Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade esimese korruse aknad avanesid hoovi poole. · Tänavad olid väga kitsad Muistne Uruk (rekonstruktsioon) Äri aken tänavale avatud Millised tänavad? Millest ehitati, kui kõrged majad? · Linna keskel asus torntempel e tsikuraat, mille tipus paiknes linna kaitsejumala pühamu. · Sinna võis siseneda vaid peapreester · Torntempli lähiümbruses olid preesterkonna ja linna ülikute paleed. · Käsitöölised ja põlluharijad elasid äärelinnas või ka väljaspool linnamüüri . Ur`i tsikuraat (rekonstruktsioon). Vanim säilinud torntempel (ehitatud III aastatuhandel eKr) Ur´i tsikuraat tänapäeval. Restaureeritud on vaid esimene aste Ur`i tsikuraadi trepp, mida mööda liikus pidulik
JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav
Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa oli Nofretete ja Nofretere oli Ramses II abikaasa. Mega litos - suur kivi tõlkes Tsikuraat - astmik torntempel Steel - kivi, millel on tekst ja oma kujundus, pilt... näiteks piiripostid Mesopotaamias leiutati ratas ja seal olid ka kasutusel silinderpitsatid.
KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
MEGALIITSED ehitised-Menhir-üksikud Dolmen- Kromlehh-stonehenge-3500 eKr. Alustati ehitamist(kiviaeg)L-Inglismaal. Kasut astroloogilistel vaatlustel või püha- ja ohverduspaigana. Vanimad kõrgkultuurid- mesopotaamia ja egiptus- tekkisid valitsejad. lõi rahva üheks ning arenes kunst ja teadus(matem, meditsiin, astrooogia) Tekkis kiri(kiilkiri) kirjalikud allikad. Arhitektuur(tempel, loss, linna kindlus)(kivist, savist, puust) Sumerid leiutasid rattavankri. Tsikuvaat-astmeline torntempel. Üleval tempel, all töökojad, laoruumid. Egiptuse arhitektuur-usk surmajärg ellu. 13 egiptuse jumalat. 1)Mastaba- haudehitised-koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2)Astmikpüramiid-CHAPSI püramiid(vanim) CHEPRENI(sfinks,keskmine) MYKERINOSE(väikseim). 3)Templid- nelinirkne reistküliku kujulinse müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine. Templis on alati siseõu, mida ümbritsevad sambad
Vana maailma 7 maailmaimet: 1. Giza püramiidid ja Sfinks 2. Babüloonia rippaiad 3. Zeusi kuju Olümpias, 12 m kõrge 4. Rhodose koloss (Heliose kuju) 5. Alexandria tuletorn 6. Helikarnassose mausoleum 7. Artemise temple Efesoses Mesopotaamia kunstis oli olulisel kohal võlv, kuid sambaid Mesopotaamias ei kasutatud. Mega litos - suur kivi tõlkes Tsikuraat - astmik torntempel Steel - kivi, millel on tekst ja oma kujundus, pilt... näiteks piiripostid Mesopotaamias leiutati ratas ja seal olid ka kasutusel silinderpitsatid. Kasutatud kirjandus: Kunstiajaloo õpik ja tekstis viidatud netileheküljed
Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis) Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud pinnasest eenduva v pinnasesse süvand . skulptuur.
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
Vana-Mesopotaamia arhitektuur · Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linna kindlustused · Leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati väravate ja keldrite ehitamisel Võlvid · Mesopotaamlased õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid Tsikuraat astmeline torntempel Templikompleks polnud ainult pühamu, vaid ka ühiskondlike tööde juh- timise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakme- liste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Väljakaevatud tsikuraadi jäänused Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat
Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-Babüloonia kunst 625-539 eKr. Sumeri-akadi kultuuris tegeldi põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Tähtede kultusega on seotud seitsme päevane nädal. Peajumal on Tammuz. Tsikuraat ehk torntempel, ehitati tellistest ja terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Assüüria kultuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Tunti võlvkonstruktsiooni. Sambaid kasutati harva. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. Terrass koosnes 130-st erinevast ruumist. Võlvitud ukseavad olid valguse saamiseks. 30-ne õue ümber paiknesid ruumid, paigutus oli ebasümmeetriline ja lossi territooriumil asus ka torntempel. Suurem osa ruumidest olid eluruumid. Seinu katsid reljeefid ja seinamaalingud
Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid 3. a
looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Esimesi tehnilisi leiutisi sumerite poolt- rattad Mida ehitati?- tempel (tsikuraat), lossid, linnakindlused 1)Tempel tsikuraat- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid
kaitsevad neid, kui viimaste kujutisi endaga kaasas kanda. Mesopotaamia ja Egiptus on vanimad kõrgkultuurid, seal tekkisid valitsejad, kes liitsid rahva üheks, mistõttu sai areneda kunst ja teadus. VANAMESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia asub praegustel Iraagi aladel, selle riigi elanikeks olid sumerid, kes lõid kiilkirja (leiutasid ka ratta). Suur ja uhke oli Babüloni linn EHITUSKUNST Tsikuraat astmeline torntempel, üleval on tempel ning all töökojad ja laoruumid, templisse sisenemine oli suur tseremoonia. Ehitati jumalate austamiseks. Loodi ka pühakodasid ehk templeid, mis ehitati kõrgetele alustele. Samuti oli Mesopotaamias tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Paleed olid väga suured ja võimsad. Mesopotaamlased õppisid enne teisi tegema kaari ja võlve, kuna neil endil polnud puitu ega looduslikke kive lage toetavateks sammasteks
Linnad asusid Mesopotaamias. Linnu kaitsesid müürid, igal riigil oli oma tsikuraat linna südames, pühamud olid väga tähtsad. Usk oli ühiskonna aluseks. Sumerite linnad olid linnriigid. Linnatänavad olid looklevad, majad 1-2 kordsed ja savitellistest. Kõrgemaid hooneid ei saanud ehitada, sest kliima hakkas tellist lagundama. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on torntempel, mis asus linna keskel. Tsikuraat oli mitmetasandiline. Torni trepid tõusid ülespoole, kuni said kokku, torni tipus oli pühamu. Vanim tsikuraat asus Ur'i linnas, mis oli nelja astmeline, sellel oli trepp, mida mööda pääsesid vaimulikud templisse jumala juurde. Läbiaegade suurim tsikuraat on Paabeli torn Babülonis, alus on 90x90m, kõrgus 91 m, astmed olid kõik eri värvi. 5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve
Linnad asusid Mesopotaamias. Linnu kaitsesid müürid, igal riigil oli oma tsikuraat linna südames, pühamud olid väga tähtsad. Usk oli ühiskonna aluseks. Sumerite linnad olid linnriigid. Linnatänavad olid looklevad, majad 1-2 kordsed ja savitellistest. Kõrgemaid hooneid ei saanud ehitada, sest kliima hakkas tellist lagundama. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on torntempel, mis asus linna keskel. Tsikuraat oli mitmetasandiline. Torni trepid tõusid ülespoole, kuni said kokku, torni tipus oli pühamu. Vanim tsikuraat asus Ur'i linnas, mis oli nelja astmeline, sellel oli trepp, mida mööda pääsesid vaimulikud templisse jumala juurde. Läbiaegade suurim tsikuraat on Paabeli torn Babülonis, alus on 90x90m, kõrgus 91 m, astmed olid kõik eri värvi. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve oli
kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad 9 omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. · Tsörten - sümbolistlik ehitis surnud munkade mälestuseks ja kurjade (välis)mõjude kaitseks · Pagood - stuupa üks vorme, hrl. u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus. · Palveveskid, palvelipud Budism Läänes: eestvedajad H.S.Olcott & H.P.Blavatsky Budism Eestis: Vend Vahindra (Karl Tõnisson, Karlis Tennisons; 1883-1962) JAAPAN ja SHINTO · Shinto ehk kami no michi (shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline, animistlik rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. · Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid:
4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad
o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames;
a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad
nimetus kreeklastel. Lk. 72 Belleforet, Francois de (1530--1583) -- ajaloolane. 499 Corrozet, Gilles (1510--1568) -- ajaloolane ning luuletaja kaasaegse Pariisi elu kirjeldaja. Lk. 74 Elav Vulcanuse kolmjalg -- Vulcanus oli rooma tule jumal, kellele loomi kolmjalal põletusohvriks toodi. Lk. 75 Paabeli torn -- viide piibli legendile keelte tekkimises Paabeli tornina on tuntud Babüloonia pealinnas Babülo nis asetsev võimas torntempel, tolle ajastu ehituskuns suurim saavutus. Piibli järgi kavatsesid inimesed ehitad taevani ulatuva torni, mis aga ei õnnestunud, sest juma segas ehitajate keelemurded. Lk. 77 Pandemoonium -- põrgu valitsuspalce, kõigi deemonit asupaik XVII sajandi inglise kirjaniku J. Miltoni poeemi «Kaotatud paradiis». 2 9 6 Lk. 78 «... küllap see on mõni sikk.» -- Ebausu järgi esines saa tan nõiasabateil siku kujul. Lk. 79 ... Michelangelo juurest Callof juurde laskunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
