siis säästa pole võimalik, tarbitakse vanasid varusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
