dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha. 10 Halikarnassose Mausoleum. Kuningas Mausolos valitses Kaarias, tänapäeva Türgi ühes osas 4.sajandil e.K.r. Ta oli auahne kuningas ning ründas paljusid naabruses asuvaid linnu ja riike. Oma vallutusretkedelt saadud rahaga ehitas ta uue pealinna Halikarnassose. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonlisem
Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose
kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. 1857
Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu)
kuju. Vasakus käes hoidis Zeus säravat skeptrit, mille otsas istus kotkas. Halikarnassose Mausoleum Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. See ehitati aastate 353 ja 350 eKr Halikarnassoses. Kujundajateks ja ehitajateks olid arhitektid Pytheos ja Satyros. Hauamonumendi lasi endale ehitada Mausolos. See pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurjoonelisem hauamonument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Valmis monumendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353.aastal eKr suri, oli ehitis veel lõpetamata. Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk
Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid
Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama
Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama
· Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. · Halikarnassose mausoleum tekkis (um- bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg- miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi suurest armastusest oma mehe vastu lõpuni ehitada mausoleumi, mille oli ta mees alustanud. See oli suur ristkülik müüritis, mida kroonis sammaskäik, mis moodustas katusemoodi püramiidi. Ti- pus oli nelja hobu-sega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonu- ment. Mausoleum oli mõeldud valitseja
peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust avaldati. Mausoleumi mõõtmed on vägagi hämmastavad - 66*77*30 meetrit. Alusel seisis 36-st sambast ümbritsetud tempel. Teda kroonis neljahobuserakend. Teise legendi järgi oli kuningas Mausolos väga õel ja auahne
3 Ehitised Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Elu lõpul otsustas kuningas Mausolos ehitada endale hauamomumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Ta tahtis, et see oleks kõige suurejoonelisem hauamomument, mida kunagi nähtud. Kulutusi kokku ei hoitud ja hauakamber sai nii võimas, et seda hakati Mausolose nime järgi kutsuma mausoleumiks. Mausoleumi alusehitis oli mõõtmetega 38,4 meetrit ja 32 meetrit. Valmis momunendi kõrgus oli üle 42,6 meetri. Mausolos tahtis mausoleumi saada valmis enda surma ajaks. Aga kui ta 353. aastal e.Kr
Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid. 3) olulisteks ehitisteks said lossid, teatrid, raamatukogud, turuhooned. 4) Linnasid hakati reeglipäraselt planeerima. 5) Kunst iseseisvis eraldi kultuuri valdkonnaks, 6) Ideaali kujutamine taandus, oluliseks sai realism. 7) Sageli olid ehitised ja skulptuurid hiiglaslike mõõtmetega. 8) Hakati kunstiteoseid koguma ja koopiaid tegema. Ehitised : 1) Pärsia ainuvalitseja Mausolos lasi rajada endale hauaehitise Halikarnassose mausoleumi. Kõrgus 46 m ristisõdijad hävitasid 16.saj. oli üks maailmaimedest. 2) Efesoses taastati Artmise tempel.'Pharose tuletorn Aleksandrias. Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime. 3) Rhodose koloss, põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime. 4) Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab
· Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike- Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. peripteer klassikaline, täiuslikem templitüüp läbilõige templi otsaküljest (dooria stiil) Tempel oli akendeta. Sees, jumala juures, käisid vaid preestrid. Usurituaalid toimusid väljas. Templi ehituses olid kindlad reeglid, üksikosade suhe oli täpselt kindlak...
Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, kuid seda ei püstitanud uskumus hinge surematusse või türanni auahnus, vaid suur armastus. Kahjuks on Artemisia armastusele pühendatud poeetide teosed hävinud ja meieni on jõudnud ainult Pliniuse ja Gelliuse kasinad read: "Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära. ("Sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks," lisab Valerius Maximus.). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikuse ja heldusega viis ta lõpule mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise
See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. ( Kinggi 1996:82-102) HALIKARNASSOSE MAUSOLEUM Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose ( valitses 377.-352. A. e. Kr.) vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise
7.Vanaaja 7 maailmaimet: vt oma töölehte 1. Giza püramiidid ainuke, mis säilinud tänapäevani 2. Artemise tempel ehitati 850 eKr jumalanna Artemise auks, 112 m pikk, põletati maha, 250 eKr taastati ja sai maailmaimeks 3. Babüloni rippaiad asus tänapäeva Iraagis, Nebukatnetsar II ehitas oma naisele, aiad ei olnud otseselt rippuvad 4. Zeusi kuju Olümpias peajumal, autoriks ainult 1 inimene, 12,5 m pikk 5. Halikarnassose mausoleum Mausolos ehitas, Väike-Aasia rannikul, maavärina tõttu lagunes, 353 eKr 6. Pharose tuletorn Aleksandrias ehitamiseks kulus 20 a, sai saare järgi nime, Aleksander Suur ehitas(ise ei näinud), valgest marmorist 7. Rhodose saare Koloss Rhodose saarel, 292-282 eKr, 37 m kõrge, hävis maavärina tõttu, täpset asukohta ei teata, päikesejumala roll, majaka funktsioon 8.Too näiteid, mis kinnitaksid väidet, et "Kreeka on Euroopa kultuuri häll".
ristkülikukujuline ehitis. Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde. Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas. Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks. Ateena lauluvõistlustel. Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses. Väike-Aasia rannikul. Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn. Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos. Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt. Alustas kiiresti haudehitise ehitamist. Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik. Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud. Näitekunsti sünnikoht on Ateena
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
Gooti kunstis teravad hooned, kõrged võlvid ja muud detailid suunatud ülesse. Romaani kunstis ümarkaared. V Milline sõna/nimi ei sobi sisuliselt teistega kokku? Põhjenda! Chartres, Cluny, Reims, Amiens Cluny, sest Cluny on kirik,aga ülejäänud gooti kunsti arhitektuurinäited Praxiteles, Pheidias, Mausolos, Myron Mausolos, sest teised on vana-kreeka skulptorid. Karnak, Stonehenge, Altamira, Lascaux Karnak, kuna teised monument ja koopamaalid. termid, mastaba, akvedukt, triumfikaar Mastaba, sest on hauakamber, aga ülejäänud rooma kunsti arhetektuuri mõisted. fiaal, kuupkapiteel, tugipiilar, ristlillik Kuupkapiteel, sest ülejäänud on gooti kunsti arhitektuuri näited.
ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. · Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. · Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. · 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele Püha Peetri kindluse, ladudes selle müüridesse terveid kujusid ja suurepäraste reljeefidega marmorplaate. · 1856. Aastal alustas Bodrumis väljakaevamisi inglise arheoloog Charles Thomas Newton. · 1857
Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati
Räägitakse, et Artemisia asmastus oma mehe Mausolose vastu oli suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ning jõi ära, kuna
Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused: Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise : Halikarnassose mausoleum- · Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline · Kattis kõrge püramiiditaoline katus · 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline · Loeti üheks maailmaimeks · Paraadlikud haudehitised-mausoleumid(mausolos) · Artemisia (tema naine) maetakse sinna Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse maailma kujutamine
kreeklastega. Reljeef Amatsoonide võitlus Halikarnassose kreeklastega. Reljeef mausoleumi friisilt. u. Halikarnassose 355-330 e.m.a. mausoleumi friisilt. u. 355-330 e.m.a. Skopas? Skopas. Kuningas Mausolos. Menaad. u. 330 e.m.a. Figuur Halikarnassose Kipskoopia. mausoleumist. Hellenistlik skulptuur. 323 e.m.a - 30 m.a.j. Belvedere Apollon. u. 220 e.m.a. Pergamoni altar. u. Samotraakia Nike. u. 175-150 e.m.a. 190 e.m.a.
See mütoloogiline keel, mis meid ükskõikseks jätab, oli kreeklastele arusaadav, elav, erutav ja kodanikutundeist kantud. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum (vaata lisa 1 pilt 5) oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ja selle püstitamise põhjuseks oli suur armastus. Artemisia (Mausolose õde ) armastus oma mehe Mausolose vastu olevat olnud suurem kogu armastusluule loomingust ja tugevam kõigist inimlikest kirgedest. Kui Mausolos suri, käskis Artemisia, ise nuttes ja käsi murdes, põletada tema keha ja korraldada hiilgavad matused. Piineldes kurbuses, käskis ta mehe luud pulbriks jahvatada, segas siis vee ja lõhnaainetega ja 10 jõi siis ära (sest ta tahtis saada Mausolose elavaks mälestussambaks ). Artemisia väljendas oma armastust ka teisiti. Ääretu püüdlikkuse ja heldusega viis ta lõpuni mehe mälestuse jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maalidega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. [1, lk 94-95] 7 5. Halikarnassose mausoleum Kaarias valitses kuningas Mausolos, kes otsustas ehitada endale hauamonumendi, mis pidi jääma mälestusmärgiks tema võimsusest. Halikarnossose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument, mis oli püstitatud. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Kaasaegseid vaimustas mausoleumi suurus ja selle ehitamiseks tehtud kulutused, kuid eelkõige võlus neid kunstilise kujunduse täiuslikkus.
naljakaid loomi. Neid valmistati vormi järgi ja need on suhteliselt väärtusetud. 12. Hellenistlik ajastu. (õp. Lk. 68-71) Makedoonlased olid arvatavasti kreeklaste sugulusrahvas. Nad võtsid üle palju kreeka kultuurist, kuid vastupidiselt suutsid nad lüüa ühtse ja tugeva riigi. Makedoonlaste valitseja- Aleksander Suure sõjakäigu ajal levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. kehtis valitseja isikukultus. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja lasi Mausolos püstidada endale haudehitise Halikarnassose Mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis tempel. Seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. See oli üks antiikaja maailmaime. Surmajärgne elu oli väga oluline. Tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion. Komposiitkapiteel oli siis stiilide segu
Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2
rotunde · Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas · Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel · Hellenistlikust ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul · Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn · Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos · Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt · Alustas kiiresti haudehitise ehitamist · Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk · Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
kourosed, naised riides kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose ,, Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastust on pärit Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp, mis on väga elevad ja keerukad. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega. Etruski kunst Itaalia aladel 8. 3. sajandil e.m.a. levinud kultuurist on vähe säilinud. On leitud haudasid, mis moodustasid nn. Surnute linnu. Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On
ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum. Alustati ehitust 299 eKr, ehitus kestis 20 aastat (tuletorn) - Võimas alaehitis, nelinurkne 1. korrus. 8 tahuga järgmine korrus, silinder ning tuletorn ja 6-meetrine Poseidoni kuju, tuld võimendati peeglitega, ehitis hävis maavärinas
* Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suur austamine (peeti neid jumalateks). Kreeka kunstinike poolt mõnele aasia valitsejale looduud kunstis oli valitseja isikukultuse tunnused juba enne hellenismi aega. Halikarnassose mausoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. * Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada(fun fact:esimene kord põletas selle maha Herostratos). Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpeion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uus nähtus-
Ilus raekoda ja hoone rahvakoosolekuteks, suurejooneline teater jne Linna jumalanna Athena tempel on toredamaid joonia stiilis ehitisi Väike-Aasias Ehitaja Pytheos Halikarnassose mausoleum Ehitaja Pytheos mängis ka selle loomisel juhtivat osa Kaaria satraabi Mausolose hauamonument Ehitust alustas tõenäoliselt Mausolos ise Pärast kuninga surma 353.a jätkas ehitust tema naine Artemsia Vana-Oriendi traditsiooni kohaselt oli sel kõrge nelinurkne alusehitis, milles asetses hauakamber Alusehitise alumist serva kaunistas skulpturaalne friis Cella - alusehitise peal oleva teine kamber; seda ümbritsesid kõrged joonia stiilis sambad
362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Mantineia lahingus teebalaste (ja liitlaste) ning Sparta (ja liitlaste, nende seas ka Teebaga tülli läinud Ateena) saavutasid teebalased raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed Peloponnesoses domineerida lõppesid. Makedoonia hegemoonia kujunemine 359 337 Ateena mereliidu langus 357 provotseeris Pärsia vasall, Halikarnassose türann Mausolos (377 353; valitseja, kelle auks tema õde ja abikaasa Artemisia rajas, mehe surma järel, Halikarnassose mausoleumi), liitlaste ülestõusu ateenlaste vastu nn Liidusõja. Rahapuuduses ateenlased ei suutnud liitlasi alistada ja tunnistasid 354 rahulepinguga nende sõltumatust. Nimeliselt püsis Ateena mereliit, väheste alles jäänud liitlastega, 338 aastani. Makedoonia ülemvõimu kujunemine Põhja- ja Kesk-Kreekas 359 346
Maalikunst muutus nähtavasti üha looduslähedasemaks. Kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste ja loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. saj II poolel e.Kr alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis olid puudunud Kreeka kunstist. Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos lasi endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Kirjelduste kohaselt oli see kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ning seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutud üha olulisemaks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Templitest said olulisemaks lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised
rahumeelsemalt, ja hakkas linna kaunistama. Sellega tahtis ta näidata, et Ateena on tagasi saanud endise jõukuse. Tema käsul rajati linna esimene kivist teater, Dionysose teater, ja ehitati Ilissose jõe kaldale mäekurusse panatenaiade pidamiseks Panathenaikoni staadion. Töö toimus Lykurgose isiklikul järelevaatamisel ja sai Ateena uhkuse märgiks. Lykurgose korraldusel valmistati ametlikult käsikirju kolme suure tragöödiakirjaniku teostest. Mausolos Väike-Aasia edelanurgas paiknenud Kaaria riigi valitseja IV sajandil eKr; pärast surma laskis naine talle pealinna Halikarnassosesse püstitada hauatempli, mis sai Mausolose järgi nimeks mausoleum. MILON – 6. sajandil elanud maadleja, üks kuulsamaid olümpiavõitjaid.
Edaspidi piirdus nende mõjusfäär Kesk-Kreekaga. Epameinondase surma ja teebalaste tagasitõmbumise järel oli Ateenast ja tema mereliidust saanud tõenäoliselt tugevaim võim Kreekas. Samas süvenes liitlaste rahulolematus, mida põhjustas nii Ateena palgasõdurite omavoli kui ka kleruuhiate (Ateena kodanike asulate) rajamine mõnedele liiduga ühendatud aladele (näiteks Pärsialt ära võetud Samose saarele). Liitlaste rahulolematust õhutas Kaaria valitseja, poolkreeka päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna. Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
