Kreeka kunst (0)

Eesti Kunstiakadeemia - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Kreeka arh ja klassikaline kunst

Kreeka ehituskunsti iseloomustus

Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks
Vana-Kreekas rajati palju templeid
Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal , siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
Profaanarhitektuur – ühiskondlike hoonete ehitamine
On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre – militaararhitektuur

Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis
Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
Ka kreeka templeid toestasid sambad
Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi:

dooria
joonia
korintose

Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks
Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr)
Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud
Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr

Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem
Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub
Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele
Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod – kannelüürid
Kapiteel koosneb kahest plaadist
Samba keskosas on väike paisutus – entaas
Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.)
Joonia ja korintose sambad on baasiga
Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena
Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24)
Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega
Voluudid – kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil
Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad
Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga
Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed
Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid – dooria samba erivormid

Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi
Order – täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu
Orderi aluseks olid tavaliselt templi sees asuva jumalakuju mõõtmed
Kreeka templite puhul oli kõige olulisem kaunis välisilme
Seest olid templid valgustamata
Valgus tuli läbi ukse, aknaid ei olnud
Hiljem raiuti suuremate templite katustesse avasid
Vanimad kreeka templitüübid lähtuvad egeuse kultuuri hilise aja losside megaronist
Templitüüpe oli umbes kümmekond
Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia
Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal
Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline
Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga
Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus
Erandiks on hilisem templitüüp rotund
Rotund – ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik
Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus
Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer
Peripteer – ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida
Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber – dipteer
Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud
Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) – seal asus jumalakuju
Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba – friis
Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud

Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul

Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud
Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid
Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit
Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim
Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias
Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast
Varaseid joonia stiilis templeid ei ole üldse säilinud

Joonia stiilis oli ehitatud Artemise tempel Efesoses
Efesose linn asus Väike- Aasia edelarannikul
See tempel ehitati dipteerina, ehitustööd kestsid üle 100 aasta
Tegemist oli maavärinaohtliku piirkonnaga, seetõttu täideti vundament hobusejõhvidega
Templi mõõdud olid 110×55 m
Toestavad sambad olid kuni 20 m kõrged
Kui tempel lõpuks 4. saj keskel eKr valmis, kuulutasid kreeklased selle maailmaimeks
Kuid tempel ei püsinud kaua
Varsti ta süüdati ühe kuulsusjanulise efesoslase poolt, kes tahtis niiviisi surematuks saada
Templit enam taastada ei suudetud, kuna peale tulid suured sõjad ning Efesos kaotas oma kaubandusliku tähtsuse
Peloponnesose poolsaare suurimaks templiks oli Zeusi tempel Olümpias
Zeusi tempel oli ehitatud dooria stiilis ja ta valmis 5. saj keskel eKr

Kõige kaunimaks Kreeka templiks peeti aga Ateena peatemplit Parthenoni
Parthenoni tempel püstitati Ateena kohal kõrguvale kindlustatud mäele akropolile
Parthenoni ehitati 430.aastatel eKr
See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt – Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik
480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid
Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles
Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris
Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel
Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase
Parthenon – „neitsilik ruum“
Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal
Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m
Sambad olid u. 10 m kõrged
Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis – välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis
Põhjused olid poliitilised
431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda
Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili
Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs – propüleed
Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud
Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi
Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel
Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
Siis sai ta tugevasti kannatada plahvatuses –Kreeka vallutanud türklased olid templi muutnud püssirohulaoks
Kuna Parthenoni siseruumidest ei ole täpseid jooniseid, ei ole seda restaureeritud
Akropoli hilisemaks ehitiseks oli Erechteioni tempel
Nimi tulenes muinaskangelasest Erechteusest
Erechteioni tempel valmis 420.a lõpupoole eKr
Omapäraks on nn karüatiidide koda
Ühte terrassi toestavad karüatiidid e. riietatud tütarlapse kujulised sambad
Kreeklased on mõnikord kasutanud karüatiide ja atlante
Atlandid – poolalasti meesterahva kujulised sambad

