Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arhailine ajajärk (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ARHAILINE AJAJÄRK:
Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika – kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive .
Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt . Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele.
Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid , mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid . Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad:
Joonia – iseloomulik hiilguse- ja peenusarmastus, dekoratiivsus ja hingestatus. Tekkis Väike – Aasia rannikul.
Dooria – eelmise vastand . Tekkis ja arenes Argos ja Spartas. Iseloomustab rangus ja karmus, vormide lihtsus ja kaunistuste nappus.
Atika – oli kunstiliselt seisukohalt kõige vähem iseseisev ja produktiivne.
Korintose – kõige noorem kunstistiil, mida iseloomustab detailide rikkus ja kaunistuste rohkus .
Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi – peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat. Põhiplaanilt on tempel ristkülik, millel on tihe seos inimesega: tuumaks inimese kuju, mõõtühikuks inimese jalg, sambad olid inimese võrdkujud. Igal üksikosal oli oma kindel eesmärk. Peaaegu kõik templi osade mõõtmed on allutatud kindlale seaduspärasusele. Smissi kõrgus on pool samba kõrgusest, sammaste arv oli pikiküljel kaks korda nii palju kui lühemal küljel pluss üks. Tavaliselt 8X17 või 6X13. Templi ehitamisel kasutati optilisi parandusi, et ehitis näiks täiesti reeglipärane. Nt. et sambad tunduksid täiesti vertikaalsed , kallutati ülaosa pisut sissepoole. Algselt ei olnud kreeka templid valged. Paljud detailid olid üle värvitud. Värviga tõsteti esile üksikuid detaile ja friisikaunistusi (E. H. Gombrich, 1997). Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusehitisel – krepidomal. Krepidoma viimast astet nimet stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka tempel ei hoia midagi salajases, tal puuduvad suletud ruumid. Kreeka tempel ei mahuta suurt rahvamassi, seepärast liikusid pidulikud tseremooniad ümber templi.
Kreeka arhitektide anne avaldus eriti Ateena akropoli ehitamisel, millest kujunes kultuuri ja kunstikeskus ja mida tänapäeval nähakse antiikkultuuri sümbolina. Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure. Ettevõtmist vedas Perikles , sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon , arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias , kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju . 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist . Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi.
Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest köidikutest. Atleedid olid sõdurid, kes kuulusid ülemklassi, kellest sõltus politsei julgeolek. Tööd tegid teisejärgulised kodanikud ja orjad , tänu sellele said noored soosikud end väeteenistusest vabal ajal treenimisele pühendada. Sel põhjusel leidis kreeka skulptuuris eesõiguse alasti noormehe kuju, mida nimetatakse kuroseks. Kuros kehastab seega rõhutatult elitaarset noorusekäsitlust, sümboliseerib esimest ešeloni mehekeskses ühiskonnas, mis arvas , et naise koht on kodu, suhtus heatahtlikult homoseksualismi ega kahelnud vist hetkekski meha üleolekus nii
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Arhailine ajajärk #1 Arhailine ajajärk #2 Arhailine ajajärk #3 Arhailine ajajärk #4 Arhailine ajajärk #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miia Õppematerjali autor

Lisainfo

kreeka kunst

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
10
doc
Kreeka kunst
52
doc
Vana-Kreeka
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
19
doc
Kreeka kunst
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun