Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
Varakristlikud mosaiigid Varakristlikke mosaiike on säilinud ainult Itaalias. Kuna olen Itaalias käinud, siis olen mõnes vanas kirikus midagi sarnast tõenäoliselt ka näinud, sest mulle jäid reisilt meelde mosaiigid. Mosaiigitehnika tekkis Idas. Selles tehnikas kaetakse pind lubja- või kitikihiga, selle sisse vajutatakse, kui see on pehme, värvilised või kuldsed kivi- ja klaasitükid tihedalt üksteise kõrvale ühtlases kõrguses. Kõige vanemad mosaiigikunsti teosed on Santa Constanza
mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas). Varakristlikul basiilikal tavaliselt polnud võlve (lagi oli lame või paistsid sarikad), enamasti puudus ka torn (või oli eraldi kiriku kõrval). Varakristlikke basiilikaid on väga vähe säilinud. Nad on kas hävinud või ümber ehitatud. Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16. sajandil. Roomas on säilinud veel Santa Maria Maggiore kirik, kuid seegi on ümber ehitatud. II Maalikunst (Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma
Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda puulaega või lahtise sariklaega. Basiilika kirikuhoonena kujunes välja Roomas ning levis siit ka mujale. Lääne-Euroopas oli basiilika aluseks varase keskaja kiriku arhidektuurile. Varakristlikke basiilikaid on vähe säilinud. Rooma basiilikatest oli tähtsaim Peetri basiilika Roomas, mis XVI sajandil lõhuti. Selle asemele ehitati praegune renessans-stiilis Peetri kirik. Vana Peetri basiilika on tuntud rekonstruktsiooni kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul
Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)? Roomlased kasutasid siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud kirkad.Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjalideks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. 26
· Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi
7.sajandil vallutasid Jeruusalemma araablased juht Omariga eesotsas. Omar laskis välja kaevata kalju mäe tipus ja ehitas sinna lähedalae 7.sajandil mosee. Tõsiusklikud moslemid arvavad, et kohtumõistmise päeval tõmmatakse Kaljukirikust Õlimäele hobusejõhv, kõik surnud peavad seda mööda käima ja patused kukuvad alla. Moslemite pärimuse järgi tõusis Muhamed kaljult taevasse oma ,,öisel rännakul". Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini.
omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
· Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad
annaabi.ee 
