tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad, seinamaalingud (kesklöövis, akende all või vahel) ja mosaiigid (siledatest marmori tükikestest, klaaskuubikud; värvidest heleroheline ja kuld, helesinine ja lilla; sümboolsed motiivid, piiblilood, pühakute elu; Naised Kristuse haua juures, 6saj.). Piltidel olid pühakud tardunud
GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud?
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
· Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis
reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11
elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2)
Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud.
· Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik · Enne kooriosa olevat kohta nimetatakse triumfikaareks · Erinevatest piirkondadest eriilmelised. Saksamaal- koor ka läänepooses küljes (Maarja Laachi kirik). Inglismaa- 2 läänetorni, 2 torni koori kõrval Kodakirik:
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis...
külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa
Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega Basiilika – ehitustüüp o Apsiid – altari ruum o Krüpt – kiriku alune haudade koht Kirikuruum koosneb 3-st osast. Kesklöör ja külgedel külglöör. Kesklöör kõige suurem/kõrgem. Kesklööris asub Valgmik, ainuke kiriku valgusallikas. Kirik ehitatakse idast-läände (läänest tõuseb päike) Kabel – mingi pühamu jaoks Mingi rikkam mees võis lasta ehitada kabeli endale või enda pühakule Kodakirik (2. Kiriku tüüp) valgmik puudub skulptuurid kuuluvad ehitiste juurde eelistati relieefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega sissekäigud ehk portaalid kaunistati kõige rohkem
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse
ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske
lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari as...
avaldas seintele ümarkaartest Alumise korruse väiksemat külgsurvet. moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid.. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised.. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Ristvõlviga
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
Perspektiivportaal- reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Lööv- kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes). Mitmelöövilistes hoonetes eristatakse kesklöövi ja kõrval- ehk külglööve. Kesklööv ehk pealööv on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga. Kesklöövil on iseseisev katus ja valgmik, mille akendest pääseb valgus ruumi keskele. Kesklööv on külglöövidest kõrgem. pilaster- lame püstine seinasammas. See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas – baas, tüves ja kapiteel. piilar- harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Gooti stiil
millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete ehk kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned, mida nimetatakse basiilikateks, mille tähtsaimaks tunnuseks oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
moodustavad akenderea valgmiku Vara-kristlik kultuur 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5
roosaken, kuningategalerii. Kus näed sa ehistornikesi fiaale, ristlillikuid, krabisid, kolmik- ja neliksiiruse kujulisi kaunistusmotiive? 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Krutsifiks-ristilöödud Jeesuse kuju. Pieta- motiiv kristlikus kunstis 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik b)kahelööviline kirik c)kolmelööviline kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared. (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad kroonimistseremooniad 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? 14
Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal. · Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri.
Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukeha 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik-Pöide kirik, Jõhvi Mihkli kirik b)kahelööviline kirik-Keila kirik c)kolmelööviline kirik-Türi Püha Martini kodakirik, Tallinna Jaani kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared . (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad Inglise kuningate kroonimine ja see on suurmeeste matmispaik. 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid:Tallinna Mihkli klooster, Püha Katariina klooster, Pirita klooster, (3 tk.) 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus,
kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid.
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj). 4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele. Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned): · Piklik hoone suunaga läänest itta. · Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas. · Kaks rida kaartega sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks · Valgmik · Sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid Kõige tähtsamaks varakristliku kunstisaavutuseks on basiiliku kasutuselevõtt. Seda tüüpi on rakendatud 200 aasta jooksul. Ajastut peale Rooma riiki nimetatakse keksajaks (alates 5.sajandist). Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Kõige arenenum oli tarbekunst, antiikkunsti ei osatud hinnata, palju hävitati. Alles frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas kultuurile tähelepanu pöörama.
kanoop etruskite inimpeakujulise kaanega tuhaurn (Egiptuse päritolu) Kapitoolium, Capitolium üks Rooma seitsmest künkast, koosneb päris Kapitooliumist ja linnusest; väga vana poliitiline- ja kultuurikeskus kastell, castellum (lad.k. 'linnus') - väiksemamõõduline Rooma sõjaväe eelpost või kindlus, algselt korrapäraselt nelinurkne, kus kaks ristuvat teed, jaotades kastelli neljaks kvartaliks kleristoorium ehk valgmik, basiilika kesklöövi kõrgeim akendega osa kolymbethra orkestra, mida oli võimalik kasutada vesietenduste andmiseks krüpt antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber lacus avalik veevõtukoht lapis niger (lad.k. 'must kivi') must marmorplaat Forum Romanum'il, millega oli kaetud muistne rajatis (arvat. haud) lararium kodualtar latifundia suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3
Vaade Santa Constanza kirikusse Varakristlik kirik(basiilika) Roomas. 4.saj. Sammaste read jagasid kiriku löövideks. Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept. Sellest idapool poolringi kujuline apsiid, kõige pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj Sammastele toetuv talastik on sirge ning ruumi katab kassettlagi. Mosaiigid asuvad kesklöövi akende all. Aabraham ja Melkiseedek. Mosaiik Santa
Vara-kristlik kunst 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...
Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi. Basiilika- kolme või enamlööviline suundruumiline, sageli võlvitud hoone, kõrgema kesklööviga keskel. Kesklöövi kõrgsein jaguneb 4- tsooniks- arkaad, empoor, trifoorium ja valgmik. Flamoyant-stiil e leekstiil-iseloomustab kalapõie v leegikujuline ornamendi motiiv Trifoorium- basiilikas galeriitaoline kitsas käik, mis asetseb kesklöövi, transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal. Transept pikihoonet risti läbivruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaaniristikujuliseks Hüpokaust küttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid
korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos majandushoonetega: eesti mõisatele eeskuju. 2- korruseline eenduv, kõrgem keskmine osa läheb üle sümmeetrilisteks arkaadiga ilustatud tiibadeks, mis
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist
Romaani kirik (Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal. Valgmik akenderida Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK Ehitist kandsid piilarid,
Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist
peetrust. 4 saj rajasid kristlased peetruse haua kohale oma kiriku, mille hävimise järgselt on samale kohale ehitatud püha peetri katedral(vatikani süda). Ristiusk oli algul roomas keelatud, siis kristlased kogunesid katakombidesse. Hiljem kui ristiusk ametlikuks usuks sai, hakati kirikuid rajama. Eeskujuks äri ja kohtuhooned basiilikad. Piklik hoone, paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik läänepool, altar idas. Löövid jagasid kiriku osadeks ning kõige olulisem basiilika tunnus valgmik, aknad. Võeti kasutrusele sümboolika, mis kandus üle kogu kritlikku kunsti.sümbolid: jeesus kannab lambatalle, peetrus hukkamisel, võtmega mees, püha vaim- tuvi. Kirikud lihtsad ja kaunistusteks seinamaalid ja mosaiigid. Inimesed piltidel pühalikud ja tõsised, alati rõivastatud. Maalikunstis olulisel kohal raamatumaal, kuna käsikirjalised, kirj pärgamentidele, maalitri kaunistused , kutsuti miniatuurideks. Bütsantsi ja vana vene kunst
edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
