KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-... Animism- usk looduse, nii elusa, kui elutu hingelisusesse, ehk usk sellesse, et kõigel on hing.
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) u 3000 eKr. · India (Indus) 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) 1600 eKr. · Peruu u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender
šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka
Mesopotaamias olid tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised.Osa neist oli põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mille tõttu on tänapäeval säilinud vaid vanad savikuhilad. · Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa-kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutena ülespoole. N: Sumerite linnas Uris säilinud tsikuraat. 2. Vanadest maailmaimedest asus Mesopotaamias Giza püramiidid. 3.Istari väravad asuvad praegu Berliini Riiklikes Muuseumides Saksamaal. 4. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka.Neist kuulsaimad on Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. 5.Egiptuse kaks kuulsamat vaaraod:Echnaton (Amenhotep IV) ja Tutanchamon. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. 6
Kõik kommentaarid