Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud Põhiplaan läheneb ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. o Teine oluline uuendus on tambuur Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed ja neis ei väljendu
· Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda. · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik. · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik. · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit. · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco. · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.
· Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6. Saj Ehitati selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit- üks suurem keskel, 4 väiksemat ristharude kohal ( NT: Apostlite kirik Konstantinoopolis) · Peale Justinjanus I surma ehituskunsti vaikne aeg · 9.saj lõpul levib viiskuppelkirik. (põhiplaanilt ruut) · Bütsantsi sammas: nagu 4 vaagent, kus peal lindude, loomade (müstiliste) kujutised, taimemotiivid Kujutav kunst: · Skulptuur praktiliselt puudb, kui on , siis väga moonutatud · Tähtis on maalikunst · Seoses kirikuga- mosaiigid (klaaskuubikud, kuld, pärlid, kalliskivid) NT: Ravenna kirikute mosaiigid · Miniatuurmaal arvukad käsitsi kirjutatud pühakirjad, raamatud · Ikoon (tahvelmaal) ehk pühapilt
kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga Hiljem sai põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks tsentraalehitis, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Arhitektuur 9. sajandil hakkas levima viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse Hoone põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel
Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video http://www.youtube.com/watch?v=uM8OOkH7UOs
Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11
lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Seleta lahti, mida tähendavad järgmised terminid: 1
reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9
kiviplokid talumid Tsentraalehitis 6.sajandil hakati ehitama Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitisi, mida katsid viis kuplit Üks suurem kuppel asus keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Viiskuppelkirik Levis 9.sajandil, kui oli Lähenes põhiplaanilt Risti harude vahele jäävad Oluline uuendus oli see, et Bütsantsi kunsti teine ruudule, kuid ülesehituses madalamad hooneosad. tihti ehitati peakupli alla õitseaeg eraldub kõrgemana kreeka Erinevalt Apostlite kirikust sale silinderjas akendega
Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range. Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp). Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12
Võeti üle ka kiviarhitektuur Kiievi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Vanem ja suurem kui Novgorodi Sophia katedraal aga väiksem kui Hagia Sophia katedraal. o Algselt oli ruudu kujuga ja viie lööviga praegu on 9 lööviga o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp
Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. BÜTSANTSI MAALIKUNST ENNE 8.saj. Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone
Neid katsid viis kuplit- üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohale. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstatinoopolis. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. (Juba Bütsantsi riigi alguspäevil tekkis lõhe roomakatoliku ja kreeka e. apostliku õigeusu vahel.) 9. sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamatest nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum, nn. tambuur, mis muutis kiriku välisilme veelgi kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia kirik/mosee
· Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus.
sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 13. Mis on tsentraalehitis? Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Tsentraalehitis oma põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti.Neid katsid viis kuplit-üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis.Kiriku keskosa on kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. Viiskuppelkirik-läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. 14. Miks on bütsantsi kunsti nii vähe säilinud? Millist osa etendasid siin türklased? Bütsantsi kunst on katkendlikult säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15. Sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla.Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis,pidades seda patuks. 15. Mis on ikoon
lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Talum, liseen, petik, tambuur- mida need terminid tähendavad?
nagu hõljuks kuppel õhus. (kõrgus 56 m) ka kiriku välisvaates domineeris keskne kuppel. Kirik pidi väljendama ülistust jumalale, õhkkond ja valgus pidid looma müstilise tunde Jumala kohalolekust. Moslemid ehitasid kirikule juurde minareitd, mis moonutasid esialgset välisilmet. Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu. Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga. 9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Maali- ja mosaiigikunst Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri: 1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja mungad) 2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine. (sõjaväelased)
Põhja Prantsusmaal ja Inglismaal- o Turhami katedraal Inglismaal. Põhiplaanilt meenutab ladinaristi. Ristvõlvid. Näha ristvõlvi arengut roidvõlviks. Itaalia- kuppel levib tänu Bütsantsi lähedusele. Kellatorn ehitati kiriku kõrvale. o Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Ümarkaarsed galeriid, ehitusmaterjalina marmor (erivärviline). Mosaiigi kasutamine. o Püha Markuse kirik Veneetsias. Viiskuppelkirik, ruudukujulise põhiplaaniga. Üks võimas kuppel, mille ümber 4 väiksemat kuplit. Väga rikkalikult kaunistatud fassaad ehitusornamendiga ja mosaiigiga. Põhja- Euroopa o Rootsis ja Taanis põhilised näited. Rootsis Lundi toomkirik, maakivist, nelitise kohal torn puudub. Taanis Ribe toomkirik. Alustatud romaani stiilis, hiljem ümber ehitatud gooti stiili. o Norras olid puitkirikud
värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvatest värvidest klaasisegu ehk smaldi. Peale piiblisündmuste ja Jumalaga seotud tegelaste võib Hagia Sophias näha ka keiser Justinianuse enda mosaiikpilte. Kui Hagia Sophia ehitamisajal ehk 6. sajandil oli Bütsantsi kunsti esimene õitseaeg, siis 9. sajandi lõpul algas Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levis viiskuppelkirik. See lähenes põhiplaanilt nelinurgale, kuid ülesehituses eraldus kõrgemana risti kujuline osa. Risti harude vahele jäid madalamad hooneosad ning kõrvalkuplid paiknesid just madalamates nurkades. Nii pääses keskne kuppel rohkem mõjule. Teine oluline muutus seisnes selles, et tihti ehitati peakupli alla sale ja ümar akendega ruum, nii nimetatud tambuur, mis muutis kiriku välisilme palju kõrgemaks ja kergemaks. Hagia Sophia on Bütsantsi kunstile väga iseloomulik ehitis
· Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis · Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10
Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik. Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema" 1 30.03.10 11
reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud. Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskmine kuppel asub risti keskel ja neli väiksemat asuvad siis risti harude vahel. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas tambuur. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunsti areng vaheldub õitsengutega ja langustega. Kõige kuulsamad
Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Pokrovski kirik e. Maarja kirik e. Lumeimekirik Keskkuppelkirik on ehitatud 13. sajandil Volga suudmeala kirdeosasse. Vene kiviarhitektuuri armastatuim kirik. Tambuur ning kõik ülejäänud välispind on skulpturaalselt kujundatud (reljeefid): Venemaal ei olnud skulptuure, sest see olevat maalist palju pahelisem. Uspenski kirik e. Neitsi Maarja Uinumise kirik Asub Vladimir-Suzdalimaal Vlasimiri linnas. Viiskuppelkirik. 15. august Neitsi Maarja surmapäev katoliikluses ja 3 päeva vene õigust. Kasutatud kirjandus Vladimir Sergejev, David Vseviov "Venemaa lähedane ja kauge" http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Vene http://et.wikipedia.org/wiki/Rjurik http://et.wikipedia.org/wiki/Kiiev http://www.hot.ee/sethos/materjalid/Vanavene.rtf http://www.kool.ee/?5675 http://search.yahoo.com/search?p=slaavlased
2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus. Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem. Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid. Üldiselt koondusid kõik tolle aja ehitised keskse kupli ümber, vahet polnud, mis põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik, mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem. Tähtis uuendus arhitektuuris sellel ajal oli veel see, et keskmise kupli sisse hakati ehitama akendega tuba. (Miksike: Bütsantsi arhitektuur") 2.3. Romaani kunst (10.-12. sajand) 10. sajandist tekib esimene feodaalajastu kunstistiil, mis on romaani kunst. Sõdu oli palju ja
o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg o viiskuppelkirik b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk. 3. Rahvasterändamine ja merovingid. · Püsivaim Frankide riik V VIII sajandini seda valitses Merovingide dünastia ning sedapuhku kutsutakse seda aega Merovingide ajastuks · Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ning tehnikad, mis olid vastuolus seniste antiiksete vaadetega o Peamiselt võib uut kunsti tundma õppida kullassepakunsti varal
tahulised polügonaalsed. *liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad *petikud neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid. * Tsentraalehitised, mille põhiplaan oli kreeka rist. *neid katsid 5 kuplit 1 suur keskel, 4 väiksemat ristharude kohal *kuulsaim ja mõjukam neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. * 9.saj lõpp algab bütsantsi kunsti teine õitseaeg *arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb ruudule, ülesehituses eraldub kõrgema kreeka risti kujuline osa risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad *2. Uuendus tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum tambuur * Hilisbütsantsi kirikud väikesed ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 17. Bütsantsi kujutav kunst * Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel.
oli kaheksatahuline, is taandus ringiks. pole kastatud mitte seina ega laemaale vaid mosaiike. Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele
· Kuulus mosaiikide poolest Sisearhitektuur: · Tamulid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid · Apsiidid polnud väljast ümmargused, vaid tahulised · Liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud Apostlite kirik Konstantinoopolis: · Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist · Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal Viiskuppelkirik: · Põhiplaanilt ruudu kujuline · Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline · Risti harude vahel madalamad hooned · Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur Usulise sisuga pilt ikoon Olid ikonoduulid pooldajad Ikonoklastid eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid Ravenna kirikute mosaiigid: · Sõnum usuline, poliitiline
· Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis · Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10
Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida ühendavad kaared, mille vahele jäävad süvendid. 6.saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit 1 suurem keskel ja 4 väiksemat ristiharude kohal. Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb see ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 16.Bütsantsi maalikunst- ikoonimaal.
bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 5.Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. 6.Kirjelda viiskuppelkiriku plaani? Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). 7.Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad?
Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema täielik teotamine ja suur patt. Pildirüüstajad - ikonoklastid - leidsid poolehoidu sõjaväes. Pildikummardajateks olid peamiselt vaimulikud ja mungad. Nn pilditüli kestis üle 100 aasta ja lõppes siiski "pildieitajate" kaotusega. Ägedas pilditülis aga hävitati palju väärtuslikke kunstiteoseid. 9.saj lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Suureks uuenduseks oli tambuuri ehitamine peakupli alla. See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 2. Prantsuse maalikunst 17. Sajandil Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada
Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad (liseenid). Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid (petikud). 6. saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim neist on Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum (tambuur). Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.
annaabi.ee 
