oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad
KUNSTIAJALUGU 19.Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis. Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja
Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo M...
ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, tagasihoidlikum kui mujal Euroopas ning levis siia Rootsi vahendusel. Suure dekoorirohkusega ja lopsakate detailidega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, sest Itaalia üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid)
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Barokkarhitektuur Anete Samelselg 10.klass 2016 Mis on barokk? stiil, mis valitses Euroopa kunstis aastatel 1600-1750 sünnimaaks on Itaalia, Rooma levis maades, kus oli: -katoliku usk: Itaalia, Hispaania, Portugal -absoluutne monarhia: Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa(Peeter I) Üldmulje: suurejooneline ja väga pidulik rikkalikult kaunistatud kullatud detailid detaile rõhutatakse värvide abil ruum, skulptuurid ja maalid on ühendatud tervikuks Iseloomulikud tunnused: kõverjooned, ümarkaared ovaalsed aknad või nišid karniisid sambad, poolsambad, keerdsambad skulptuurid niššides viiludega aknad kupplid etteulatuvad hooneosad Versailles,Prantsusmaal Ludwigsburg, Saksamaal Trevi Fountain, Roomas Vierzehnheiligen, Saksamaal Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Baroque_architecture h...
Iseseisev töö kunstiloos 1. Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni! Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure
Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss.
Teadus ja Kultuur Arhitektuur § Barokkarhitektuur sündis Itaalias. § Baroksed ehitised § Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid § Barokne § Versailles § Barokk- kunst § Kadrioru loss on ehitatud Katariina 1-se auks. Pildid arhitektuurist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barokk v Barokk on suurejooneline,mänguline ja kontrastne armastav stiil. v Barokset muusikat iseloomustavad eredad-kõla ja tempokontrastid. v Pidulik ja toretsev barokk on... v Barokk oli esimene kunstistiil. Pildid barokist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. · Santa Susanna kirik Roomas (üleval 2 pilti) · Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, roomas. Hispaania arhitektuur Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Prantsusmaa arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistlikuilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on · Versailles´/versai/ loss
Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel Fontani kirik Roomas Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (15981680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt
läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail voluut. (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk) Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. Risaliidid). Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Barokkarhitektuur Itaalias. Giacomo da Vignola (1507-1573). II Gesl (Jeesuse kirik) Roomas. Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad),
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis
Caravaggio. Idealistliku ehk akadeemilise suuna rajajaks oli Carracci. Michelangelo Merisi da Caravaggio eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1. http://documents.tips/documents/barokkarhitektuur-itaalias-saksamaal.html 2. Kunstiõpetuse õpik 11. klassile 3. "Lääne kunsti ajalugu: Eelajaloost 21.sajandini" Antony 4. Caravaggio töö https://et.wikipedia.org/wiki/Caravaggio_t%C3%B6%C3%B6de_loend 5. Carracci töö http://www.metmuseum.org/art/collection/search/435852 Täname kuulamast!
Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B.
esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi
Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokk- maalikunstis kasutati erksaid värve, kujutati ülikuid või Piibli tegelasi rahututes poosides. (Bernini, Peetruse kiriku esine väljak; Rembrandt, "Öine vahtkond"). Rokokoo (1730-1780) arenes välja barokist ja oli selgelt õukonna ja aadli kunst. Ta avaldus kõige ilmekamalt sisekujunduses ja kunstikäsitöös ning oli kerge, õrn ja mänglev. Väga
mälestussambaid. KASUTATUD KIRJANDUS · Internet: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 2. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm (9.01.2011) 3. http://wapedia.mobi/et/Barokkstiil (9.01.2011) 4. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pilt/03_rastrelli_talvepalee2.jpg (9.01.2011) 5. http://www.annaabi.com/materjal-38841-barokkarhitektuur-venemaal-eestis (9.01.2011) -5-
Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokk-kunst on tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna.
Nende riikides olnud kunsti võib nimetada pärisbarokiks. Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne
suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist. Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda. Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega
vrstiriigi le * Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal kib aga 16. saj alla * Riik vtab ikoonimaali meistrid oma jrelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov * 17. saj lpus mjutab vene arhitektuuri ka Lne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on vga rikkaliku dekooriga * Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Nar?kinite stiiliks * Nar kinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvsa
23 El Greco tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. Omane on külm, rahutu, ebaloomulik valgus. Külmad sinised, rohelised, kollased toonid. ,,Toledo äikeses" 24 Diego Velazquez /velaskes/ - on kuulus eelkõige portreemaalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda ,,Infant Balthasar Carlos" ,,Kojadaamid" (ehk ,,Õuedaamid") Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku ilmega. Tuntuim barokse ehituskunsti näide on 25 Versailles` /versai/ loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil elama Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsaim Peeglisaal (ühes seinas aknad, nende vastas peeglid). Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad. Holland Hollandist tekkis 17
Pärsia 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks ja see tehnika saavutas kõrgtaseme 11.12. sajandil Pärsias Seldzukkide valitsusajal. 9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda- ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuval...
BAROKK BAROKKARHITEKTUUR Arhitektuur Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise Third level ...
Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokkarhitektuur levis enamasti maades kus oli tugev katoliku kirik: Hispaania,Portugal,Itaalia,Flandria. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega
Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned
Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa) ·Barokk oli 1. Eur. kujunenud stiil, mis levis ka teistele mandritele(eelk. Ameerika) Barokkarhitektuur: ·Sai alguse 16.saj lõpul Itaalias ·austati antiiki ·ei sallitud sirget joont ·Hooneid püütakse näidata suurematena, kui nad tegelikult on, suursugustena. ·Palju tähelepanu pöörati treppidele ·Ülekuhjatus(detailid, 2 katuseviilu jne) ·Puudub kindel süsteem ·Palju kasutati kulda, sametit, mööbel oli raskepärane. ·Kujunduses domineeris ebasümmeetria. ·Voluudid- rulluvate otstega detail ·eripärased aknad ja raamid(ovaalsed jne)
kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega
sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.
Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile. Kirikud muutusid pikkadeks
Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina
Baroki eesmärk oli väljendada absolutismi ja katoliku kiriku vägevust.Sellepärast võib barokkkunsti teoseid leida sellistes maades, kus oli katoliiklus ja tugev kuningvõim.Sellised maad on Itaalia, Hispaania, Portugal, Flandria, osalt Prantsusmaa.Rahulikum ja tasakaalukam barokk oli maades, kus oli tugev kodanlus Holland ja Inglismaa.Barokk ulatus ka Ameerikasse. Arhitektuur Barokkarhitektuur sai alguse Itaalias.Ehitisi kaunistasid keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused.Ruumides oli palju skulptuure, maale ja peegleid.Versaulles'e lossi Peegligalleriis paiknesid peeglid akende vastas.See oli väga ilus eriti siis, kui pandi põlema tuled.Oli valgem kui päeval.Mööbel oli toretsev, kuid raskepärane.Losse ümbritsesid pargid, lillepeenrad,
SKULPTUUR Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus
Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. SKULPTUUR Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta.
Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750 Kujunes välja 16. saj. lõpul Itaalias. Nimetuse päritolu on vaieldav. Itaalia keeles barocco eriskummaline, portugali keeles ebareeglipärane poolümmargune pärl. Barokki iseloomustavad dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Kui renessanssajastu arhitektuur on ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Arhitektuur Sündis Roomas. Avaldus kirikuehituses. C
Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. 3 Arhitektuur Saksamaal: Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Arhitektuur Eestis: Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas
ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas
# See matkib Vladimiri Uspenski katedraali # Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal käib aga 16. saj alla * Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U? akov * 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga PEETER I !!!! Vana Vene kunst Paremate poliitiliste ja majanduslike suhete arendamiseks naabritega , võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu ja kuulutas selle 988.a riigiusuks. Usu valimisel otsustas Vladimir Bütsantsi õigeusu , sest talle imponeeris selle tore rituaal. Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus. Arhitektuur
· Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid · Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj · Ikoonimaal käib aga 16. saj alla · Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla · Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida · Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Usakov · 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur · Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga · Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõskinite stiiliks · Narõzkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa
Baroki üheks tähtsamaks uuenduseks oli liikumise toomine kunsti.Kunst muutus igas valdkonnas mitmekesisemaks.Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele. Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid).Ehitusmeistrite eesmärk oli teha hoone atraktiivsemaks.Esimesteks uues stiilis hooneteks olid kirikud.Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud.Väga populaarseks kujunes voluut,mis ühendas kahte korrust.Fantaasiaküllased olid aknaraamid.Uudsed olid ovaalne aken,keerdsammas.Kasutati värvilisi kive.Kõiki kirjeldatud elemente kasutati ka
omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse ja selle üleüldisesse levikusse andsid panuse ka isevalitsejad. Barokiajastul kujunes peamiseks kunstiliigiks arhitektuur , mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Baroki ajastu jaguneb kolmeks ajajärguks. Ka Eestis levis aastatel 1630- 1775. aastatel. Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus "kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui
03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine
Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele
-1775. aa. eeskätt sisekujunduse stiilina välja rokokoo, mis kõige jõlisemalt väljendus Prantsusmaal ja Saksamaal. Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde,
· Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid · Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj · Ikoonimaal käib aga 16. saj alla · Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla · Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida · Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Usakov · 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur · Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga · Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõskinite stiiliks · Narõzkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa
väärtuslike m osa on siiski maalikunst: El Greco te ma töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloo mulikud on pikaksvenitatud figuurid, kirglikud il med. O mane on kül m, rahutu, ebaloo mulik valgus. Kül mad sinised, rohelised, kollased toonid. ,, Toledo äikeses". Diego Velazquez on kuulus e elk õige portree maalijana. Maalis Hispaania kuninga Felipe IV õukonda. ,, Infant Balthasar Carlos". ,,Kojadaamid" (ehk ,, Õuedaamid" ) Prantsusmaa Arhitektuur Prantsuse barokkarhitektuur on üldiselt klassitsistliku il me ga. Tuntui m barokse ehituskunsti näide on Versailles` loss. Asub Pariisi külje all. Sinna asus 17. sajandil ela ma Prantsuse kuningas Louis XIV. Lossi siseruumidest on kuulsai m Peeglisaal. Lossi juurde kuulus nn prantsuse stiilis park korrapärane planeering, ge o m e etrilisteks kujunditeks pügatud puudpõõsad Holland Hollandist tekkis 17. sajandi algul, Hispaania v õi mu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Usuelus võitis protestantism.
18. saj kujunes pilkenimeks arhitektuuri kohta. (It. k barocco - 'eriskummaline', 'veider'). Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine, ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkstiil loomulik täiendus renessansile. Levis Itaaliast üle kogu Euroopa, ent eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Hispaania, Flandria ja osaliselt Prantsusmaa). Igal maal omandas barokkarhitektuur erinäolise ilme. Selle peatüki all tuleb meeles pidada, et renessansi mõjud olid 16. saj Itaalias siiski veel väga tugevad, barokile üleminek toimus aeglaselt ja sujuvalt, ühendades algselt elemente eri stiilidest. Manerismist: selle teket õhutas 16. saj II poolel tollased võitlused, kus feodalism ja katoliiklus asusid vastupealetungile ja ajaloos räägitakse erilisest vastureformatsiooni ajastust.
annaabi.ee 
