Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski (24)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Paleoliitiline kunst


    • Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
    • Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
    • Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
    • Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
    • Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
    • Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
    • Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud

    • Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
    • Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:

    mammutid
    piisonid
    põhjapõdrad jne
    • Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
    • Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
    • Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
    • Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
    • Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
    • Totemism – usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
    • Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)

    • Mõnikord on kujutatud ka linde
    • Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
    • Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
    • Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
    • Tegu on lihtsalt värvimänguga
    • Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga
    • Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga

    • Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
    • Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne
    • Puudusid roheline ja sinine värv
    • Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim
    • Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
    • Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
    • Esimene teadaolev koopamaali leiukohtAltamira koobas Püreneedes, 1879.a
    • Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
    • Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
    • Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
    • Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
    • Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas

    • 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
    • Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
    • Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
    • Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
    • Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
    • 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
    • See on praegu teadaolevaist suurim
    • Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
    • Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
    • Nende vanus on üle 30 000 aasta
    • Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud

    • 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
    • Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
    • Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
    • Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
    • Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:

    paks
    suurte rindadega
    punnis kõhuga (ilmselt rase )
    • Näo osa on täiesti väljatöötamata
    • Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
    • Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
    • Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena

  • Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst


    • Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt)
    • Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist
    • Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos
    • Neoliitikum –kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni
    • Vask → pronks → raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
    • Tänapäeval kestab rauaaeg
    • Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
    • Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )

    • Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest – Jeeriku asula
    • Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
    • Esialgu elas seal u. 2000 elanikku
    • Majad olid valmistatud toortellistest
    • Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega
    • Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks
    • Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega
    • Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile

    • Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hǔyǔkist
    • Catal Hǔyǔk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
    • Majad olid toortellistest, aga ka puidust
    • Puudusid tänavad
    • Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt
    • Linna ümbritses kaitsemüür
    • Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale – esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid :

    väikesed
    jäävad alla esiaja
    koopamaalidele
    lihtsustatud kujutised
    • Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan – linna ülevaade linnulennult
    • Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed – laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele – mastaism

    • Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
    • mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
    • Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):

    templid
    hauakambrid
    • Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan
    • Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
    • Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi:

    kromlehh
    dolmen
    menhir
    • Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele
    • Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
    • Kõige paremini on säilinud Stonehenge `i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all
    • Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
    • Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad
    • Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva
    • Dolmen – kivihaud
    • Menhir – üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata
    • Mõnikord ääristavad menhirid teesid – Carnaci menhirite allee Bretagne`s
    • Menhire on püstitatud ka karjamaadele
    • Megaliitehitisi on kasutanud keldid – druiidide usund

    • Meso - ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis
    • Petroglüüfid – kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
    • Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias
    • Lihtsustatud ja üldistatud kujundid
    • Ka inimest kujutati üldistatult
    • Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras
    • Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti
    • 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias
    • Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad – 10 000-12 000 aastat vanad
    • Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti

    • Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr
    • Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus
    • Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote
    • Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst
    • Tassilist algab sürrealistlik kunst

    • Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
    • Õpitakse valmistama kangastilmuvad riided
    • Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke
    • Ilmuvad savinõud – keraamika
    • Tekib ornament – savinõude kaunistamine
    • Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
    • Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika

  • Vana-Egiptuse haudeehitised


    • Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja
    • Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund
    • Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
    • Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud
    • Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid

    • Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
    • Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad
    • Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid
    • Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal
    • Vana Riik algab püramiidide ehitamisega
    • Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi
    • Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal
    • Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal
    • Teine püramiidide väli asub Gizas
    • Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
    • Giza suured püramiidid:

    Cheopsi püramiid 146 m –
    praegu 137 m
    Chephreni püramiid 142 m
    Mykerinose püramiid
    • Üks Herodotose „Historia“ peatükke on pühendatud püramiididele
    • Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
    • Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi
    • Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt
    • Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega
    • Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega
    • Sissepääsu varjati ja valvati
    • Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks
    • Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:

    ei olnud turvalised
    suured ehitustööd kurnasid
    rahvast
    majanduslikud põhjused
    • Kokku on leitud 110 püramiidi
    • Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha –> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde

    • Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
    • Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus
    • Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua
    • Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud
    • Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega
    • Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal

    IV Uue
    riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst


    • Ben-ben monumendid – kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid – üks 4nurkne kiviplokk
    • Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid
    • Egiptuses oli u. 700 jumalat
    • Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked
    • Templite kätte kogunesid suured varandused
    • Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
    • Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel
    • Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
    • Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
    • Samba osad:

    baas
    tüves
    kapiteel
    • Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
    • Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega
    • Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat
    • Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast
    • Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
    • Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid)
    • Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
    • Templit ümbritses tugev kaitsemüür
    • Püloon – sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud
    • Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
    • Püloonid, sambad ja müürid värviküllased
    • Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül
    • Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid – ainult preestritele
    • Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 – 20 m

    • Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
    • Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis
    • Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks
    • Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette
    • Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse
    • Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel Deir el-Bahris
    • Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale
    • Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta

    • Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega
    • Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
    • Kanali trass algas Niiluse deltast → Suessi maakitsus → Punane meri

    • Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale – surnu hinge asupaik
    • Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest , mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud
    • Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses

    • Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid
    • Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
    • Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
    • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
    • Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
    • Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist)
    • Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis
    • Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile
    • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
    • Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist
    • Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid

    • Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr
    • Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
    • Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
    • On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
    • Narmer võis olla Menese vanem nimi

    • Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees
    • Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu
    • Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised
    • Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr
    • Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid
    • Praegu on Suur Sfinks restaureeritud

    • Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure
    • Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid
    • Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas
    • On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure
    • Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika
    • Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid
    • Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju
    • Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
    • Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena

    • Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest
    • Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse
    • Loomingulist vabadust ei olnud

    • 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid
    • Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud
    • Kujusid on leitud ka Teeba juurest
    • Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi
    • Animalistika – loomade kujutamine kunstis
    • Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed
    • Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.

    • Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr
    • Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud
    • Kujutati ka loomi ja linde
    • Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned
    • Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika
    • Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr

    V Amarna
    (Ehnatoni) ajastu kunst


    • Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul
    • See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat
    • Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks
    • Amoni templite rikkus ja mõju ohustasid vaarao võimu -> Aton (kiirgav päikeseketas) ainujumalaks (polüteism -> monoteism )
    • Amarna e Ahet-Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn (varem Teeba)
    • Templites puudusid hämarad ruumid, koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid
    • Tuntumad kunstiteosed on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
    • Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest
    • Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton
    • Ehnaton on Egiptuse ajaloo suurim reformaator
    • Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse – esimene monoteistlik kultus maailmas
    • Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed
    • Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid
    • Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased
    • Ehnatonist säilinud mitu u. 4m kõrgust liivakivist kuju (lõtv, pehme, haiglaslik)
    • Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal
    • Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi
    • Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud
    • 3 kirstu, sisemine kullast, kuldmask, suur kivisarkofaag, eemaldatud siseelundid loomapäistes urnides
    • Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati
    • Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili
    • Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde

    VI Mesopotaamia
    kunst


    • Mesopotaamia – jõgedevaheline maa
    • Asus Eufrati ja Tigrise vahel
    • Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak
    • Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur
    • Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus
    • Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga
    • Sumeri- akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr
    • 1800.a eKr sumeri rahvus kaob – seguneb akadlastega

    • Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a)
    • Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias
    • Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagaš
    • Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega
    • Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga
    • Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
    • Tsikuraattorntempel , üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
    • Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud
    • Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem
    • Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
    • Hauakambreid ei ehitatud – hauatagust elu ei usutud
    • Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha
    • Ei tuntud hästi anatoomiat – ebaloomulikud kehaosad
    • Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid
    • 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur
    • Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
    • Pole kindel, et see just Sargon I portree on
    • Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagaši linna valitseja Gudea – u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
    • Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe
    • Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega – allkiri
    • Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne
    • 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega
    • sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse
    • Keel sarnaned soome- ugri keeltega

    • Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
    • Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks
    • Akadlaste suurim linnriik oli Babylon
    • Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
    • Praegu on see liiva alla mattunud
    • Mesopotaamias oli kaks suurriiki:

    Vana-Babüloonia u.
    1800-1500.a eKr
    Uus-Babüloonia 625-539.a
    eKr
    • Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid
    • Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees
    • Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)

    • Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr
    • Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur , sellest nende nimetus
    • Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias
    • Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
    • On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe
    • Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud
    • Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis
    • Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
    • Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
    • Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
    • Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km
    • Kujutati sõda ja lõvijahti
    • Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat
    • Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives
    • 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule
    • Uus pealinn oli suurem kui Assur
    • Assurbanipal – üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid
    • Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu
    • Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud
    • Reljeefid matkivad ümarskulptuure – kõrgreljeef
    • Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid – müütilised olendid kaitseks vaenlase eest
    • 7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu
    • Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased

    • Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon
    • Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga
    • Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga
    • Müüril mahtusid kõrvuti sõitma kaks sõjarakendit
    • Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna Ištari värav
    • Ištari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini
    • Ištari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid
    • Ištari väraval oli üle 600 reljeefi
    • Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis – Semiramise rippaiad
    • See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik
    • Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid – niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad
    • Kuningalossi juures asus ka peatempel – Marduki tempel
    • Marduki templi juures oli ka tsikuraat – Piibli Paabeli torn


    VII Egeuse kultuur ja kunst


    • Egeuse meri on Kreeka ja Väike- Aasia vaheline Vahemere sopistus
    • Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur – egeuse kultuur
    • Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta -Mükeene kultuuriks , kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel
    • Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur
    • Minos – Kreeta saare kuningate tiitel
    • Peloponnesos – „Pelopsi saar“, Pelops oli üks Kreeka kuningas
    • Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans
    • Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
    • Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele – Trooja linna leidmisele
    • Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks
    • Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja
    • Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr
    • Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna
    • Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt

    • Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse:

    Varane ajastu –
    kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr
    Keskmine ajastu – tekib
    kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr
    u. 1600.a eKr toimus Thera
    saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks
    ning Kreeta käis alla
    Hiline ajastu – keskused mandril : Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr
    • Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased
    • Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele
    • Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased -ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad

    • Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse
    • Suurim neist on Knossose palee Kreetal
    • Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid
    • Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline
    • Lossi keskel asus suur siseõu
    • Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür
    • Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud
    • Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina
    • Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
    • Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad – sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand
    • Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi ( Phaistos )
    • Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega
    • Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud
    • Temaatika on üllatavalt rahumeelne , sõda ei kujutata üldse
    • Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi
    • On kujutatud ka mingit härjamängu – ilmselt oli härg püha loom

    • Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd
    • Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust
    • Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:

    varasem –
    Kamares-keraamika
    hilisem – paleekeraamika
    • Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus
    • Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
    • Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
    • Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused

    • Kreeta saarel kasutati ka kirja:

    hieroglüüfkiri
    lineaarkiri A
    lineaarkiri B
    • Kaks viimast on üles ehitatud silpidele
    • Dešifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes
    • Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles

    • Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam
    • On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud
    • Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid
    • Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske
    • Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks
    • Kükloobid – ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias

    • Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur : Mükeene lossi lõvivärav
    • Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge

    • Teine suurem loss mandril on Tiryns
    • Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu
    • Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest
    • Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina
    • Pseudokuplid – püstitatud ilma sidevahendita
    • Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid
    • „Agamemnoni kuldmask“ Mükeenest
    • Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga
    • Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron
    • Megaron – suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides
    • Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni


    VIII Kreeka ehituskunsti
    iseloomustus


    • Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
    • Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks
    • Vana-Kreekas rajati palju templeid
    • Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal , siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
    • Profaanarhitektuur – ühiskondlike hoonete ehitamine
    • On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre – militaararhitektuur

    • Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
    • Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis
    • Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
    • Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
    • Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
    • Ka kreeka templeid toestasid sambad
    • Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
    • Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi:

    dooria
    joonia
    korintose
    • Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks
    • Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
    • Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud
    • Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr

    • Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem
    • Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub
    • Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
    • Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod – kannelüürid
    • Kapiteel koosneb kahest plaadist
    • Samba keskosas on väike paisutus – entaas
    • Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
    • Joonia ja korintose sambad on baasiga
    • Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena
    • Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24)
    • Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega
    • Voluudid – kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil
    • Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
    • Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga
    • Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed
    • Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid – dooria samba erivormid

    • Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi
    • Order – täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
    • Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu
    • Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed
    • Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
    • Seest olid templid valgustamata
    • Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud
    • Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid
    • Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist
    • Templitüüpe oli umbes kümmekond
    • Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia
    • Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal
    • Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline
    • Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga
    • Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus
    • Erandiks on hilisem templitüüp rotund
    • Rotund – ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
    • Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus
    • Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer
    • Peripteer – ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida
    • Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – dipteer
    • Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
    • Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) – seal asus jumalakuju
    • Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba – friis
    • Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud


    IX Kreeka ehitusmälestised


    • Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud
    • Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid
    • Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
    • Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit
    • Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim
    • Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias
    • Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast
    • Varaseid joonia stiilis templeid ei ole üldse säilinud

    • Joonia stiilis oli ehitatud Artemise tempel Efesoses
    • Efesose linn asus Väike-Aasia edelarannikul
    • See tempel ehitati dipteerina, ehitustööd kestsid üle 100 aasta
    • Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega
    • Templi mõõdud olid 110×55 m
    • Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged
    • Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks
    • Kuid tempel ei püsinud kaua
    • Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada
    • Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse
    • Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias
    • Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr

    • Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni
    • Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile
    • Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr
    • See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt – Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik
    • 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid
    • Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles
    • Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris
    • Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel
    • Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase
    • Parthenon – „neitsilik ruum“
    • Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal
    • Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m
    • Sambad olid u. 10 m kõrged
    • Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis – välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis
    • Põhjused olid poliitilised
    • 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda
    • Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
    • Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs – propüleed
    • Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud
    • Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi
    • Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel
    • Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
    • Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses –Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks
    • Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud
    • Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
    • Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest
    • Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
    • Omapäraks on nn karüatiidide koda
    • Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad
    • Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante
    • Atlandid – poolalasti meesterahva kujulised sambad

    • Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
    • Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks
    • Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta
    • Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid
    • Paestum e. Poseidonia – vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses
    • Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri
    • Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks
    • Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga

    • Omapärasteks ehitisteks olid monumendid
    • Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised
    • Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele
    • Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis
    • Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde
    • Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas
    • Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel
    • Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime – tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul
    • Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn
    • Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos
    • Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt
    • Alustas kiiresti haudehitise ehitamist
    • Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk
    • Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks
    • See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri

    • Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel
    • Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
    • Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
    • Näitekunsti sünnikoht on Ateena
    • Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest
    • Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale
    • Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud
    • Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid , olid nad kodanike kasvatamise vahendiks
    • Ateena suurim teater asus akropoli jalamil – Dionysose teater (u. 20 000 kohta)
    • Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi
    • Kreeka teater koosnes kolmest osast:

    teatron – mäenõlval
  • Vasakule Paremale
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #1 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #2 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #3 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #4 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #5 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #6 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #7 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #8 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #9 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #10 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #11 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #12 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #13 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #14 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #15 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #16 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #17 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #18 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #19 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #20 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #21 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #22 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #23 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #24 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #25 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #26 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #27 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #28 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #29 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #30 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #31 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #32 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #33 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #34 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #35 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #36 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #37 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #38 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #39 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #40 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #41 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #42 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #43 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #44 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #45 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #46 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #47 Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 580 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor saalu Õppematerjali autor
    Paleoliitiline kunst, Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst, IIIVana-Egiptuse haudeehitised, Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst, Mesopotaamia kunst, Egeuse kultuur ja kunst, Kreeka ehituskunsti iseloomustus, Kreeka ehitusmälestised, Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul, Kreeka maal ja tarbekunst, Hellenistlik kunst, Rooma arhitektuuri süsteem, Rooma ehitusmälestised, Rooma skulptuur, Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    doc

    Kreeka kunst

    Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    18
    doc

    Kunstiajalugu 10 kl

    moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö ­ jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    12
    pdf

    Kunstiajalugu

    KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    25
    docx

    Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

    sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism ­ tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism ­ jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon ­ muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine ­ parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil ­ teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia ­ kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia ­ kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest ­ kujutatakse mittekütitavaid loomi)

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Arhailine ajajärk

    Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Konspekt

    KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg ­ 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    27
    doc

    Kunsti arvestus

    · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    6
    wps

    Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

    Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne. Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud Kujutati ka loomi ja linde Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist ­ Meduni Haned Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (24)

    kraskagm profiilipilt
    kraskagm: oleks võinud üle liigsed tühjad read ning ebaoluline ära jätta, muidu oli suht hea
    19:00 26-03-2009
    tiuxy profiilipilt
    tiuxy: Minule meeldis, sain pm kõik vajaliku kätte, natuke pidin ise ka vaeva nägema
    16:21 11-12-2008
    Devilboy333 profiilipilt
    Devilboy333: Võiks olla muidu kõik aga, mina sain enamus kätte ikkagi. ;)
    14:14 04-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun