Kunstiajalugu (3)

KUNSTIAJALUGU
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
· Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism ­ usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria ­ kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Kunsti tekkimist ei saa seletada ühe ainuõige teooriaga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
· Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale , temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht ­ Altamira koobas Püreneedes, 1879 .a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema ­ koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
· 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
· 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase ) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum ­kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades ( Mesopotaamia , Palestiina )
· Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest ­ Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid , mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile
· Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad · Majad olid üksteise ümber kobaras, puudusid aknad ja uksed, siseneti ülalt · Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale ­ esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid : väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan ­ linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed ­ laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele ­ mastaism
· Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid · Kõige paremini on säilinud Stonehenge `i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all · Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr · Seda on lõhkunud kõvasti inglise talupojad · Dolmenid moodustavad Stonehenge`i välisserva · Dolmen ­ kivihaud · Menhir ­ üksik suur püstine kivi, nende tähendust praegu ei teata · Mõnikord ääristavad menhirid teesid ­ Carnaci menhirite allee Bretagne`s · Menhire on püstitatud ka karjamaadele · Megaliitehitisi on kasutanud keldid ­ druiidide usund
· Meso - ja neoliitikumis toimub aga suur allakäik maalikunstis · Petroglüüfid ­ kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga · Eriti palju on petroglüüfe Põhja-Venemaal ja Skandinaavias · Lihtsustatud ja üldistatud kujundid · Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad ­ 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti
· Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst
· Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ­ ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud ­ keraamika · Tekib ornament ­ savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid , ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid
· Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid ­ 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) · Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m ­ praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m · Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele · Tema andmetel ehitati neid 20 aastat · Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt · Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld - ja hõbeehetega · Sissepääsu varjati ja valvati · Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks · Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi
· Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud
· Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked · Templite kätte kogunesid suured varandused · Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad · Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel · Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast ­ lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas ­ kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon ­ sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks ­ peristüül · Järgnes templi katusega osa ­ sammassaal ­ ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 ­ 20 m
· Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu- Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta
· Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal ­ esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda ­ seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
· Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena · Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos · Egiptuse poos ­ inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis · Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis · Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile · Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all · Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist · Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid
· Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr · Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti · Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge · On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas · Narmer võis olla Menese vanem nimi
· Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees · Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu · Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised · Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr · Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid · Praegu on Suur Sfinks restaureeritud
· Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure · Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid · Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas · On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure · Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika · Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid · Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju · Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas · Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena
· Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul · See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks ­ u. 20-30 aastat · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks · Amarna e Ahet -Aton ­ vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn · Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest · Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse · Loomingulist vabadust ei olnud · Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton · Ehnaton on Egiptuse ajaloo suurim reformaator · Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse ­ esimene monoteistlik kultus maailmas · Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed · Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid · Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased · Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal · Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi · Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud · Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt ­ ta mürgitati · Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili · Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde
· 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid · Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees ­ neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud · Kujusid on leitud ka Teeba juurest · Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi · Animalistika ­ loomade kujutamine kunstis · Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed · Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.
· Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr · Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud · Kujutati ka loomi ja linde · Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist ­ Meduni Haned · Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika · Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr V Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ­ jõgedevaheline maa · Asus Eufrati ja Tigrise vahel · Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak · Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri- akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega
· Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel , üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ­ ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea ­ u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega ­ allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome- ugri keeltega
· Akadlased tulid Araabia poolsaarelt · Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks · Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr
· Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
· Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr · Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur , sellest nende nimetus · Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias · Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr · On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe · Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud · Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis · Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita) · Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses · Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha · Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km · Kujutati sõda ja lõvijahti · Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat · Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives · 8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule · Uus pealinn oli suurem kui Assur · Assurbanipal ­ üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid · Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu · Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud · Reljeefid matkivad ümarskulptuure ­ kõrgreljeef · Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid ­ müütilised olendid kaitseks vaenlase eest · 7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu · Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased
· Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon · Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga · Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga · Müüril mahtusid kõrvuti sõitma kaks sõjarakendit · Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna Istari värav · Istari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini · Istari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid · Istari väraval oli üle 600 reljeefi · Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis ­ Semiramise rippaiad · See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik · Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid ­ niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel ­ Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat ­ Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike- Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur ­ egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta -Mükeene kultuuriks , kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos ­ Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ­ ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele ­ Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr · Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka Tirynsi linna · Kõige vanemad egeuse kultuuri keskused leidis Evans Kreeta saarelt
· Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu ­ kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu ­ tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu ­ keskused mandril : Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased -ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad
· Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad ­ sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi ( Phaistos ) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne , sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ­ ilmselt oli härg püha loom
· Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd · Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud: Kreeta saarel valmistatud savinõud on kaunistatud kirevate maalingutega, millel võib näha ka mereelukaid ja loodust · Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: varasem ­ Kamares-keraamika hilisem ­ paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline ­ seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused
· Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles
· Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske · Selliseid müüre kutsutakse kükloopilisteks müürideks · Kükloobid ­ ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias
· Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur : Mükeene lossi lõvivärav · Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge
· Teine suurem loss mandril on Tiryns · Tirynsi lossihoovilt kaevas Schliemann välja mitmeid kivihaudu · Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeenest · Tegemist oli ümmarguse põhiplaaniga kivist kambritega, mille katust oli püütud kujundada kuplina · Pseudokuplid ­ püstitatud ilma sidevahendita · Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid · ,,Agamemnoni kuldmask" Mükeenest · Tegelikult pole tegemist Agamemnoni maskiga · Hilisemat Kreeka arhitektuuri (templiehitust) on tugevasti mõjutanud Hilise ajastu losside megaron · Megaron ­ suur keskne saal egeuse hilise ajastu lossides · Hilisemad Kreeka templid matkivad megaroni