Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunsti arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kunstiliigid
Arhitektuur :

Skulptuur : kõvast materjalist loodud mahuline kujund

Maalikunst : unikaalne värviline kujund tasapinnal

Graafika : tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil
  • kõrgtrükk
  • sügavtrükk
  • lametrükk

Tarbekunst : jaguneb materjalide järgi

Kujutav kunst : Skulptuur, maalikunst, graafika
Kaunis kunst : Maalikunst, skulptuur
Realism - iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus
Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult
Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi
Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Kaanon - püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus


Paleoliitikumi kunst
  • Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  • Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  • Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  • Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  • Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  • Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  • Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud

  • Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  • Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:

mammutid
piisonid
põhjapõdrad jne
  • Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  • Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  • Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  • Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  • Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  • Mõnikord on kujutatud ka linde
  • Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  • Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  • Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  • Tegu on lihtsalt värvimänguga
  • Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga

  • Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  • Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne
  • Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  • Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  • Esimene teadaolev koopamaali leiukohtAltamira koobas Püreneedes, 1879 .a
  • Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  • Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  • Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  • Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  • Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas

  • 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  • Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  • Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  • Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  • Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  • 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  • See on praegu teadaolevaist suurim
  • Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  • Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  • Nende vanus on üle 30 000 aasta
  • Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud

  • 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju
  • Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana
  • Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis
  • Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Veenuseks
  • Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:

paks
suurte rindadega
punnis kõhuga (ilmselt rase )
  • Näo osa on täiesti väljatöötamata
  • Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast
  • Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga
  • Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena









Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst
10 000 a eKr – mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp
Neoliitikumi algus – viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr.
Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe – kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid , kasutatud on tingmärke.
Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast – Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest).
Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse – hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset).
Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske.
Ornamendid – kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised . Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas.
Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat.
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart – pandi alus kartograafiale ). Leitud ka portreeskulptuure – kipsiga täidetud kolpasid.
MEGALIITEHITISED – usulised monumendid
Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal.
Stonehenge kromlehh , Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar .
Newgrangehauakamber , Iirimaal , maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss
Dolmen – haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
Menhir – kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal.
  • Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):

templid
hauakambrid
  • Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan



Vana-Mesopotaamia 4 ajastut
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks.
Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal.
1. ajastu
Sumerid – rajasid linnriike , võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid.
2. ajastu
Akadid – võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid , algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon.
Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused – savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel.
Templikomplekti tähtsaim osa – tsikuraat , astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris .
Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad , asend ebaloomulik . Kasutati ka egiptuse poosi.
Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur.
Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente.
3. ajastu
Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Šarrukin ja Ninive.
Sargon II loss Horsabadis – 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad
Kujutava kunsti eesmärk – kuninga ülistamine, sellest säilinud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kunsti arvestus #1 Kunsti arvestus #2 Kunsti arvestus #3 Kunsti arvestus #4 Kunsti arvestus #5 Kunsti arvestus #6 Kunsti arvestus #7 Kunsti arvestus #8 Kunsti arvestus #9 Kunsti arvestus #10 Kunsti arvestus #11 Kunsti arvestus #12 Kunsti arvestus #13 Kunsti arvestus #14 Kunsti arvestus #15 Kunsti arvestus #16 Kunsti arvestus #17 Kunsti arvestus #18 Kunsti arvestus #19 Kunsti arvestus #20 Kunsti arvestus #21 Kunsti arvestus #22 Kunsti arvestus #23 Kunsti arvestus #24 Kunsti arvestus #25 Kunsti arvestus #26 Kunsti arvestus #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miisukiisumiisu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
20
docx
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
14
doc
Kunstiajaloo I kursus
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu
12
doc
10-klassi konspekt
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun