Konspekt (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

KUNSTIAJALUGU 3

Rooma Vabariigi aegne kunst

Vabariigi aeg – 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik

Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades
Vallutati kogu Kesk-Itaalia
3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia
Roomast saab suurriik
Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased

Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria , jooni ja korintose stiili
Roomlased segasid sageli stiile omavahel
Komposiitkapiteeliga sammas – ühendati joonia ja korintose samba kapiteel
Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid
Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist
Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine
Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris
Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid ( profaanarhitektuur )
Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud
Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff
Kõvemad kivimid – liivakivi ja marmor – võeti kasutusele alles 2. saj eKr

Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed , sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed)
Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr
Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval – Via Appia
See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m
Püüti ehitada sirgeid teid
See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda
Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest
Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga
Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks
Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi
Akvedukt koosnes savist veetorudest
Vett pumbati akvedukti alguses
Pikim akvedukt on Pont du Gard
See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale
Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud
Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused
Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised
Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju
Roomlased tundsid ka keskkütet
See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust

Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal
Seal oli ka peaväljak Forum Romanum
Tegu oli küllaltki väikese väljakuga
Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad

Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja
Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks
Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum
Tablinum oli ainult magamiseks
Aatrium oli must ja räpane eluruum
Hilisemas villas oli ruume rohkem
Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks
Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi
Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum
Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein
Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül
Peristüül – sammastega siseõu
Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev , lillepeenrad jne

2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine
Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse
Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned
Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas
See on lausa revolutsioon ehituskunstis – roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena
Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive
Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre
Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja
Sambad säilisid ilustustena
Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni

Sidevahendite abil on võimalik laduda suuri ja vastupidavaid kupleid
Moodi läheb ehitiste katuse kujundamine kuplitena
Kuppel ehitatakse ümmarguse põhiplaaniga hoonete kohale
Ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga hoone kohale kujundatakse katus võlvina
Tavaline oli silindervõlv
Kui kaks silindervõlvi ehitati risti läbi, tekkis ristvõlv
Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid
2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad
Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone
Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi

Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid
Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater
Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest
Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad
Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt
Lucullus tõi Euroopasse kirsid

Rooma Keisririigi aegsed ehitised

Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma
Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks
1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval)
Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
See matkib etruskide tumulust, kuid on kümneid kordi suurem ja kivist
Augustuse mausoleumi diameeter on umbes 90 m
Mausoleum on säilinud varemetes
Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse
Keisrilosse ehitati peale Augustust
Riigi keskuseks kujuneb Roomas Palatinuse mägi
Seal asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid

1. saj keskpaiga pKr ehitas keiser Nero Kuldlossi
See hävis tulekahjus
Keisri ruumid olid kaetud kuldplaatidega, sellest lossi nimi
Lossi ümbermõõt oli üle 2 km
Eriti omapäraseks tegi Nero lossi see, et keisri vastuvõtusaali põranda all oli mehhanism , mis pani põranda liikuma
Nero püüdis välja paista kõigil tegevusaladel
Elu lõpul põdes ta Mania Grandiosat – suurushullustust
Tema suurim kuritegu oli Rooma linna põlemapanek 64.a pKr
Esimest korda mainiti kristlasi Rooma põlenguga seotud kirjutistes
Nero süüdistas süütamises kristlasi
Nero tõugati hiljem troonilt ja tapeti ühe orja poolt

Umbes 80.a pKr valmis Colosseum – kõige suurem amfiteater
Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks
Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud
Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline
Ta oli ehitatud segastiilis:
- Esimene korrus oli kaunistatud dooria stiilis poolsammastega, seal istus keiser oma senaatoritega
- Teine korrus oli kaunistatud joonia stiilis sammastega, seal istusid ratsanikud (jõukad kodanikud)
- Kolmandal korrusel, mis oli kaunistatud korintose sammastega, istusid vabad kodanikud
- Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad)
Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia
Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal
Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar
Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks
Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar
On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar
See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas
Sellega algab juutide diasparaa aeg – juutide kogukond elab Palestiinast väljas

Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias)
Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt
Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak – Traianuse foorum , umbes 280×200 m
Sellel väljakul asus ka Traianuse sammas, mis püstitati keisri võitude auks Daakias
Traianuse väljak raiuti mäkke, kuna linnas ei olnud ruumi
Apollodoros ehitas ka antiikaja suurima kivisilla üle Doonau
Apollodorose suurtööks on ka Rooma linna peatempli Panteoni kuppel
Ehitustööd kestsid üle 100 aasta
Panteon on rotund , kuplit on hiljem palju matkitud
Kupli läbimõõt oli umbes 44 m, templi kõrgus oli samuti 44 m
Kuplis on suur valgusava
Panteon oli pühendatud kõikidele roomlaste jumalatele
Tempel on tänapäevani väga hästi säilinud
Apollodorosele sai saatuslikuks uus keiser Hadrianus
Ka Hadrianus oli ise silmapaistev arhitekt
Keiser ei sallinud enda kõrval teist tuntud arhitekti ja Apollodoros tapeti keisri käsul

Ka Hadrianus on teinud silmapaistvaid ehitisi
Tema tehtud olevat suur Venuse tempel, mis on kahjuks hävinud
On säilinud Hadrianuse villa – Tiburi ( Tivoli ) villa
Tiburi asus 30 km Roomast väljas
Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park
Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad
On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud
Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus )

3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid
Termid olid roomlaste saunad
Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku)
Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest
Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi : raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne
Termi ümbritses väike park
Saunad olid vaba aja veetmise kohaks
Kodanikele oli saun tasuta
Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused

Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp)
Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung
Rajatakse Rooma linna kaitsemüürid
Riigi ühendas taas keiser Diocletianus 3. saj lõpul
Ka Diocletianus on rajanud suuri ehitisi
Tema termid olevat ületanud isegi Caracalla termid (need pole küll säilinud)
Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul
Loss asub tänapäeva Spliti linna juures
Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist
Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I
Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde
Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all
Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr
Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar
See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle
Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid – näitab, et rooma kunst käib alla

Rooma skulptuur

Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist
Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
Ometi on ka rooma skulptuuris omapäraseid nähtusi, mida kreeklased ei tundnud
Kreeka skulptorid idealiseerisid inimesi
Rooma portreeskulptuuris valitses aga realistlik kujutamisviis
Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine
Vabariigi aegne rooma skulptuur on aga idealiseerimisest täiesti vaba
Põhjus on selles, et rooma portreeskulptuur tekib roomlaste surimaskidest
Roomlastel oli igivana komme võtta surnud esivanemate näolt kipsist või vahast mask
Surnu nägu on aga sageli kole ja moondunud
Roomlastele tundus loomutruudus portreeskulptuuris loomulikuna
Kujutati ka kortse ja füüsilisi puudeid
Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree

Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid
Need olid enamasti pronksist
Pronkskujudest on tuntuim 1. saj eKr pärinev „Oraator“ ( Aulus Metelluse portree)
Kuna rooma mehed kandsid pikka India sari taolist üleriiet toogat, nimetatakse selliseid mehekujusid togatusteks

Omapäraseks nähtuseks on ka roomlaste ratsamonument
Kreeklased ei ole ratsamonumente püstitanud
Eriti tuntud on Rooma keisri Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas
Aurelius valitses 2. saj lõpus pKr
Teda peeti ideaalseks valitsejaks
Ta oli silmapaistev väejuht, aga ka tark ja leebe inimene
Aurelius kuulus stoikute filosoofilisse koolkonda
Stoikud nõudsid inimeselt eelkõige kohusetäitmist
Marcus Aurelius on kirjutanud ka teose „ Iseendale “
Aureliuse ratsamonument säilis eksikombel
Kristlased on teised keisrite ratsamonumendid purustanud kui ebajumalakujud
Ekslikult pidasid nad seda aga keiser Constantinuse kujuks
Constantinus oli kristlasi soosinud
Praegu on happevihmad Aureliuse kuju tugevasti kahjustanud ja väljas on selle koopia

Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud
Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu
Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis – rahu altar
See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks
Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist
Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana
Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas
See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule
See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist

Varakristlik kunst

Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal
See oli kristliku sisuga kunst
Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui keiser Nero kuulutas nad süütajateks
Kristlasi jälitati julmalt mitu sajandit
Nad olid monoteistid ja keeldusid keisrikultusest
Kristlased ei saanud esialgu püstitada oma jumalakodasid
Jumalateenistused toimusid salaja vabas looduses või üksteise kodudes

Tagakiusamise eest on kristlased hiljem varju otsinud katakombides
Nende poolt on kaevatud Rooma linna alla mitmesajakilomeetrised käigud
Eelkõige olid katakombid varjupaigad, kuid ka hauakambrid
Katakombide seinu ja lage on kohati kaunistatud maalingutega
Seal võib esimest korda näha kristlikke sümboleid risti, talle ja kala
Seal võib näha ka palvetavate inimeste kujutisi
Kunstis nimetatakse palvetavat inimest ornantiks
Kunstiliselt jäävad need alla Pompejist ja Herculaneumist leitud maalingutele
Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga
Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid

4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus
Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud
4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased
313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks – nn Milano edikt
Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks
Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika
Basiilika – roomlaste akendega turu- või kohtuhoone
Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval
Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas
Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad – valgmik
Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks
Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud
Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis
Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga
Tsentraalehitisel on kuppelkatus
Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga – aatrium

Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe
Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul
Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas
See oli rooma paavstide residentskirik
16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal ( barokk - ja renessanssstiili segu)
Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad
Neil kirikutel on puidust lagi

Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga
Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept
Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks
Valitses kolme- või viielööviline kirik
Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena – apsiid
Seal oli esialgu altar

Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek
Kristlased keelustavad ümarskulptuuri
Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure
Lubatakse ainult reljeefe
Kujutised muutuvad ebaloomulikeks

Bütsantsi kunst

Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus
395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks

Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks
Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks
Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias
Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased

Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega:

keiser Justinianus I valitsemine 6. saj
Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj
Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj

Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria , Serbia , Rumeenia , Armeenia , Gruusia )
Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused
Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne

Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia
Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti
Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
See on omapärane tsentraalkirik
Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale
On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit
Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks

6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse
Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki
Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna- Hispaania
Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn
Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat – asus mere ääres saarte peal
Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud
Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe
Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak
Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale
Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik
Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena
San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles
Mosaiik – värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos
Kaugelt meenutavad mosaiigid maale
Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas
Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe
San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki:

keisrinna Theodora õuedaamidega
keiser Justinianus õukondlastega

Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora
6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal
Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid
Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus
Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel – ikonostaasil
Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias
Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast
Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema
See sattus Venemaale 11.-12. saj
Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis

7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg
Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele
Islam mõjutab ka õigeusku
Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis
Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval
Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist
Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis
Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga
Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks

Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda
Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik
Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit
Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise – ristkuppelkirik
Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit
Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco
See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt
Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal

9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon , milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut
Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid
Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana)

1204. a vallutavad Lääne-Euroopa ristisõdijad reeturlikult Bütsantsi
Pool sajandit on Bütsants ristisõdijate valduses (nn Ladina Keisririik)
13. saj II poolel kreeklased taastavad Bütsantsi
Algab Palaiologoste dünastia valitsemisaeg
Nende valitsusajal ilmub uus ohtlik vaenlane – türklased-seldžukid
Suuri ehitustöid enam ei toimu
Riik on tublisti väiksemaks muutunud, lakkamatud sõjad türklastega
Uued ilmingud on aga bütsantsi maalikunstis
Maalikunstnikud püüavad edasi anda nüüd ka loodust, proovitakse luua perspektiivi
14. saj keskpaigas muutub olukord väga kriitiliseks ja bütsantsi kunstnikud põgenevad mujale
Väga kõrgel tasemel oli kogu keskajal bütsantsi miniatuurmaal
Miniatuurmaal – käsikirjaliste raamatute kaunistamine joonistustega
Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat)

Vana-Vene kunst

Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni
Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud
10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid
11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2)
Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut
Kiiev võistleb Konstantinoopoliga
Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist
Siiski on mõningaid erinevusi
Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem

Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil
See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal
Sofia katedraalil on 13 kuplit
See oli algselt viielööviline kirik
Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud
Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi

Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod
Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
See põles aga varsti maha
Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud
Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200)

12. saj alguses laguneb Venemaa kümmekonnaks vürstiriigiks
Kõige tugevam oli Vladimiri vürstiriik
Vladimiri vürstiriigis asutati ka Moskva linn
Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt
Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke ümarkaari
Romaani kunst valitseb keskajal Lääne-Euroopas
Kõige kaunimaks Vana-Vene maakirikuks peetakse Vladimiri läheduses asuvat Pokrovi kirikut Nerli jõe ääres
Pokrovi kirik asus looduslikult kaunis kohas

13. saj tabab Venemaad mongolite kallaletung
Mongolite sõjaväge juhib Batu khaan
Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi
Kiiev põletatakse maha, imekombel säilis osaliselt Sofia katedraal
Mongolite rüüsteretkest pääseb ainult Novgorod
Venemaa jääb mongolite võimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli-Tatari ike)
See aeg on jätnud tugeva jälje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mõjutanud nende poliitilist käitumist

Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus
Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond
Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes
Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse
Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik
Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega
Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov
Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse
Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest
See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst
Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“
Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas
Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk
Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju

Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi
Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid
Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile
Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi

1478 . a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi
1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele
Tema võtab endale ka keisritiitli ( tsaar )
Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga
Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks
Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd
Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml
See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga
Peakirikuks saab Uspenski katedraal
See matkib Vladimiri Uspenski katedraali
Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte
Nende ehitatud on Granovitaja Palata – väike rikkalikult kaunistatud loss

16. saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)
Ilmuvad telkkatusega kirikud
Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks
Tuntuim telkkatusega kirik on Voznessenski kirik Kolomenskoje küla lähedal
Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Blažennõi e. Kaasani katedraal
See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle
Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid
Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj

Ikoonimaal käib aga 16. saj alla
Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla
Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida
Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon Ušakov
17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur
Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga
Sellist barokilikku arhitektuuri nimetatakse Venemaal Narõškinite stiiliks
Narõžkinid oli edukas Venemaa bojaarisuguvõsa

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

foma Õppematerjali autor

Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma Vabariigi aegne kunst, Rooma Keisririigi aegsed ehitised, Rooma skulptuur, Varakristlik kunst, Bütsantsi kunst, Vana-Vene kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt

Kunstiajalugu

doc

Keskaja kunstiajalugu

ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit.

Kunstiajalugu

doc

Kunst Euroopas varakeskajal

Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , ku

Kunstiajalugu

doc

Kustiajalugu 19.-23.peatükk /küsimuste vastused)

Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises v

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu

docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA KUNST Mõned tähtsamad valitsejad Roomas:

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid