Kunstiajalugu (3)

KUNSTIAJALUGU
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
· Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism ­ usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
· Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht ­ Altamira koobas Püreneedes, 1879 .a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema ­ koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
· 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
· 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase ) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum ­kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )
· Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest ­ Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile
· Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale ­ esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid : väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan ­ linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed ­ laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele ­ mastaism
· Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega