meetrit, aiaga ning katust ehtis kuldne hobuste nelirakend või hiiglaslik Hadrianuse kuju. Aastal 138 pKr, aasta pärast Hadrianuse surma, asetati tema, ta naise Sabina ning nende esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus- tööd järgmine keiser Antoninus Pius. Hadrianuse mausoleumi on pandud ka mitmete järgnevate keisrite säilmed. Urnid asetati ehitise ühte kõige kaugemasse ruumi, mis on tuntud nime all Aarete ruum. Hadrianus ehitas ka silla Pons Aeliuse, mis ühendab mausoleumi Roomaga. Silda kaunistavad inglid, kes kannavad erinevaid kristlusega seotuid elemente. ( Gabucci, Rinaldi 2007:118 ; http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ) 2. Hadrianuse mausoleumi erinevad ülesanded Läbi aegade on Hadrianuse mausoleum täitnud erinevaid ülesandeid. Kuuendal sajandil pärast Kristust muudeti ta kindluseks ning oli tähtis sõjaline ehitis järgmised 1000 aastat. Paljud
juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks. Sündmuse mälestuseks rajati sinna kirik ja hakati tähistama 18. juulil kirikupüha. Imperaator Marcus Aurelius lasi hukata kuulsa Rooma
tema liiga vabas valikuvõimaluses. Marcus kaitses teda tarmukalt, sest naine saatis teda korduvalt lahinguväljale ning andis talle mater castrorum'i tiitli. 175 suri ta õnnetuses koos Marcusega Halalas, Lõuna- Cappadocias matkates. Mees pühendas talle templi ja nimetas linna Faustinoopoliks. Laste nimekiri: 1) Annia Aurelia Galeria Faustina 2) Gemellus Lucillae 3) Annia Aurelia Galeria Lucilla (riigimees Lucius Veruse naine) 4) Titus Aelius Antoninus 5) Titus Aelius Aurelius 6) Hadrianus 7)Domitia Faustina 8)Fadilla 9) Annia Cornificia Faustina Minor 10) Titus Aurelius Fulvus Antoninus 11) Lucius Aurelius Commodus Antoninus (Commodus) (hilisem keiser.) 12) Marcus Annius Verus Caesar 13) Vibia Aurelia Sabina KIRJUTISED Olles kampaaniate ajal tänapäeva Serbia ja Ungari aladel, 170 ja 180 aasta vahel, kirjutas Aurelius kreeka keeles oma "Meditations" ehk eestipäraselt "Iseendale". Stoitsismi ühe väljapaistvama esindaja päevikutaoline teos on filosoofiliste
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna
Johannes Paulus II, kes oma reiside, lepituskatsete ja rahuliikumise toetamisega leidis tunnustust kogu maailmas. Praegu on paavstiks Benedictus XVI. 2.TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III Innocentius III ehk Lotario dei Conti di Segn (1160 või 1161 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta oli 176. paavst. Ta võis olla ka paavstide Sergius III, Johannes XI, Johannes XII, Benedictus VII, Hadrianus I ja Hadrianus III sugulane. Lotario dei Conti di Segni sai alghariduse Roomas Sant' Andrea al Celio benediktlaste kloostris abt Petrus Ismaeli juures. Seejärel õppis ta Lateraani koolis (schola cantorum), siis Pariisis Pierre de Corbeil', Pierre le Chantre' ja
tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti sakslaselt Conrad von Uerslingenilt ära Spoleto, Assisi ja Sora hersogiriigid. Paavst kasutas ära nelja-aastase Sitsiilia kuninga ja tulevase keisri Friedrich II nõrkust paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta oli tagasi saanud Nelja peatüki privileegid, mis Sitsiilia kuningas Guglielmo I oli varem välja pressinud paavst Hadrianus IV-lt. Paavst tegi seepeale Friedrich II novembris 1198 Sitsiilia kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega. Pärast Heinrich VI surma olid gibelliinid ja gvelfid valinud erinevad kuningad: Svaabi Philippi ja Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast.
Vaatamata 2000 aasta jooksul tehtud muudatustele ja korduvatele purustustele on Panteon siiski üks paremini säilinud Antiik-Rooma ehitusmälestisi. Panteon ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastatel 120-125. Varem oli sellel kohal olnud tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 e.Kr. ja mis sai 110. a.p.Kr. kannatada välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajendatuna arvatavasti ajaloolistest kaalutlustest, laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürseppade ja orjade nimesid. Panteoni ees väljas on 8 sammast lai ja 3 sammast sügav portikus, mille keskosas on pronksiga kaetud kahe poolega uks, mis viib hiiglaslikku ümmargusse rotundi (saali). Kui
Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad Tallinna piirkonnavooru. Koolivoorust osavõtt pole piiratud! OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA! - Koolivooru ülesanded tehakse kogu vastavat teemat käsitleva õppekirjanduse põhjal.
(Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive. Oma süsteemilt sarnanes rooma ehituskunst kreeka omaga, sest
formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem Saksa kuningas, hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli Utrechti Adriaan, kellest sai hiljem paavst Hadrianus VI. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse, lisaks itaalia, saksa, hispaania ning ladina keelt. Võimalik, et ta rääkis ka hollandi keelt. Karli rahvust on raske määratleda, lapsepõlves kasvatati teda ehk kõige enam hispaanlasena, kuigi dünastia tõttu peetakse teda enamasti sakslaseks. Otto von Habsburg on vältinud otsest rahvuslikku määratlust ja nimetanud teda burgundlaseks. Karli esimesed valitsusaastad
· Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau · Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta · Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud · Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m · Kuplis on suur valgusava · Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele · Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud · Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus · Ka Hadrianus oli ise silmapaistev arhitekt · Keiser ei sallinud enda kõrval teist tuntud arhitekti ja Apollodoros tapeti keisri käsul · Ka Hadrianus on teinud silmapaistvaid ehitisi · Tema tehtud olevat suur Venuse tempel, mis on kahjuks hävinud · On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa · Tiburi asus 30 km Roomast väljas · Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park
(Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse
pühendama, vaid lasi tagasihoidlikult ainult oma kuju portikusse üles seada. Nii sai ehitis nimeks hoopis Pantheon, ehkki selle nime mõte pole päris selge. Usutavasti oli tempel algselt pühendatud planeedijumalatele Marsile ja Venuseke, JuliusteClaudiuste sugukonna kaitse jumalatele. Sellele viitavad rohked sümbolid taevavõlvisarnasena konstrueeritud kuplil, mille keskel on ümmargune avaus päikesevalguse jaoks. Pärast 80. aastal pKr aset leidnud põlengut lasi keiser Hadrianus aastatel 118125 püstitada Pantheoni uue hoone sellisena, nagu see on püsinud tänaseni. See ehituskunsti meistriteos pani rooma arhitektide tehnilised oskused tõsiselt proovile ning oli hiljem eeskujuks sellistel renessansiaja kunstnikele nagu Bramante ja Michelangelo. Pantheon pääses hävingust ainult tänu sellele, et Bütsantsi keiser Phokas andis hoone 609. aastal paavst Bonifatius IV valdusse, kes muutis selle aasta hiljem 1. novembril Santa Maria ad Martyresi kirikuks
purustati. Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna
Nende vahel puhkes kodusõda. Antonius kaotas, põgenes Egiptusesse ning tema ja Kleopatra võtsid endalt elu. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma keisritest Octavianus võttis endale aunime Augustus (auväärne). Tema valitsusajal valitses riigis rahu ja majandus õitses. Tema järglased olid aga ülekohtused ja julmad. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast (Hadrianuse vallini; Hadrianus valitses 117-138). Tuli võimule Traianus (98-117). Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 3. Rooma varane ühiskond Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud
moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Habemeajamise töökojad olid meesteseas populaarsed, need olid olulised kogunemise kohad nii poliitilisteks kui ärilisteks vestlusteks. Eriti rikkad tegid seda protseduuri aga kodus, abiks spetsiaalsed orjad. Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid. KOSMEETIKA Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust" Käidi mitu korda päevas vanni - õlitati, masseeriti, turgutati väsinud nägu eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja vürtsidest. Meik oli
Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus) Severuste dünastia 193-235 pKr (Septimus Severus, Caracalla, Geta, Macrinus, Elagabalus, Alexander Severus) Suurima ulatuse saavutas impeerium Traianuse ajal 2. saj. algul p Kr. Kogu sellel territooriumil valitses stabiilsus, mille tagas nn Rooma rahu -Pax Romana. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele.
Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. Pyrrhos- oli vanakreeka väejuht ja riigivalitseja. Marcus Tullius Cicero- oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Caligula- oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu Hadrianus- adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi. Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna.
Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser.
Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Constantinus Suur - Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Jeesus Kristus - juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja. Vergilius - rooma kirjanik. Marcus Aurelius - Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani. Attila - hunnide hõimuliidu juht 434–453 Romulus Augustulus - viimane Lääne-Rooma keiser.
Vanaisa oli sel aastal teist korda konsul ja Rooma linna perfekt. Viis aastat hiljem määrati ta taas konsuliametisse, mis näitas, et tema positsioon oli keiser Hadrianuse valitsemisajal väga ebatavaline. Kolmas konsuliametiaeg oli keiserlikku peresse mittekuuluva mehe puhul ülimalt haruldane. Marcus Aureliuse ema oli Domitia Lucilla, tähtis pärijanna, uskumatult rikka Domitius Tulluse lapselaps. Tollal valitsev keiser Hadrianus oli lastetu ja plaanis oma pärijaks Pedanius Fuscust, kes oli Hadrianuse õe poeg. Kuid ilmslet suid tema vanemad noorelt ja jätsid poja vanavanemate kasvatada. Kuid 130nadte paiku köitis keisri tähelepanu noor Marcus Annius Verus, kellele ta andis hüüdnime Verissimus, mis tähendas tõeseimat. Marcuse isa suri noorelt ja tema vanaisa kasvatas poisi üles. Marcus ilmutas juba noorest peast kirglikku huvi filosoofia vastu ja alustas üheteistkümne aastaselt sellealaseid õpinguid
teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja senatiaristokraatia; kodanikkonna laienemine; seisused (vabakslastud). Rooma õigus. Sotsiaalne ja majanduslik heaolu: "Rooma rahu". Regionaalsed erinevused: Itaalia, idaprovintsid ja lääneprovintsid. 22) Kultuur ja religioon varase keisririigi ajal. Ristiusu teke 1. Augustuse aeg: Maecenas. Luule: Vergilius, Horatius, Ovidius. Ajalookirjutus (Livius). 2
Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. 8
Pilk ajalukku jätab mulje, et Karl oli sõdadepidaja mees aga talle tegelikult meeldis hoopis läbirääkimisi pidada. Kui välja arvata sõda Hispaaniaga, siis kõik sõjad ta võitis. Karl tegi hoolikalt plaani Langobardide vastu ja oligi Desideriuse saatus otsustatud. Ta kaotas nagu saksidki.. Saja aasta jooksul, alates Karl Martelli võimuletulekust kuni Karl Suure surmani oli frankidel uurimuste kohaselt vaid seitse sõjavaba aastat. Sõda oli reegel, rahu erand. Langobardias oli Hadrianus saanud paavstiks kuningas Desideriuse tahte vastaselt. Paavst otsis frankidelt abi ja see appihüüd jõudis Karlini. Karl pakkus kuningale 14 000 kuldsoldot. Juba 772.aastal olid Langobardia ülikud pöördunud Karli poole, et see tungiks Langobardiasse ja kukutaks nende abiga Desideriuse. Kui Desiderius läbirääkimised tagasi lükkas, siis kuulutas Karl välja mobilisatsiooni. Karl ründas Itaaliat kahest küljest. Desiderius kõige oma väega oli kurus
m.a. (106-43 e.m.a.) - oraator, kirjanik ja poliitik. Keiser Augustuse Julius Caesar (100-44 (valitses 31-14 m.a.j.) Keiser Nero (valitses e.m.a.) idealiseeritud 37-68 e.m.a.). marmorportree . Keiser Trajanus Keiser Hadrianus Keiser Nero (valitses 98-117 m.a.j.) (valitses 117-138 vaskteenar. m.a.j.) Constantinuse (valitses Sabina - Hadrianuse 306-337 m.a.j.) abikaasa, Rooma hiigelkuju jäänused. Kamee. u. 1.-2. saj. keisrinna (117-136 m.a.j. m.a.j.) Rooma monumendid. Tituse triumfikaar. 81
märkmed on oluliseks allikateks Inglismaa varaseima ajaloo uurimisel. Ligi sajand hiljem 1. saj. pKr. keiser Nero ajal - läksid roomlased ,,uuele katsele". Roomlaste järeldus: saar on väärtusetu, sõdida selle nimel ei tasu, ainsaks väärtuseks on sitked orjad. Roomlastele osutati visa vastupanu, kuid järk-järgult õnnestus roomlastel oma võim kuni enam-vähem tänapäeva Soti aladeni kehtestada. Selle kinnituseks ning kaitseks sõjakate soti hõimude vastu lasi Rooma keiser Hadrianus rajada tugeva müüri. Hadrianuse vall: -Loe läbi Hadrianuse valliga seotud uudis ajalehest ,,Postimees" http://www.postimees.ee/060605/esileht/meelelahutus/166836.php . Roomlased nimetasid oma valdusi Inglismaal Britannia provintsiks, kerge neil seda valitseda ei olnud: piirkond
5)Nero 5468 Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius AhenobarbusTa oli Gnaeus Domitius Ahenobarbuse ja Agrippina ainus laps. Agrippina oli Caesari õde. Nero lõpetas elu enesetapuga. 6)Galba 6869 Galba (Servius Sulpicius Galba Imperator Caesar Augustus; sünninimi Servius Sulpicius Galba 7)Otho 6969 8)Vitellius 6969 9)Vespasianus 6979 10)Titus 7981 11)Domitianus 8196 12)Nerva 9698 Traianus 98117 Hadrianus 117138 Lucius Aelius (Hadrianuse pärija, kuid suri enne teda) Antoninus Pius 138161 Marcus Aurelius 161180 Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244
Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas: Julius Caesar (Caesari Foorum, Circus Maximus) Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia) Hadrianus (117-138 m.a.j.) (Pantenon, Hadrianuse värav) Antonius (138 m.a.j.) (Caracalla termid) Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar) LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele
paiknesid väiksed ehituskehad nagu sambad ja templid. Interjööri üha kasvava tähtsuse tõttu on rooma foorum maailmaarhitektuuri ajaloos tähtsaks arenguastmeks. Traianuse foorum: Selle arhitektiks oli tolleaegne kuulsaim meister: Apollodores Damaskusest. Apollodores oli pärit Süüriast ja oli keiser Traianuse õuearhitekt. (Tema tööks ka antiikaja suurim kivisild üle Doonau. Saatuslikuks sai talle kahjuks uus keiser Hadrianus, kes oli ka ise suur arhitekt ja käskis võistleja tappa.) Suuruselt küündis foorum peaaegu Ateena Akropolini. Siin paiknesid linna avalikud asutused ja pühapaigad. Pedantlik kord ja range sümmeetria eelistamine, mis torkab silma rooma elumajades, tuleb Traianuse foorumis nähtavale hiiglaslikult suurendatuna. Foorumi planeerimisel ei arvestanud ehitajad mingil määral maastiku profiili- see ehitati mäkke, kuna linnas polnud enam ruumi.
. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid
. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid
Toora ja keisriks kuulutatakse Vespasianus (69) 73 Titus, Vespasianuse poeg vallutab viimase juutide tugipunkti - 71-81 Toimub Vesuuvi purse. Hävivad Pompei, Masada kaljukindluse.Seloodid-kindluse kaitsjad (1000 in) teevad enesetapu Stabiae, Herculaneum 132-135 Bar-Kohba ülestõus. 133 Hadrianus surub maha juutide ülestõusu. Juudud ei tohi enam 274 Aurelianus võtab endale tiitli ,,Isand ja Jumal" Jeruusalemmas elada. (Dominus et Deus) ja mmudab päikesekultuse üleriigi- 227-241 Sassaniidide Uus-Pärsia. &37 alistavad riigi araablased kiseks. 312
Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast
ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine
Arvatakse, et alustas ise suurt Rooma tulekahjut (64. aastal), kus hävis Rooma neljateistkümnest linnaosast kümme, et ehitada Domus Aurea (ldn keeles kuldne maja). Tema valitsusaega seostatakse türannia ja ekstravagantsusega. Traianus Rooma jõudis tema valitsusajal (98- 117 pKr) oma välise võimsuse tipule, vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Andis välja seaduse, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust. Hadrianus Vana-Rooma keiser alates 117 pKr. Traianuse kasulaps. Ei jätkanud Trianuse vallutuspoliitikat, lõpetas sõja Partiaga, loodus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning kindlustas riigipiiri. Kutsuti reisivaks keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise vaenulike jõudude rünnakute tõrjumiseha, viibis Roomas väga harva. 167 pKr kirjutas filosoofiline teose ,,Iseendale".
> Kaheldamatult tubli, aga samas veidi ebahuvitav isik. 34. metsalise arv Müstiline arv 666, mida nimetab apostel Johannes oma Ilmutusraamatus: ,,Kellel on mõistust, see arvaku ära metsalise arv; sest see on inimese arv. Ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus." Kabalas oli igal tähel oma numbriline väärtus (nt. A=1, e=5, m=40, t=300 jne.), nende kokkuliitmisel annab arvu 666 välja lugematu hulk nimevorme hbr.k. Nero, Hadrianus, Traianus jt., kr. k. Caligula, Lateinos (roomlased) jt., lisaks mitme paavsti, Lutheri, Muhamedi, Napoleoni ja teiste omad. On ka pakutud, et Johannes väljendab selle arvuga jumaliku arvu 7 kättesaamatust nii meeltele, kujutlusvõimele kui mõistusele. 35. mitte ainult leivast Parafraas piiblitarkusest ,,Inimene ei ela üksipäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust". Läbi aegade kasutatud vastuväide asistele väärtushinnangutele. 36
endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8. sajandini hõlmas tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart Läänegootide kuningriik, mis olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks
Aga juba peitvara mõistes sisaldub asjaolu, et omanik selle olemasolust ei teadnud ning seega tal peitvara üle võimu ei olnud.46 15 2. sajandi keskpaigaks koolkondade erinevad põhimõtted ühtlustusid. Teatav ühtlustumine toimus koolkondade kõrvuti eksisteerimise tulemusena, kuid põhiliselt on see Salvius Iulianuse teene. Talle andis keiser Hadrianus korralduse võtta kokku kõik eelnevad preetorite ediktid ning koostada edikti lõplik redaktsioon, mis sai nime Edictum perpetuum (,,Igavene edikt", u 130. a pKr). Seda kirjutades ühendas Iulianus mitu erinevat asja. Üheks selliseks ühtlustumise näiteks on peitvara. Keiser Hadrianus lahendas selle probleemi saalomonlikult, arvestades mõlema koolkonna ning vaidluspoole arvamusega: pool peitvarast saab leidja, pool maatüki omanik.47 ____________________ 45 Ilus, E
· Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel · Ehitustööd kestsid üle 100 aasta · Panteon on rotund, kuplit on hiljem palju matkitud · Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m · Kuplis on suur valgusava · Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele · Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud · Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus · Ka Hadrianus oli ise silmapaistev arhitekt · Keiser ei sallinud enda kõrval teist tuntud arhitekti ja Apollodoros tapeti keisri käsul · Ka Hadrianus on teinud silmapaistvaid ehitisi · Tema tehtud olevat suur Venuse tempel, mis on kahjuks hävinud · On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa · Tiburi asus 30 km Roomast väljas · Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park · Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad
2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
a.) Hadrianusel tuli tegelda riigi piiride kaitsmisega ja loovutada mitmedki Traianuse vallutused (Armeenia, Mesopotaamia). Juutide ülestõus. Hadrianuse ajal, 132. a. toimus uus suur juutide ülestõus. Selle juhiks oli Simon, hüüdnimega Bar Kochba ("Tähe poeg"). Kolm aastat kulus suurtel Rooma vägedel iseseisvuse eest võitlevate juutide purustamiseks. Juudamaa laastati täiesti ja rööviti paljaks. Hadrianus külastas kõiki provintse, kus pööras tähelepanu nende kaitsevõime tõstmisele. Ta jätkas limesi kindlustamist ja tema ajal rajati kaitsevall isegi kaugel Britannias, kus see kannab Hadrianuse valli nime. Tema ajal hakati sõjaväkke võtma mitte üksnes Rooma kodanikke, vaid ka kõiki provintside elanikke. Armee arvukus küll kasvas, kuid roomameelsus langes. Ta laiendas ka paljude provintsilinnade õigusi. Tema ajal areneb märgatavalt bürokraatlik (ametnike) süsteem
nimetatakse. Kokkuhoidlik: hoolitses riigikassa täitmise eest, maksustas kempsud (,,raha ei haise"). Senatisse provintsiaristokraatiat. Alustas Flaviuse amfiteatri ehk Colosseumi ehitust. Titius (79-82): ideaalne keiser, eelmise poeg ja Jeruusalemma mässu mahasuruja, senatiga head suhted. Domitianus (81-96): võttis endale alalise tsensori ameti, lasi senaatoreid hukata, tõstis sõjaväe palka. Tapeti. 3. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. Hirmsale Domitianusele järgnes viis head keisrit, mistõttu hiilgeaeg. Keisrid ja senat said hästi läbi, valitsejad üritasid vastata valitseja ideaalpildile, provintsiaristokraatia tugevnemine, adoptiivkeisrite aeg kuna polnud poegi, riigi suurim ulatus (limes Romanus, Pax Romana). Uuele ajajärgule pani aluse Nerva (96-98), kes adopteeris Traianuse. Traianus (98-117) ja Rooma välise võimsuse tipp; hoidis häid suhteid senatiga, millest
lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat. Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks.
Censoritel teoreetiliselt õigus vahele segada orja-isanda suhtele aga kuni keisrite perioodini ei tehtud midagi. Ori ise ei võinud sensori poole pöörduda. Lex petronia 1. sajandil, koodeks Pompeijst (aasta 79. vanem, tuha alt leiti). Orja isandatel pole õigust orja võitlema saata loomadega kui ametlik otsus puudub. Domitsianus (81-96) keelas orjade kastreerimise, eriti kaubanduslikel eesmärkidel. Nt turul popid eunuhhid siis taheti kastreerida. Võis kuni poole varast trahviks maksta. Hadrianus (117-138) enam tegeles orjade kaitse küsimustega kui teised varem. Rõhutas, et kastreerida ei tohi isegi orja enda nõusolekul, kastreerimine tuleb võrdustada mõrvaga ja isanda vara läheb riigikassasse. Keelas isandatel omavoliliselt tappa orja (magistraatide otsusel võib), keelas orjade piinamise (tõendite saamiseks). Keelas müüa naisorje kupeldajatele, meesorjade müügi gladiaatoritele. CJC (corpus juris civilis) on Hadrianuse seaduse olemas. Antonis Pius (138-161) andis
~6saj eKr intensiivne siseränna Läienemine käigus said nad lüüa Roomlastel 387.a eKr, ka kreeklastelt. Taganesid Ilüüriase ja Väike-Aasiaasse. Haarasid Kesk ja Lõuna-Euroopat. Briti saarele õudsid germaanlaste suurel survel belgide nime all Britanniasse katuvelaanid ROOMA VALLUTUS 43.AASTAL Rooma väed maandusid 43.aastal, keldid ja belgid osutasid vastupanu, koraldades ülestõusu. Võideti kelitide pealinn Londonumus, roomlaste väed jäid Inglismaale. Keiser Hadrianus rajas Hadrianuse valli(kindlustusvall Agricola ajal). Antonius Pius rajas uue valli. Roomlased asutasid mitmeid uusi linnu, see-eest keelt üle ei võetud. Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi. GERMAANLASTE VALLUTUS 5. SAJANDI KESKEL Germaani hõimudes oli angldis, saksid, jüüdid, friisid jt. Nende vallutatud alast kujunes hiljem välja Inglismaa. 9.sajandil tekkid Edela-Inglismaal Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert 829.aastal ühendas Inglise
4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha. · Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks.
Algasid sõjad Daakia vallutamiseks; läks oma autoritaarse poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse. Hadrianus (117 138). Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi (limes romanus) väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161). Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks
kel tuleb sooritada kunstiajaloo eksam. Jean-Léon Gérôme. Phryne Ateena suurkohtu ees. (1861) Kunsthalle, Hamburg. _______ 1 Knidos (Cnidus, Knidi) spartalaste asutatud kreekakeelne koloonia Väike-Aasias, tänapäeva Türgi edelarannikul; IV saj eKr oli Knidos tähtis sadamalinn, kus valitses demokraatia; siin vermiti ka oma raha. Peale Praxitelese originaali paigutamist siinsesse pühamusse sai linnast antiikaja suuremaid turismikeskusi. Rooma keiser Hadrianus lasi II saj oma suvilasse Tivolis rajada sama templi koopia, kus loomulikult ilutses ka nimetatud skulpturaalne kompositsioon 2 glüptoteek ruum v hoone, kus hoitakse skulptuure; pinakoteek ruum v hoone, kus hoitakse pilte 3 hetäär haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut, ülalpeetav naine Vana-Kreekas; hetäärid olid vallalised naised, kes oma ilu ja haritusega teenisid elatist meeste ahvatlemisega; sama elukutse esindajate kohta on hiljem kasutatud ka
ära Barberinid. Praeguse Panteoni kohal seisis ka varem sama otstarbega nelinurkne hoone, mida tabas 110. a. välk ja mis põlengus hävis. Eelmise hoone rajaja oli keiser Augustuse väimees Agrippa. Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett) Praeguse Panteoni arhitekt ning rajaja oli keiser Hadrianus isiklikult. Ehitustööd kestsid 2 aastat (123-125 pKr.) Tänu sellele, et paganlikust pühamust sai õige pea ristiusu kirik (Santa Maria Rotonda kirik), on seda hoonet muudetud väga vähe. Rotundi e. ümarehitise läbimõõt on 43,4 m, ta on kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab
isandad enam omavoliliselt tappa. Igaks orja tapmiseks pidi olema magistraatide kohtuotsus. Keeras ära orja piinamise. Ei tohtinud ka müüa orja kupeldajatele prostituutideks või gladiaatoriteks. On teada juhtum, kus emand saadeti pagendusse, kes oma orje kohtles liiga karmilt tühiste eksimuste pärast. Kõiki orjade kaitseseadusi on peetud Hadrianuse võitluseks aristokraatiaga ning pigem poliitiline kemplemine. Kas keiser ka ise orjade vastu nii õiglane oli on kaheldav. Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser) selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult karistab orja , pole see tapmine ega mõrv (319). Prja tohtis kasut vitstee ja piitsaga, kui neid
annaabi.ee 
