"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski (24)

Paleoliitiline kunst

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  
• Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  
• Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  
• Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  
• Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
  

• Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:
  

• Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  
• Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  
• Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  
• Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  
• Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
  
• Totemism – usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks
  
• Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  

• Mõnikord on kujutatud ka linde
  
• Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  
• Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  
• Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  
• Tegu on lihtsalt värvimänguga
  
• Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga
  
• Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
  

• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  
• Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne
  
• Puudusid roheline ja sinine värv
  
• Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim
  
• Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  
• Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  
• Esimene teadaolev koopamaali leiukoht – Altamira koobas Püreneedes, 1879.a
  
• Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  
• Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  
• Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  
• Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  
• Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
  

• 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  
• Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  
• Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  
• Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  
• Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  
• 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  
• See on praegu teadaolevaist suurim
  
• Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  
• Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  
• Nende vanus on üle 30 000 aasta
  
• Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
  

• 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
  
• Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
  
• Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
  
• Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks
  
• Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
  

• Näo osa on täiesti väljatöötamata
  
• Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
  
• Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
  
• Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena
  

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst

• Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt)
  
• Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist
  
• Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos
  
• Neoliitikum –kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni
  
• Vask → pronks → raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias)
  
• Tänapäeval kestab rauaaeg
  
• Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
  
• Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )
  

• Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest – Jeeriku asula
  
• Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr
  
• Esialgu elas seal u. 2000 elanikku
  
• Majad olid valmistatud toortellistest
  
• Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega
  
• Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks
  
• Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega
  
• Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile
  

• Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hǔyǔkist
  
• Catal Hǔyǔk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr
  
• Majad olid toortellistest, aga ka puidust
  
• Puudusid tänavad
  
• Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt
  
• Linna ümbritses kaitsemüür
  
• Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale – esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid :
  

• Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan – linna ülevaade linnulennult
  
• Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed – laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele – mastaism
  

• Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks
  
• mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine
  
• Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):
  

• Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan
  
• Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr
  
• Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi:
  

• Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele
  
• Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
  
• Kõige paremini on säilinud Stonehenge `i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all
  
• Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr
  
• Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad
  
• Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva
  
• Dolmen – kivihaud
  
• Menhir – üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata
  
• Mõnikord ääristavad menhirid teesid – Carnaci menhirite allee Bretagne`s
  
• Menhire on püstitatud ka karjamaadele
  
• Megaliitehitisi on kasutanud keldid – druiidide usund
  

• Meso - ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis
  
• Petroglüüfid – kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
  
• Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias
  
• Lihtsustatud ja üldistatud kujundid
  
• Ka inimest kujutati üldistatult
  
• Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras
  
• Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti
  
• 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias
  
• Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad – 10 000-12 000 aastat vanad
  
• Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti
  

• Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr
  
• Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus
  
• Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote
  
• Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst
  
• Tassilist algab sürrealistlik kunst
  

• Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis
  
• Õpitakse valmistama kangast – ilmuvad riided
  
• Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke
  
• Ilmuvad savinõud – keraamika
  
• Tekib ornament – savinõude kaunistamine
  
• Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
  
• Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika
  

Vana-Egiptuse haudeehitised

• Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja
  
• Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund
  
• Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest
  
• Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud
  
• Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid
  

• Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
  
• Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad
  
• Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid
  
• Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal
  
• Vana Riik algab püramiidide ehitamisega
  
• Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi
  
• Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal
  
• Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal
  
• Teine püramiidide väli asub Gizas
  
• Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)
  
• Giza suured püramiidid:
  

• Üks Herodotose „Historia“ peatükke on pühendatud püramiididele
  
• Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
  
• Ehitajatele maksti tasu ja anti vajadusel kirurgilist arstiabi
  
• Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt
  
• Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega
  
• Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega
  
• Sissepääsu varjati ja valvati
  
• Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks
  
• Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:
  

• Kokku on leitud 110 püramiidi
  
• Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha –> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde
  

• Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
  
• Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus
  
• Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua
  
• Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud
  
• Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega
  
• Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal
  

IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

• Ben-ben monumendid – kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid – üks 4nurkne kiviplokk
  
• Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid
  
• Egiptuses oli u. 700 jumalat
  
• Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked
  
• Templite kätte kogunesid suured varandused
  
• Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad
  
• Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel
  
• Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud
  
• Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
  
• Samba osad:
  

• Sambaid eristatakse kapiteelide järgi
  
• Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega
  
• Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat
  
• Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast
  
• Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
  
• Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid)
  
• Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena
  
• Templit ümbritses tugev kaitsemüür
  
• Püloon – sissepääs templisse, selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, mida võisid ääristada sfinkside kujud
  
• Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk
  
• Püloonid, sambad ja müürid värviküllased
  
• Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül
  
• Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid – ainult preestritele
  
• Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 – 20 m
  

• Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid
  
• Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis
  
• Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks
  
• Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette
  
• Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse
  
• Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel Deir el-Bahris
  
• Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale
  
• Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta
  

• Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega
  
• Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
  
• Kanali trass algas Niiluse deltast → Suessi maakitsus → Punane meri
  

• Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale – surnu hinge asupaik
  
• Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest , mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud
  
• Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
  

• Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid
  
• Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
  
• Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
  
• Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos
  
• Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
  
• Valdasid täielikult looduslähedast kujutamist, proportsioonid täiesti loomulikud (raiuti kivitahukast, mitte silindrist)
  
• Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis
  
• Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile
  
• Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
  
• Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist
  
• Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid
  

• Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr
  
• Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
  
• Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
  
• On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
  
• Narmer võis olla Menese vanem nimi
  

• Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees
  
• Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu
  
• Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised
  
• Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr
  
• Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid
  
• Praegu on Suur Sfinks restaureeritud
  

• Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure
  
• Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid
  
• Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas
  
• On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure
  
• Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika
  
• Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid
  
• Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju
  
• Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
  
• Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena
  

• Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest
  
• Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse
  
• Loomingulist vabadust ei olnud
  

• 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid
  
• Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud
  
• Kujusid on leitud ka Teeba juurest
  
• Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi
  
• Animalistika – loomade kujutamine kunstis
  
• Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed
  
• Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.
  

• Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr
  
• Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud
  
• Kujutati ka loomi ja linde
  
• Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned
  
• Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika
  
• Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr
  

V Amarna (Ehnatoni) ajastu kunst

• Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul
  
• See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat
  
• Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks
  
• Amoni templite rikkus ja mõju ohustasid vaarao võimu -> Aton (kiirgav päikeseketas) ainujumalaks (polüteism -> monoteism )
  
• Amarna e Ahet-Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn (varem Teeba)
  
• Templites puudusid hämarad ruumid, koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid
  
• Tuntumad kunstiteosed on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
  
• Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon: reeglistik, kuidas kujutada inimest
  
• Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton
  
• Ehnaton on Egiptuse ajaloo suurim reformaator
  
• Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse – esimene monoteistlik kultus maailmas
  
• Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed
  
• Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid
  
• Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased
  
• Ehnatonist säilinud mitu u. 4m kõrgust liivakivist kuju (lõtv, pehme, haiglaslik)
  
• Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal
  
• Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi
  
• Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud
  
• 3 kirstu, sisemine kullast, kuldmask, suur kivisarkofaag, eemaldatud siseelundid loomapäistes urnides
  
• Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati
  
• Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili
  
• Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde
  

VI Mesopotaamia kunst

• Mesopotaamia – jõgedevaheline maa
  
• Asus Eufrati ja Tigrise vahel
  
• Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak
  
• Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur
  
• Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus
  
• Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga
  
• Sumeri- akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr
  
• 1800.a eKr sumeri rahvus kaob – seguneb akadlastega
  

• Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a)
  
• Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias
  
• Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagaš
  
• Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega
  
• Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga
  
• Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid
  
• Tsikuraat – torntempel , üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge
  
• Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud
  
• Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem
  
• Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
  
• Hauakambreid ei ehitatud – hauatagust elu ei usutud
  
• Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha
  
• Ei tuntud hästi anatoomiat – ebaloomulikud kehaosad
  
• Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid
  
• 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur
  
• Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree
  
• Pole kindel, et see just Sargon I portree on
  
• Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagaši linna valitseja Gudea – u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
  
• Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe
  
• Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega – allkiri
  
• Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne
  
• 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega
  
• sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse
  
• Keel sarnaned soome- ugri keeltega
  

• Akadlased tulid Araabia poolsaarelt
  
• Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks
  
• Akadlaste suurim linnriik oli Babylon
  
• Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule
  
• Praegu on see liiva alla mattunud
  
• Mesopotaamias oli kaks suurriiki:
  

• Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid
  
• Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees
  
• Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
  

• Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr
  
• Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur , sellest nende nimetus
  
• Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias
  
• Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr
  
• On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe
  
• Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud
  
• Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis
  
• Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)
  
• Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses
  
• Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha
  
• Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km
  
• Kujutati sõda ja lõvijahti
  
• Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat
  
• Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives
  
• 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule
  
• Uus pealinn oli suurem kui Assur
  
• Assurbanipal – üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid
  
• Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu
  
• Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud
  
• Reljeefid matkivad ümarskulptuure – kõrgreljeef
  
• Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid – müütilised olendid kaitseks vaenlase eest
  
• 7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu
  
• Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased
  

• Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon
  
• Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga
  
• Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga
  
• Müüril mahtusid kõrvuti sõitma kaks sõjarakendit
  
• Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna Ištari värav
  
• Ištari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini
  
• Ištari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid
  
• Ištari väraval oli üle 600 reljeefi
  
• Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis – Semiramise rippaiad
  
• See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik
  
• Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid – niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad
  
• Kuningalossi juures asus ka peatempel – Marduki tempel
  
• Marduki templi juures oli ka tsikuraat – Piibli Paabeli torn
  

VII Egeuse kultuur ja kunst

• Egeuse meri on Kreeka ja Väike- Aasia vaheline Vahemere sopistus
  
• Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur – egeuse kultuur
  
• Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta -Mükeene kultuuriks , kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel
  
• Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur
  
• Minos – Kreeta saare kuningate tiitel
  
• Peloponnesos – „Pelopsi saar“, Pelops oli üks Kreeka kuningas
  
• Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans
  
• Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
  
• Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele – Trooja linna leidmisele
  
• Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks
  
• Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja
  
• Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr
  
• Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna
  
• Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt
  

• Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse:
  

• Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased
  
• Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele
  
• Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased -ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad
  

• Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse
  
• Suurim neist on Knossose palee Kreetal
  
• Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid
  
• Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline
  
• Lossi keskel asus suur siseõu
  
• Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür
  
• Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud
  
• Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina
  
• Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
  
• Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad – sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand
  
• Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi ( Phaistos )
  
• Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega
  
• Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud
  
• Temaatika on üllatavalt rahumeelne , sõda ei kujutata üldse
  
• Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi
  
• On kujutatud ka mingit härjamängu – ilmselt oli härg püha loom
  

• Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd
  
• Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust
  
• Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks:
  

• Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus
  
• Kamares-keraamika on väga ebapraktiline – seinad on väga õhukesed
  
• Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad
  
• Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused
  

• Kreeta saarel kasutati ka kirja:
  

• Kaks viimast on üles ehitatud silpidele
  
• Dešifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes
  
• Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles
  

• Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam
  
• On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud
  
• Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid
  
• Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske
  
• Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks
  
• Kükloobid – ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias
  

• Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur : Mükeene lossi lõvivärav
  
• Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge
  

• Teine suurem loss mandril on Tiryns
  
• Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu
  
• Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest
  
• Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina
  
• Pseudokuplid – püstitatud ilma sidevahendita
  
• Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid
  
• „Agamemnoni kuldmask“ Mükeenest
  
• Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga
  
• Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron
  
• Megaron – suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides
  
• Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni
  

VIII Kreeka ehituskunsti iseloomustus

• Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
  
• Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks
  
• Vana-Kreekas rajati palju templeid
  
• Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal , siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
  
• Profaanarhitektuur – ühiskondlike hoonete ehitamine
  
• On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre – militaararhitektuur
  

• Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
  
• Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis
  
• Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
  
• Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
  
• Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
  
• Ka kreeka templeid toestasid sambad
  
• Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
  
• Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi:
  

• Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks
  
• Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
  
• Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud
  
• Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr
  

• Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem
  
• Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub
  
• Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
  
• Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod – kannelüürid
  
• Kapiteel koosneb kahest plaadist
  
• Samba keskosas on väike paisutus – entaas
  
• Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
  
• Joonia ja korintose sambad on baasiga
  
• Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena
  
• Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24)
  
• Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega
  
• Voluudid – kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil
  
• Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
  
• Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga
  
• Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed
  
• Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid – dooria samba erivormid
  

• Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi
  
• Order – täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
  
• Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu
  
• Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed
  
• Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
  
• Seest olid templid valgustamata
  
• Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud
  
• Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid
  
• Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist
  
• Templitüüpe oli umbes kümmekond
  
• Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia
  
• Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal
  
• Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline
  
• Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga
  
• Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus
  
• Erandiks on hilisem templitüüp rotund
  
• Rotund – ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
  
• Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus
  
• Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer
  
• Peripteer – ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida
  
• Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – dipteer
  
• Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
  
• Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) – seal asus jumalakuju
  
• Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba – friis
  
• Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud
  

IX Kreeka ehitusmälestised

• Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud
  
• Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid
  
• Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
  
• Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit
  
• Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim
  
• Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias
  
• Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast
  
• Varaseid joonia stiilis templeid ei ole üldse säilinud
  

• Joonia stiilis oli ehitatud Artemise tempel Efesoses
  
• Efesose linn asus Väike-Aasia edelarannikul
  
• See tempel ehitati dipteerina, ehitustööd kestsid üle 100 aasta
  
• Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega
  
• Templi mõõdud olid 110×55 m
  
• Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged
  
• Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks
  
• Kuid tempel ei püsinud kaua
  
• Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada
  
• Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse
  
• Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias
  
• Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr
  

• Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni
  
• Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile
  
• Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr
  
• See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt – Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik
  
• 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid
  
• Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles
  
• Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris
  
• Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel
  
• Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase
  
• Parthenon – „neitsilik ruum“
  
• Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal
  
• Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m
  
• Sambad olid u. 10 m kõrged
  
• Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis – välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis
  
• Põhjused olid poliitilised
  
• 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda
  
• Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
  
• Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs – propüleed
  
• Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud
  
• Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi
  
• Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel
  
• Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
  
• Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses –Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks
  
• Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud
  
• Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
  
• Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest
  
• Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
  
• Omapäraks on nn karüatiidide koda
  
• Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad
  
• Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante
  
• Atlandid – poolalasti meesterahva kujulised sambad
  

• Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
  
• Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks
  
• Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta
  
• Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid
  
• Paestum e. Poseidonia – vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses
  
• Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri
  
• Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks
  
• Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga
  

• Omapärasteks ehitisteks olid monumendid
  
• Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised
  
• Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele
  
• Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis
  
• Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde
  
• Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas
  
• Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel
  
• Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime – tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul
  
• Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn
  
• Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos
  
• Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt
  
• Alustas kiiresti haudehitise ehitamist
  
• Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk
  
• Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks
  
• See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri
  

• Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel
  
• Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
  
• Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
  
• Näitekunsti sünnikoht on Ateena
  
• Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest
  
• Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale
  
• Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud
  
• Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid , olid nad kodanike kasvatamise vahendiks
  
• Ateena suurim teater asus akropoli jalamil – Dionysose teater (u. 20 000 kohta)
  
• Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi
  
• Kreeka teater koosnes kolmest osast:
  

• Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion)
  

X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul

• Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti
  
• Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr
  
• Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid
  
• Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega
  
• Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad
  
• Koopiad võivad üksteisest ka erineda
  
• Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all
  
• Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult
  
• Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor
  
• Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
  
• Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist
  
• Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena
  

• Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline
  
• On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:
  

• Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt
  
• Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga
  
• Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega
  
• Neil kujudel on ka näol kerge naeratus – nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti
  
• Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet
  
• Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt
  

• Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks
  
• Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures
  
• Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse
  
• Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda:
  

• Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust
  
• Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi
  
• Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam
  
• Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist
  

• Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust
  
• See on skulptor Antenori „Türannitapjad“
  
• Türann – valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes
  
• Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju
  
• Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt
  

• Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:
  

• Kõrgklassikat hinnatakse rohkem
  
• Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast
  
• Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron
  

• Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid
  
• Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
  
• Kuju asus Zeusi templis
  
• Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas – puitsüdamikule on kinnitatud kuld- ja elevandiluust plaadikesed
  
• Selline tehnika oli väga kallis
  
• Ükski kuju ei ole säilinud
  
• Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana
  
• Pheidiase suurteoseks oli ka Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega
  
• Seal kasutas ta oma õpilaste abi
  
• Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise
  
• Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis
  
• Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi
  
• Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju
  
• See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks
  
• See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks
  
• Pheidiast süüdistati kullavarguses
  
• Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias
  
• Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige „ Kettaheitja “ autorina
  
• Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal
  
• Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud
  
• Kettaheitja on ka väga kummalises poosis
  
• Hästi on välja töödeldud sportlase lihased
  

• Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine
  
• Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti
  
• Kuju püstihoidmine on oluline probleem – kontraposti küsimus
  
• Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks
  
• Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid
  
• Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos
  
• Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud
  
• Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased – kogu sparta koolkonna viga
  
• Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid
  
• Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid
  
• Polykleitose kuulsaim töö on „ Odakandja “
  
• Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas
  
• Ta on kirjutanud teose „Kaanon“
  
• Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad:
  

• Polykleitose kujud on jässakad ja lühikesed, pea on neil suurem
  
• Polykleitose kujusid matkisid teised vähem kuulsad Sparta skulptorid
  

• Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi – animalistika
  
• Kõige tuntum animalist oli Myron, kuigi ükski tema loomakujudest pole säilinud
  

• Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles
  
• Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi
  
• Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite , mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris
  
• Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel
  
• See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike- Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette
  
• Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks
  
• Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali
  
• Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast – jumal Hermes väikese Dionysosega
  

• Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos
  
• Ta oli Aleksander Suure õueskulptor
  
• Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid
  
• Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri
  
• Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea
  
• Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit
  
• Tema kaanoni kehastuseks on „Kaabitseja“ – kreeka maadleja , kes kaabib endalt õli
  
• Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud ( Apollon sisalikku tapmas , Dionysos veini joomas jne.)
  
• Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi – ka seljaosa tuli välja töötada
  

• Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas
  
• Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri
  
• Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel
  
• See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus
  
• Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi
  
• Tema tööd on halvasti säilinud
  
• Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis „Amatsoonide võitlus“
  
• Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit
  
• Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused – praegu halvas seisundis
  
• Selline temaatika levis ka maalikunstis
  

XI Kreeka maal ja tarbekunst

• Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt
  
• Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali
  
• Kreeklased leiutasid tahvelmaali – maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr)
  
• Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud
  
• On säilinud natuke seinamaale
  
• Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi
  
• Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis
  
• Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal
  
• Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis
  
• Sealt leiti 19. saj lõpus
  
• Arvukalt väikeseid tahvelmaale
  
• Need olid kaasa pandud muumiatele – muumiaportreed
  

• Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve
  
• Mõnikord segati neid mesilasvahaga – enkaustika
  
• Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega
  
• Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev
  
• Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
  
• Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda
  
• Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi
  
• Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna
  
• Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis)
  
• Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks
  
• Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue
  
• Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna
  
• Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
  
• Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed
  

• 5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast
  
• Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust
  
• Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine
  
• 4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas
  
• Selle suuna esindaja oli Nikias
  
• Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles
  
• Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
  
• Tema kuulsaim töö oli „Aphrodite sünd“, mis oli esimene aktimaal
  
• See töö on hävinud
  
• „Aphrodite sünnist“ tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
  
• Apellese modell Phryne anti kohtusse, kuna kunstniku enda peale ei söandatud kaevata
  
• Phryne olekski jumalateotuses süüdi mõistetud, kui teda ei oleks päästnud tema advokaat /kaitsja
  
• Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis ( Botticelli „ Venuse sünd“)
  

• Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal
  
• Kreeka keraamikat on säilinud väga palju
  
• Nõud võivad olla väga suured – kuni 30-40 l
  
• Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja
  
• Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer
  
• Amfora – pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet
  
• Krateer – hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet
  
• Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki
  
• Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime
  
• Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega
  
• Armastati meandrit
  
• Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal
  
• u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil
  
• Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised
  
• Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad
  
• Kujundid kantakse vaasile musta lakiga
  
• Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama
  
• Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer)
  
• Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski
  
• Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil – punasefiguuriline vaasimaal
  
• Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale
  
• Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad
  
• Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale
  
• Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid
  

• Väga armastatud olid ka väikesed savist kujukesed , mida tehti peamiselt Kesk-Kreekas Tanagra linnas – Tanagra kujud
  
• Kujud olid väikesed, u. 20 cm, enamasti humoristlikud, valmistatud värvitud terrakotast
  
• Kujud kujutasid olmestseene, naisi, lapsi ja loomi
  
• Olid kujunenud ka tüüpkujud, mida tehti vormide abil kümnete kaupa
  
• Kujudega kaunistasid kreeklased oma kodusid
  

• Küllaltki kõrgelt oli arenenud ka kreeklaste ehtekunst
  
• Iseloomulikud olid väikesed reljeefidega kaunistatud vääriskivid – gemmid
  
• Gemmid jagunevad kaheks:
  

• Peamiseks materjaliks oli poolvääriskivi sardoonüks, mida leidus Väike-Aasias
  

XII Hellenistlik kunst

• Hellenismiajastu – 330.-30.a eKr
  
• 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia
  
• 30.a eKr vallutati Egiptus roomlaste poolt
  
• Hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias ja Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist
  
• Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid
  
• See on ilmne mõju egiptuse kultuurist
  
• Skulptuure paigutatakse sageli vabasse loodusesse
  
• Hellenismiajastu alguses ehitatakse vallutatud aladele palju uusi kreeklaste asulaid
  
• Aleksander Suur olevat jõudnud kümne aasta jooksul ehitada 70 uut linna
  
• Suurim oli Egiptuse uus pealinn Aleksandria, mis rajati Niiluse suudmesse
  
• Korrapärane planeering muutub massiliseks – linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid
  
• Seda korrapärast planeeringut nimetasid kreeklased Hippodamose stiiliks
  
• Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma
  
• Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki
  
• Suurimad riigid:
  

• Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias
  
• Ka Seleukos I oli suur ehitaja
  
• Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt)
  

• Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria
  
• Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn
  
• Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele
  
• Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi
  
• Muusad – kunstide ja teaduste kaitsejumalannad
  
• Museioni keskuseks oli suur raamatukogu, mis hävis 7. saj pKr
  
• See oli antiikaja suurim raamatukogu, u. 700 000 papüürusrulli
  
• Museionis asusid ka observatoorium, botaanikaaed , loomaaed ja teadlaste eluruumid
  
• Egiptuse kuningad võimaldasid kuulsatele teadlastele seal tasuta ülalpidamise
  
• Seal on peatunud näiteks Eukleides, Archimedes ja palju kirjanikke
  
• 3. saj alguses eKr rajati ka Pharose tuletorn
  
• See oli 110 m kõrge ning kreeklased kuulutasid ta maailmaimeks
  
• Tuletorn oli ehitatud kolme kõrge platvormina ning tipus asus u. 10 m kõrgune merejumal Poseidoni kuju
  
• Tuletorn hävis 14. saj pKr maavärinas
  
• 1990.aastatel on allveearheoloogid merest välja toonud suuri tuletorni tükke
  
• Täpset ettekujutust tuletornist siiski ei ole
  
• Teda on üldistatult kujutatud mõnedel Egiptuse müntidel
  

• Kreeka skulptuuris kujuneb hellenismiajastul välja kaks uut suurt skulptuurikoolkonda
  
• Üks neist asub Rhodose saarel, teine Pergamoni riigis Väike-Aasia rannikul
  
• Skulptuuri mõjutas eelkõige Skopase looming
  
• Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene
  
• Rhodose koolkonnas võib näha ka rahulikumat stiili, kuid hiljem valitses ka seal dramaatiline laad
  

• Rhodose koolkonna skulptorite suurteoseks oli 2. saj eKr Rhodose linna sadamasse rajatud tohutu pronkskuju – Rhodose koloss
  
• Koloss oli 32-34 m kõrgune päikesejumal Heliose kuju
  
• Teda kujutati poolalasti tõrvik käes sadamas seisvat
  
• See kuju täitis ka tuletorni ülesannet, kuna tõrvik kuju käes põles
  
• Kreeklased kuulutasid selle maailmaimeks
  
• 2. saj lõpul varises kuju kokku maavärinas
  
• 8. saj õngitsesid araablased kuju merest välja ja sulatasid pronksiks
  
• Kuju on tuntud kirjelduste järgi, tema kauge analoog on tänapäeval New Yorgi sadamas olev Vabadussammas
  
• Vabasse loodusesse oli püstitatud ka Rhodose koolkonna teine tuntud skulptuur – Samothrake Nike
  
• Kuju asus Samothrake saarel rannal
  
• Sellest on säilinud mitmed roomaaegsed koopiad
  
• Samothrake rannas toimus u. 300.a eKr suur merelahing Rhodose ja teiste riikide vahel
  
• Vaenlase laevastik ületas Rhodose oma mitmekordselt
  
• Rhodose meremeeste kasuks algas torm ja tõusis udu
  
• Rhodose laevastik hakkas petteks taganema ja meelitas vaenlase karidele
  
• Võidu auks püstitatigi Nike kuju
  
• Kuju puhul on huvitav alus – laevanina
  
• Skulptoril on hästi edasi antud Nike tuules voogav rõivastus
  
• Skulptuur on küll kannatada saanud – pea ja käed on purunenud
  
• Käes olevat ta hoidnud risti – Kreeka laevastikujuhtide sümbolit
  

• Tänapäeva üheks tuntumaks antiikskulptuuriks on Pariisis Louvre ` i muuseumis asuv Milo Venus (kreekapäraselt Melose Aphrodite)
  
• Kuju on leitud Melose saarelt 19. saj alguses
  
• Tegu on armastusjumalanna poolaktiga
  
• Kuju pärineb ilmselt 2. saj eKr
  
• Teda peetakse Kreeka naiseilu ideaaliks
  
• Skulptuur tuletab meelde Praxitelese töid 4. saj eKr
  
• Esialgu peetigi teda ekslikult Praxitelese tööks
  
• Hiljem leiti samalt põllult Melose saarelt ka skulptuuri alus Agesandrose nimega
  
• See alus on aga Pariisis saladuslikult kadunud
  
• Skulptuuri oli kuulutanud Praxitelese tööks Prantsuse kuningas Louis XVII isiklikult
  
• Nüüd sattus kuningas piinlikku olukorda…
  
• Vaieldakse, mida Aphrodite käes hoidis: õuna või kilpi
  
• Skulptuur leiti tervete kätega
  
• Käed purunesid alles Melose sadamas lahingus türklastega
  

• Väga kuulus oli mitu sajandit ka Rhodose koolkonna skulptorite hilisloomingu näide Laokooni skulptuurgrupp (u. 1. saj eKr)
  
• Selle on loonud kolm skulptorit
  
• Skulptuurgrupp leiti 16. saj alguses ühest Rooma-lähedasest keldrist
  
• Tegu on originaaliga
  
• Mitu sajandit peeti teda kõige täiuslikumaks Kreeka skulptuuriks
  
• Nüüd on temast ära tüdinetud
  
• On kujutatud dramaatilist hetke Trooja preestri Laokooni ja tema poegade heitlusest meremadudega
  

• Pergamoni koolkonna suurtööd on pärit 2. saj eKr, kui Pergamon oli oma võimsuse tipul
  
• Pergamoni kuningad said kuulsaks sellega, et hävitasid keldi hõimud gallid e. galaadid, kes tungisid Väike-Aasiasse
  
• Võitluses alla jäädes gallid tapsid endid ja oma perekonna
  
• Kreeklastele avaldas see massiline enesetapp suurt muljet: nad olid saavutanud võidu vaprate vaenlaste üle
  
• Selle võidu auks püstitati Pergamoni linna Zeusi altar
  
• Altari suur friis on säilinud tänapäevani
  
• Friisil on kujutatud Gigantomahhiat – gigantide võitlust
  
• Gigante kujutati pool-inimeste, pool-loomadena
  
• Gigantide ja jumalate võitlus sümboliseeris kreeklaste ja gallide võitlust
  
• Altar asub praegu saksamaal
  
• Veel on säilinud hulgaliselt väiksemaid skulptuure, mis kujutavad sama teemat: Surev galaat, Ludovisi grupp jt
  

XIII Rooma arhitektuuri süsteem

• 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik
  

• Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades
  
• Vallutati kogu Kesk-Itaalia
  
• 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia
  
• Roomast saab suurriik
  
• Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased
  

• Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili
  
• Roomlased segasid sageli stiile omavahel
  
• Komposiitkapiteeliga sammas – ühendati joonia ja korintose samba kapiteel
  
• Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid
  
• Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist
  
• Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
  
• Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris
  
• Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid (profaanarhitektuur)
  
• Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud
  
• Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff
  
• Kõvemad kivimid – liivakivi ja marmor – võeti kasutusele alles 2. saj eKr
  

• Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed , sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed)
  
• Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr
  
• Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval – Via Appia
  
• See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m
  
• Püüti ehitada sirgeid teid
  
• See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda
  
• Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest
  
• Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga
  
• Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks
  
• Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi
  
• Akvedukt koosnes savist veetorudest
  
• Vett pumbati akvedukti alguses
  
• Pikim akvedukt on Pont du Gard
  
• See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale
  
• Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud
  
• Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused
  
• Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised
  
• Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju
  
• Roomlased tundsid ka keskkütet
  
• See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust
  

• 3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid
  
• Termid olid roomlaste saunad
  
• Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku)
  
• Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest
  
• Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi : raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne
  
• Termi ümbritses väike park
  
• Saunad olid vaba aja veetmise kohaks
  
• Kodanikele oli saun tasuta
  
• Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused
  

• Umbes 80.a pKr valmis Colosseum – kõige suurem amfiteater
  
• Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks
  
• Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud
  
• Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline
  
• Ta oli ehitatud segastiilis:
  
  • Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega
    
  • Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud)
    
  • Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud
    
  • Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad)
    

• Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal
  
• Seal oli ka peaväljak Forum Romanum
  
• Tegu oli küllaltki väikese väljakuga
  
• Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad
  

• Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
  
• Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks
  
• Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum
  
• Tablinum oli ainult magamiseks
  
• Aatrium oli must ja räpane eluruum
  
• Hilisemas villas oli ruume rohkem
  
• Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks
  
• Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi
  
• Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
  
• Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein
  
• Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül
  
• Peristüül – sammastega siseõu
  
• Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev , lillepeenrad jne
  

• 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine
  
• Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
  
• Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned
  
• Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas
  
• See on lausa revolutsioon ehituskunstis – roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena
  
• Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive
  
• Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre
  
• Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja
  
• Sambad säilisid ilustustena
  
• Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni
  

• Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid
  
• Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena
  
• Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale
  
• Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina
  
• Tavaline oli silindervõlv
  
• Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
  
• Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid
  
• 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad
  
• Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone
  
• Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi
  

• Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad
  
• Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt
  
• Lucullus tõi Euroopasse kirsid
  

XIV Rooma ehitusmälestised

• Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma
  
• Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks
  
• 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval)
  
• Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
  
• See matkib etruskide tumulust, kuid on kümneid kordi suurem ja kivist
  
• Augustuse mausoleumi diameeter on umbes 90 m
  
• Mausoleum on säilinud varemetes
  
• Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse
  
• Keisrilosse ehitati peale Augustust
  
• Riigi keskuseks kujuneb Roomas Palatinuse mägi
  
• Seal asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid
  

• 1. saj keskpaiga pKr ehitas keiser Nero Kuldlossi
  
• See hävis tulekahjus
  
• Keisri ruumid olid kaetud kuldplaatidega, sellest lossi nimi
  
• Lossi ümbermõõt oli üle 2 km
  
• Eriti omapäraseks tegi Nero lossi see, et keisri vastuvõtusaali põranda all oli mehhanism , mis pani põranda liikuma
  
• Nero püüdis välja paista kõigil tegevusaladel
  
• Elu lõpul põdes ta Mania Grandiosat – suurushullustust
  
• Tema suurim kuritegu oli Rooma linna põlemapanek 64.a pKr
  
• Esimest korda mainiti kristlasi Rooma põlenguga seotud kirjutistes
  
• Nero süüdistas süütamises kristlasi
  
• Nero tõugati hiljem troonilt ja tapeti ühe orja poolt
  

• Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia
  
• Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal
  
• Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar
  
• Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks
  
• Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar
  
• On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar
  
• See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas
  
• Sellega algab juutide diasparaa aeg – juutide kogukond elab Palestiinast väljas
  

• Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias)
  
• Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt
  
• Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak – Traianuse foorum , umbes 280×200 m
  
• Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias
  
• Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi
  
• Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau
  
• Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel
  
• Ehitustööd kestsid üle 100 aasta
  
• Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud
  
• Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m
  
• Kuplis on suur valgusava
  
• Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele
  
• Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud
  
• Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus
  
• Ka Hadrianus oli ise silmapaistev arhitekt
  
• Keiser ei sallinud enda kõrval teist tuntud arhitekti ja Apollodoros tapeti keisri käsul
  

• Ka Hadrianus on teinud silmapaistvaid ehitisi
  
• Tema tehtud olevat suur Venuse tempel, mis on kahjuks hävinud
  
• On säilinud Hadrianuse villa – Tiburi ( Tivoli ) villa
  
• Tiburi asus 30 km Roomast väljas
  
• Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park
  
• Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad
  
• On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud
  
• Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus)
  

• Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp)
  
• Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung
  
• Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid
  
• Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul
  
• Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi
  
• Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud)
  
• Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul
  
• Loss asub tänapäeva Spliti linna juures
  
• Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist
  
• Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I
  
• Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde
  
• Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all
  
• Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr
  
• Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar
  
• See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle
  
• Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid – näitab, et rooma kunst käib alla
  

XV Rooma skulptuur

• Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist
  
• Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
  
• Ometi on ka rooma skulptuuris omapäraseid nähtusi, mida kreeklased ei tundnud
  
• Kreeka skulptorid idealiseerisid inimesi
  
• Rooma portreeskulptuuris valitses aga realistlik kujutamisviis
  
• Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine
  
• Vabariigi aegne rooma skulptuur on aga idealiseerimisest täiesti vaba
  
• Põhjus on selles, et rooma portreeskulptuur tekib roomlaste surimaskidest
  
• Roomlastel oli igivana komme võtta surnud esivanemate näolt kipsist või vahast mask
  
• Surnu nägu on aga sageli kole ja moondunud
  
• Roomlastele tundus loomutruudus portreeskulptuuris loomulikuna
  
• Kujutati ka kortse ja füüsilisi puudeid
  
• Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree
  

• Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid
  
• Need olid enamasti pronksist
  
• Pronkskujudest on tuntuim 1. saj eKr pärinev „Oraator“ ( Aulus Metelluse portree)
  
• Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks
  

• Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument
  
• Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud
  
• Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas
  
• Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr
  
• Teda peeti ideaalseks valitsejaks
  
• Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene
  
• Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda
  
• Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist
  
• Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose „ Iseendale “
  
• Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel
  
• Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud
  
• Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks
  
• Constantinus oli kristlasi soosinud
  
• Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia
  

• Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud
  
• Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu
  
• Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis – rahu altar
  
• See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks
  
• Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist
  
• Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana
  
• Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas
  
• See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule
  
• See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist
  

XVI Varakristlik kunst

• Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal
  
• See oli kristliku sisuga kunst
  
• Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks
  
• Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit
  
• Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest
  
• Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid
  
• Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes
  

• Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides
  
• Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud
  
• Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid
  
• Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega
  
• Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala
  
• Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi
  
• Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks
  
• Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele
  
• Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga
  
• Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid
  

• 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus
  
• Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud
  
• 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased
  
• 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks – nn Milano edikt
  
• Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks
  
• Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika
  
• Basiilika – roomlaste akendega turu- või kohtuhoone
  
• Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval
  
• Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas
  
• Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad – valgmik
  
• Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks
  
• Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud
  
• Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis
  
• Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga
  
• Tsentraalehitisel on kuppelkatus
  
• Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga – aatrium
  

• Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe
  
• Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul
  
• Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas
  
• See oli rooma paavstide residentskirik
  
• 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu)
  
• Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad
  
• Neil kirikutel on puidust lagi
  

• Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga
  
• Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept
  
• Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks
  
• Valitses kolme- või viielööviline kirik
  
• Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena – apsiid
  
• Seal oli esialgu altar
  

• Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek
  
• Kristlased keelustavad ümarskulptuuri
  
• Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure
  
• Lubatakse ainult reljeefe
  
• Kujutised muutuvad ebaloomulikeks
  

XVII Bütsantsi kunst

• Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus
  
• 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks
  

• Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks
  
• Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks
  
• Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias
  
• Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased
  

• Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega:
  

• Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia , Rumeenia , Armeenia , Gruusia)
  
• Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused
  
• Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne
  

• Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia
  
• Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti
  
• Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
  
• See on omapärane tsentraalkirik
  
• Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale
  
• On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
  
• Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
  
• Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
  
• Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit
  
• Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks
  

• 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse
  
• Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki
  
• Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna- Hispaania
  
• Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn
  
• Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat – asus mere ääres saarte peal
  
• Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud
  
• Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe
  
• Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak
  
• Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale
  
• Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik
  
• Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena
  
• San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles
  
• Mosaiik – värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos
  
• Kaugelt meenutavad mosaiigid maale
  
• Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
  
• Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas
  
• Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
  
• Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe
  
• San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki:
  

• Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora
  
• 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal
  
• Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid
  
• Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus
  
• Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel – ikonostaasil
  
• Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias
  
• Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast
  
• Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema
  
• See sattus Venemaale 11.-12. saj
  
• Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
  
• Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis
  

• 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg
  
• Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele
  
• Islam mõjutab ka õigeusku
  
• Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis
  
• Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval
  
• Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist
  
• Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis
  
• Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga
  
• Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks
  

• Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda
  
• Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik
  
• Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
  
• Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit
  
• Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise – ristkuppelkirik
  
• Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit
  
• Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco
  
• See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt
  
• Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal
  

• 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
  
• Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut
  
• Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid
  
• Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana)
  

• 1204. a vallutavad Lääne-Euroopa ristisõdijad reeturlikult Bütsantsi
  
• Pool sajandit on Bütsants ristisõdijate valduses (nn Ladina Keisririik)
  
• 13. saj II poolel kreeklased taastavad Bütsantsi
  
• Algab Palaiologoste dünastia valitsemisaeg
  
• Nende valitsusajal ilmub uus ohtlik vaenlane – türklased-seldžukid
  
• Suuri ehitustöid enam ei toimu
  
• Riik on tublisti väiksemaks muutunud, lakkamatud sõjad türklastega
  
• Uued ilmingud on aga bütsantsi maalikunstis
  
• Maalikunstnikud püüavad edasi anda nüüd ka loodust, proovitakse luua perspektiivi
  
• 14. saj keskpaigas muutub olukord väga kriitiliseks ja bütsantsi kunstnikud põgenevad mujale
  
• Väga kõrgel tasemel oli kogu keskajal bütsantsi miniatuurmaal
  
• Miniatuurmaal – käsikirjaliste raamatute kaunistamine joonistustega
  
• Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat)
  

XVIII Vana-Vene kunst

• Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni
  
• Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud
  
• 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid
  
• 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2)
  
• Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut
  
• Kiiev võistleb Konstantinoopoliga
  
• Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist
  
• Siiski on mõningaid erinevusi
  
• Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem
  

• Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil
  
• See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal
  
• Sofia katedraalil on 13 kuplit
  
• See oli algselt viielööviline kirik
  
• Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud
  
• Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi
  

• Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod
  
• Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
  
• Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
  
• See põles aga varsti maha
  
• Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
  
• Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud
  
• Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200)
  

• 12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks
  
• Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik
  
• Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn
  
• Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt
  
• Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari
  
• Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas
  
• Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres
  
• Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas
  

• 13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung
  
• Mongolite sõjaväge juhib Batu khaan
  
• Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi
  
• Kiiev põletatakse maha, imekombel säilis osaliselt Sofia katedraal
  
• Mongolite rüüsteretkest pääseb ainult Novgorod
  
• Venemaa jääb mongolite võimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli-Tatari ike)
  
• See aeg on jätnud tugeva jälje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mõjutanud nende poliitilist käitumist
  

• Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus
  
• Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond
  
• Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes
  
• Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse
  
• Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik
  
• Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega
  
• Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov
  
• Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse
  
• Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest
  
• See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst
  
• Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“
  
• Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas
  
• Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk
  
• Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju
  

• Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi
  
• Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid
  
• Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile
  
• Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi
  

• 1478 . a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi
  
• 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele
  
• Tema võtab endale ka keisritiitli ( tsaar )
  
• Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga
  
• Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks
  
• Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd
  
• Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml
  
• See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga
  
• Peakirikuks saab Uspenski katedraal
  
• See matkib Vladimiri Uspenski katedraali
  
• Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
  
• Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte
  
• Nende ehitatud on Granovitaja Palata – väike rikkalikult kaunistatud loss
  

• 16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)
  
• Ilmuvad telkkatusega kirikud
  
• Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks
  
• Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal
  
• Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal
  
• See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle
  
• Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid
  
• Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj
  

• Ikoonimaal käib aga 16. saj alla
  
• Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla
  
• Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida
  
• Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Ušakov
  
• 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur
  
• Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga
  
• Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõškinite stiiliks
  
• Narõžkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa