Paleoliitiline kunst

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  
• Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  
• Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  
• Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  
• Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
  

• Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:
  

• Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  
• Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  
• Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  
• Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  
• Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
  
• Totemism – usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
  
• Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  

• Mõnikord on kujutatud ka linde
  
• Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  
• Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  
• Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  
• Tegu on lihtsalt värvimänguga
  
• Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga
  
• Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
  

• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  
• Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne
  
• Puudusid roheline ja sinine värv
  
• Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim
  
• Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  
• Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  
• Esimene teadaolev koopamaali leiukoht – Altamira koobas Püreneedes, 1879.a
  
• Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  
• Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  
• Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  
• Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  
• Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
  

• 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  
• Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  
• Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  
• Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  
• Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  
• 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  
• See on praegu teadaolevaist suurim
  
• Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  
• Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  
• Nende vanus on üle 30 000 aasta
  
• Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
  

• 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
  
• Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
  
• Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
  
• Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
  
• Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
  

• Näo osa on täiesti väljatöötamata
  
• Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
  
• Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
  
• Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena
  

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

• Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt)
  
• Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist
  
• Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos
  
• Neoliitikum –kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni
  
• Vask → pronks → raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
  
• Tänapäeval kestab rauaaeg
  
• Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
  
• Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )
  

• Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest – Jeeriku asula
  
• Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
  
• Esialgu elas seal u. 2000 elanikku
  
• Majad olid valmistatud toortellistest
  
• Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega
  
• Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks
  
• Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega
  
• Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile
  

• Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hǔyǔkist
  
• Catal Hǔyǔk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
  
• Majad olid toortellistest, aga ka puidust
  
• Puudusid tänavad
  
• Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt
  
• Linna ümbritses kaitsemüür
  
• Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale – esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid :
  

• Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan – linna ülevaade linnulennult
  
• Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed – laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele – mastaism
  

• Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
  
• mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
  
• Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):
  

• Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan
  
• Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
  
• Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi:
  

• Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele
  
• Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
  
• Kõige paremini on säilinud Stonehenge `i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all
  
• Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
  
• Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad
  
• Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva
  
• Dolmen – kivihaud
  
• Menhir – üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata
  
• Mõnikord ääristavad menhirid teesid – Carnaci menhirite allee Bretagne`s
  
• Menhire on püstitatud ka karjamaadele
  
• Megaliitehitisi on kasutanud keldid – druiidide usund
  

• Meso - ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis
  
• Petroglüüfid – kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
  
• Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias
  
• Lihtsustatud ja üldistatud kujundid
  
• Ka inimest kujutati üldistatult
  
• Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras
  
• Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti
  
• 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias
  
• Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad – 10 000-12 000 aastat vanad
  
• Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti
  

• Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr
  
• Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus
  
• Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote
  
• Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst
  
• Tassilist algab sürrealistlik kunst
  

• Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
  
• Õpitakse valmistama kangast – ilmuvad riided
  
• Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke
  
• Ilmuvad savinõud – keraamika
  
• Tekib ornament – savinõude kaunistamine
  
• Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
  
• Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika
  

Vana-Egiptuse haudeehitised

• Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja
  
• Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund
  
• Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
  
• Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud
  
• Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid
  

• Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
  
• Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad
  
• Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid
  
• Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal
  
• Vana Riik algab püramiidide ehitamisega
  
• Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi
  
• Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal
  
• Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal
  
• Teine püramiidide väli asub Gizas
  
• Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
  
• Giza suured püramiidid:
  

• Üks Herodotose „Historia“ peatükke on pühendatud püramiididele
  
• Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
  
• Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi
  
• Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt
  
• Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega
  
• Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega
  
• Sissepääsu varjati ja valvati
  
• Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks
  
• Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:
  

• Kokku on leitud 110 püramiidi
  
• Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha –> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde
  

• Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
  
• Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus
  
• Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua
  
• Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud
  
• Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega
  
• Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal
  

IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

• Ben-ben monumendid – kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid – üks 4nurkne kiviplokk
  
• Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid
  
• Egiptuses oli u. 700 jumalat
  
• Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked
  
• Templite kätte kogunesid suured varandused
  
• Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
  
• Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel
  
• Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
  
• Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
  
• Samba osad:
  

• Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
  
• Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega
  
• Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat
  
• Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast
  
• Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
  
• Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid)
  
• Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
  
• Templit ümbritses tugev kaitsemüür
  
• Püloon – sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud
  
• Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
  
• Püloonid, sambad ja müürid värviküllased
  
• Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül
  
• Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid – ainult preestritele
  
• Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 – 20 m
  

• Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
  
• Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis
  
• Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks
  
• Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette
  
• Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse
  
• Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel Deir el-Bahris
  
• Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale
  
• Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta
  

• Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega
  
• Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
  
• Kanali trass algas Niiluse deltast → Suessi maakitsus → Punane meri
  

• Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale – surnu hinge asupaik
  
• Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest , mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud
  
• Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
  

• Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid
  
• Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
  
• Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
  
• Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
  
• Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
  
• Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist)
  
• Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis
  
• Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile
  
• Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
  
• Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist
  
• Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid
  

• Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr
  
• Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
  
• Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
  
• On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
  
• Narmer võis olla Menese vanem nimi
  

• Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees
  
• Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu
  
• Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised
  
• Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr
  
• Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid
  
• Praegu on Suur Sfinks restaureeritud
  

• Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure
  
• Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid
  
• Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas
  
• On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure
  
• Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika
  
• Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid
  
• Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju
  
• Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
  
• Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena
  

• Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest
  
• Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse
  
• Loomingulist vabadust ei olnud
  

• 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid
  
• Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud
  
• Kujusid on leitud ka Teeba juurest
  
• Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi
  
• Animalistika – loomade kujutamine kunstis
  
• Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed
  
• Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.
  

• Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr
  
• Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud
  
• Kujutati ka loomi ja linde
  
• Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned
  
• Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika
  
• Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr
  

V Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst

• Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul
  
• See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat
  
• Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks
  
• Amoni templite rikkus ja mõju ohustasid vaarao võimu -> Aton (kiirgav päikeseketas) ainujumalaks (polüteism -> monoteism )
  
• Amarna e Ahet-Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn (varem Teeba)
  
• Templites puudusid hämarad ruumid, koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid
  
• Tuntumad kunstiteosed on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
  
• Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest
  
• Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton
  
• Ehnaton on Egiptuse ajaloo suurim reformaator
  
• Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse – esimene monoteistlik kultus maailmas
  
• Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed
  
• Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid
  
• Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased
  
• Ehnatonist säilinud mitu u. 4m kõrgust liivakivist kuju (lõtv, pehme, haiglaslik)
  
• Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal
  
• Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi
  
• Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud
  
• 3 kirstu, sisemine kullast, kuldmask, suur kivisarkofaag, eemaldatud siseelundid loomapäistes urnides
  
• Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati
  
• Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili
  
• Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine