10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miia
Õppematerjali autor
· Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros riietatud tütarlapsi kore · Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt · Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga · Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega · Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti · Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet · Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks · Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures · Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse
otsevaate määras ära püstine kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga . Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega .Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus. Kõige enam kore kujusid on leitud Ateena akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronk. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: 1)Ateena 2)Sparta.
· Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline · On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros riietatud tütarlapsi kore · Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt · Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga · Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega · Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti · Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet · Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt · Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks · Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures · Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse
püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Arhailine skulptuur Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte
tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias.
5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. See oli kaetud kulla ja elevandiluuga. Senini pole aga suudetud täpselt kindlaks teha, millised on Pheidiase enda ja millised tema õpilaste tehtud figuurid.
Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja marmorist. Leitud on palju alasti noormeeste kourose ja rikkalikult riietatud noorte neidude kore kujusid. Mõnel kujul on salapärane, eriline nn. arhailine naeratus. Kourosekujusid on enamjaolt leitud surnuaedadest, vanade meeste haudadelt. Enamasti seostati neid kujusid jumal Apolloniga ning kujunes välja ka arvamus, et neid püstitati Olümpiamängude võitjate auks. Korekujusid on leitud kõige rohkem Ateena akropolilt ning ilmselt kujutavad need jumalanna Persephonet. Kouros Kore Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajajärgu lõpul, kui kasutusele võeti pronks
(14m). vabafiguur ja arhitektuuriga seotud skulptuur on põhilised. Kuros-noormehekuju(alasti) ja Kore- rõivastatud naine- skulptuuriliik. Alguses oldi üpris kohmakad anatoomia osas, aga mida edasi, seda liikuvamaks skulptuurid lähevad. Nii Kurosed kui Kore väljendavad kreeka iluideaale. Atleetik noormees, väga arenenud kehaga, jäljendasid jumalaid ja eepose kangelasi. Naiste maailm oli väga piiratud (kodus sünnitusmasin). Naiste iluks olid tema rõivad ja soengud. Klassikaline ajajärk Kontrapost-tugijalg. Selle kasutusele võtuga muutusid kujud loomulikumaks. Polykleitos- tähtsaim skulptor. „Odakandja“-oluline, sest on ära kasutatud kontrapost ja seal on kujutatud ideaalset sõjalise keha ja see on ideaalsetes proportsioonides. Myron „Kettaheitja“-väga veenev ja liikuv. Naisi eriti ei kujutatud. Pheidias-üks olulisemaid skulptoreid- tegi Zeusi kuju (Olümpias, Zeusi templis). Oli ka Ateena Parthenoni kujundajaks (friis) 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid