rituaale. Tuumperekond oli tavaliselt väike ja naised tähelepanuväärselt iseseisvad. Naiste moraalsuse kaitsmine oli pandud Rooma seadusse. Nii roomlased kui kreeklased nõudsid meestele ja naistele erinevaid moraalinorme.Neitsilikkuse säilitamine kuni abiellumiseni oli tähtis. Tuumperekond, kuhu kuuluvad isa, ema ja lapsed, oli Roomas põhikohustuse keskus. Tuumperekond oli Roomas tugev ja aina ka tugevnes. Naise elu Pompejis Antiikaja kõige enamm uuritud linn on Pompeji, kus elas 10 000 inimest. Kõige silmapaistvam isiksus oli Eumachia. Ta oli mitmekülgne ärinaine ja tegutses ka preestrinnana. Ta oli villavanutajate kaitsja. Tema eesmärk oli tuua oma kodulinna rooma arhitektuuri värskeid tuuli. Pompeji naised olid väga aktiivsed. Naised võisid osaleda valimis- ja seadusettepanekute koosolekutel, naised võtsid seal jõudsasti sõna. Osalesid
inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Väga tuntud on nn
Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Aatriumiga elumaja Aatrium "Traagilise Palee varemed põhiplaan Poeedi" majas Palatinuse künkal Pompejis Roomas Elamud, villad, lossid Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi
Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis, Roomas eneses vähem. Hilise keisririigi mosaiike on avastatud kaunis palju Põhja-Aafrikas, Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal, kuid nende kunstiline väärtus on väike. (Vaga 1999: 129) Mosaiigikunstis hakatakse kasutama palju säravaid värve, nagu on näha Santa Constanza mosaiikidel Constantina mausoleumis. Kuigi teemad on traditsiooniliselt paganlikud, on kujutusviis uuenduslikult värske ja särav. ([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul)
· Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu edasiandmiseks: näiteks maalitud marmor näeb välja nagu ehtne marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest või avatud ustest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Maalide temaatika oli mitmekesine. Maalitud on mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse ainetel(Odysseuse eksirännakud)
Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Keiser Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod Maalikunst - mosaiik Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt. Mosaiik
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt ...
keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud
· Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad: 1) portree omane sügav realism, loomutruudus. Portree arengule aitas kaasa esivanemate austamine, komme neist portreid teha. Palju on säilinud keisrite ja poliitikute portreid. * keiser Augustuse marmorfiguur Vatikanis. On ilusamaid Rooma portreid. Vasakus käes oda, parem üles tõstetud
väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur
· Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi.
Teiseks oluliseks zanriks tõusis reljeef, millega kujutati erinevate sündmuste jutustusi. Maalikunst Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Roomlastel oli kombeks oma elamute seinad lasta katta maalingutega. Osalt andis see ruumidele ka visuaalset suurust juurde. Teema nendel maalidel on väga erinev, peegeldades peamiselt majas elanud inimeste huvisid. Parimad näited tolleagsest maalikunstist asuvad Pompejis. Sarnaselt skulptuurile levis ka maalikunstis palju portreekunsti. Esines ka veel tahvelmaali, mida kunstnikud valmistasid müügiks. Rooma riik sellisel kujul püsis üle tuhande aasta. Rikkuse ja lõbude janus roomlased lasid oma kultuuris valitseda teistel rahvustel. Nii ei tekkinud neil ajaloolist sidet oma riigi kultuurisaavutustega ja nad olid sellest nõus kergelt loobuma.3.saj kasutati uute majade kaunistuseks detaile, mis varastati õitseaja ehitiste küljest. 5
k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR Elgste palee. Versaille loss. KLASSITSISM ehk ampiirstiil „empire“ pr.k. Keiskriik tujunes Prantsusmaal ( relsee Napoleon 1 ) kuni 19 saj. keskpaigani. muutus inimeste meelelaad taas läks moodi antiigi mattimine hakati antiikaega jaljendama isegi mööbel valmistati seesugusena, kui ta oli Pompejis kunst pidi olema õpettir ning võtlema panede vastu. Süzzeed ülitasid vaprust. Inimeste kehavamid maaliti noolikat välja Näided: Tartu Ülikooli peahoone Helsingi Südalinn ROMANTISM Kujunes Prantsusmaal 19 saj. 2 veerandil romantism ehk romantiline Romantism on raskem märetleda , sest reeglite asemel rõhutasid kunstnitud oma isikupära tähtis oli kunstniku sisetunne Imetletakse keskaega Tekkis vastukaalus külmele klassitsismile. Tundakse huvi eksootiliste maade ja ajaloo vastu.
ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Varem elasid roomlased ühepereelamutes, kuid keisriaegses Roomas olid need ääre- ja väikelinnades. Selliseid on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. Suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli teede ristumiskohtadest kujunenud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Linnas liikuja vaadet köitis paraadilik reeglipära, millele andsid vaheldusrikkust monumendid, sambad või triumfikaared.
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus suur hoone, raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia.>
Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18
Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18
Ratsamonumendid populaarsed Maalikunst: • Uurida saab seinamaalide ja mosaiikide põhjal. • Motiivid enamasti mütoloogiaga seotud. • Valitses looduslähedane laad. • Osati hästi kujutada inimkeha. • Kompositsioon vaba ja põhjalik. Vettiuse maja Pompejis Kreeka ja Rooma maalikunsti võrdlus: • Portreemaal - inimeste isikupärased jooned • Mosaiigikunst - dekoratiivne, monumentaalne • Kreekas domineeris seina- ja tahvelmaal • Roomas elurõõmsad värvid • Kreekas peamine on mütoloogia • Rooma - ajaloo kujutamine, säilinud seina- ja vaasimaal Vana-Kreeka Vana-Rooma Idealistlik Tõetruu ja loomulik
Maalide motiivid on enasmasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma
süvendid- kassettid, vanasti sisepind kullatud · siseruum on loogiline, selge, haaravalt õhuline · ehituslik julgus ja meisterlikkus 8. elumaja- · esialgu elati ühepereelamutes, hiljem jäi see äärelinnas elanud inimestele · välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis · linna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades 1. aatrium 2.õu sammastega 3.valgus, auk katuses, selle all bassein ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST SKULPTUUR: · portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest · büste hoiti kodudes aukohal ja kanti rongkäikudel kaasas e siis levis esivanemate kultus · kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Virsikud ja klaas
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama...
· Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
Kuidas nende ehitamisel arvestati looduslike tingimustega? seotud Vesuuvi purskega? Seinamaalid. Tehti märja krohvi Kreeklased ehitasid oma teatrid mäenõlva sisse, kuid sisse. Kui Vesuuvi vulkaan purskas, siis see mattis kogu Roomas polnud mägesid, seega ehitasid roomlased Pompeji linna tuha ja laavaga. Hiljem on Vesuuvi tuha alt amfiteatreid. välja kaevatud terve linn. Pompejis on enamikus majades 34. Nimeta rooma tähtsaim amfiteater, kirjelda fassaadi. põrandmosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti Colosseum. Kolm korrust kaari, mis toetavad seespool populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse asuvaid pingeridasid. Poolsambaid oli vaja välisseina antiikaja maalikunstist. liigendamiseks. Alumisel korrusel olid need dooria(oli kõige
sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast-tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud,oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu.Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest.Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism,looduse jäljendamise meisterlikkus.Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses,vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Varakristlik kunst-Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti,mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel
Aatriumiga elumaja põhiplaan Aatrium "Traagilise Poeedi" majas Palee varemed Palatinuse künkal Pompejis Roomas Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga
punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist
Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Maalikunst ja käsitöö Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand
Keisri käsi on välja sirutatud, et anda armu vangilangenutele. Keiser veidi idealiseeritud, puine. Hobune parem, elavam. Millised kaks suunda valitsesid Rooma portreeskulptuuris? Portree ja ajaloo-teemaline reljeef Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega? Pompejis Kirjelda Rooma aatriumiga elamut! Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Nimeta Vana-Kreeka või Vana-Rooma kunstist üks skulptuur ja üks ehitis, mis Sulle kõige rohkem meeldisid! Põhjenda, miks just need valisid! Skulptuur ,,Caracalla portree". Meeldib sellepärast, et kunstnik on halastamatu täpsusega avanud julma, ara ja kättemaksuhimulise inimese iseloomu. See on äraandja ja despoodi kuju, kellel on piiramatu võim, kuid kes ei usu selle võimu püsivusse.
Seda eelsitasid esimene keiserAugustus ja tema õukond. Tema seisva figuuri eeskujuks on POLUKLEITOSE "ODAKANDJA". KEISER AUGUSTUSE MARMORKUJU Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea maalikunst Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud
ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili
kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud siseõue. Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon. 12 Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul ning kombineerisid neid aatriummajadega. 2) sammastega ümbritsetud sisehoov templis.
Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi. Roomas ei tegelenud mehed maalimisega, kuna see määris käsi. Ainult naised. On säilinud palju seinamaale hilisemast ajast. 12. Sajandi keskpaigast kaevati välja linnu: Pompeji ja Herculameum. Mosaiigid olid kasutusel kõrvuti seinamaalingutega. Mosaiigid olid enamjaolt põrandate kaunistamiseks. Pompejis asub kuulsam mosaiikmaal, Aleksandri lahing Fauni majas. tahvelmaal on küll hävinud aga põrandamaal on alles. Mosaiiki on palju kasutatud ka palju vana kristluse kirikutes ning see on tänapäevani väga populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte
jäid näha peente punaste joontega. Hilisemal ajal jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Punaseid figuure täiendati mustade pintslijoontega. Vaasimaalidel kujutati stseene Homerose eepostest, müütidest ja tolleaegsetest spordivõistlustest. Rooma riik tekkis I aastatuhandel e.m.a. Roomlaste kultuur ja kunst sattusid kõrgema kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist
peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige seinamaale ja põrandamosaiike. Sealsed mosaiigid on vägagi meisterlikud, oskuslikult on edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varju mängu. Page 10 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Seinamaalingud, mis Pompejis säilinud on vägagi kaunid ja annavad mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand
kaunistamine. Materjalina kasutati puud ja savi (peamiselt vanemal ajal), kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Marmori kõrval vanemal ajal ka teised kivisordid. Maalikunst: kreeklased hindasid maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Säilinud pole midagi, aimduse annavad maalitud vaasid ja maalijäänused marmoril, savil, lubjakivil, kipsil jne. Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja Pompejis on suurel hulgal kreeka maaliteoste koopiad. Eelistatuim menetlus tehnika koha pealt on enkaustiline – maalimine vahavärvidega. Levinud oli ka tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Geomeetriline stiil kuni VIII saj lõpuni. Algusest on säilinud peamiselt reljeefe, mille stiil üsna puine ja abitu Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat Puhtkreekapäraste kujutiste kõrval ka Oriendi motiivid
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
kaunistav osa. Omapärane ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. See oli atika. Keisriaegses Roomas jäi üheperekonnaelamu ainult äärelinnas või väikelinnades elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevtud Pompejis ja Herculaneumis, mis jäid 79. aastal Vesuuvi tuha alla. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Rooma tuntumad ehitised Trajanuse foorum, mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutusel olnud Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid mitmesuguste avalike ehituste juures. Basiilikates peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid.
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 h...
pidi olem see, mis näitab Rooma riiki uhkust ja hiilgust; · Juba Vabariigi ajal hakati ehitama pidulikke ansambleid, mille hulgast tähtsaim oli keskväljak foorum(Forum Romanum); · Foorum on rahvakoosolekute ja kauplemise paik; · Templid ehitavad sarnaseid templeid nagu kreeklastel ja etruskidel, aga lisaks on kohalik ümara põhiplaaniga tempel levinud, 79.a. toimus tohutu tragöödia, nimelt jäi tuh ja laava purske alla Pompejis ja Herculanemumis, mis olid Vabariigi ajal ehitatud ning kui need välja kaevati, siis sai näha Vabariigi aegset ehituskunsti. Kaevati välja 17.- 18.saj.; · Rooma kultuuri hiilgeajaks oli esimese keisri, Augustuse valitsemisaeg; · Ehitused: o Colosseum osaliselt täiesti lagunenud, osaliselt täiseti terve, turisminduseks on seal praegu liftid ja sõdalaste riietes mehed. See on kõige
järgnenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt. Inkrustatsioonistiil Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad. Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr) Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele. Aknad ja uksed, millest paistavad ehitised ja maastikud. Müsteeriumide villa Pompejis 3. Stiil Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed. Seina keskel on maal, mis meenutab kahvelpilti. Ornamente ja mustreid on rikkalikult. Üldmulje suursugune. 4. Stiil Armastati heledaid, ilusaid, rikkalikke värvitoone. Jälle hakatakse maalima vaateid teise ruumi jms. Võrreldes teise stiiliga on maalingud fantastilisemad ja kirjumad. Segatakse eri stiile omavahel 6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad. Tuntuimad villad on:
matusepaigana. Palatinuse ja Kapitooliumi esimesed asukad põletasid oma surnuid tuleriidal, pärast surnu tuhastamist maeti põrm siia. Kui selle paiga ümber oli tekkinud juba linn, matmine lõpetati, sest roomlastel puudus tava matta oma surnuid linna piiridesse. Samuti olid roomlased head teede-ehitajad ja sildade konstrueerijad. Tänavad oli sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte ja kanalisatsioon. Kõige paremini on säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised Pompejis. See linn mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. Üks kuulsamaid Rooma arhitekte oli APOLLODOROS Damaskusest. ROOMA SKULPTUURIKUNST Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha.
· Selle all 3 korrust, garderoob · päikesepurjed Templid: · Sügav sammastele toetuv eeskoda, poolsambad Triumfikaared: nt Constantinuse triumfikaar · 1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein, monument · Püstitati sõjaliste võitude auks · Seina liigendasid sambad, poolsambad · Seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga, poolkorrus atika · Seintel reljeefid, tekstid, mis seletasid püstitamise põhjust Ühepereelamud Pompejis ja Herculaneumis, betoonist, tellistest üürimajad Linnade planeerimine · Lähtekoht sõjaväelaager, selle keskel ristusid 2 sirget teed, teede ristumiskohast kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega · Fassaadidel sambad ja reljeefid, hooned sümmeetrilised Vana-Rooma tuntumad ehitised Hakati ehitama sümmeetrilisi foorumeid Trajanuse foorum: · Sinna pääses ühest suurest kaaravaga väravast
· Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed · Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve · Mõnikord segati neid mesilasvahaga enkaustika · Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega · Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev · Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi · Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda · Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi · Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna · Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis) · Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks · Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue · Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna · Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
ei levinud ning siinne barokk jäi baroki kohta suhteliselt mõõdukaks (vaoshoitud barokk palladianism). Rokokoostiili tähtsamaks näiteks kujunes Põltsamaa keskaegse linnuse ümberehitatud variant, seda just oma sisekujunduse poolest, mis aga kahjuks II maailmasõjas hävis (Vahtre, 2000). 18. sajandi keskel taasavastas Euroopa järjekordselt antiigi, sellele andsid tugeva tõuke väljakaevamised Pompejis ja Herculaneumis. Klassitsistlik arhitektuur jõudis eestisse 18. sajandi viimasel veerandil. Tallinnas kui suhteliselt ,,valmis" linnas piirdus klassitsism peamiselt ümberehitustega; kõige rohkem Toompeal. Hoopis palju tehti aga Tartus, kus 1775. aasta suur tulekahju ehitusmeistritele niivõrd vabad käed andis, et oli võimalik isegi tänavavõrku kohendada ja peatänav (Rüütli) sirgeks tõmmata. Kui Tartu raekoda (1778-1784, arhitekt Johann Heinrich Bartolomäus Walter) peegeldab veel
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
kelle loomingus oli nii maale (,,Valimiseelne häältejaht") kui graafikat (seeria ,,Moodne abielu"). Rokokoostiil esines peale Prantsusmaa veel Venemaal, Sakasamaal ja mujal. Pargikujunduses tekkis uus suund, kus oli palju käänulisi teid, juhuslikult paiknevaid puid ja tiike, mille tulemusel tekkis loodust imiteeriv, nn. inglise park. Klassitsism. Ampiirstiil (Prantsusmaal Napoleoni ajal) Tekkis 18. sajandi II poolel Prantsusmaal inimeste eetika kujunedes. Väljakaevamised Pompejis ja Herculaeneumis andsid uusi teadmisi antiikkultuurist. Vaimustuti jällegi antiigi korrapärast ja süsteemsusest. Arhitektuuris arvestati antiigi harmooniat, reegleid ja Palladio laadi ehitistel, mida iseloomustasid üle kahe korruse ulatuvad sambad. Iseloomulikud on veel kuppel, kolmnurkne viil, korintose stiilis sambad, ümarkaar ja lihtsus kõiges. Sisearhitektuuris kujundati võimalikult sümmeetriliselt, kasutati vaniku motiivi, antiikset ornamentikat ja trofeekimbu reljeefi.
Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 25 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Pompejis said kokku erinevad kultuurid: kreeka, etruski ja rooma, ning segunesid omavahel. Linna plaan on korrapärane, sirgete tänavatega. Pansa elamu Pompejis (vt ka Vettiuse elamu, Aiakunst läbi aegade I, lk 36). Peristüülis asus tavaliselt iluaed korrapäraste peenardega, mida piirasid madalad pügatud hekid - mirdist, pukspuust, loorberist. Kasvatati mitmesuguseid lilli nagu liiliaid, iiriseid, sibullilli, moone, rukkililli, kannikesi, sõrmkübaralilli, gladioole, jasmiine, lavendlit ja roose, samuti akantust. Aed oli tavaliselt korrapäraselt kujundatud, pikiteljega. Aia keskel enamasti bassein, purskkaevudega
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
