6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12. Mis on kampaniil ? 13. Mis on nimbus e aupaiste ? 14. Kes on pantokraator ? 15. Varakeskaja kunst jaguneb (3) ? 16
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi,
saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Oli renessansimeistritele eeskujuks. Ehituskunstiline elamus on ehitatud kontrastile. Fortuna Virilise tempel paikneb kõrgemal alusel, kuhu viib trepp ainult ühelt, kitsamalt küljelt. Naose ette jääb sügav eeskoda, külgedel on poolsambad. Basiilika (Basilica Ulpia) on
vabaks lastud orjaad. Mahutas 50 000 inimest. Tänapäeval varemetes ja kuulutatud pühaks paigaks. FLAVIUSE AMFITEATER igal korrusel on 80 kaart 3. Pantheon- Antiikaja suurim kuppelehitis (u. 43m). 4. Mõisted: Akvedukt -kinnine veejuhe millega saadi linna vett, sillataoline ehitis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Tavaliselt kaetud, et vältida saastet või aurustumist. Rotund- ümmarguse põhiplaaniga ehitis (või ruum). Triumfikaared- ehk võidukaared on ühe või kolme kaaravaga suur kivisein. Term- saunad (Caracalla kuulsaim) 5. Rooma skulptuur vs kreeka skulptuur(sarnasused/erinevued)- Rooma võttis väga palju kreeka kunstist üle. 6. · Kirjelda Rooma skulptuure- näo kujutavad inimeste iseloomu ja meenutavad inimesi kes kunagi Roomas elasid. Mitte nagu kreeekas kus tehti
Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858-1859. aastatel Saksamaalt sisse ka võõrliike, peamiselt okaspuid (Keskkonnaamet). 1980-ndatel aastatel kujundati park ümber tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. 1938. aastal park rekonstrueeriti, kuid algne põhikavand on säilinud. 2002. a. teostati pargis kujundusraiet (Muinsuskaitseamet). Koos Sillapää lossiga kavandati tõenäoliselt ka kogu poolsaart hõlmav park ning selle kaugemas punktis Võhandu kaldal rotund. Von Engelhardt tuli Sillapää lossi parki rekonstrueerima tõenäoliselt oma sugulusidemete tõttu toonaste omanike von Siversitega. 1882.-83. aasta kaardil näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von
· Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik · Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
17 Koostada joondiagramm (esimene tabel), mis näitab pagaritoodete arvu muutumist nädalapäevadel. 18 Paigutada korrektselt tabelid ja diagrammid ühele A4 formaadis lehele Kui palju vaba ruumi võib jätta servadesse (Margins)? 19 Salvestada omanimelisse kausta nimega Pagaritooted 1 Koostada teisele töölehele (Sheet2) uus tabel , mille sisuks on AS Pagaripoiss toodete müük einelaudadele AS Liivi, AS Rotund, AS Park ja AS Tudeng vahemikus 2.12.02. - 7.12.02. Ostja Kuup. Toode Müügihind Kogus Kassa NB! Antud nädalal müüakse iga päev saiatooteid neljale einelauale Kooperige teise tabeli Igale müüakse vähemalt kahte eri sorti toodet. veerud Toode ja Müügihind töölehele!
19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874
19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874
ning lõputut mõtiskelu tõotavad kirjeldused on kütnud meeled üles ning alateadlikult oled ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid, lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega ,,Baskerville Hallid". Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund, mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte soojuses kasvavad kõrvitsad, lavendlid, tomatid, jörjenid, maasikad, salveid ning päevakübarad, mida omakorda raamivad õunapuudest vormitud espaliere'd ... Rada viib edasi ning ühtäkki avastad Pantehoni. Silmad hakkavad harjuma, pildid hakkavad teravustuma: järsku ilmuvad kusagilt kreeka, rooma ja saksi jumalad, briti vägevad, vilksatavad obeliskid,
VIIIXIII sajandil asus praeguse tähetorni kohal eestlaste linnus, mida mainiti esimest korda kirjalikes allikates juba 1030. aastal ning see on ka Tartu esmamainimine. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Kui XIX sajandi alguses ülikool taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe, mida linlased tollal kasutasid karjamaana, ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Kasutatud materjal 1. Tartu Ülikool; URL = http://www.kylalisele.ut.ee/33408?&date=06-03-2008 2. Tartu Ülikooli ajalugu; URL = http://www.ut.ee/yldinfo/ajalugu 3. Vikipeedia: Tartu Ülikool; URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool 4
Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj.(70-82) Rooma suurim amfiteater. Nimi tuleneb lähedal asunud keiser Nero hiigelkujust Kolossist
· Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m · Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias · Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi · Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta · Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud · Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m · Kuplis on suur valgusava · Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele · Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud · Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus · Ka Hadrianus oli ise silmapaistev arhitekt · Keiser ei sallinud enda kõrval teist tuntud arhitekti ja Apollodoros tapeti keisri käsul
· Templitüüpe oli umbes kümmekond · Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik · Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
7. Oletame, et rahvusvaheline üldsus sunnibki Saksamaad Pergamoni altarit päritolumaale tagastama. Millisele riigile see tuleks siis tagastada? 7. ROOMA PANTEON (2. saj.) Ettevaatust sõnadega Panteon kõigi jumalate tempel (sõnast pan kõik; theos jumal) ja Parthenon Neitsiliku Athena tempel (kreekakeelsest sõnast parthenos neitsi). Rooma Panteon on antiikaja suurim ja parimini säilinud kuppelehitis. Samas on Rooma Panteon rotund so. ümarehitis. Selle ees seisab imeline korintose stiilis monoliitsetest graniitsammastest moodustuv portikus e. sammaseeskoda. Kolmnurkset frontooni ehtisid veel neli sajandit tagasi kaunid pronksreljeefid, kuid need laskis Barberinide soost paavst Urbanus VIII maha võtta ja Vatikani Peetri kiriku baldahhiiniks ümber valada. Selle inetu vahejuhtumi kohta läks käibele anekdootlik käibefraas: Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid.
hiljem realistlik taotlus Hauamaaligud (nn augurite haud 530eKr) haruspeksid- ennustajad preestrid, kes ennustasid lindude lennu järgi- linnukultus Maalitud uks hingedele, teispoolsusesse Leopardide hauakamber 6 saj. Ekr Rooma Vabariik Caeculia Metella hauamonument Via Appia ääres Kalmistud ja surnud on integreeritud argiellu Fortuna Virilise tempel Härjaturul Roomas 1.saj. Ekr templid on suhteliselt väheolulised Keiserjumalate kultus Ümar tempel Vesta( Heracles Vector'i) (Rotund), Roomlased võtavad üle Kreeka orderid aga kasutatakse neid erinevalt. Order ei ole enam seotud konstruktsiooniga Pompeji ja vesuuv- antiigivaimustus kogu euroopas. Linn hukkus korraga vulkaanipurskes 79a. Pkr Mosaiigikultuur Elamu kui arhitektuuri žanr. Aatrium- pooleldi lahtine Tantsiva fauni maja. Herculaneum- ka vesuuvi hävitatud linn Rooma Esivanemate kultus. Esile tõuseb inimene, portreekultuur jne. Roomlane esivanemate portreedega Kreeka skulptuuri kopeerimine
Trjaanuse sammas on 38 m kõrge. On laotus hästi sobitatud ümmargustest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefide riba. Kujutab Trjanuse sõjakäiku Daapiasse. Trjanuse järglase Adrianuse valitsemisajal ehitati Pantenon- üks rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi. Pantenon oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles hoones lahendati esmakordselt monumentaalse templiarhitektuuri ülesanded. Pantenon on ümarehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Siseruumi kõrgus 42,7 meetrit ja kupli läbimõõt 43,5 meetrit. Kuppel on seestpoolt täpne poolkera. Hoone on ehitatud tellistest ja betoonist. Seinte paksus üle 6 meetri. Kaalu vähendamiseks jääti seintesse tühimikud. Seinad kaeti kallihinnalise marmoriga. Ruumi valgustab kupli tipus olev 9 m läbimõõduga ava. Termid olid ettenähtud pesemiseks, suplemiseks, füüsilisteks harjutusteks ja puhkamiseks
juustes. Nii naised kui mehed kandsid näol kunstsünnimärke. Need olid mustad ja erinevate kujudega: lilled, tähed, hobused jm. Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale
liinil. Esialgse kava järele oleksid nad ehitatud rotundi külge, moodustades täisnurga. Pärast muudeti aga projekt nii, et tiivad liituvad segmentidena rotundi külge. Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab üksteisest lame vöödesims; alumine kord on nagu rotundi alaehitiski läbi viidud rustikas. On küsitav, kas hoone on võitnud palju nende tiibehitistega. Idee iseenesest ei ole õnnetu, sest poolringist eenduv rotund võidab nii tunduvalt pidulikkuse poolest; ka kontsentreerub selle tõttu vaade rohkem temale. Kahjuks pole need väiklaselt läbiviidud, peaaegu täitsa "biedermeierlikud" tiibehitised mitte kooskõlas rotundi lihtsa suurejoonelikkusega. Siin annab ennast tunda nii kunstniku vanadus (Krause oli 1825. a. 68 aastat vana) kui ka üldiselt algav stiililagunemine. Nagu edaspidi näeme, laiendati tervet kavatist veel kord aa. 1856-1860.
o Keiser Traianuse sammas(38m) laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga. Samba otsa on Peetrus. o Parthenon Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga ehitis, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, mis oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Suur ümarehitis ehk rotund, seinad on lihtsad, ilma akendeta, siseruumi kõrgus 42.7m, kupli läbimõõt 43,5m, kuppel on täpne poolkera. Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m. o Termid nagu tänapäeva veepargid, mõeldud pesemiseks, puhkamiseks, lõdvestumiseks, ujumiseks jne. Saunas pidid alati olema marmorpink, kuulsamad termid olid Caracalla termid(12ha)
Nime põhjendus - siin juures olevat olnud Nero koloss (30m: pjedestaal ja kuju). Nero koloss => Colosseum 476 - Lääne-Rooma riigi langus. Rooma linn jäi siis varemeisse. Kasvas puusadeni rohi. Inimesed hakkasid C.-i kasutama kivimurruna. Tassitakse laiali!!! 16. saj. alguses hakatakse Roomat taas tugevaks ehitama. Pant(h)eon - 115-125 p.Kr. (Hadrianuse aegu) Panteon (eesti keelne mõiste) - jumalate kogum 16 sambaga portikus (sammaskoda), rotund (ümarhoone), tambuur (ümar osa) 3-osaline. Kuppel peal 43,2m Ø, auk laes 8,9 m Ø, tambuuri seina paksus 6,2 m, betoonist VALATUD! Kassettlagi - lähevad sissepoole astmeliselt. Nissides seisid omal ajal jumalate kujud. 609.a. tehti sinna ristiusu kirik, pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele. Siis muudeti ka matmispaigaks. Maetud sinna: Raffael, Victor Emmanuel, jne. Hadrianuse mausoleum - alustati 135 p.Kr. p.Kr - tänapäeval Castel Sant' Angelo (Püha Ingli kindlus)
aastal üle. 1855. aastal eemaldati ringauditooriumist butafoorsed sambad ning pikendati juurdeehitisi pisut laiema hoonemahuga. Viimane suurem 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus juurdeehitus rajati 1911. aastal. See oli kahekordne puust juurdeehitis, mis andis paremad tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur
Endise sõjaväehaigla hoones paikneb praegu Riigikohus. Kesklinna poolsel nõlval seisvas kunagises Ado Grenzsteini majas tegutses pikka aega Tartu mänguasjamuuseum, mis nüüdseks on kolinud Lutsu ja Jakobi nurgale; Grenzsteini majast on saanud taas elumaja. Mäe nõlva sisse ehitatud püssirohukeldris tegutseb sellenimeline restoran. Uushooneid pole Toomemäele viimastel aastakümnetel kuigivõrd rajatud, ainus on 1990. aastatel toomkiriku lähedale ehitatud kohvik Rotund. Tartu toomkirik Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. 15. sajandi teisel poolel oli Hansalinn Tartu õitsengu ajal, sellel ajal tehti pühakojale ulatuslikke juurdeehitusi. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele
Trajanuse sammas seal on kogu sõjakäik spiraalina peal. Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse. Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati esmakordselt uudselt arhitektuuri ülesanded. Panteon on ümar ehitis ehk rotund, mida katab hiiglaslik kuppel. Seinad on lihtsad, ilma akendeta. Siseruumi kõrgus on 42,7 m. Kupli läbimõõt on 43,5 m. Seest täpne poolkera. Hoone on tellistest ja betoonist. Seinte paksus on 6,2 m. Seintesse jäetakse tühimikud, et kergem oleks, kaetakse hinnalise marmoriga. Suurepärane oli hoone valgustus kuplis oli 9 m läbimõõduga ava. Rooma saun oli marmorist. Kolmes küljes oli lilleaed ja neljandal küljel staadion.
Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II Tema asutab ka uue paavstide residentsi Püha Peetri kirik (tsentraalehitise plaan lk.60) Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum), ei saa õigeusu moodi kirikut Tema õuearhitektiks on D. Bramaute Tsentraalehitis Tempietto (rotund) kiriku õuel lk 59 Michelangelo Buonarroti Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad) Tuntum ehitis on kodulinnas Vicenzas Villa Rotonda (ruudukujulise põhiplaaniga) Saal on ümmargune Ruudukujulisel villal on 4 sissepääsu suure trepiga, need moodustavad 4 väiksemat ruutu Jacopo Sansovino
ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Jacques Germain Soufflot` poolt projekteeritud Pantheon Pariisis. Matkib Rooma Panteoni, kuid ei ole rotund. See rajati esialgu Pariisi peapiiskopi uue residentskiriku Saint Genevieve kirikuna. / Püha Genevieve on Pariisi kaitsepühak/ Valmis rev ajal, kuid kirikuna kasutati teda vaid aasta. Siis muudeti Prantsuse suurmeeste matusepaigaks. Pariisi linna sümboliks on saanud suur Tähe triumfikaar Champs-Elysees` tänaval. See püstitati Napoleoni võitude auks, arhitekt Chalgrin. Kõige suurem triumfikaar, kuigi kõigest ühe kaarega.
aastast, kui Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga kristluse riigiusuks. Järgnevate poolteise aastasaja vältel (kuni Rooma riigi langemiseni) kujunesid varakristlikus arhitektuuris välja sakraalehituste põhitüübid. Loomulikult oli selles väljakujunemises kõige suurem osa rooma arhitektuuril, sellega rööbiti aga ka Lähis-Ida ehituskunstil. Varakristliku sakraalehituse levinumateks tüüpideks on pikiehitised (basiilika, kodakirik) ja tsentraalehitised (rotund, oktogoon). Tuntuim neist, basiilika, leidis turu- või kohtuhoonena laialdast rakendamist juba antiikajal. Niisugused ehitised mahutasid palju rahvast, see aga oli kristlastele esmatähtis. Basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3-5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Keskmine lööv ehitati külglöövidest kõrgemana, selle ülaosas e. valgmikus olevad aknad
annaabi.ee 
