Kunstiajalugu 10 kl (8)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

Kunstiajaloo konspekt arvestuseks .

Kunstiligid (õp. Lk. 8-9)

A R H I T E K T U U R - ehituskunst

Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid , kloostrid , mošeed, templid
Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused , raekojad, elamud
militaar arhitektuur – linnakaitse, kindlustused

S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst -

Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud

kõrg – 2

madal - levinuim 1

süvendreljeef - 3

Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit

Ehitusplastika

Vabaplastika – saab paigutada ümber

Monumentaalplastika – üle elu suurustes mõõtmetes

M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst -

Seina- e. monumentaalmaal - esiaja lõpus, vanim

fresko - looduslikud temperavärvid märjal seina pinnal, vastupidavaimad, ei saanud parandada, pidi kiiresti maalima

seko - kuivale seinale maalimine tempera värvidega, värv koorub kiirelt maha

Tahvelmaal - 6-5 saj eKr Kreekast , liigutatav puittahvel, tänap. linaseleriidele e. lõuend. Tahvelmaalid on tänapäeval palju säilinud.
Raamatu- e. miniatuurmaal – raamatusse tehtud illustratsioonid, tänap. haruldane . Tehti peamiselt keskajal.
Mosaiikmaal

Tuntud juba hellenismiajastust
Materjal: värviline klaas ja kivi
Nõuab palju aega ja on tüütu
Oli kuulus keskajal ja eriti Bütsantsis

Klaasimaal e. vitraazkunst

värvilised klaasid seotakse tinariba abil

G R A A F I K A - nimetatakse ka must-valgeks joonistuseks. Kujutav Kunst-

tekkis koos trükipressiga Hiinas 6. saj pKr, Eur. 15. saj.
Palju eri tehnikaid

kõrgtrükk – trükiplaat, millelt värv kantakse üle paberile, kõrgemad kohad värviga.

lametrükk – litograafia , lameplaat, rasvane , poorne kiviplaat.

sügavtrükk – värv on sügavamates aukudes, värv voolas paberile, metall , vask plaat.

T A R B E K U N S T – ja disain . Tänapäeval ei tehta enam vahet tarbekunstil ja disainil. Tarbekunst - Enamus tööd on tehtud käsitsi. Disain – masinatega, masstoodang, disaineri moodi, kavandite järgi

Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist.

Metallehistöö – jaguneb materjali järgi

Klaasikunst

Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad , köited, rahakotid

Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst

Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet

Paleoliitikumi kunst (konspekt)

Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt)

Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega
neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele

võtuga.

Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.
Mesoliitikumist on väga vähe kunstiteoseid, kliima muutub soojemaks ja inimesed lahkuvad koobastest, mis tähendab koopmamaali kadumist (ainult paaris piirkonnas jäädi koopasse ).
Mesoliitikumis on maalikunstil silmapaisev allakäik, tehnika on halvem . Kõige levinum maalikunsti ja reljeefi liigid on petroglüüfid e. kivikraaped värvidega, eriti palju on neid Skandinaavias, eriti palju Norrast. ( laplased ja teised soome-ugrilased)
Petroglüüfid on väga tähtsad eestlastele ja teistele soome- ugri rahvastele sest suured leiukohad asuvad just meie aladel.
Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis.
/ Eesti Muinastaide Selts /
Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas.
Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt.
Kõige suurem petroglüüfide leiukoht on Lääne-Mongooli mägedes, mis on hiljuti leitud ning nad on kuni 10 000 a. vanad.
Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused.
/ Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. /
Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest.
Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid , mis leiti Türgist Ankara lähedasest Catal Hüyük'ist, kus pärineb ka kõige vanem teada olev maakaart, kust algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr. Catal Hüyük'is kasutati majade katuseid käimiseks ning majadesse siseneti samuti katuse kaudu. Katused olid lamedad. Catal Hüyükis oli kõrgelt arenenud põllumaj ja karjakasvatus .
Selles ajastust algab teada olev kivi arhitektuur. Kõige vanem kivist ehitis praeguste andmete järgi on Palestiina linnast leitud Jeeriku (Jericho) varemed, mis rajati umbes 7500 eKr.
Jeeriko oli ümbritsetud tugeva kaitse müüriga koos vallikraaviga, ehitus materjalidena kasutati toortellist, jne. Sealt on leitud omapäraseid portreesid mis on tegelikult inimkolbad täidetud kipsiga, neid loetakse portreeskulptuuri alguseks. Jeerikos eksisteeris viilkatustega majade tänava võrgustik.
Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse " mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur.
Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja muid, mis on umbes 7000 a. vanad.
Üks tuntud hauakamber Iirimaal Dublini lähedal, Newgrange, mis on IV a.t. eKr.
Inglased uhkustavad Lõuna-Inglismaal asuva Stonehange-ga, kus on säilinud kivist vabaõhu templi jäänused, mille läbimõõt on u. 60m. Üks teine vabaõhu tempel on ka Kromlehh. Suurimad kivid on 7-8m kõrgused. Stoneheng'i vanus on umbes III-II a.t. eKr. Stoneheng'i keskel oli altar kus on ilmselt toodud ohvrika tuhandeid inimesi. Välisringi kivid on tähiseks haudadele mida nimetati tolmeniteks e. kaks püstis kivi mille peal on üks horisontaalselt ja mille all on keegi maetud.
Omapärased nähtused on ka üksikud tahutud suured kivipangad e. menhir, Lääne-Saksamaal Menhir, mis on u. 2000 eKr. Kõige rohkem menhir on säilinud Prantsusmaal Carnaci's, kus on neist kogu allee .

Vana – Egiptuse kujutav kunst. (konspekt)

Vanas-Egiptuses oli väga oluline portreeskulptuur ja portree maalikunst . Seal on tehtud väga palju valitsejate ja ülikute portreesid. Portreekunst oli seotud usuga, seal kujutati taassünniga. Usuti , et kui oma keha ei mumifitseerita, kuid tehakse portreekuju, siis võib selle inimese hing hiljem selle kuju äratada.
Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit , basalt ja dioniit.
Portree skulptuurid olid natuge üldistatud.
Egiptuse kunstis kujunes reljeefidel ja maalidel omapärane kujutus viis, egiptuse poos. Seda kujutus viisi kasutasid ka Vana- Mesopotaamia kunstnikud , kuid eriti iseloomulik oli see Egiptuse kunstile.
Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest.
Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon kuidas kujutada inimkeha .
Kujutavas kunstis on kõige tähtsamad perioodid Vana ja Uus Riik, 16.-11. saj. eKr.
Kaanon nõuab valitsejat kujutada kas rangelt istuvana või pidulikult püstisena seismas.
Kaanon - inimkeha kujutamisel kehtiv range reeglistik, kus kõik inimkeha osad olid omavahel kindlates matemaatilistes suhetes. Valitsejaid on kujutatud jõuliste atleetlike sõdalastena ja naisi silmapaistvate kaunitaritena.
Kaanoni puhul oli ka kindel mõõtühik, mille vastavalt on kehaosade suurus määratud. Ajaloo jooksul on kaanon muutunud veidi pikemaks.
Sfinksi, greifi ja härja skulptuurid olid vaarao võimu sümbolid.
Vana Riigi ajast on säilinud ka mõned lihtinimeste kujud: kirjutajate kujud, ametnike kujud.
Kirjutajaid on kujutatud omapärases poosis, rätsepistmes, oma töö ülesannet täitmas. Lihtinimeste kujusid ei ole üldistatud ja ilustatud .
Kujutava kunsti alla käib ka seinamaal, esimesed seinamaalid olid bastabades. Egiptuse seinamaalidel oli enamasti kujutatud loodust. Lahingu seinamaale oli kujutatud alates Uuest Riigist.
Eriti tuntud on Medumi mastabade hauakambrist leitud seinamaalid, mis olid tehtud ehk 8. saj. eKr.
seinamaalidel on kujutatud ka jahiteemasid. Egiptuse kunstis kujutati inimeste tähtsust nende suurusega.
Seinamaalid ja reljeefid olid sageli saadetud heroglüüf kirjaga , mis selgitasid pildil toimuvad. Kirjad võisid võtta kuni 1/4 pildist.
Seinamaali ja seinal asuvat reljeefi võib nimetada ka PINNAKUNSTIKS.
Keskmise Riigi aeg 2. at. algus on kunsti poolest vaene. Sel ajal kujunes välja egiptuse keel, elava keelena on ta tänapäeval välja surnud, kuid püha keelena on ta olemas. Seda keelt (kopti keel) on rääkinud Egiptuse kristlased .
Uus kunstilise õitsengu aeg saabub uue riigi ajastul, eriti kunstiline aeg oli 14. saj. eKr, kui Egiptuses valitses suur reformaator, vaarao Ehnaton, kes viis pealinna Atamisse. Tema valitsemis aega nimetatakse Amarna ajastuks .
Ehnatoni suurimat reformi nimetatakse usureformiks. Ta üritas esimesena maailmas rakendada monoteismi - ühe jumala kultuse. Selleks üheks jumalaks oli Aton ning uus pealinn sai tema järgi nimeks Ahet-Aton.
Ka Tutanhamoni hauakambri leiud kuuluvad Amarna ajastusse.
Kunstis tähendas Ehnatoni reform kaanoni kadumist, sest ta nõudis kunstis realismi. Palju on säilinud tema enda portreesid, kus teda on kujutatud suure õllekõhuga.
Vana-Egiptuse kunstis olid jumalad kujutatud enamasti loomadena.
Reformid lõppesid peale Ehnatoni surma. Kuid kunsti realism säilis natukeses ajas.
Kujutavas kunstis kujutati vaaraosid sellistena nagu nad on ja tavalistes olukordades nt. söögilauas jne. Kõige tuntumad Ehnatoni ja Nofretete portreed olid tehtud Tuthmosise poolt, kes oli õueskulptor. Kõige tuntum teos on üks Nofretete portree.
Ehnatoni loomulikum kunst siiski kaob 13. saj ja pöördutakse tagasi kaanoni juurde. Valitsejaid kujutatakse jälleki ilustatult ning neid kujutatakse hästi suurelt .
Kõige suuremaks Vana-Egiptuse skulptuuriks on Giza püramiidi juures olev sfinks , mille pikkus on 62m ja 20m kõrge.
Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist.
Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi.
Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur.

Vana – Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34)

Egiptus on esimene suur tsentraliseeritud riik, mille valitsejat nimetatakse vaaraoks.
Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid – mastabad .
Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Džoseri auks Sakkaras.
Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid. Kuulsamad on püstitatd Giza väljale vaaraode: Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele.
Kõige kõrgem oli Cheopsi püramiid aga selle tipp on varisenud ning hetkel on kõrgeim Chefreni püramiid.
Püramiidie ehitamisel on kaasatud väga palju inimesi. Püramiidide ehitamine lõpetati II a.t. ajal, sest need ei pakkunud vaaraode surnukehadele turvalisust ning nad olid riigile majanduslikult koormav.
Ja kuna ei ehitatud enam püramiide, maeti vaaraod kaljuhaudadesse. Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua. Nendest on ainult üks puutumatu ja see on Tutanhamoni haud.
Ben-ben monument – püramiiditaoline ehitis, tipp oli kullatud ja sillerdas päikese käes. Nende sees puudusid käigud, hauakambrid ja olid ka väiksemad.
Obelisk – päikesejumala auks püstitatud nelinurkne terava tipuga ehitis.
Tempel – nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud muust maailmast. Templi väravaehitis oli püloon. Püloonid, sambad ja müürid olid kaetud värviküllaste reljeefidega ja hieroglüüfidega. Templi peaosa oli õu - sinna võivad tulla kõik, ka lihtsad talupojad, seda ümbritses katusega kaetud sammaskäik. Õue taga oli sammassaal - sinna võisid minna ainult ülikud ja preestrid ja sealt edasi salajased ruumid, seal asus jumala kuju, sinna võisid siseneda ainult preestrid ja vaarao, kes oli elav jumal.
Sambad – toestasid katust ja talastikke suurematel ehitistel.
Sammas koosneb kolmest osast

kapiteel - selle järgi eristatakse samba tüüpe
tüvi - kõige pikem osa
baas - laiend, mis toetub põrandale

Kõige levinum samba tüüp Egiptuses on papüüruse sammas. Papüürus on kõrkjas.

Papüürus sambal on kaks varianti :

õitseva papüüruse sammas
kinnise papüüruse sammas

Dooria sammas tuleneb samuti Egiptusest (16 tahuline sammas), mida kasutasid Kreeklased .
Egipt . sambad on üldiselt kõrgemad, laiemad ja samuti tihedamalt paigutatud ku kreeklastel.
Templi sissekäigu juures on 4 kolossi. Koloss - väga suurte mõõtmetega skulptuur.
On ka terasstempleid e. mäe nõlvadele ehitatud templid.
Kõige suuremad Egiptuse templid asuvad muistse pealinna Teeba lähistel. Karnakis ja Luksoris, mis on pühendatud Amon -Ra'le.
Samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatšepsuti matusetempel. Abu- Simbeli kaljutempel, mis raiuti välja veeuputuse tõttu ja pandi kõrgemal uuesti kokku.

Vana – Mesopotaamia neli ajastut. (õp. Lk. 19-25)

Mesopotaamia on Kreeka keeles kahe jõe vaheline ala. Mesopotaamia on tänapäeva Iraagi ala.
Tsivilisatsiooni kolm tunnust:

Riigi olemas olu
suured linnad
sotsiaalne kihistumine
Kirjaoskus

Mesopotaamia ajastud

Sumeri - akadi ajastu (kestab umbes 2 tuhat aastat, 4000 eKr - 1800 eKr.)
Vana-Babüloonia - kestab umbes 300 aastat (1800 eKr - 1500 eKr)

Tuntuim on sellest ajast Hammurabi ja tema seaduste kogu, mis oli reljeefidele graveertitud. Suurim kaubalinn

Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr

Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse.
Asüürlasi on natukene tp. säilinud, enamik on "arenenud" armeenlasteks.
Tipp hetk 8-7 saj. eKr
Suur riik lagunes kiiresti

Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr

539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni.

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakidlused.
Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised . Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud.
Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel.
Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks. Kõige paremini on säilinud tsikuraat Sumerite linnas Uris.
Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur – reljeefid ja kujud, mis olid seotud ehitistega.
Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle näiteks on Naram-Sini võidusteel.
Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana – Gudea figuur või jumalatega suhtlemas – Hammurabi päikesejumala ees.
On leitud ka arvukalt keraamikat. Neid katsid keerulised geomeetrilised ornamendid.
On säilinud mitmeid suuri Asüüria kuningate losse. Eriti tuntud on Sargon II loss Horsabadis. (ehitati kõrgele alusele)
On säilinud ka Ninive's kuninga loss, kuid halvemas seisundis.
Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Sellest on säilinud palju reljeefe. Populaarsed olid sõjakad ja vägivaldsed stseenid.
Kuningate rituaalne kohustus – jaht lõvidele. Väljakul. Seda tehti kuninga võimu näitamiseks, tavaliselt olid lõvid varem kinni püütud.
Uut- Banülooniat kaitses linnamüür. Väga paksud ja väga pikad, iga 50 m järel olid vahitornid. Müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast.
Marduki templi tsikuraat on ära märgitud ka piiblis. Tuntud paabeli torni nime all.

Egeuse kunst. (õp. Lk. 43-48)

Kreeta saarel tekib Euroopa esimene kõrgkultuur. Esimesed riigid.
Kreetalastel ei olnud vaja karta välisvaenlasi, kuna merel valitsesid nende laevad. Nii ei olnud neil ka vaja kaitsa oma linnu kaitsemüüridega.
Religioonis oli oluline viljakuse kultus .
Neil ei olnud ka suuri templeid.
Kõige tähtsam oli Mükeene linn.
Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos , Phaistos , Hagia Triada )

Vana – Kreeka skulptuur. (õp. Lk. 59-64)

Skulptorite peamiseks materjalideks oli marmor ja pronks.

Krüselefantiintehnika – segatehnika, kuju puust südamik kaetakse elevandiluust plaatidega. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas on loodud Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias.
Arhailisel ajajärgul loodi vabalt seisvad kujud. Alasti meeskujud( kouros ) ja riietatud naisfiguurid ( kore ).
Klassikalises ajajärgus kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.
Klassikalisel ajastul kujuneb peamiseks materjaliks pronks. Tehakse ka marmorist, aga pronkskujud on vastupidavamad.
Klassikalisel ajajärgul kujunes kaks skulptuuri koolkonda , mis võistlevad oma vahel. Tuntuim on Ateena koolkond ja teiste hulgas oli ka Sparta koolkond.
Ateena koolkonda kuulusid nt. MYRON, PHEIDIAS .
Sparta koolkonda kuulus nt. POLYKLEITOS .
Polykleitose „ odakandja ” lõi Kreeka sõdalase – atleedi ideaaltüübi. Selle mõõtmed kujunesid normiks – kaanoniks.
Ateena skulptuur on vaataja jaoks huvitavam, omapärased poosid, püüdsid edasi anda liikumist. Nt. Parthenoni kujud (viiluväljal ja friisil)
Naisesse suhtuti antiikkreekas halvasti, erandiks on amatsoonid . Lugupidamisega suhtuti hetääridesse e. prostituutidesse, mille põhjus oli see, et neile anti korralik haridus . Nad oskasid lugeda, pillimängida ja tantsida. Hetääri kasutamine andis kunstnikule suurema tähtsuse.
Myroni „ kettaheitja ”
PHEIDIAS'e kujudest on hästi tuntud krüselefantiintehnikas loodud kujud, nt. Athena kuju Parthenoni templis, kus on säilinud ka marmorkujusid ja Zeusi kuju Olümpias, mis on suurim krüselefantiintehnikas tehtud kuju maailmas ning see kuulutati maailmaimeks.
PHEIDIAS kasutas arvukalt õpilasi, kelle seas oli ka kuulus filosoof SOKRATES . Ta kasutas õpilasi koguaeg nende kujude tegeminse juures.
PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena.
Hellenistlik ajastu.
4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast : PRAXITELES , kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka skulptuuri ka nais akti ja tema üks originaal teos on säilinud tänapäevani " Hermes Dionysos -lapsega", ja SKOPAS , Sparta koolkonnast LYSIPPOS .
Esimene nais akt on "Kuidose Aphrodite ", mille tellisid preestrid. Aprotitet kujutatakse seal ujuma minnes. Modelliks oli tuntud nais hetäär.
Ka LYSIPPOS oli väga viljakas. Teada on vähemalt 1500 tema teose nimetust , millest on säilinud kümneid teoseid, kuid siiski koopiatena. Ta tuntuim skulptuur on " Kaapija ". Ta püüdis natuke reformida Sparta iluideaali, mille eripära oli pikad ja sihvakas jalad.
Ta on püüdnud oma kujudesse tuua ka igapäevaseid tegevusi tegevaid jumalaid.
Ta hakkas paigutama oma skulptuure ruumi keskele , et neid saaks igast küljest vaadelda. See tähendas, ka selja osa töödeldi välja, erinevalt varasemalt, mil kujud jäid seljada seina äärde.
SKOPAS on oma eluaja tõttu paigutatud iluklassikasse.
SKOPAS'e puhul on huvitav see, et ta toob kreeka kunsti taunitavad teemad e. piinad , kannatuste ja surma kujutamist. Ta kujutas esimest korda koledat püüdes veenda, ka see on ilus. See temaatika on kujunenud enamjaolt hellenistlikus ajastus
SKOPAS'e tööd on halvasti säilinud. "Amatsoonide võitlus",
Halikarnassose mausolumi friisil võib näha ka kõrgreljeefe, mis sarnanevad ümarskulptuurile või vabaskulptuurile.

Vana – Kreeka ehituskunsti iseloomustus. (õp. Lk. 50-53)

Teateri plaan

Teatrum - ismtete osa
Orkestra - ringi või pool ringi kujuline lava ilma kõrgendita, kus oli 3 näitlejat ja suur koor
Skeene – riietusruumid, sealt ilmusid välja näitlejad
Proskenion - kõrgendiga lava, skeene ees

Teatrum oli laskuv , mäe nõlvale ehitatud.
Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed.
Kreeka templid.

Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid .
Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised ).

I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on saanud nime antidest, etteulatuv eelduv osa seinast sissekäigu juures. Sammastega eesruum ühes otsas.
II tüüp on kaksik e. Topeltantidega tempel. Sammastega eesruum mõlemas otsas.
III tüüp on prostüül. 4 sammast otsaseinas.
IV tüüp on amfiprostüül. 4 sammast mõlemas otsas.
V tüüp on peripteer . Rida sambaid ümber templi.
VI tüüp on dipteer . 2 rida sambaid ümber templi.
VII tüüp on pseudodipteer.

Enamus kreeka templeid on ehitatud peripteerina (õp. joonis 5.). Nad olid suurema pindalaga templid. Siseruum - naos - oli toestatud sammastega.
Dipteer (joon. 6). Selle plaani järgi ehitati suurimad templid, neid oli kreekas ainlt 4 või 5 tükki. Seda ümbritses 2 rida sambaid.
Ringikujulisi templeid on ehitatud väga vähe, sest ei tuntud sidematerjale, aga roomlased õppisid tundma sidematerjale ja nad ehitasid ROTUND'e, mis olid ringikujulised templid.
Kreeka templitel oli alus - krepidoma, ning samuti ehitati templid mäetippudele.

Kreeka templite sambad:

dooria

Kõige masiivsem, peamine omapära on kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine plaat on ruudukujuline ja alumine ringikujuline.
Tüvi on kaunistatud kannelüüridega, doorial on need väga laiad, neid on umbes 16, sammas on veidikene paisutatud keskosast, et kaugelt vaadates oleks sammas ühtlane.
Dooria sambal puudub baas.
Friis koosneb triglüüfist ja reljeefidest.
Ehhiin – ümar kiviplaat
Abakus – nelinurkne kiviplaat.

joonia

Kapiteel on kaunistatud rikkalikumalt, kus on kaks VOLUUTI - keerukujuline kaunistus .
Friis koosneb inim- ja loomreljeefidest.

Korintos

Kapiteel on kõrge karika kujuline, kus on kasutatud taime ornamente.
Pikad ja sihvakad.
Friis on taandarenenud, on näha hammaslõiget ja kujutised on enamjaolt kadunud

Dooria ja joonia sambad on kaks kõige levinumat liiki. Nende nimed lähtuvad hõimude nimedest . Need samba stiilid on tekkinud 7-6 saj. eKr.
Enamus Kreeka alles jäänud vanadest templitest on siiski dooria stiilis.
Templitel olid puidust talastikud, mille peal oli kaunistus riba - FRIIS. Kuna talastik oli puidust, siis sai templeid põlema panna.
ORDEN - väga range reeglistik ehitamisel
STIIL - ei olnud nii range.

Vana – Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajajärgul. (õp. Lk. 55-58)

Vanim dooria stiilis tempel on püsitatud jumalanna Apollonile ja see asub Korintosel. Sellest on säilinud ainult üks nurk.
Hoopis paremini on säilinud ka dooria stiilis templeid Lõuna-Itaalias. Paestumis ehitatud jumalanna Hera tempel.
Poseidoni tempel. See on üks paremini säilinud antiikaja ehitisi .
5. Sajandil ehitati Zeusi tempel Olümpias.
6. Sajandil kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer. Tempel. Üks antiikaja seitsmest maailmaimest. Selle põletas üks kuulsusehimulik Efesose linnakodanik. See taastati kuid lõpuks ee hävis ikkagi maavärinas.
Klassikalisel ajajärgul püstitati ehitisi Ateenasse. Linna tähtsam ehitis oli kaitsejumalanna Athenale pühendatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer
Alustati propüleede – väravaehitiste rajamist. Katust kandsid 6 dooria stiilis sammast. Selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu.
Treppidest lõunas paiknes väike Athena Nike – võiduka Athena tempel. See on amfiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas.
Akropolile on ehitatud veel üks tempel- Erechteion. Karüatiidid – naiste kujud sammaste asemel.

Vana- Kreeka – Rooma maali- ja tarbekunst. (konspekt)

Vanad Kreeklased hindasid oma kunsti liikidest kõige kõrgemalt maalikunsti. Kahjuks on see väga halvasti säilinud, isegi halvemini kui egeuse maailkunst.
Kreeklaste uhkuse põhjuseks oli nende leiutis - TAHVELMAAL ning varju ja valgusega modeleeritud inim ja loom kujutised. Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde.
Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel tahvelmaalid. Pole säilinud ühtegi tahvelmaali.
19. Sajandi lõpus leiti Egiptuse Faijumi koobastest muumiad ja muumiaportreed, mis pärinevad 1-3 sajandist pKr. Need muumiaportreed on imepisikesed.
Siis on loobutud kiviportreedest.
Kreeklased kasutasid temperavärve – looduslikud muldvärvid. Neid seotakse vee ja munakollasega. Kreeklased lisasid ka kuuma mesilasvaha . Sellest on tulnud ka neile nimetus – enkaustika e. Vahamaal . See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks.
Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi. Roomas ei tegelenud mehed maalimisega, kuna see määris käsi. Ainult naised.
On säilinud palju seinamaale hilisemast ajast.
12. Sajandi keskpaigast kaevati välja linnu: Pompeji ja Herculameum.
Mosaiigid olid kasutusel kõrvuti seinamaalingutega. Mosaiigid olid enamjaolt põrandate kaunistamiseks .
Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas .
tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles.
Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.)
Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale.
Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud – perspektiivi.
Apollodoros – võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise .
Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega.
Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer.
Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili:

Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander 'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust .
Mustafiguuriline 600 eKr. - Kujud maalitakse musta lakiga. Kujutatakse jumalaid ja kangelasi , suursugusemad kujutised.
Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks . Taust maalitakse musta lakiga ja kujutised tekivad originaalsest punasest savist, millest vaas tehtud. Ilmuvad ka olmetegevused ning ka pornograafilised kujutised. Enamasti oli tegemist heteroseksuaalsete paaridega. Selliseid vaase osteti üldiselt lõbumajadesse.

Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on leitud Toscanast, Francois vaas.
Punasefiguurliste vaasimaalide puhul võib vahepeal kasutada ka valget lakki, kus on jäetud punaseks ainult riided.
Väga kõrgelt olid hinnatud ka Kreeklaste juveelitööd ja ehted. Kreeklased on armastanud kasutada poolvääriskive sardoonüks'e.
Üks ehte tüüp oli gemm . Gemm jaguneb kaheks - kamee ja intaljo, vastavalt sellele kuidas ehtel kujutis on tehtud.
Kameel on kujutis kivi pinnast kõrgemal ja intaljol on kujutis kivi pinnast sügavamal.
Livia kamee
Tanagra kujutised, 10-20 cm savi kujutised, mis enamasti kujutavad naervaid lapsi või naljakaid loomi. Neid valmistati vormi järgi ja need on suhteliselt väärtusetud.

Hellenistlik ajastu. (õp. Lk. 68-71)

Makedoonlased olid arvatavasti kreeklaste sugulusrahvas. Nad võtsid üle palju kreeka kultuurist, kuid vastupidiselt suutsid nad lüüa ühtse ja tugeva riigi. Makedoonlaste valitseja- Aleksander Suure sõjakäigu ajal levis kreeka kultuur enneolematult kaugele.
kehtis valitseja isikukultus . Pärsia Väike-Aasia asevalitseja lasi Mausolos püstidada endale haudehitise – Halikarnassose Mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis tempel. Seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. See oli üks antiikaja maailmaime.
Surmajärgne elu oli väga oluline. Tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks.
Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpeion.
Komposiitkapiteel – oli siis stiilide segu
Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud hooned: turuhooned, teatrid, raamatukogud, saunad .
Aleksandria linna ette Pharose saarele ehitati üle 100 m pikkune tuletorn, mis oi üks maailmaimedest.
Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Peregamoni linn, mis on kuulus oma heakorra poolest.
Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk.
Maailmaime oli ka Rhodose koloss – päikesejumal Heliase pronkskuju. Selle valmistaja oli Chares.
Võidujumalanna Nike marmorkuju – „ Samothrake Nike” kaunim skulptuurkuju.
Verist lahingut gallialastega iseloomustab sureva gallialase kuju.
Zeusile on pühendatud ka hiigelaltar – Pergamoni altar. Sõda galaatidega kajastab sinna seinale tehtud kõrge friis.
Laokooni grupp – kirjeldab preestri ja tema poegade tapmist jumalate poolt saadetud madudega.
Väga populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud
Milose Venus – selle autor on teadmata
Hellenistlikus maailmas kujunes ka välja kunstiturg, väikeste meisterlike kujukeste, medalite ning keraamika müügiks.

Rooma arhitektuuri süsteem. (õp. Lk 77-81)

8. Sajandil eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Rooma linna asutas 753. a Romulus . Roomast sai aegade suurim linn. Asus kolmel mandril: aafrika, Aasia ja Euroopa. Rooma kultuur on seotud palju hellenistliku kultuuriga . Samuti ka etruskidega. Oma jumalad võtsid üle nad kreeklastelt , vahetades ära ainult nende nimed. Roomlaste elulaad oli lihtne. Oluliseks peeti riigi teenimist sõjaväes või ametnikuna.
Kõige tähtsam mida roomlased arhitektuuris arendasid oli sidematejal - lubimört, 2. saj. e.Kr. See oli tugev materjal. Roomlsed võtsid kasutusele ka põletatud telliskivid (40x50cm). Varem sellist asja ei tuntud. Võtsid ka algelise betooni kasutusele, kus kasutati vulkaanilist tuhka .
Need uued materjalid võimaldavad ehitada keerulisi konstruktsioone - kuppel , suuri ehitisi, väiksemate kulutustega.
Nad hakkasid esimesena suuri lae pindu võlvima.

Silindervõlv – üksteise taha ehitatud kaarte rida.
Ristvõlv – kahe silindervõlvi ristumine .

Roomal oli väga hea teedevõrk. Osa neist maanteedest on säilinud tänapäevani, mis on kivi sillutisega maanteed , 4. saj. lõpus e.Kr. Esimene maantee ühendas Roomat lõunas oleva Via Appia -ga.
Ehitati ka sildu üle jõgede.
Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest.
betoonist müüridega kaitsti linnu.
Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad – termid . Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks.
Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid – neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid – poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad.
Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid.
Triumfikaar – see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad . Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika . Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust.
Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis.
Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades.
Suur tähelepanu pöörati linnaplaneerimisele. Lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Nende ristumiskohast kujunesid väljakud – foormid, mis olid ümbritsetud esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt.

Tuntud Rooma ehitised. (õp. Lk. 82-83)

Uhkeim foorum oli Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suurest kaaravaga väravast. , väljakut ümbritsesid hooned. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus Basilica Ulpia. Seda kasutati raamatukoguna.
Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid. See oli ristkülikukujuline hoone, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks lööviks.
Tema auks on püstitatud ka sammas, mis sisaldas matuseurni. Kunagi seisid selle tipus tema pronksfiguur, mida tänapäeval pole.
Rahu altar (ara pacis ) – see on ülistav reljeef, millel on kujutatud legendi Rooma asutamisest.
Kuulsad olid veel ratsamonumendid : Marcus Aureliuse ratsamonument.
Rooma linnas on säilinud ka mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantiniusele.
Fortuna Virilise tempel – see paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus on sama mis kreeka peripteeril
Panteon – ümara põhiplaaniga ehitis, täiuslikum kuppelehitis, see oli kõigi planeedinimega jumalate tempel.
Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed- Caracalla termid, lossid Pantiniuse mäel.
Teine suur vaatemängude paik oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi.
Muidu ei kaitsud rooma linna kaitsemüür, kuid keiser Aurelianuse ajal hakati müüre ehitama

Vana – Rooma skulptuur. (konspekt)

On mõjutatud kreeka skuptuurist. Roomlased on teinud arvukalt kreeka skuptuuride koopiaid .
Roomas on skuptuur realistlik , kreeklastel rohkem idealiseeritud.
On tehtud arvukalt keisrite ja keisrinnade kujusid – Augustus – keisrikultus. Toodi ohvriande ja kummmardati.
Kõik keisrid ei olnud keisrikultuse poolt. Aga mõni oli nii süvenenud, et uskuski et ta on ise jumal.
Roomlastel oli omapärane komme võtta kuulstelt valitsejatelt surimaskid. Need olid kipsist tavaliselt. Hoiti kappides tavaliselt.
Väiksem portree – büst.
Togatus – täispikk portree. Meestest. Kandsid pikka maani ulatuvat riiet – toogat. See meenutas india naisi.
Surimaskid olid võetud tavaliselt vanases eas. Siis võis olla veidi kooldunud nägu. Nad olid harjunud koledate kujudega .
Elus inimestest tehti ka portreesid. Kasutati pronksi, marmor oli harvem, kuna oli raskesti kättesaadav. 1. Sajandi lõpus leiti Itaalias marmori leiukohad. Carrara leiukoht.
Tuntum vabariigi aegne portreeskulptuur on Julius Caesarist. Vana patriits. Keisririigi ajal leiti realistlikke büste Caracallast.
Idealiseeritud on keiser Tiberiuse marmorkuju.
Soomusrüü oli seljas keiser Augustusel. Tooga on mässitud soomusrüü ja puusade ümber.
Roomlaste poolt tehti esimesi ratsaportreesid – Marcus Aureliuse ratsakuju. Ratsakujud olid ülekullatud.
Uus nähtus Roomas olid ajaloolised reljeefid. Ara Pacis. Templites ja Trajanuse sammas. Keiser Constantiniuse triumfikaar. Seinad olid kaetud reljeefidega.
Rooma skulptuurile tegi lõpu kristlased. Suur rahvasterändamine hävitas ka skulptuure.

Varakristlik kunst. (õp. Lk. 90-96)

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 239 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

239 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johanna62 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid