Pont du Gard on Prantsusmaal asuv Rooma Impeeriumi poolt ehitatud akvedukt . Pont tähendab silda ja Gard on jõe nimi. Selle ehitas Augustus umbes aastal 19 e.Kr, uuemate andmete kohaselt toimus ehitus 1. Sajandi keskel meie ajal. Mõeldud siis vee kandmiseks üle Gardoni jõe oru, Fontaines d'Eure allikast Uzesi ähedusest kuni Rooma linna Nimesi'ni. Täis akvedukt oli 17m pikk ja kandis siis 20 000 kuupmeetrit vett päevas, kivid, mis kaaluvad kokku umbes 6 tonni, lõigati kõik täpse suurusega, et ei peaks kasutama segu. Ehitus kestis 3 aastat ja seal töötas 800-1000 töötajat
IV kodutöö: Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis Jana Stets Pont du Gard`i Rooma akvedukt (Prantsusmaa) Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. Pont du Gard ehitati enne ristiusu rajamist. Pont du Gard on kõige kõrgem (49m) Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe, mis ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6 tonni raskustest kiviblokkidest, ülemine tehti peenest kiviprügist. Esimest tasandit kasutati algselt sillana. See koosneb kuuest kaarest. Teisel tasandil on kaari 11. Ja kolmandal, kus kulgeb veekanal on säilinud 35 kaart, algselt oli neid 47. See monument on keisrite aja
Akvedukt ehk sildveejuhe(ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohat...
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning roomlased kasutusele? lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Ehitustehnilised oskused võimaldasid rajada mitmesuguseid riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? ehitisi, kus sai korraldada koosolekuid...
1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid 1.võtsid kasutusele kaared ja võlvimise roomlased kasutusele? 2.hakkasid tegema kupleid 3.võtsid kasutusele mördi 4.võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja kirjelda selle juurde kuuluvat! ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid. Foorum- turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. see oli Roomas esindusväljak. See oli samuti tähtsamate templite asupaik. Forum tuleb sõnast foris ehk...
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, ...
pidada. Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Võidukate väejuhtide auks püstitati väravakujulisi ausambaid - triumfikaari, mis kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja seetõttu oli nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad. Selline hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid -akvedukte. Veejuhe Pont du Gard Lõuna-Prantsusmaal. Selle kõrgus Gard`i jõe kohal ulatub 50 meetrini. Roomlased armastasid vaatemänge, mis mõnikord olid üpris verised. Elukutselised võitlejad e.gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum,mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja.
Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein 13. Mis on termid? Mis seal tehti
Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna.
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajati niivõrd kapitaalsed ,et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed nn akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna- Prantsusmaal. See on nn. Pont Du Gard ( Gard´i jõe sild). Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju. Skulptuur: 1. Skulptuure toodi Kreekast 2. Kopeeriti ( koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid) 3. Loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris Portreed Ajaloolised reljeefid Esivanemate kultus, kodudes nende kujud
Kunstiajaloo I kursus Kontrolltöö 1 Pildid Altamira koopamaalid Hispaania paleoliitikum Willendorfi veenus paleoliitikum Megaliitiline monument alaliik: menhir Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettah...
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid-
at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14
raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia - sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid
viimane keiser. Sellegipoolest pani Rooma tsivilisatsioon aluse keskaegse Euroopa arengule. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati
pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka veejuhtmetel Juhiti vett mägedest ja ojadest Pont du Gard Itaalias Rooma arhitektuuri süsteem Termid Ehitustüüp loodi I sajandi keskel Kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikseid linnu Roomas oli neid terme umbes tuhande ringis Caracalla term Roomas Roomlastele oli saun tasuta Rooma arhitektuuri süsteem Erineva temperatuuriga higistamisruumid Basseinid Suured saalid lõdvestumiseks Jalutamiseks
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Pont du Gard - veejuhe Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega.
teater Tänapäeval Vana-Rooma ajal Üks vanimaid töötavaid majakaid maailmas. 57m pikk Arvatakse olevat foiniiklaste poolt rajatud enne meie ajaarvamist. *Herakles * Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. * Kuna korralikud teed ja sillad olid roomlastele äärmiselt olulised, siis rajati väga palju sassiivseid akvedukte. * Pildil on üle 50m pikkune Pont du Gard ehk Gard'i jõe sild T Omamoodi ajaviitekohad olid rooma E saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis ja R M riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, I D spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust
Praxiteles ,,Kettaheitja" Lysippos Hermes Dianysoslapsega" ,, Myron ,,Odakandja" Polykleitos ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris? 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal. Sildveejuhe, Pont du Gard 10. Mis on arkaad? Ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda. Püha peetruse kirik roomas, siseläbimõõt 42m, tehtud a 1547 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. Colosseum, vabas õhus, suursugune, mahutab 50 tuhat pealtvaatajat 13. Mis on termid? Mis seal tehti? Avalikud saunad, puhati ja lõõgastuti 14. Mis on foorumid?Milleks neid kasutati? Väljakud 15
ümbe r veetud metallvõrguga teibad, mis naelutati kinni elevandi kihvadega. Ülevalt oli võrk kaetud merevaigust rullidega, nii et loomad ei suutnud jalgel püsida ja üle tara inimeste sekka hüpata. Et aga inimesed veelgi turvalisemalt saaksid show`d jälgida, olid alati ka ambujad vibudega tara ääres julgestuseks. Pont du Gard on Rooma Impeeriumi ajal ehitatud sild-aquaduct, mis viis vett Uzest Nimes´sse. Gard on sealne jõgi, mis annab nime nii sellele kuulsale sillale kui ka departement´ile. Pont du Gard'i külastab rohkem kui 1250000 turisti igal aastal.
vahe lüli. Näiteks, väejuht võitis lahingu, siis ratsutas ta sealt läbi. Enne väravat oli ta pühitsemata aga sealt alt läbi minnes oled sa pühitsetud väejuht. Ilmalik - vaimulik. Triumfikaar oli sübolistlik, teatraalne. Ehitati kivist ja kaeti marmoriga. Hiljem ehitasid keisrid neid iseendile. triumfikaari armastati ikka isegi siis kui enam ei olnud lahinguid. Rooma ehituskunst oli väga inseneri tehniline kunst, stiililiselt midagi juurde ei andnud. Näiteks Pont du Gard - veejuhe. Tõi Rooma linna vee Alpidest (vasktorud, veekraanid, purskkaevud, puukraanid pärinevad siit). Pont du Gard plussiks oli, et ta varustas linna veega, ta oli suur kanal. Miinuseks oli see, et põuaga ta kuivas ära ning oli taudidele ja epideemiatele avatud. Suured kaared iseloomustavad Pont du Gardi. Kaare ladumine pärineb mesopotaamlastelt. Hakati laduma mõlemale poole telliskividest rida, tehti puitkonstruktsioon, mis hoidis kaart koos
Adrianus ehitas endale villa linna lähedale kaunis, lilleaiaga. Roomlase maja ka sama süsteemiga aatrium (laes auk, kust vesi valgus basseini termid). Majal ka siseaed. ROOMA PORTREE tekkinud ilmselt vanematekultusest. Realistlikud! Tõepärased, väga täpselt edasi antud. Halastamatu tõepärasus. (uus samm kunstis, kreekas ilustati). Uus nähtus ka reljeef, mida kasutatakse skulptuuridel, majades, arhitektuuris, kunstis. · Rooma Forum tempel, kirik · Pont du Gard (1.sai ekr) sild, veejuhe Basiilika hoone, millest kasvas välja kirik. Algselt kohtupidaja maja, absiid- kohtunik. Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr.
ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.).
kapiteel. Zeusi tempel, Ateena Korintose stiilis samba kapiteel 16. krüselephantiintehnika- elevandiluust ja ülekullatud tehnika Zeusi kuju Olümpias 17. akropol- kreeklaste püha paik 18. akvendukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit Pont du Gard, Lõuna-Prantsusmaal 19. triumfikaar- võidukate väejuhtide auks püstitatud võidukaar, massiivne müüritahukas Tähe triumfikaar Pariisis 20. termid- ajaviitekohad: saunad, basseinid, jalutusruumid, spordiväljak jms. Caracalla termid, Rooma) 21. arkaad(kaaristu)- Rooma tugev kaarekujuline võlv, kuppel jms. Marcelluse teatri arkaadid 22. foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak
hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...
Kuju on aastast 165., on tehtud pronksist. On ainus säilunud antiikne pronksist ratsamonument. Praegu asub kuju Kapitooliumi muuseumis. 1998 - 1999 tehti kujust pronkskoopia. Aastal 1860 ühendatakse kaks Itaalia riiki. Selle esimeseks kuningaks saab Vittore Emanuele II. Tema auks tehti suur hoone. Praegu asub majas ajalooinstituut. Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud. ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr. Kr Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut. 18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe. Roomas on Claudiuse akvedukt. Colosseum - 80. p.Kr. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik. Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi
Ehituses kasutasid roomlased mörti (Rooma betooni), millega kinnitati omavahel kivid. Tänu sellele on roomaehitised niitugevad, stabiilsed ja paljud neid on hästi säilinud. Kupleid, kaari ja võlve kasutati ka akvedukti (sildveejuht)ehitamisel. See on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist(või ka kaetud) veekanalit. Akvedukte on palju rajatud Vana- Rooma impeeriumis, et juhtida joogi- ja tarbevesi mägijõgedest linnadesse. Antiikaja kõige kõrgem akvedukt on Pont du Gard Prantsusmaal. Roomlased ei osanud ehitada rõhutorustikke ja sellepärast juhiti vett linnadesse isevooluga veejuhtmete kaudu, kus vesi voolas oma raskuse mõjul. Vee saastumise ja aurumise vältimiseks oli akvedukti harjal paiknev renn kiviplaatidega kaetud. See ehitati ühtlase langusega allika poolt sihtkoha poole. Vesi voolas jaotusbasseini, kust vee said eelkõige avalikud kaevud, basseini kõrgema veetaseme korral ka termid ja kõige viimasena eratorustikud.
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Ma...
veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. NT: Pont du Gard Prantsusmaal. TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga.
Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõn...
Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 1 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 8th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (001) - Sri Isopanisad Introduction Four books are enough: for Bhakti Sastri - Sri Isopanishad, Nectar of Instruction, Bhagavad Gita, Nectar of Devotion devotees should have clear understanding of these 4 books. They belong to Vedic canon. For Life Bhagavad Gita, Srimad Bhagavatam, Caitanya Caritamrita, Nectar of Devotion devotees should study those repeatedly and deeply to be able to relish Gaudiya Vaishnava siddhanta to it's
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad? Sammas...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
Kontrolltöö 4.Ateena akropol.Tähtsaimad templid.Mille eest kandsid hoolt need jumalad,kellele need pühendatud olid? Perikles usaldas akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra,tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile viis uhke sissekäik:propüleed,selle kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel ehk Parthenon. Templis oli jumalanna hiigelsuur kuju,kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu,kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seast tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel,mille katust kandsid naisekujulised sambad ehk karüatiidid ning mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 5.Olümpiamängud.Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes...
Bhakti Sastri Online Modul 1, lesson 2 Student: Madhuri Radhika dd (Almviks Gard, Sweden) 11th of January 2014 VIDEO: Bhakti Shastri (002) - Sri Isopanisad Invocation Isopanishad written originally as series of articles by Srila Prabhupada in his "Back to Godhead" magasine published by 1944. There is most mystical address of the Absolute Truth in Isopanishad. Style of Isopanishads isthat they are enigmatic, because it is meant for intellectuals and intellectuals don't like whne things are too simple, they like to speculate and stretch their minds
latifundium suurmaavaldus 11. Avalikud mängud. 12. Ehitised- Colosseum- kõige kuulsaim amfiteater. Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane
Kuulsad on näiteks Caracella termid Roomas. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis. Mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Pont du Gard. Veejuhe Lõuna-Prantsusmaal. Roomlastel õnnestus hästi suurte arhidektuuriliste ansamblite kujundamine. Kuulsad on väljakud paljudes Rooma impeeriumi linnades, eelkõige muidugi Rooma linna foorumid. Suurejoonelised olid ka Rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne., millest on mõnedki veel tänapäeval kasutatavad. Roomlaste insener- tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande
asetsevat veekanalit. Torude kaudu suunati vesi avalikesse kaevudesse, termidesse, eramajadesse. Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Pont du Gard Nimesis Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud
Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega
KREEKA JA ROOMA EHITUSKUNST, SKULPTUUR JA MAAL Seminaritöö Kreeka kunst oli üks olulisemaid Euroopa kunstiajaloos, kuna mõjutas tänapäeva kunsti väga palju. Klassikalise Euroopa kunstiajalugu algas Kreeta-Mükeene kunstiga 3.-1. saj.e.Kr. ning oli erinevalt Kreekast palju naise kesksem. Rooma kunstiajaloo esimese huvitava osa moodustab etruskide kunst 753.-510.a.e.Kr. Nende kunst ning usulised omapärad sarnanesid väga palju ahhaialaste omale. Etruski kultuurist ja kunstist on väga vähe säilinud, sest roomlased hävitasid sellest enamuse. Homerose ehk pimedal ajastul 9.-8. saj.e.Kr. hakati pidama Olympia mänge. Arhailisel ajastul, 7.-6.saj. arenes kultuur Kreekas kiiremini ning kunstis on märgatavad erinevused eelmiste ajaloo perioodide vahel. Klassikaline periood oli kõige rohkem idealiseeritud, kiireima arenguga ja ka palju uuritud. Lõuna-Kreeka oli militaarsem ning konkreetsem, Põhja-Kreeka oli vahepealseks oma aja k...
2)võlvid- (silinder)kitsaste ruumide katmiseks 3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks 4) tugi- ja dekoratiivelemendid. Sambad komposiit kapiteel Ehitised. 1. teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova 2. sillad, akveduktid; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka
valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine, Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega, Mütoloogilise sisuga seinamaalid, Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised. 8 Pildid mustafiguuriline vaas Colosseum 9 Pont du Gard Tituse triumfikaar 10
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
kiriku varemetele. sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel); 11 Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19.saj. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) Kiriku ehitamist alustati 1163. Tööd kestsid ligi 200 aastat. 12 profaanarhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned); Pont du Gard akvedukt Lõuna-Prantsusmaal u. 18 e. Kr Amfiteater Colosseum Roomas 70 - 82 p. Kr. 13 Tornlinnus on rajatud 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses Wackede aadlisuguvõsa poolt. 14 MAALIKUNST on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Akvarell, akrüül, fresco, pastel, seko, tempera, õli jne
Ajalugu Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võr...
saavutused rakendusliku tähtsusega nn. Inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teedsillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeeterite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrinio ulatub ühe veejuhtme kürgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maja vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus samasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esisenas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
