Kunsti arvestus (0)

Kunstiliigid
Arhitektuur :

• sakraalehitus(püha): kirikud, mošeed, templid, kabelid , kloostrid
  
• profaanarhitektuur (ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused , lossid, kindlustused
  

Skulptuur : kõvast materjalist loodud mahuline kujund

• reljeefid
  
• ümarskulptuur
  
• vabaplastika
  
• monumentaalplastika
  
• ehitusplastika
  

Maalikunst : unikaalne värviline kujund tasapinnal

• seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein)
  
• tahvelmaal
  
• raamatu- ehk miniatuurmaal
  
• mosaiikmaal
  
• klaasikunst ehk vitraažikunst
  

Graafika : tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil

• kõrgtrükk
  
• sügavtrükk
  
• lametrükk
  

Tarbekunst : jaguneb materjalide järgi

• keraamika
  
• metallehistöö
  
• klaasikunst
  
• nahkehistöö
  
• tekstiil
  
• puitehistöö
  

Kujutav kunst : Skulptuur, maalikunst, graafika
Kaunis kunst : Maalikunst, skulptuur
Realism - iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus
Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult
Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi
Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Kaanon - püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus
Paleoliitikumi kunst

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  
• Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  
• Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  
• Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  
• Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
  

• Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:
  

mammutid
piisonid
põhjapõdrad jne

• Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  
• Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  
• Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  
• Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  
• Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  

• Mõnikord on kujutatud ka linde
  
• Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  
• Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  
• Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  
• Tegu on lihtsalt värvimänguga
  
• Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
  

• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  
• Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne
  
• Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  
• Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  
• Esimene teadaolev koopamaali leiukoht – Altamira koobas Püreneedes, 1879 .a
  
• Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  
• Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  
• Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  
• Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  
• Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
  

• 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  
• Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  
• Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  
• Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  
• Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  
• 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  
• See on praegu teadaolevaist suurim
  
• Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  
• Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  
• Nende vanus on üle 30 000 aasta
  
• Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud
  

• 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
  
• Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
  
• Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
  
• Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Veenuseks
  
• Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:
  

paks
suurte rindadega
punnis kõhuga (ilmselt rase )

• Näo osa on täiesti väljatöötamata
  
• Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
  
• Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
  
• Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena
  

Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst
10 000 a eKr – mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp
Neoliitikumi algus – viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr.
Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe – kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid , kasutatud on tingmärke.
Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast – Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest).
Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse – hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset).
Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske.
Ornamendid – kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised . Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas.
Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat.
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart – pandi alus kartograafiale ). Leitud ka portreeskulptuure – kipsiga täidetud kolpasid.
MEGALIITEHITISED – usulised monumendid
Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal.
Stonehenge – kromlehh , Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar .
Newgrange – hauakamber , Iirimaal , maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss
Dolmen – haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
Menhir – kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal.

• Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):
  

templid
hauakambrid

• Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan
  

Vana-Mesopotaamia 4 ajastut
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks.
Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal.
1. ajastu
Sumerid – rajasid linnriike , võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid.
2. ajastu
Akadid – võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid , algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon.
Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused – savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel.
Templikomplekti tähtsaim osa – tsikuraat , astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris .
Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad , asend ebaloomulik . Kasutati ka egiptuse poosi.
Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur.
Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente.
3. ajastu
Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Šarrukin ja Ninive.
Sargon II loss Horsabadis – 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad
Kujutava kunsti eesmärk – kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas – rituaalne kohustus.
4. ajastu
Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Ištarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe.
Marduki templi tsikuraat – Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna
Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt.
Vana-Egiptuse arhitektuur
Mastabad - ülikutele; koosnes maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest
Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dšoser
Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed
Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal

• Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni
  
• Chefrenile
  
• Mykerinosele
  

Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega
Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid
Püramiidid osa „surnute linnast”. Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad
Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde
Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt
Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske
Tavaline egiptuse tempel:

• Nelinurkne
  
• Kõrge müüriga eraldatud osaliselt pealt lahtine ehitis
  
• Väravaehitist nimetati pülooniks-koosnes kahest ahenevast müüriblokist, mis piirasid väravat
  
• Selle juurde viis Niiluse äärest pidulik tee, ääristasid sfinksid
  
• Pülooni ees mastidel värvilised lipud
  
• Püloonid, sambad ja müürid värviküllased, katsid reljeefid ja hieroglüüfid
  
• Peaosaks õu, mida ümbritses katusega sammaskäik
  
• Õue taga sammassaal , ainult preestritele-paiknes jumalakuju
  
• Peasissekäigu juurest viis tee kõige pühama paiga suunas, seal tee ääres, sammassaalis olid sambad jämedamad ja katus kõrgem.
  
• Kapiteelid meenutasid taimi
  

Uue riigi ajastul sai peajumalaks Amon, tema templite kujutamine oli kunsti peaülesandeks
Suurimad templid asusid Karnakis ja Luksoris
Lähedal ka Ramses II ja Hatšepsuti matusetempel
Abu Simbeli kaljutempel-oleks jäänud pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud, saeti kalju koos templiga tükkideks ja pandi hiljem kokku
Vaaraosid hakati matma kaljutemplitesse
Niiluse kaldal oli Kuningate Org:

• Koosnes pikkadest käikudest, mis viisid hauakambritesse
  

Seinad kaetud maalide ja tekstidega
Vaaraode kirstud ja hauapanused on kadunud, ainsana seisus puutumatuna Tutanhamoni hauakamber 20. sajandini
Vana-Egiptuse kujutav kunst / Ehnaton
Kunsti kujutamise ülesanded:

• Hauataguse elu kindlustamine
  
• Jumalale keha andmine
  

Skulptuurikunstis:
Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud
Vaaraode täisfiguurid:

• Tardunud poosis , käed kindlalt kõrval rusikas /vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool ( Mykerinos )
  
• Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea
  
• Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil)
  

Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas
Kujunes välja kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart – kaugust küünarnukist pöidla tipuni
Reljeefkunstis:

• Enamasti madal- või süvendreljeef
  
• Tihti eredalt värvilised
  
• Hieroglüüfid täiendasid reljeefe
  
• Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja ka tarbeesemeid
  

Hieroglüüfid on piltkiri , mis koosneb mitmesugustest figuuridest, pole aru saada vahest reljeefide ja hieroglüüfide vahel
Narmeri palett

• Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
  
• Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
  
• On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
  

Levis seinamaal
Pinnakunst-reljeefikunst ja seinamaal

• Valitses üldistamine ja stiliseerimine
  
• Lihtrahva kujutamine vabam ja elavam, rassilised tunnused välja toodud
  

Ehnaton tahtis murda vana kunsti põhimõtteid
Tema isa ajal ehitati jumal Amonile suur tempel, tema suhted aga sealsete preestritega halvenesid ja ta kuulutas välja monoteismi, ainujumalaks sai Aton-polnud inimesekujuline vaid päikeseketas
Rajas uue linna Ahet-Aton
Atoni templid:

• Hämarad ruumid puudusid, kogu tempel koosnes suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid
  

Kunstike peaülesanne oli kujutada vaaraod ja tema perekonda, kuna Aton ei vajanud jumalakujusid
Ehnatonist säilinud palju kujusid, keha kujutatud lõdva ja pehmena ehk teda pole ilustatud
Paljudel maalidel ja reljeefidel kujutatud teda abikaasa ja tütardega
Ilusad on perekonnaliikmete portreed: nofretete portreebüst
Ehnatoni reformidel puudus püsiv mõju: amoni preestrid taas võimul ja mitme jumala kummardamine
Võimul Tutanhamon , viis pealinna Teebasse
Tutanhamoni haud:

• 3 inimesekujulist kirstu, keskmine kullast, nägu kaetud maskiga
  
• Kirstud asetatud suurest kiviblokist õõnestatud sarkofaagi, ümber luksusesemed
  
• Päises olid urnid siseelunditega
  

Egeuse kunst
Polnud ühtset riigivõimuga riiki, kunstis seega ühised jooned nii Mandri-Kreekas, Peloponnesose ps ja Väike- Aasia rannikul
Rikkaim kunst kreeta saarel ning peloponnesose ps, mille tähtsaim keskus Mükeene-Kreeta-Mükeene kunst
Kreetalased ei kartnud välisvaenlaseid seni kuni neil olid laevad merel, seega polnud nende lossid kaitstud ja nad ei rajanud linnuseid
Usus neil kindlad jooned puudusid, aga mingisugused jumalannad neil olid, kujutati madudega
Kujutavas kunstis olid neil skulptuur-reljeefid ja kujud.
Tähtsamateks arhitektuuri saavutusteks kreetalastel lossid( Knossos , Phaistos ja Hagia triada)
Lossid:

• Suured ja koosnesid paljudest eriilmelistest ruumidest
  
• Alumisel korrusel laoruumid, ülemisel esinduslikumad toad
  
• Eritasapinnalisi ruume ühendasid trepid
  
• Seinad kivist, laed puust
  
• Puust ka allapoole ahenevad sambad, mis olid tavaliselt värvilised
  
• Peasissekäik ei olnud paraadlik, vaid rõhk pandi rohkem värvidele ja vabale vormile
  
• Ruumid paiknesid korrapäratult ümber nelinurkse siseõu
  
• Seinad olid krohvitud ja katsid seinamaalid
  

Kreeta lossid hävitas maavärin, ehitati uuesti üles ja siis hävitas vulkaanipurse , nii näeme neid
Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest)
Kreeta kunst levis ka Mandri- kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad , mis ei puudunud ka kunstist
Seal asus tirynsi linnus, arhitektuuris olidki tähtsalt kohal linnakindlustused ja lossid. Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür.
Tähtsal kohal lossides peasaal- megaron , ristküliku kujuline
Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile.
Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid
Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale , kükloopilised väravad
Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud
Leiti nn. agammemnoni kuldmask, mis leiti kaevandades Tirynsi linnust ja Mükeene linna
Vana-Kreeka ehituskunst
Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat , lava puudus, esitati orkestral
Skeene -garderoob, näitlejad riietusid
Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid
Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske
Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik
Dionysose teater
Templid:
Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul)
Andid -kitsad eenduvad ribad välisseinal
Levinuim peripteer (ühekordne sammasterida)
Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest
Palju neitsilikke jumalannasid( erand hera)
Peamine ülesanne arhitektuuris:
Templid:

• Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi
  

Välisvaates 3 osa:

• Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest ) ja stülopaadist(ülemine aste)
  
  • Sambad: baas, entaas (tüvesse paisutus ), kannelüürid(tüvese püstvaod)
    
  • Kapiteelid:
    
    • Dooria sambal -ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat
      
    • Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus )
      
    • Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega
      
• Talastik:
  
  • Arhitraav , rõhtne püsttala
    
  • Friis , ehisriba
    
  • Karniis- ehisliist
    
• Viilkatus:
  
  • Veesülitid
    
  • Skulptuurikaunistused
    
  • Reljeefid
    

Templis sisemus:
Naos - jumalakuju jaoks
Dooria stiil:

• Vanim
  
• Madalad jässakad sambad
  
• Lihtne range
  
• Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud
  

Joonia stiil:

• Sammas peenem ja elegantsem
  
• Ümmargune mitmeosaline baas
  
• Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega
  

Korintose stiil:

• Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad
  
• Kapiteelil lopsakad taimestikuvormid
  

Vana-Kreeka tuntumad ehitised arh ja kl ajastul
Apolloni tempel Korinthoses- säilinud üks nurk viie jämeda samba ja neile toetuva arhitraaviga, lisaks paar eraldi seisvat sammast
Hera tempel Paestumis-entaas suurem, sambad hõredamad, kui 100 a. hiljem ehitatud Poseidoni templil(üks paremini säilinud ehitisi )
Arhailise ja klassikalise ajastu vahepeal ehitati Zeusi tempel Olümpias, peripteer ja varemetes
Kujuneb joonia stiil ja kreeka linnad langevad Pärsia riigivõimu alla: ehitistel suured mõõtmed
Artemise dipteer tempel, 1/7 maailmaimest, kurjategija põletas maha, taastati A. Suure poolt, hiljem maavärin
Klassikalisel ajastul ehitised püstitati Ateenas
Tähtsamad ehitised linnamäel-Akropolil

• Parthenoni tempel( athena kaitsejumalale)
  
  • Dooria stiilis, peripteer
    
  • Hetkel varemetes
    
• Väravaehitis-propüleed
  
  • Ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega, ääristasid dooria sambad ning edasi viisid trepid
    
• Pinakoteed-ateenlased säilitasid oma malikunsti kogu
  
• Athena Nike-amfiprostüül, joonia stiilis
  
• Hiljem lisati veel 1 tempel: erechtheion
  
  • Ühendas mitu vanemat pühapaika
    
  • Keerukas põhiplaan
    
  • Sambad joonia stiilis
    
  • Karüatiidid-talastike asemel naistekujud
    

Vana-Kreeka maali ja tarbekunst
Kreeklased eelistasid maalikunsti, kuid seda on säilinud ülivähe.
Tahvelmaal – leiutati kreeklaste poolt 6.-5. saj eKr, maal muutus transporditavaks. Esimesed säilinud tahvelmaalid 1.-3. saj pKr – muumiaportree Faijumist, Egiptusest, mõõtudelt väikesed, kujutati noori inimesi.
Temperavärvid – looduslikud muldvärvid, Kreekas maalimisel kasutusel. Sideaineks oli mesilasvaha , parandades värvi kvaliteeti.
Apollodoros Ateenast – uuendas – hakkas maalil märkima varjukohti, mängima valguse ja varjuga , võttis kasutusele perspektiivi (ilmselt silma järgi)
Apelles – A. Suure õukonnakunstnik, tõi maalikunsti naisakti – maal „ Aphrodite sünd“
Seinamaalinguid on leitud Verginast, Makedooniast, kuningate hauakambritest, tuntuim on „ Persephone röövimine Hadese poolt“.
Seinamaale on säilinud Pompeji ’s, mis jäi 79. a-l Vesuuvi purskest tulnud tuha alla. Seinamaalidel kujutati loodusvaateid või mütoloogilist ainest. Pompeji’s on üks kuulsamaid Aleksandri lahingu põrandamosaiik, tuntuimad maalid asusid Müsteeriumite villas, Fauni majas ja Vettiuste majas. Kasutati loodustvaatega seinale maalitud „ akent “.
Vaasid – tähtsamad tüübid amfora (populaarseim, 2 käepidemega, vedelike mahutamiseks, mahutas 20-30 l), krateer (veini lahjendamiseks veega, lai kael , 2 käepidet, mahutas 30-40 l).
Düplonvaas – geograafilise vaasimaali stiiliga
Meander – geomeetriline ornament
Mustafiguuriline stiil – u 600 eKr, kujutised värviti musta lakiga, suursugusem, mütoloogilise teemaga
Punasefiguuriline stiil – u 530 eKr, lakiga kaeti taust, esines ka erootilist teemat.
Esimesed vaasid allkirjastati 6. saj eKr
Francois ’ vaas – üks tuntumaid mustafiguurilisi vaase, suur, hea tehnikaga , sai nime avastajalt
Tanagra kujutised – pisikesed põletatud ( terrakota )kujud, ühe vormi järgi tehti palju eksemplare, kujutati naisi, lapsi, loomi
Ehtekunst – eelistati (pool)vääriskivi sardoonüksit. Gemm – ehe, vahend riiete kinnitamiseks, jagunesid kameedeks (nt Livia kamee ) ja intaljadeks (keerulisem valmistada)
Vana-Kreeka skulptuur arh ja kl ajastul
Peamised materjalid: pronks ja marmor
Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad
Krüselefantiintehnika skulptuurid :

• Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kivikestest, nt Athena kuju partheonis ja Zeusi kuju Olümpias
  

Ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid
Arhailine ajastu
Alasti meeskujud kourosed:

• Laiaõlgsed, valveseisak, rusikas käed, vasak jalg sammu võrra eespool
  
• Kujutasid ideaale sõjakangelastest ja sportlastest
  

Riietatud naisfiguurid kore ´d

• Alati riietatud
  
• Nägudel rõõmus ja elav pilk
  
• Seostati riiete, ehete ja soenguga
  

Klassikaline ajastu
Kaob tardunud poos ja kujutatakse keerukamaid poose
Kontraposti rakendamine:toetumine ühele jalale , teine nõjajalg
Polykleitose „ odakandja ”, sõdalase-atleedi ideaaltüüp, mis sai kaanoniks
Merejumal Poseidoni kahemeetrine kujutis, pronksist originaal
Myroni „ kettaheitja ”-hoogne liikuvus
Relfeef-eelistasid kõrgreljeefi, aitab luua ruumilisust, tihti vabafiguurid, mis olid vaadatavad ainult altpoolt
Parimad ehitusplastika teosed loodi ateena templi Partheoni jaoks, võitlusstseenid
Akropoli skulptuuride autoriks Pheidias
Nike templi reljeef kujutab läbi kanga kumavaid kehavorme
Hakatakse kujutama dramaatikat, nt skopas(halikarnassose mausoleum)
Aktina hakati kujutama naisi
Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid
Hakkas levima portreekunst , jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos , Aleksander suure portree
Hellenistlik kunst
Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi
Aleksandri tõttu levis see:
Idas indiasse , põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni
Aleksandri surm:
Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine
Mõned muutused:
Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele
Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise :
Halikarnassose mausoleum-

• Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline
  
• Kattis kõrge püramiiditaoline katus
  
• 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur – hobuse rakend
  
• ristkülikukujuline
  
• Loeti üheks maailmaimeks
  
• Paraadlikud haudehitised-mausoleumid(mausolos)
  
• Artemisia (tema naine) maetakse sinna
  

Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse maailma kujutamine
Tähtsate inimeste sarkofaagid kujutati majataolisteks sarkofaagideks(koduks surnule)
Ehitati mõned hiiglaslikud templid:

• Efeoses taastati Artemise tempel
  
• Ateenas ehitati Olümpieion (korintos)
  

Levis rohkem joonia ja korintose stiil
Stiilide segu – komposiitkapiteel
Sammastel ja muudel ehitusdetailidel oli dekoratiivne tähendus
Tähtsamaks muutusid lossid ja muud ilmalikud ehitised:

• Turuhooned, teatrid, saunad , raamatukogud
  

Linnades planeering
Aleksandria linn

• Linna ette Pharose saarele 100 m tuletorn
  
• Kunstikeskus Pergamoni linn, kuulus heakorra poolest
  
• Reeglipärane tänavatevõrgustik säilinud Priene linnas
  

Filosoof Aristoteles

• Voorus ja ilu on erinevad nähtused
  
• Kunsti eesmärk on elu jäljendamine
  
• Hakati jäljendama realismi
  

Mõõdud muutusid hiiglaslikeks või väga väikesteks
Rhodose koloss – päikesejumal heliose pronkskuju, autoriks leokippose poeg chares
Võidujumal nike marmorkuju (sarmothrake)

• Üks kaunimaid, kujutatud on õhukese rüü voldistikku
  

Psüühika kujutamine, tunne väljendus, ägedad võitlused
Pergamoni riik võitles keltidega (sureva gallialase kuju)
Pergamoni altar:

• hästi suur ja pikk friis, kus figuurid on haaratud võitlusest
  

Lakooni grupp

• kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega
  
• lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks
  

populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist
Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule
Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine
Etruski kunst
Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid . Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda
Etruskikeelsed tekstid säilinud – peamiselt hauakirjad
Kuulsad ennustajad – haruspeksid
Kõige rohkem säilinud hauakambrid

• tunnelite hauad maa all
  
• kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad – tumulused
  
• majataolised hauakambrid
  
• mäeküljes olevad hauakambrid
  

hauakambrite kogum – nekropol
tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist
tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur
hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides)
hauakambrid sisustatud elutoana, kujutatud aknaid ja uksi
Veji Apollon – põletatud savist, naeratus nagu kourusel, riietatud nagu kore
Ilmekad kujud ka pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid:
Figuur sõjajumal marsist
Kapitooliumi emahunt, kes imetab rooma linna asutajaid romulust ja remust. Pole originaal
Ehitistest säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad (Perugias) ja müürid.
Templid pole säilinud.:

• kivist alus ruudukujuline
  
• hoone põhiliselt puust
  
• ühel küljel 1-3 väikest pühakoda, teisel avatud eeskoda
  
• madalad sambad (dooria), lisaks oli neil baas
  
• keraamilised kaunistused
  

Vana-Rooma arh süsteem
Kasutusel lubimört, mis võimaldas ehitada kaari võlvi ja kupleid
Kaar – seintes olevate aukude sildamiseks, poolkujuline kivirida
Võlv – saab katta 4-nurkset ruumi, oli silinder ja ristvõlv
Kuppel – ümmarguse ruumi katmiseks
Ehitusmaterjalid : tellised ja betoon
Betooni kasutati võlvide, kuplite, müüride ehitusel, vooderdati tellistega, kividega

• Teed
  
• Kaarekonstruktsioonid – sillad
  
• Veejuhtmed, nt Pont du Gard
  

Ühiskondlikud hooned:

• Saunad, termid, nt diocletianus
  
• Amfiteatrid
  

Colosseum :

• Ovaalne suletud kehand, 80 sissepääsu, 50000 vaatajat
  
• 3 korrust kaari, sees pingiread
  
• 3 sorti sambaid, alt poolt dooria, joonia, korintos
  
• Ülemisel korrusel pilastrid – poolsambataoline müüririba
  
• Igal korrusel seisuste järgi
  
• Keskel areen, gladiaatorid
  
• Selle all 3 korrust, garderoob
  
• päikesepurjed
  

Templid:

• Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad
  

Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar

• 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein , monument
  
• Püstitati sõjaliste võitude auks
  
• Seina liigendasid sambad, poolsambad
  
• Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus – atika
  
• Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust
  

Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad
Linnade planeerimine

• Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud – foorumid , mis ümbritseti esinduslike hoonetega
  
• Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised
  

Vana-Rooma tuntumad ehitised
Hakati ehitama sümmeetrilisi foorumeid
Trajanuse foorum:

• Sinna pääses ühest suurest kaaravaga väravast
  
• Ümbritsesid hooned, fassaad korrapärastest sammastest
  
• Keskel trajanuse ratsamonument
  
• Väljaku tagaküljel oli raamatukogu – basilica ulpia
  

Basiilika – avalikud ehitised

• Peeti kohut, äritehingud, poliitilised koosolekud
  
• Ristkülikukujuline põhiplaan
  
• 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 pikerguseks lööviks, keskmine kõrgem, katuses aknad
  

Trajanuse sammas – matuseurn

• Koosnes alusest ning 19 silinderjast marmorblokist
  
• Tipus pronkskuju(enam pole)
  
• Sammast ümbritses reljeefriba spiraalina, 200 m pikk
  

Reljeefid realistlikud , dokumentaalselt täpsed

• Rahu altar – Rooma asutamine, Augustus oma perekonna ja tuttavatega pidulikult rivis, eeskujuks Partheoni naose friis
  

Triumfikaarte seintel reljeefid ja raidkirjad
Fortuna Virilise tempel:

• Kõrge alus, trepp kitsamal küljel
  
• Sügav eeskoda(portikus)
  
• Poolsambad – kaunistuseks
  

Panteoni tempel – kõikidele planeedinimedega jumalatele

• Kuppelehitis – silinder, mida katab poolkera
  
• Kupli raskus toetub peamiselt 2 eenduvale müürile, mille vahel on süvendid (nišid), ees sambad
  
• Võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid – kassetid
  
• Üleval ainuke looduslik valgusallikas
  
• Vanasti sisepind kullatud, nüüd marmorist
  

Vaatemängude paik Circus Maximus – peamiselt kaarikute võiduajamised
Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, tellis ja betoonmüürid, nelinurksed tornid(kokku 19 km)
Säilinud Aurelianuse müüri ja väravate osad
Vana-Rooma skulptuur
Ajaloolise sisuga reljeefide kõrval on rohkem säilinud vabafiguure. Jumalaid ei kujutatud. Roomas tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest.
Portreeskulptuur olid realistlikud. Vahel võeti surimaske (vahast, valati kipsi), et teha võimalikult täpne skulptuur. Keisririigi ajal muutusid need keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne.

Büst – kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits

Täisfiguur e togatus – täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt „Augustus triumfaatorina“ (togatus Augustusest, raudrüüs)
Keisririigi ajal muutusid portreeskulptuurid keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. Samuti rajati keisri auks templeid ja kujusid, nt. kolosse – hiiglasikke kujusid, kuulsaim Nero koloss. Säilinud on Constantinuse koloss, millel on üldistatud näojooned.
„Tetrarhid“ – 4 keisri skulptuur: sageli oli võim jagatud 4 mehe vahel
Ratsamonumendid – omased Rooma skulptuurile, kujutati aadlikke, nt Marcus Aureliuse ratsamonument, ta oli stoitsist – pooldas rahu säilitamist.
Reljeefid – teemadeks ajalugu, igapäevaelu, sõjakäigud ja lahingud. Reljeefidega kaunistati nt triumfikaari, need katsid Traianuse sammast, samuti olid need Rahu altari friisil.
Koos kristluse tulekuga saabus allakäik: keelati akt ning jumaluste ja keisrite kujutamine.
POLE KINDEL, KAS TULEB TÖÖSSE, KUID ÕPIKUS OLI:
Maalikunst – enamus, mis on säilinud, on pärit Pompeji’st ja selle lähedalt. Pompejist on leitud palju põrandamosaiike ja seinamaale – maalikunst oli populaarne .
Põrandamosaiik Issose lahingust – kreeka maali koopia, ajaloolise sisuga
Seinamaalid olid loomulikud , jäljendati loodust, nt maaliti seintele aknaid ja uksi. Vahel kasutati perspektiivi.
Maalide temaatika – mitmekesine: mütoloogia, kirjandusteoste sisu, loodusmaalid, natüürmort ehk esemete kujutamine, olustik . Inspiratsiooni saadi kreeka maalidest ja mütoloogiast.
Pompeji majad:
Müsteeriumite villa – selles toimusid salajased müsteeriumid, seinal Dionysosega seotud rituaalide kujutamine
Fauni maja – Issose lahingu mosaiik, samuti mosaiik Niiluse ääres elavatest loomadest.
Vettiuste maja – kujutatud spordisündmusi (elutoa friisil), aga ka igapäevast elu. Samuti mütoloogilised stseenid nt Herakles madu kägistamas.
Tahvelmaalikunst – palju maaliti portreesid. Leitud on portreesid aga ainult Rooma võimu all olnud Egiptusest, kus pandi need surnutele skulptuuride asemel kaasa – Faijumist leitud portreed. Need olid lihtsad, kuid realistlikud.
Varakristlik kunst
Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni, hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament, tärkas raamatumaal ehk miniatuurmaal
Usukommete täitmiseks katakombid – maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid
Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km
Seina ja laemaalid

• Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale
  
• Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika , paganlus
  

Kristlik sümboolika – vihjed ristiusule
Nt püha vaim – tuvi
Sagedane ka ülestõstetud kätega inimene – palvetaja
Vabalt seisvaid skulptuure ei tehtud
Reljeefkunst – ehiti sarkofaage, rõhutavad kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
Monumentaalsust ei peetud enam tähtsaks, jutustused tingmärkidega
Diptühhon – kaheosalinne kokkuklapitav kirjutustahvel, sisekülg kaetud vahaga, materjalid: puust, elevandiluust, väärismetallist
Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega
Varakristlik kirik :

• Basiilika stiilis
  
• Pikergune hoone
  
• Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks
  
• Lääne-idasuunaline(uks läänes)
  
• Transept – kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas)
  
• Apsiid – poolkerakujuline võlvitud ruum
  
• Keskmine lööv kõrgem kui äärmised
  
• Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad
  
• Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone
  

Välisehitises:

• Tornid kirikul enamasti puudusid
  
• Olid vahel kellatornid (kampaniil)
  
• Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu – aatrium
  

Sisekujundused:

• Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid
  
• Sambad
  
• Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas
  
• Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid
  

Mosaiigid:

• Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi
  
• Temaatikas piiblilood/tegelased
  
• Inimesed rikkalikult riietatud, ei tahetud näida paganlikuna
  

3 – löövilised nt

• Santa Costanza
  
• Santa Maria Maggiore
  
• Santa Sabina Roomas
  

5 – lööviline nt

• Esimene Peetri kirik ( varisemisohus, hävitati 15. sajandil, ehitati uus)
  

Ravennas kristlik mõju:

• San´Apollionare in Classe
  
• Sant ´Apollionare Nouvo
  

Bütsantsi kunst
395 jagunes riik Ida – ja Lääne-Roomaks.
Lääne-Rooma( Ravenna , pealinn)
Ida-Rooma(Bütsants)
Bütsantsi kirikud:

• Tsentraalehitised
  
• Põhiplaani äärmised punktid on keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut
  

Hagia Triada katedraal

• Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele
  
• Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid
  
• Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile
  
• Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi – sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks
  
• Välisvaates domineerib keskmine kuppel
  
• Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid)
  
• Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid
  

Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas:
San Vitale :

• Kuppelehitis
  
• Jätkab varakristlikku traditsiooni
  
• Seal on samuti kasutusel empoorid
  
• Kuulus mosaiikide poolest
  

Sisearhitektuur:

• Tamulid – sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid
  
• Apsiidid – polnud väljast ümmargused, vaid tahulised
  
• Liseenid – seinu liigendavad kitsad eenduvad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid – petikud
  

Apostlite kirik Konstantinoopolis:

• Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist
  
• Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal
  

Viiskuppelkirik:

• Põhiplaanilt ruudu kujuline
  
• Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline
  
• Risti harude vahel madalamad hooned
  
• Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum – tambuur
  

Usulise sisuga pilt – ikoon
Olid ikonoduulid – pooldajad
Ikonoklastid – eitajad
8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu
9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid
Ravenna kirikute mosaiigid:

• Sõnum usuline, poliitiline
  
• Kultusobjektiks keiser , kes juhatab kloostrit/riiki
  

San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust
Inimesekujutis:

• Saledad, ebaloomulikult pikad
  
• Riided, figuure pole näha
  
• Näod väiksed, silmad suured
  
• Asetatud tihedasse ritta
  

Mosaiigitehnika

• Värvilised kivid asusid üksteisest rohkem eraldi
  
• Figuurid tasapinnalised
  
• Igaviku kujutamine
  

Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas
Ikoonimaal:

• Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte
  
• Vanimad enkaustikatehnikas
  
• Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega
  
• Aluseks kokkuliimitud laudadest tahvel
  
• Keha kujutati riiete all
  
• Asusid seinal, eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast – nimetati ikonostaasiks
  

Tarbekunst rikkalik

• Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid
  

Ümarplastika puudus
Säilinud elevandiluust reljeefe
Vanavene kunst
Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis
Kiievi Sofia katedraal:

• Südamik meenutab kreeka risti
  
• Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega – põhiplaan sarnanes ruuduga
  
• Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi
  
• Välisseinas domineerisid kuplitega tornid
  

Novgorodi Sofia katedraal:

• Samuti hilisemate laiendamistega muudetud
  

Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid
Nt Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja Lunastaja kirik Nereditsas
Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst; kirikud väikesed, nt Petseri kloostris, Irboskas
Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur:
Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi
Uspenski kirik 5-lööviline ja 3 apsiidi

• Üldiselt aga 9-osaline ruum, kus 1 keskne ümarkuppel, nt Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerei jõe ääres
  

13 sajandi ehituskunsti keskuseks moskva , kus töötasid itaalia meistrid
Aristotele Fioravanti

• Uspenski kirik – algselt 1 kuppel, hiljem 4 kõrvalkuplit juurde, valged seinad, liigendasid pilastrid
  

Säilinud ka telgitaolise katusega puukirikud, nt kiši saarel
16 sajandi suurim vaatamisväärsus:

• Vassili Blažennõi peakirik Moskvas – 8 väikest kirikut ümber 1 suurema
  

Ilmalikud mälestusmärgid:

• Kindlustusarhitektuur, moskva Kremli müür, tugevad ringmüürid ka Smolenskis, Novgorodis, pihkvas ja irboskas
  

Skulptuur puudus
Maalikunstis Bütsantsi mõju

• Kirikute siseruumis kaunistatud freskode ja seinamaalidega
  
• Tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Bütsantsist, kust tulid ka kunstnikud
  

Ikoonimaal Vladimiri Jumalaema toodi Bütsantist
Lisandusid kohalikud legendid ja pühakute
lood
Kuulsaim Bütsantsi maalija:
Theophanes kreeklane – bütsantslik teema, pühakud sügavamõttelised, targad, ei pannud rõhku värvidele vaid kontrastide heletumedusele
Vanavene kunsti suurkuju :
Andrei Rubljov – ühendas vanavene ja bütsantsi kunsti, kujutas kolme ühtekuuluvat inglit – kolmainsust
Ikonostaasid
Igale teemale ettenähtud koht
Keskel kristus, kelle ümber maarja ja johannes ning siis peainglid, miikael ja gabriel
Hiljem hakati lisama detaile, ruumilisust, et paistaks jutustava sisuga
Lääne-Euroopa keskaja kunsti 4 ajastut

Merovingide ajastu. 5. saj lõpp – 8. saj keskpaik

Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik – 10. saj algus

Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj

Gooti kunsti ajastu

• varagootika – algus 12. saj II pooles
  
• kõrggootika – 13 - 14. saj
  
• hilisgootika – 15. - 16. saj
  

Merovingide ajastu – inimeste ümberpaiknemine, sõjad, hävitatakse kunst
Koolid hakkavad ära kaduma, mõned Iirimaal säilivad
Samuti ei osata teha kiviehitisi, sest ei osata teha lubimörti, Iirimaal tehakse, seal Bütsantsi meistrid
Ehitised taas enamasti puust
Skulptuuris kaovad ning tehakse enamasti reljeefe
Ravennas Theoderichi mausoleum, kus on siis kivist välja raiutud kuppel, sest ei osatud enam kupleid laduda
Iirlastel pühalinn – Glendalough – püha kevini kirik
Reljeefid kohmakad ja enamasti hauakividel, kujutatakse viimsepäevakohut
Levinud ka rõngasristid
Areneb miniatuurmaalikunst (Iirimaal, Inglismaal), Lindisfarne evangeelium ja Book of kells .
Väga tähtsad olid siis kloostrid ja lossikabelid, külakirikud