vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Iseloomulikeks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused.
Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja peig olid ühevanused, kõrgkeskajal abiellujate vanusevahe suurenes.
-tuh. e.m.a. N-i isellomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh. Eestisse levis viljelusmajandus alles hilisn-s (venekirveste kultuur) ega suutnud siinseis ebasoodsais tingimustes kohe valitsevaks saada. Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke
NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga
Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne
Hiina 1. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult pronksiajast kuni tänapäevani välja. 2. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile.Ehitiste üheks iseloomulikuks jooneks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks piitadeks. Eriline katusevorm. Ehitisi kaunistatake ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdusega. Kiviehitisi on vähe. 3. Hiina ühendati Qini dünasti ajal 221 eKr keisri Shi Huangdi poolt. 4. Tähtsaim kiviehitis on Suur Hiina müür 5. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist,hobustest, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xi'anis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin
kannatustest vabanemisest valgustuse staadiumi; 72 kellukakujulist stuupat, igas Buddha kuju; kõrgeim, ilma kaunistusteta stuupa sümboliseerib absoluuti-''kõike ja mittemidagi'' HIINA IV at ekr keraamika, II at ekr arhitektuuriliste.vormide kujunemine. Arhitektuur Keerukad palkkontsruktuurid (sambad,talad,piidad). Reljeefidega kaunistatud ja värvitud. Mitmekoruselised erilise vormiga katused. Kiviehitisi vähe, olulised olid müürid. Hiina müür: Põhja-Hiina mägisel maastikul; 6000m; h 9m, laius 5,5m; Peking-Beijing-''Keelatud linn'' Peateljele ülesehitatud linnastruktuuriga koos keisripalee, templite, elamute, parkidega ja ümbritsetud müüri ja kaitsevallidega-paik. Templid Triantani tempel(''taeva tempel'') ehiatud 1406-1420. Kaljutempel Heng Shani rippuvad templid Maalikunst Tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikaks inimene, loomad, maastik rullformaadis.
TERRAKOTA SÕDALASED TARBEKUNST Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. TARBEKUNST (näide) HIINA PORTSELAN ARHITEKTUUR Põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähe. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (nt Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. SUUR HIINA MÜÜR (arhitektuur) Hiina kaitserajatis Ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning
Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju. Muutused majanduses, ühiskonnas, linnades, usus, kultuuris on olnud tugev põhi meie praegusele seisule. Näiteks: maju hakati ehitama kivist ning ehitati kirikud, mis säilinud tänapäevani ja palju muud. Arvan, et Liivimaa ristisõda ongi kujundanud meie hetkese seisu suurel moel
Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased. Muutustest veel hakati haudadele panema kiviriste, hakati ehitama kiviehitisi (Tallinn ehitati paekivist ning Tartu savitellistest). Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli pöördepunkt Eesti ajaloos, sest muutusi oli rohkem kui vanu asju. Muutused majanduses, ühiskonnas, linnades, usus, kultuuris on olnud tugev põhi meie praegusele seisule. Näiteks: maju hakati ehitama kivist ning ehitati kirikud, mis säilinud tänapäevani ja palju muud. Arvan, et Liivimaa ristisõda ongi kujundanud meie hetkese seisu suurel moel.
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13. sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos? Mina arvan, et Liivimaa ristisõda oli Eesti rahva ajaloos pöördepunktiks, sest väga palju asju muutus, kuid palju jäi ka samaks. Püsima jäi näiteks naturaalmajandus, kus kõik elus vajalik toodetakse ühe mõisa piires ning ostetakse ainult soola ja rauda. Tegeldi ka põllumajanduse ja kalandusega, sest ilma nendeta ei saa. Nüüd hakkas maa kuuluma maaisandale ja talupoeg rentis seda ning kandis selle eest koormisi. Talupoegade koormisteks olid teorent, kümnis( 10% saagist mõisnikule) ning vakuste pidamine. Pärast ristisõda jäi ühiskonnas samaks varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma ...
· Orvandid ja pastelsed värvitoonid · Taastatakse praegu gooti stiilis · Lk 177 · Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal · Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis · Erand tehti Peterburile, pealinnale · Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud · 1-korruselised puidust elumajad · Linnas olid kivipaleed · Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi · Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) · Taastatud ka suur park · Suuri kirikuid · Neist kaks tuntumat on Pärnus - LUTERI ELISABETI KIRIK ja Vene õigeusukirik ehk KATARINA KIRIK · Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha · Üsnagi tagasihoidlik · Ei saa võrrelda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega
elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja tarbekunsti. - ARHITEKTUUR: keerukad palkkonstruktsioonid, mitmekorruselised katused, ehitisi kaunistati värvilise keraamika ja puunikerdusega, kiviehitisi on vähe, ainult müürid (Suur Hiina müür); - SKULPTUUR: viljeleti ohtralt, materjaliks kivi, pronks, puu, elevandiluu; iseloomulik peen ja puhas detailide töötlus, loodi palju Buddha figure - MAALIKUNST: peamiselt tusi- ja akvarellmaal paberil ja siidil, kujutati inimesi, loomi, maastikku - KALLIGRAAFIA(ILUKIRI): arhitektuuri ja skulptuuri peeti käsitööks, maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja
Romaani stiil o 10. saj lõpp 13saj. Algus o Palju kiviehitisi ja kristlikke sümboleid(mustrid, tähtpäevad, pühakojad) o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar
meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid. Pühakodade välisseinad näivad kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja Hiina mõjul lisandusid kloostrites lausa koosnevat skulptuuride puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki templitele pagoodid, kuid katuseräästad massist. Tempel ise võis kasvad sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olid pikemad. Ehitised hakkasid seisma paljude ruumidega suureks olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa valgest kivist alusel. Seinad võisid olla ehitiseks
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
deemoneid ja haldjaid. 5. Nimeta 2 kuulsat ehitust. Boroboduri tempel, Jaava saarel, Indoneesias Angkor Vat, Kambodzas 6. Arhitektuur Hiinas. Nimeta kuulsaid ehitusmälestisi. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikum esindaja on müür (nt Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Raudne pagood, Kaifeng, Pailou Xidis 7. Mis on pagood? Pagood on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja
konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on vähe kuna see on kunstnike jaoks liiga raske töö ja seda teevad tavaliselt lihttöölised. Kiviehitistes on üle võetud puuarhitektuuri konstruktsioon ja vormikõne. Enamasti tehti kivist müüre. Müüridega sai kaitsta losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Skulptuur Skulptuur ei olnud muistes Hiinas kõrgete kunstide ulgas nagu olid maalikunst ja kalligraafia. Sellest hoolimata on skulptuure tehtud üsna palju
6. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Raudne pagood, Pailou Xidis 7. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. 8. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiinas harrastati juba
Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega. Kiviehitisi on suhteliselt vähe ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise
Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust
jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Rõhutati, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. 5. Angkor- Kõige kuulsam ehitis Indias Kambodzas (12saj.) Borobuduri tempel- Java saarel(8-9saj.) 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saadi paindlikus, kohandatavus ja mitmekülgsus. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Nt: Suur Hiina müür-on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3
Tempel on kaunistatud 2672 reljeefse paneeliga ja 504 Buddha kujuga. Keskne kuppel on ümbritsetud 72 Buddha kujuga, millest igaüks istub perforeeritud stuupa sees. See on maailma suurim budistlik tempel. 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (näiteks Suur Hiina müür ). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Kaifeng, raudne pagood Pailou Xidis 7. Pagoo on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel.Pagood pärineb Indiast, kuid levis ulatuslikust ka Hiinas ja teistes Ida-
asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud osast: Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29
juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju ülevõetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemas ehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Muistses Hiinas ei loetud skulptuuri kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeletud üsna palju. Materjali kasutus oli väga lai keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne
1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj
as a UNESCO World Heritage Site. Besides, the Great Wall of China is also one of the New Seven Wonders of the World. http://viewlikethat.com/?tag=gansu Linna kõrgeimad hooned on Shanghai World Financial Center (492 m) ja Jin Mao Tower (421 m) Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Üldine ülevaade Hiina (traditsioonilises hiina kirjas ??; lihtsustatud hiina kirjas ??; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata
ja palliväljakute. Templid, eriti linnades, asetati püramiididesse. Maiadel oli umbes 40 linna ja sadu kivipüramiide.Maiade linnad kasvasid kiiresti, kuni umbes 900 pKr, mil inimesed hakkasid lahkuma praegusest on Guatemalast. Miks nad lahkusid ja miks kultuurid hakkasid langema pole teada. Teadlased pole leidnud tõendeid looduskatastroofi kohta. Võimalik, et põhjus võib olla ülerahvatus, haigus või maa ületöötamine. Maiad olid head kivitöötajad, kes lõid massiivseid kiviehitisi. Põllumajandustöötajad kasvatasid maisi, ube, mangot, puuvilja, kalkuneid ja teatud tüüpi koeri keda nad sõid. Maiadel polnud ratastega sõidukeid, kuigi neil oli ulatuslik teede süsteem ja kaubadusvõrk, mis sõltus teedelt, jõgedelt ja merest. Maiad olid väga religioossed ja kõik mida nad tegid oli nende jumalate auks. Religioon oli nende igapäevaelu lahutamatu osa. Enamik majades oli mingisugunegi pühamu ja iga päev algas palvetega.
moodustus esimene kaubanduslikke, bütsantsi kultuuri jätkuks ja edasiarenduseks idaslaavlaste riik kultuurilisi aga ka sõjalisi keskusega Kiievis kokkupuuteid Kiievi Sofia katedraal Üks esimesi suuremaid Südamik meenutab kreeka Algselt oli kirikul viis Kiriku välisilmes kiviehitisi, mis rajati risti. Algselt meenutas lühikest löövi, millest domineerivad kuplitega 11.sajandi I poolel põhiplaan ruutu, kuid igaüks lõppes idaseinas tornid Jaroslav Targa tellimisel hiljem ehitati nii põhja- asuva apsiidiga. Pärast kui ka lõunaküljele kaks löövide juurdeehitamist oli
8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv.
Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül. Kui sambad ehitati ka naose tagaküljele, siis nimetati templit amfiprestüüliks. Kunstilise täiuslikkuse saavutab kreeka tempel peripteeri kujul, s.t kui sammasterida
Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida hakati nimetama rüüliseisuseks. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütlitega seostati isikuomadusi nagu õilsus, ustavus isandale, vaprus, südamedaami austamine (serenaadid ja luuletused). Aadlikud elasid linnustes, mis lisaks elupaigale olid ka kindluseks ja täitsid esindusfunktsiooni. Varasemate puitlinnuste asemele rajati kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati. Üha enam tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest. Väikerüütlite linnused (kui neil neid olid) olid üldiselt puust või kivist tornlinnused. Torni ülakorrusel elas rüütel koor perega, all aga sulased ning seal hoiti ka varusid.
Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja neiski on palju üle võetud puitehitiste konstruksioonist ja vormikõnest. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Suur Hiina müür ei suutnud siiski tõrjuda kõiki vaenlasi. Mongolid eesotsas Tsingis-kahaaniga vallutasid Hiina 1210. Aastal ja nende võim püsis 1368. Aastani. Järgnes Mingi dünastia valitsemisaeg, mil
.......16 1 ÜRGAEG Ürgaja esimesteks elupaikadeks koobaste kõrval oli püstkoopadm ,mis olid ümarapõhjalised (6-7m läbimõõduga), ritvadest laotud koonuselise kujuga hooned, mille sõrestik oli pealt kaetud nahkade, puukoorte, okste või mätastega. Püstkodade kõrval ehitati ka puust või vahel ka kivis vaielamuid. Palkidest ehitatud vaielamud toetusid maasse või veekogude põhja rammitud vaiadele ning olid jaotatud kaheks (harva ka enamaks) ruumiks. Kiviajal püstitati ka suuri kiviehitisi ehk megaliitehitis (menhi ja dolmen), mis moodustasid kromlehhe. Menhir kujutab endast kõrget kivitulpa, mille otstarvet seletatakse mütoloogia või kultusega. Menhirid võivad paikneda üksikult või rühmiti. Dolmen on püstistest kivitulpadest (menhiritest) moodustatud ehitis, mida katab kiviplaat. Dolmenid on kiviarhitektuuri esimesteks mälestisteks, kus on rakendatud ehituskunsti põhinõudeid – toe ja lasuva raskuse tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA
tellised, bambused. Stiilidest on enam levinud palee-, torni-, templi-, aia- ja mausoleumiarhitektuur, mida võib omakorda grupeerida imperaatorlikuks-, religioosseks-, aia- ja üldiseks arhitektuuriks. Hiina arhitektuur on põhiliselt siiski puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Ainult Hiinale unikaalselt eraldavad seinad tubasid samal ajal tervet maja raskust kandmata. Kuulus tsitaat dikteerib samuti, et Hiina majad püsivad isegi siis püsti kui seinad kokku kukuvad.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioo...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST............................................................
tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. 2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel oli rüütel perega, alumisel sulasedja seal hoiti ka tagavarasid. Sellised linnused piirati paremaks kaitseks puust taraga
· Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogid...
Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi
Rannavärava ees. Lk 12/20 TALLINN TURISTIDELE Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. 6.2 VANALINNA ÜMBRUSKOND Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast: Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ja hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ja oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas
Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus
5. saj lõpp 8. saj keskpaik 2. Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik 10. saj algus 3. Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj 4. Gooti kunsti ajastu - varagootika algus 12. saj II pooles - kõrggootika 13 - 14. saj - hilisgootika 15. - 16. saj Merovingide ajastu inimeste ümberpaiknemine, sõjad, hävitatakse kunst Koolid hakkavad ära kaduma, mõned Iirimaal säilivad Samuti ei osata teha kiviehitisi, sest ei osata teha lubimörti, Iirimaal tehakse, seal Bütsantsi meistrid Ehitised taas enamasti puust Skulptuuris kaovad ning tehakse enamasti reljeefe Ravennas Theoderichi mausoleum, kus on siis kivist välja raiutud kuppel, sest ei osatud enam kupleid laduda Iirlastel pühalinn Glendalough püha kevini kirik Reljeefid kohmakad ja enamasti hauakividel, kujutatakse viimsepäevakohut Levinud ka rõngasristid
poolsaare lõunaossa. Seal toimetas ta väljakaevamisi kreeklaste juhi Agamemnoni linnas Mükeenes. Juba ta esimesi samme kroonis üllatav edu. Ta leidis otsekohe mitu hauda, millest avastas surnute toredaid ehiseid: kuld- ja hõbeilustisi, kuldmaske, mis pandi surnutele näole, ja samuti kaunilt väljatöötatud relvi. Seejärel avastas Schliemann akropolise (linnuse) müüride jäänused, mis olid laotud massiivseist kividest. Niisuguseid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need kõnelevad varasest, ülivanast kultuurist, mida nimetatakse mükeene kultuuriks. Section II.2 Evans. Knosose palee.
Orvandid ja pastelsed värvitoonid Taastatakse praegu gooti stiilis Lk 177 Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis Erand tehti Peterburile, pealinnale Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud 1-korruselised puidust elumajad Linnas olid kivipaleed Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) Taastatud ka suur park Suuri kirikuid Neist kaks tuntumat on Pärnus - Luteri Elisabeti kirik ja Vene õigeusukirik ehk Katarina kirik Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha Üsnagi tagasihoidlik Ei saa võrrleda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale. Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219 taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula
· Linna ümbritses kaitsemüür · Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir
Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus. Räästapääsukeste arvukust Eestis hinnatakse 80 000 150 000 paarile Looduses elab räästapääsuke mägijõgede orgude kivikoobastes ja kaljulõhedes, harva ka savikallaste õnarates. Tänapäeval on enamus räästapääsukesi kohastunud elama linnades ja suurtes asulates, kus nad pesitsevad hoonete seinte ja karniiside küljes räästaste ja rõdude all. Räästapääsuke eelistab kiviehitisi puithoonetele. Sellepärast leidub teda ka rohkem suurtes asulates ja linnades kui väiksemais. Räästapääsuke toitub ainult lendavatest putukatest, kelleks on enamasti sääsed, kärbsed, sarnastiivalised ja väiksed mardikad. Harvem püüab ta liblikaid, ritsikalisi ja ämblikke, kelle tuul on "härmalõngaga" lendu tõstnud. Toitu püüavad pääsulased lennult. Enamasti lendavad nad putukatest kõrgemal ning ründavad sobivat saaklooma nähes. Kuna kõik need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