Palju dooria stiilis templeid on säilinud ka Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias
Seda piirkonda nimetati vanal ajal Suur-Kreekaks
Kreeklased asustasid need alad 8.-7. saj eKr ning seal elasid nad üle tuhande aasta
Sealsetest templitest on suuremad Paestumi templid
Paestum e. Poseidonia – vanaaja linn, mis asub Napoli läheduses
Seal on säilinud merekaldal kaks suurt dooria stiilis peripteeri
Neid on ekslikult peetud merejumal Poseidoni templiteks
Tegu on aga hoopis kahe Hera templiga

Omapärasteks ehitisteks olid monumendid
Monumendid meenutasid sageli templeid, kuid nad olid lihtsalt mälestusehitised
Monumente püstitati väiksematel jumalustele, kangelastele ja ka reaalsetele ajaloolistele isikutele
Tüüpiline monument oli kõrge alusega ristkülikukujuline ehitis
Ehitati ka ümarmonumente e. rotunde
Neist on säilinud Lysikratese monument Ateenas
Selle monumendi lasi püstitada rikas kaupmees Lysikrates 4. sai keskel eKr oma laulukoori võidu auks Ateena lauluvõistlustel
Sellest ajast pärineb ka veel üks kreeklaste maailmaime – tohutu suur haudehitis Halikarnassoses Väike-Aasia rannikul
Halikarnassos oli Pärsia kuningriigi ühe provintsi (satraapkonna) pealinn
Halikarnassoses valitses kreeklasest satraap Mausolos
Ta sai satraabiks juba 30-aastaselt
Alustas kiiresti haudehitise ehitamist
Paari aasta pärast Mausolos suri ja töid jätkas tema lesk
Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks
See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri

Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel
Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik
Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud
Näitekunsti sünnikoht on Ateena
Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest
Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale
Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud
Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid , olid nad kodanike kasvatamise vahendiks
Ateena suurim teater asus akropoli jalamil – Dionysose teater (u. 20 000 kohta)
Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi
Kreeka teater koosnes kolmest osast:

teatron – mäenõlval asuvad istmed
orkestra – ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad
skenee – garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele , asus orkestra taga

Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion)

Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul

Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti
Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr
Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid
Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega
Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad
Koopiad võivad üksteisest ka erineda
Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all
Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult
Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor
Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi
Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist
Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena

Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline
On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid:

alasti noormehi – kuros
riietatud tütarlapsi – kore

Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt
Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga
Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega
Neil kujudel on ka näol kerge naeratus – nn arhailine naeratus, käed on neil kramplikult külgedel ja nad seisavad puiselt püsti
Kore kujud kujutavad ilmselt aastaaegade vaheldumise jumalannat Persephonet
Kõige rohkem on leitud korekujusid Ateena akropolilt

Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronks
Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures
Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse
Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda:

Ateena
Sparta

Kogu klassikaline ajastu on täis nende koolkondade omavahelist võistlust
Hakatakse korraldama skulptorite omavahelisi võistlusi
Pronks võimaldab paremini edasi anda detaile ning on vastupidavam
Arhailise ajastu lõpus ilmuvad ka suuremad skulptuurgrupid – koosnevad mitmest skulptuurist

Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust
See on skulptor Antenori „Türannitapjad“
Türann – valitseja, kes valitses oma palgasõjaväele tuginedes
Sellest tööst sai Ateena Vabariigi sümbolkuju
Selle töö hävitasid pärslased 180.a eKr, hiljem on see taastatud teiste skulptorite poolt

Klassikalise ajastu skulptuuri jagatakse kaheks:

kõrgklassika 5. saj eKr
iluklassika 4. saj eKr

Kõrgklassikat hinnatakse rohkem
Kõrgklassika tuntuimaks meistriks on tagantjärele kuulutatud Pheidias Ateena koolkonnast
Ateena koolkonna teine silmapaistev esindaja oli Myron

Pheidias oli noorem, kuid temalt on säilinud rohkem töid
Ühte Pheidiase tööd pidasid kreeklased maailmaimeks – Zeusi kuju Olümpias
Kuju asus Zeusi templis
Kuju oli tehtud krüselefantiintehnikas – puitsüdamikule on kinnitatud kuld - ja elevandiluust plaadikesed
Selline tehnika oli väga kallis
Ükski kuju ei ole säilinud
Zeusi kuju oli 13 m kõrge, teda oli kujutatud troonilistuvana
Pheidiase suurteoseks oli ka Parthenoni templi kaunistamine reljeefide ja skulptuuridega
Seal kasutas ta oma õpilaste abi
Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise
Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis
Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi
Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju
See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks
See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks
Pheidiast süüdistati kullavarguses
Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias
Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige „ Kettaheitja “ autorina
Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal
Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud
Kettaheitja on ka väga kummalises poosis
Hästi on välja töödeldud sportlase lihased

Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine
Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti
Kuju püstihoidmine on oluline probleem – kontraposti küsimus
Mõnikord kasutati tugiposti, enamasti aga paigutati inimese jalad toetavaks
Kontraposti probleemiga tegelesid paljud sparta koolkonna skulptorid
Kõrgklassika Sparta skulptoritest on tuntuim Polykleitos
Ta oli Pheidiase kaasaegne ning olevat Pheidiast kunagi isegi võitnud
Polykleitose kujud on üksteisele küllaltki sarnased – kogu sparta koolkonna viga
Sparta koolkonnas tehti edasi alasti mehekujusid
Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid
Polykleitose kuulsaim töö on „ Odakandja “
Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas
Ta on kirjutanud teose „Kaanon“
Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad:

On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada
Kõik tähtsamad kehaosad viidi omavahel suhtesse

Polykleitose kujud on jässakad ja lühikesed, pea on neil suurem
Polykleitose kujusid matkisid teised vähem kuulsad Sparta skulptorid

Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi – animalistika
Kõige tuntum animalist oli Myron, kuigi ükski tema loomakujudest pole säilinud

Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles
Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi
Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite , mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris
Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel
See kuju püstitati 4. saj keskel eKr Väike- Aasiasse Knidose poolsaarele Aphrodite peapühamu ette
Aphrodite templi preestrid kiitsid selle pühamu heaks
Kuju asus vabas looduses ega äratanud suuremat skandaali
Praxiteleselt on säilinud suure erandina ka üks originaalkuju, mis leiti Olümpiast – jumal Hermes väikese Dionysosega

Teine iluklassika tüüpiline esindaja on sparta koolkonna skulptor Lysippos
Ta oli Aleksander Suure õueskulptor
Ka Lysippos on teinud noori sihvakaid inimesi ja jumalaid
Teada on, et Lysippos lõi üle 1500 pronksskulptuuri
Lysippose töödele on iseloomulikud pikad sihvakad jalad ja väike pea
Lysippos püüdis kehtestada uut kaanonit
Tema kaanoni kehastuseks on „Kaabitseja“ – kreeka maadleja , kes kaabib endalt õli
Lysippos on pannud ka jumalad olmelistesse olukordadesse, mida varem ei tehtud ( Apollon sisalikku tapmas , Dionysos veini joomas jne.)
Lysippos hakkas oma skulptuure paigutama keset ruumi – ka seljaosa tuli välja töötada

Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas
Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri
Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel
See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus
Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi
Tema tööd on halvasti säilinud
Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis „Amatsoonide võitlus“
Halikarnassose Mausoleumi kaunistasid peale tema veel kolm skulptorit
Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused – praegu halvas seisundis
Selline temaatika levis ka maalikunstis

Kreeka maal ja tarbekunst

Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt
Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali
Kreeklased leiutasid tahvelmaali – maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr)
Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud
On säilinud natuke seinamaale
Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi
Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis
Hilisemad Rooma koopiad on leitud eelkõige rikastest linnadest Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purske ajal
Teine kreeka maalikunsti leiukoht on Egiptuses Faijumi oaasis
Sealt leiti 19. saj lõpus
Arvukalt väikeseid tahvelmaale
Need olid kaasa pandud muumiatele – muumiaportreed

Kreeka maalikunstnikud kasutasid peamiselt looduslikke temperavärve
Mõnikord segati neid mesilasvahaga – enkaustika
Faijumi muumiaportreed olid tehtud enkaustikavärvidega
Kreeka maalikunst oli realistlik ja värvikirev
Vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas kreeka kunstnikud tundsid perspektiivi
Võib öelda, et nad ei osanud kolmemõõtmelist ruumi kuigi hästi edasi anda
Seinamaalidel Pompejis ja Herculaneumis on enamasti kujutatud loodust ja loomi
Armastati võtet, kus loodust kujutati läbi avatud ukse või akna
Kujutati ka antiikseid jumalaid (Müsteeriumide Villa Pompejis)
Realistlikku kujutamisvõtet kreeka kunstis nimetatakse mimesiseks
Mimesisega käis kaasas siiski ka ilunõue
Seetõttu tunduvad maalidel kujutatud jumalad sageli idealiseerituna
Püüti võimalikult täpselt loodust matkida
Säilinud on paljude kreeka maalikunstnike nimed

5. saj eKr maalikunstnikest oli tähtsaim Apollodoros Ateenast
Tema olevat esimesena hakanud kasutama varju ja valgust
Talle on omistatud ka perspektiivi kasutusele võtmine
4. saj eKr ilmus ka kreeka maalikunsti jõuline, ülidramaatiline maalisuund, mida skulptuuris esindas Skopas
Selle suuna esindaja oli Nikias
Kõige kuulsam maalikunstnik oli Apelles
Apelles oli Aleksander Suure kaaskondlane ja on teinud ka tema portreesid, kuid need on hävinud
Tema kuulsaim töö oli „Aphrodite sünd“, mis oli esimene aktimaal
See töö on hävinud
„Aphrodite sünnist“ tõusis suur skandaal, kuna Apelles pani töö välja Ateena kesklinna
Apellese modell Phryne anti kohtusse, kuna kunstniku enda peale ei söandatud kaevata
Phryne olekski jumalateotuses süüdi mõistetud, kui teda ei oleks päästnud tema advokaat /kaitsja
Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis ( Botticelli „Venuse sünd“)

Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal
Kreeka keraamikat on säilinud väga palju
Nõud võivad olla väga suured – kuni 30-40 l
Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja
Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer
Amfora – pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet
Krateer – hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet
Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki
Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime
Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega
Armastati meandrit
Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal
u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil
Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised
Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad
Kujundid kantakse vaasile musta lakiga
Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama
Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer)
Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski
Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil – punasefiguuriline vaasimaal
Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale
Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad
Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale
Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid

Väga armastatud olid ka väikesed savist kujukesed , mida tehti peamiselt Kesk-Kreekas Tanagra linnas – Tanagra kujud
Kujud olid väikesed, u. 20 cm, enamasti humoristlikud, valmistatud värvitud terrakotast
Kujud kujutasid olmestseene, naisi, lapsi ja loomi
Olid kujunenud ka tüüpkujud, mida tehti vormide abil kümnete kaupa
Kujudega kaunistasid kreeklased oma kodusid

Küllaltki kõrgelt oli arenenud ka kreeklaste ehtekunst
Iseloomulikud olid väikesed reljeefidega kaunistatud vääriskivid – gemmid
Gemmid jagunevad kaheks:

kameed – reljeef ulatub kivipinnast kõrgemale
intaljod – reljeef on süvendatud kivi sisse

Peamiseks materjaliks oli poolvääriskivi sardoonüks, mida leidus Väike-Aasias

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EveliK Õppematerjali autor

kreeka ehituskunst skulptuur maalikunst tarbekunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Arhailine ajajärk

ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette

Ajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

doc

Kreeka kunst

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused:  Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel)  Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge  Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism)  Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka

issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca

Kunsti ajalugu

docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal

Vanaaeg

Rohkem sarnaseid