Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument MAALIKUNST Lähtuti loodusest. Perspektiivi kujutamine. Valgus, vari. Koolkonna kujunemine. Simone Martini Fra Filippo Lippi Anobua Mantegno Paolo Uccello
ROOMA LINNA AUTORITEKS ROMULUS JA REMUS 9. Kirjelda ehitustehnilisi uuendusi Vana-Rooma ehtituskunstis Võtsid kasutusele tellise ja marmori. Samuti arengus sai oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, sellega kaasnes oluliseim ehitustehniline iseärasus- kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituses(silindervõlv ja ristvõlv) 10. Nimeta kuulsamad ehitised Vana-Roomas panteon(kuppelehitis) colosseum Circus Maximus termid 11. Kirjelda Vana-Rooma skulptuuri portreepüstid ratsamonumendid 12. Mõisted: foorum (lad. k. turuplats) poliitilise ja kultuurielukeskus) triumfikaar-(Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste vms. austamiseks püstitati teedele või väljakuile auväravaid, (ühe või kolme läbikäiguga) võidu- ehk triumfikaar) basiilika- (ristkülikukujuline hoonetüüp) akvedukt- (veejuhtimiseks sillataoline ehitis mäestikest linnadesse) aatrium-( valgussilm hoonelaes valguse saamiseks)
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad
lossikompleksid stiil, Aleksandri stiil, Adamstiil. Skulptuur Skulptuur Skulptuur Rahutus Piiblitegelasi Antiikeeskujud Liikuvus kujutati tõeliste Inimese Jõud konkreetsete kujutamine Ratsamonumendid. indiviididena Marmori Michelangelo, Bernini, Kujusid paigutati kasutamine Falconet ruumide keskele, Soliidsus õuedesse ja Detailidest väljakutele hoidumine Lorenzo Ghiberti, Antonio Canova, Bertel
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3. Monumendiplastika • Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest. • Muutub realistlikuks- kujutati nii nagu on. • Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud. • Reljeefidega antakse edasi lugusi, sõjakäike. Ratsamonumendid populaarsed Maalikunst: • Uurida saab seinamaalide ja mosaiikide põhjal. • Motiivid enamasti mütoloogiaga seotud. • Valitses looduslähedane laad. • Osati hästi kujutada inimkeha. • Kompositsioon vaba ja põhjalik. Vettiuse maja Pompejis Kreeka ja Rooma maalikunsti võrdlus: • Portreemaal - inimeste isikupärased jooned
11. Rooma Pantheon 12. Colosseum 13. Carcalla termid Skulptuur Kõige tuntumad skulptuurid Roomas olid portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid. Portreesid püüti kujutada väga täpselt, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati samuti päris sündmusi ja lahinguid. Kui 476. aastal eKr kehtestati keisrivõim, hakati paigutama linna väljakutele ka ausambaid. Samuti paigutati erinevate tähtsate isikute skulptuure. Uuenduseks olid ka ratsamonumendid. Kõige paremini säilinud ratsamonumendiks on Marcus Aureliuse skulptuur Kapitooliumi väljakul Roomas. 14. Marcus Aurelius 15. Tiberius 16. Trajanuse sammas Varakristlik kunst ja arhitektuur Varakristlik arhitektuur Varakristlikku arhitektuuri võib ümbersõnastada ka kirikuarhitektuuriks. Selle perioodi suurimaks saavutuseks oli basiilika laialdane kasutuselevõtt. Basiilika pidi tekitama inimeses jumalakartust. Sakraalehitised koosnesid kolmest või enamast löövist
püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi
· Levinud ehitised olid seal triumfikaared(suured väravad nagu) · Neid püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suure sõjaliste võitude tähistamiseks · Panteon- tempel kõikidele jumalatele, ümar ehitis mida katab hiiglaslik kuppel, hoone ehitatud tellistest ja betoonist, seinad kaetud kalli marmoriga, paksud seinad 6,2 m Rooma skulptuur · Kreeka skulptuure kopeeriti · Enda skulptuurid olid portreed või ratsamonumendid(tehti linna väljakutele - ratsanikud tähtsad, aga kujutatud tuimalt, hobune ilmekas) · Kujutati väga realistlikult, inimest nii nagu ta oli Rooma maalikunst · Arengut saab jälgida seinamaalide põhjal · Seinad kaunstati reljeefsete stuk kaunistustega · Immiteeriti värvilist marmorit · Seintele maaliti arhitektuuri detaile(fantastilised) · Tehti maastikuvaateid, · Sõja teemalisi maale polnud
3)õrn pehme Arhitektuur Üldilme massiivne, monumentaalne, suur, meeletult kaunistatud nii seest kui väljast. Lae- ja seinamaalingud, liikuvad sambad. Vitraaz skulptuurkaunistusena, värvilised ehituskivid. Põhiehitised-kirikud (San Carlo Alle quatro Fontane Rooma kirik), lossikompleksid (Viinis Belvede, Versaille) Skulptuur Hakkavad tekkima skulptuurigrupid ja ratsamonumendid. Hakkavad tekkima parkidesse. Põhisõnadeks on liikuvus ja jõud. Bernini skulptuurid. Falconet "Peeter I ratsamonument" Maalikunst Soojad ja küpsed toonid, kontrast, rahutus, väänlevad kehad, religioossne müstika, loodus, täiskomponeeritud. Kaks üldsuunda: Kiriklik e. eklektiline e. maneristlik. Tuuakse välja side keskaja sümboolikaga. El Creco- kannatustemaatika (Hispaania) Bartolome Esteban Burillo
).Kuning riik,vabariik,keisri riik. 30 e.m.a kehtestati keisririik. Rooma arhitektuur Uuendused-betoon,kaared,võlvid,kuplid Ehitised-termid,amfiteatrid,triumfikaared,sambad Linnad olid planeeritud sümmeeterilist Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud?
● Kirikutes suured vitraažaknad, roidvõlvid ● Tunnuseks teravkaar ● Poolsammastega kaetud piilarid ● Aknaraamistikes õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid Renesanss - antiigi taassünd Itaalia Humanism - uus maailmavaade, sinu tulevik sõltub sinust 14.-16. saj “Eesmärk pühendab abinõu” - Renesansiajal on maalitud nt “Taaveti võitlus Koljatiga Arhitektuur ● Ümarkaar, kuppel nt Peetri kirik Roomas (Vatikan) Skulptuur ● Taavet ● ratsamonumendid Michelangelo - Taavet, Mooses Donatello - Taavet, Püha George Michelangelo “Taavet” Donatello “Taavet” Maalikunst Michelangelo - “Viimane kohtumõistmine”, “Aadama loomine” Raffael - Madonna Leonardo da Vinci - “Mona Lisa”, “Püha õhtusöömaaeg” Sixtuse kabeli laemaalid Madalmaad (Holland, Belgia) ● Õlivärvid, peenmaal ● Jan van Eyck “Genti altar”, “Arnolfinide abielupaar” Barokk “Kõik liigub ja
rohelise marmoriga. Kiriku kõrval asub kõige vanem ristimiskirik ja kellatorn. Vatikani Peetri kirik- Kõige tähtsam osa on kiriku kuppel, mille arhidekt on michaelangelo. Kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Ühtset, võimsat ja terviklikku kiriku siseruumi valitseb kuppel, midas toetavad võimsad piilarid.Kuldne paradiisi värav- arhidektuuri detailid koonduvad silma piiri ja väga reaalne Vararenessansi maal ja skulptuur.- populaarne oli Taavetite teema. Ratsamonumendid(Donatello(mütsiga) ja Veroccio(tal ei ole mütsi ja ilus). Hakati maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks. Modellidena kasutati tavalisi inimesi. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa,"-ta vaatab silma,maalis ennast. esimene kätega portree ajaloos 1053a. Kolmnurkne kompositsioon. Peas on loor ning kulme pole. Taga tasutal on udune jõgi ning maastik. Taust on üldiselt tume.Pool maalist oli tema autoportree ning pool Mona Lisa. ,,Püha õhtusöömaaeg," - Milanos Santa Maria delle
itaallane Lorenzo Bernini (1598-1680). Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga. Prantsusmaal oli tähtsaim tegija Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskuju sai ta antiikkunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarsed olid ratsamonumendid, kuid tehti ka kahureid, relvi jms. Barokk-kunst Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele Harrastati ajaloolisi teemasid. Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes
· Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia · Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud · Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu · Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis rahu altar · See püstitati 1
tagaküljel asus Basilica Ulpia. Seda kasutati raamatukoguna. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid. See oli ristkülikukujuline hoone, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks. Tema auks on püstitatud ka sammas, mis sisaldas matuseurni. Kunagi seisid selle tipus tema pronksfiguur, mida tänapäeval pole. Rahu altar (ara pacis) see on ülistav reljeef, millel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Kuulsad olid veel ratsamonumendid: Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud ka mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantiniusele. Fortuna Virilise tempel see paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus on sama mis kreeka peripteeril Panteon ümara põhiplaaniga ehitis, täiuslikum kuppelehitis, see oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed- Caracalla termid,
Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid 3) Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki. Tundis hästi anatoomiat. Taaveti kuju 5.5m Maalikunst Anatoomia areng ehk inimeste täpne maalimine . Selged kontuurid, värvid.. Aktimaal, portreezanr, tahvelmaal, friskod (lake maalitud pilt) kirikus, olustikumaal. NT: 1) Itaalia. Giorgione- aktimaal ,,Lamav Veenus'' Sandro Botticelli-mahe ja kraatsiline stiil, madonnade maalija ,, Veenuse sünd'', ,,Primaveara''
Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs) Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned. ,,Tetrarhid" 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel Ratsamonumendid omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse ratsamonument, ta oli stoitsist pooldas rahu säilitamist. Reljeefid teemadeks ajalugu, igapäevaelu, sõjakäigud ja lahingud. Reljeefidega kaunistati nt triumfikaari, need katsid Traianuse sammast, samuti olid need Rahu altari friisil. Koos kristluse tulekuga saabus allakäik: keelati akt ning jumaluste ja keisrite kujutamine. POLE KINDEL, KAS TULEB TÖÖSSE, KUID ÕPIKUS OLI:
muutus Rooma ülikute seas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, hakati valmistama koopiaid.Kultuuriliselt Kreeka vallutas Rooma. Vabafiguuris ja reljeefides matkiti kreeklasi. Suurem iseseisvuses portrees. Rooma portree lähtus individuaalselt karakterist. Näitas inimest just sellisena, nagu ta olivõimalikult tõepäraseltroomlaste surnute kultus. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreesid. Impeeriumi ajajärgi portree on kaunim, pidulikum ja pisut idealiseeritud. Ratsamonumendid kõige pidulikum väejuhi kujutamine. Impeeriumi ajajärgul muutuvad kujud külmadeks, pidulik. Reljeefkunsti näiderahu altar. Püstitati 1. saj. e.ma, kujutatakse piduliku rongkäiku jumalate juurde. Reljeefkunstis jäädvustati sõjakäike (Trajanuse sammas). Maalikunst Põhiliselt kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega. Imiteeriti marmorit. Maalitakse arhitektuuri osasid. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate kaugusesse või aeda
· Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas · Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr · Teda peeti ideaalseks valitsejaks · Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene · Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda · Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist · Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose ,,Iseendale" · Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel · Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud · Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks · Constantinus oli kristlasi soosinud · Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia · Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud · Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu · Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis rahu altar · See püstitati 1
annaabi.ee 
