· Korrastas seadusi, arendas haridust · Arendas kaubandust · Hoolitses usuküsimuste eest Justinianuse koodeks · Seadusi oli palju ja need olid laiali · Justinianus andis korralduse need kokku koguda ja liigitada · Valmis seadustekogu ehk koodeks · Sellele anti keisri nimi · Euroopas sai see tuntuks sadu aastaid hiljem · Sellest hakati eeskuju võtma KUNST · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias · Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast · Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema · See sattus Venemaale 11.-12. saj
Exercises 5. 1.Dr LooLoo is Theodora clown doctor.Dr Chequers is her friend and colleague. 2.The make funny faces, tell jokes, and do magic tricks.They also make ,,balloon animals" and tell funny stories about them. 3.In fact her father's a clown and she started with him when she was eight years old.She knew it was just the job for her and she became a clown doctor. 4.She's naturally a very cheerful person.She likes her job because she thinks it's a great way
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
Venemaa, Hiina, Lõuna Korea ja Põhja Korea. Jaapan http://www.scribblemaps.com/maps/view/Jaapan/CAha3Tljwx Jaapani Rahvaarv Rahvaarv 127500000 127400000 127300000 127200000 127100000 Rahvaarv 127000000 126900000 126800000 126700000 126600000 126500000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaapani Usundid (2014) Rahvused (2014) Kasutatud materjalid. Theodora. Loetud : http://www.theodora.com/wfbcurrent/japan/index , 12.02.1995 Vikipeedia – Jaapan. Loetud: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Jaapan ,06.07.2010 Tea Laste ja Noorte Entsüklopeedia. (2007) Tallinn: Liivalaia Aitäh kuulamast ja vaatamast.
Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2. bütsantsi kunst- · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. Saj.
stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Sainte-Chapelle´i Pariisis Dolores Hoffmanni"Tallinna Teletorn" Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis Sklptuuriliigid 1. Maalikunst 2. Skulptuur 3. Graafika Skulptor Tauno Kangro ,,Mõtlik mees" Maalikunstnik Eevald Okas Graafik Eduard Viiralt
legionääride kõvasti alla. Distsipliin käis alla, relvastus halvenes ning professionaalse raskejalaväe osakaal, selle kulukuse pärast, tunduvalt vähenes, asendudes ratsaväega. Võrreldes aga ülejäänud gremaani riikide sõjaväega oli Bütsantsi armee päris kõrgel tasemel. Just sellise sõjaväega teostas Justiniaus I Suur oma vallutusi. Justinianuse ajastu Käsitledes varase Bütsantsi ajalugu pole võimalik jätta erilise tähelepanuta Vasilevsi Justinianus I Suure ja ta naise Theodora valitsusaega, millal vaatamata üldtsivilisatsioonilisele allakäigule, eelkõige tänu absoluutse hegemoonia omamisele Vahemere ja Musta mere kaubanduses, saavutas Bütsants oma välise võimsuse tippu. Konstantinoopoli vallandus mastaapne ehitus. Hagia Sophia , bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Bütsantsi
austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased
Karl Wierstrass 1815-1897 Teele Teras 10.a Click Click icon to addtopicture icon add picture Perekond Karl Wierstrass, saksa matemaatik, oli Wilhelm Weierstrass'i ja Theodora Vonderforst'i poeg. Õpingud Click to edit Master text styles Matemaatika vastu tekkis tal Second level huvi gümnaasiumis. Pärast Third level gümnaasiumit saadeti ta Fourth level Fifth level Bonn'i ülikooli õppima õigusteadust, majandust ja rahandust.
Mosaiigid Mosaiik-värvilistest klaasitükkidest või muust kokku sobitatud ornament. Inimesed saledad ja pikaks venitatud, pikad toretsevad riided Väiksed näod, aga suured, võimukad silmad Figuurid tihedas reas, üksteise kõrval Kujutatu ei toetu maapinnale, tundub nagu nad hõljuksid Mosaiigitehnika värviliste kivikestega ei püütagi jäljendada looduslikke värvivarjundeid Mingit konkreetset sündmust pole püütud kujutada. Mosaiigid Keisrinna Theodora Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 1) EULALIOS 12.sajand, enamik teoseid anonüümselt Tema kuulsaim maal oli Püha Apostlite Kiriku kuplil Kontstantinopolis, maal, mis kujutas Jeesust, on nüüdseks hävinud Eulaliose teos Justian Tuntumad kunstnikud ja nende teosed 2) THEOPHANES Kreeka suuremaid ikoonmaalreid Lõi freskosid.Fresko-värskele krohvipinnale maalitud ükskõik mitmest seinamaalist koosnev pilt Tuntud maal kujutab Jeesust apostlitega
Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd
14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid. 20.Millises Itaalia linnas leidub palju Bütsantsi mosaiike? Ravenna 21.Kuidas valmistati ikoone? Maaliti, enkaustika tehnikas 22.Milline Ukraina linn on vana- slaavi kunsti keskus? Kiiev 23
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on
venitatud Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut Võimukate valitsejatena kujutatakse ka Kristust Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest
IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture Maalitud Palaiologoste aegse bütsantsi ikooni alusel Jumalaema osutab käega salajase Tarkuse allikale Kristuslapsele. Sageli kasutati seda kompositsiooni analoogidel asuvate ikoonide
valmistati villaseid-ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom.Strateegiliselt oli linna asukoht soodus- kolmest küljest kaitses teda meri,maa poolt aga kahekordne müürivöönd,mis pani tuhande aasta jooksul vastu vaenlase korduvatele rünnakutele. Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa aga tema noor abikaasa Theodora. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed,mis meenutasid maale ja millega enamasti kaunistati põrandaid,kuid ka seinu.Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone.Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud
· Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus · Kõrgaeg 1000. a paiku
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Keisrinna Theodora, Justinianus I abikaasa õukondlaste keskel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BÜTSANTSI MAALIKUNST Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Ikoonid maaliti
Aquino Thomas Sissejuhatus: Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost Aquinost (1225 Roccasecca – 7.märts 1274 Fossonova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei o...
1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora oli tähtsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. 4. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil (kus neid kasutati)? Ehitamisel kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. 5
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas. Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. San Vitale kirik Ravennas. Justinianus saatjatega. Mosaiik San Vitale kirikus Theodora kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Monreale katedraali maalingud Õnnistav Kristus. Vladimiri Jumalaema, üks Venemaale sattunud ikoonidest, millest seal eeskuju võeti Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. B...
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................- 2 - 1. Elulugu ...............................................................................................................................- 3 - 1.1Noorusaastad .................................................................................................................- 3 - 1.2 Hariduskäik ..................................................................................................................- 3 - 1.3 Karjäär ..........................................................................................................................- 3 - 2. Garrett Eckbo nägemus maastikuarhitektuurist .................................................................- 5 - 3. Mõned Garrett Eckbo tööd .........................................................................................
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis?
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat.
Tallinn 2012 Aquino Thomas Aquino Thomas oli itaallasest dominikaani preester Rooma Katoliku kirikus, katoliku pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja seetõttu lasksid nad Thomase teel Rooma kinni võtta ja panid ta kaheks aastaks San Giovanni
motiividega. Keskel on "jumala lammas", mida ümbritseb neli inglit. Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast
Egituse hauakambrist seinamaal Seinamaal von Bocki majal 25 Kuremäe kloostri peavärava seinamaal 26 MOSAIIK erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt. Ištari värav Babüloonias Meister von San Vitale 6th-century mosaic "Empress Theodora and Her Court" Mosaiik 6. sajandist Ravennas 27 28 VITRAAŽ on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud nt aknaavasse. Tallinna Toomkirik, 13.-19.saj Iisaku kirik, Vitraaž paigaldati 16.mail 2013, kunstnik Andrei Lobanov 29
Teos on kaugelt vaadeldav, detailid ei mängi rolli, oluline sisu selge ja kohene arusaadavus (enamasti figuraalkompositsioon). (on fresko- (märjale seinale) ja sakotehnika(kuivale seinale)) · Egituse hauakambrist seinamaal (31) · Seinamaal von Bocki majal (32) · Kuremäe kloostri peavärava seinamaal (33) 12. Mosaiik - erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt. · Istari värav Babüloonias (34) · Justinianus ja Theodora, Bütsants (35) · Mosaiik 6. sajandist Ravennas (36) 13. Vitraaz (värvilisest) klaasist kunstiteos, mis paigutatakse harilikult aknaavasse või valgustatud seinaorva. · Canterbury katedraali vitraaz (37) · St Margaret vitraaz St Stephen katedraalis (38) · St Joshepi vitraaz St Trinity kihelkonna kirikus , Rovisch, Horvaatia. (39) 14. Marinist on meremaalija · Aivazovski, Ivan Constantinovich ,,Ship on Stormy Seas" (40) · William Turner (41) · Aili Vint (42) 15
Riigi sõjalise võimsuse vähenemine ja naabrite tugevnemine sundis riiki kasutama diplomaatia võimalusi. Bütsantsi võimsuse tippajaks oli Justinianuse valitsemisaeg (527-565). Rahvusvahelise süsteemi mõistmiseks tuleb aru saada, mis toimub riikide poliitilises süsteemis. Justinianus oli ise talupoeglikku päritolu. Keiser Justinus, tema talupojast eelkäija, sai võimule tänu oma väejuhi staatusele ja upitas võimule Justinianuse. Olulist rolli mängis ka abikaasa Theodora. Ta ütles, et midagi ei otsustata ilma temata. Naiste mõju jätkus ka hilisemate imperaatorite õukondades. Justinianus kombineeris oskuslikult diplomaatilist mängu täpsete sõjaliste löökidega. Tal õnnestus piire Läände nihutada ning 555 aastal ühendada endaga Lääne-Rooma keisririigi alad. Tema välispoliitika eesmärgiks oli Rooma impeeriumi taastamine Ida poolt. Lahkarvamused kristluse küsimuses mängisid olulist rolli Rooma riigi lõhestumises
Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja
Kirik ehitati aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest. Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus) valitses Ida-Roomat aastatel 527-565. Ta oli madalat, arvatavasti talupoeglikku päritolu, kuid et keiser Justinus oli ta sugulane, siis õnnestus tal tolle järglaseks saada. Tema valitsusaja algul toimus näiteks Nika mäss, mis tänu Justinianuse ja tema naise Theodora kindlameelsusele õnnestus maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Uue keisri eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine ning see tal ka õnnestus. Ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja ka suure osa Pürenee poolsaarest. Oma valitsusaja lõpus kaotas keiser oma suure tähtsuse. Ka tema järglased polnud enam nii võimekad ning nii läks suurem osa Justinianuse vallutustest järgneva sajandi jooksul kaduma. Sellest algaski Ida-Rooma allakäik.
Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse. Kõige tugevamaks valitsejaks oli Justianus I 527-565a. Tema naise nimi oli Theodora, kes oli enne Justianusega kohtumist tsirkuses akrobaat/esineja, kes esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma järel riigi territoorium hakkas vähenema
· San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil
Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi. Justinianus I-Bütsantsi keiser, kelle valitsusajal oli Bütsantsi õitsenguaeg, tema valitsusaja algul toimus Nika mäss, kuid tänu Justinianuse ja tema naise Theodora kindlameelsusele õnnestus see maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine ning see tal peaaegu ka õnnestus: ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Kyrillos ja Methodios-koostasid kirillitsa, ehk slaavi tähestiku,9. Saj. 15. Mida tähendab feodalism ning millal see kujuneb? keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslik korraldus, mis põhines senjööri ja vasalli
Erinevus antiikkunstiga kõik figuurid olid rõivastatud, keha nende riiete all pole üldse tunda. (va. patuse keha kujutamisel) 10. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Roomas, Ravennas. 21.PEATÜKK Bütsantsi arhitektuur 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Ida-Rooma 2. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Justinianus I ja keisrinna Theodora. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal. 3. Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil ehitati ristkülikukujulise ruumi kohale kuppel. 4. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Tema hiigelkuppel. 5. Mis on tsentraalehitis? Oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. 6. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani.
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt,
- Bütsantinism õukonna silmakirjalikkus ja õukonna väline hiilgus: sagedased paleepöörded (107 keisrist suri 34 loomulikku surma, 8 langes sõjas, ülejäänud mõrvati, torgati pimedaks või pühitseti mungaks) 3. Õitsenguaeg keiser Justinianus I ajal 527 565 - Päritolult Bulgaaria talupoeg, tõus sõjaväelasena - Kroonik Prokopiuse ametlik ja salajane kroonika - Keisrinna Theodora, madalat päritolu - Jagas sõjaväe 3 ossa: paiksed piirikaitseväed tegevarmee keisri ihukaitse - Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi) - Lasi koostada kolmeköitelise "Tsiviilõiguste kogumi" aluseks Rooma õigus see seadusandlus jäi 1000 aastaks Euroopa õigusloome aluseks 4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6
· San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles · Mosaiik värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos · Kaugelt meenutavad mosaiigid maale · Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu · Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas · Eriti populaarsed olid need Bütsantsis · Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe · San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega keiser Justinianus õukondlastega · Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora · 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal · Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid · Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus · Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel ikonostaasil
nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud. * Varase bütsantsi kuulsad näited Ravenna kirikute mosaiigid. *Sõnum ühtaegu usuline ja poliitiline *Peamiseks kultusobjektiks keiser, kes juhtis riiki ja kirikut. *San vitale kirikus ühel seinal justinanus ja tema vastas keisrinna Theodora oma õukondlaste keskel. * Figuurid saledad, pikaks venitatud, riided ei luba aimata kehavorme, väikesed näod, suured silmad, asetatud tihedasse ritta, näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisa maapinnal. * Mosaiiktehnika värvilised kivikesed selgemini üksteisest eraldi, ei taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuridel kuldne taust, figuurid tasapinnalised, mosaiigid väljendavad keisri ja temakaaskonna ajatut, igavest kohalolekut
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat. 2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal 3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused püüd ühendada toredat ja
Riik suutis säilitada tsentraliseeritud maksud, tollid, mitmesugused monopolid, millega tagas vahendid võitlusvõimelist laevastiku ja palgaarmee omamiseks. Antud tegurid tagasid riigi püsimise pidevates võitlustes germaanlaste ja slaavlastega. 1.2. 5. saj. etniline, religioosne ja sotsiaalne kriis 395-527 1. Justinianus I valitsemisaeg 527 565 Riigi esimene kõrgperiood oli Justinianus I valitsemisaeg, mil mõjukalt rääkis poliitikas kaasa ka tema abikaasa keisrinna Theodora. Keisri eemärgiks oli endise Rooma impeeriumi taastamine, mis suuresti sai võimalikuks tänu tema eelkäijate finants- ja sõjaväeväereformidele. Justinianus ja tema väejuhid vallutasid idagootidelt tagasi Itaalia, läänegootidelt Hispaania (osaliselt), vandaalidelt Põhja-Aafrika, täites ühtlasi ka Püha Peetruse tooli kaitsja rolli. Sidemed taasalistatud piirkondadega jäid siiski nõrgaks. Sisepoliitikas surus Justinianus maha nii rahva ülestõusud kui piiras suurmaaomanike võimu.
Jalanõud: 27 Nii jalatsite värv kui materjal reetsid Ida mõjutusi. Materjaliks oli sagedasti tikitud siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun kui ka rohelise, sinise, punase, sügava ploomililla ja violetse erksad varjundid. Kanti sääremarjani ulatuvaid saapaid ja juveelidega ehitud kergeid kingi. Theodora olevat mõnikord kandnud isegi kullast kingi. Maatöölise jalavarjudeks olid põlvini ulatuvad saapad. Ehted ja kaunistused: Kõrgel positsioonil olevad mehed ja naised kandsid raskeid, juveelidega kaunistatud kraetaolisi kaelaehteid.Kõrvarõngaste, sõrmuste ja prosside materjaliks oli kuld ja pärlis, ning muidugi ka kalliskivid rubiinid, smaragdid, safiirid ja teemandid. Ilu ja hügieen: Rooma riigi eeskujul seati avalikud saunad sisse ka Bütsantsis
Jalanõud: 27 Nii jalatsite värv kui materjal reetsid Ida mõjutusi. Materjaliks oli sagedasti tikitud siid kuld või kalliskivikaunistustega, värvidest olid kasutusel nii hall, must ja pruun kui ka rohelise, sinise, punase, sügava ploomililla ja violetse erksad varjundid. Kanti sääremarjani ulatuvaid saapaid ja juveelidega ehitud kergeid kingi. Theodora olevat mõnikord kandnud isegi kullast kingi. Maatöölise jalavarjudeks olid põlvini ulatuvad saapad. Ehted ja kaunistused: Kõrgel positsioonil olevad mehed ja naised kandsid raskeid, juveelidega kaunistatud kraetaolisi kaelaehteid.Kõrvarõngaste, sõrmuste ja prosside materjaliks oli kuld ja pärlis, ning muidugi ka kalliskivid rubiinid, smaragdid, safiirid ja teemandid. Ilu ja hügieen: Rooma riigi eeskujul seati avalikud saunad sisse ka Bütsantsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
