"ristkuppelkirik" - 39 õppematerjali

Bütsantsi kunsti ülevaade

Third level Fourth level Fifth level San Vitale kaheksanurkne põhiplaan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ristkuppelkirik- põhiplaan kreeka risti kujuline Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Click to edit Master text styles Second level Third level

Bütsants

kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla

Bütsantsi arhitektuur

sajandil, kui keisriks oli Justinianus I. Sellel ajal loodi ka bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli tuntud oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest.  Arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Tavaline oli ristkuppelkirik-selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas või ristharude kohal kerkivad kuplid.  Arhitektuur kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks klaasisegu ­ smaldi. Peale piiblisündmuste võib seintel näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga

Varakristlik kunst

Ikonoduul ­ pühapiltide pooldaja Tsestraalehitis ­ ümmarguse,hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis Andrei Rubljov ­ vanavene kunsti erakord meister,ikoonimaalija (,,Kolmainsus" Talum ­ kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell ­ mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil ­ kellatorn Vikkel ­ sfääriline kolmnurk Ikonotaas ­ ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik ­ kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel ­ sibulakujuline kuppel Katakomb ­ maa-alune matmispaik Constantinus ­ Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks?

Bütsantsi ja vanavene kunst

kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel · Ristkuppelkirik ­ tavaline tsentraalkirik · Ei viljeletud skulptuuri · Kõrgel tasemel maalikunst · Maalikunst levis käsitisi kirjutatud raamatutes · Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e. puutahvlile maalitud pühapilt · Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi, PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga  Bütsantslik kunstilaad Venemaal · Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453 · Bütsantslik kunstilaad elab edasi Venemaal

Kunstisuundade tabel

Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks

Bütsantsi kunst - arhidektuur, maalikunst,

Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas

docstxt/.txt

Klassitsism

tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia ­ korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega.

Bütsantsi ja vanavene kunst - referaat

Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist

Kunstiajaloo mõisted

· Pseudostiil mingit ajaloolist arhitektuuristiili matkiv ehituslaad · Puto tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis · Pärgament töödeldud nahk , millele kirjutati enne paberi kasutusele võttu · Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roitele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris · Roosaken kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskajal · Rosett ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus

KLASSITSISM

Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik:  lihtsus, rangus  sirgjoon ülekaalus  sümmeetria  suured siledad (liigendamata) seinapinnad  antiikkunsti elemendid (sambad!)  hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia – korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega.

Kunstisuunad ja stiilid

intiimne ja kooskõlas J.B. Simeon Chardin, tolleaegse õukondliku A. Watteau maitsega. Bütsantslik kunst 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne Hagia Sophia kirik ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid. Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo

Gooti stiil, bütsantsi kunst

See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi. · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg. · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis. · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda. · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik. · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ­ ristkuppelkirik. · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit. · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco. · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema

Varakristlik kunst

nimbus ehk aupaiste. Santa Sabina kiriku põrandamosaiik ja seinamaal Bütsants  330. a. nimetas Rooma keiser Constantinus uueks Rooma pealinnaks Byzantioni, mille ta nimetas Konstantinoopoliks ja seda ümbritsevad  endise Ida-Rooma riigi alad Bütsantsiks Uus riik püsis  ligi tuhat aastat, kuni aastani 1453, kui türklased selle vallutasid. Bütsantsi kirik  Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad,aga eriti armastati kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab kreeka rinsti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu-smaldi.  San Vitale kirik  Linna tähelepanuväärseim mälestis on San Vitale kompleks, kuhu kuulub San Vitale basiilika, San Vitale benediktiinide klooster 10.

Bütsants I - VI saj

14  MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud siidrõivad VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika (paljastatud keha ­ alama seisuse tunnus) Konstantinoopol/Istanbul Konstantinoopol  Konstanti noopoli müürid HAGIA SOPHIA KATEDRAAL  Hagia Sophia lõige  Hagia Sophia Põhiplaan Lõige Viklid Ristkuppelkirik Konstantinoopol  Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis  Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik  San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör  San Vitale Ravenna. San Vitale  Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee)  Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee Elevandiluust reljeef Elevandiluust diptühhon

Bütsantsi arhitektuur

ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla

Keskaja kultuurist

Rooma kirik 2) Ida-Rooma kirik ­ Bütsants, pealinnaks dualistlikult (vastandlikult). Kogu inimese mõttemaailm oli Kontsantinoopol. Tekkis toretsev kirikustiil, millest on tulnud hiljem seotud vastandamisega. Muide, elu ja surm ­ need ei olnud väljend ,,bütsantslik toredus". Kirikud külluslikult kaunistatud ­ vastandid, sest keha oli surelik, hing selle sees surematu. uhked värvilised mosaiigid, ristkuppelkirik (põhiplaan meenutas 3. Keskaja kultuur on tihedalt seotud juba arhailiste kultuuride võrdsete harudega Kreeka risti). Hiljem, kui türklased vallutasid poolt loodud sümbolite süsteemiga, need vaid teisenevad. Bütsantsi, ehitati neile kirikutele juurde minaretid. Sümbolitena saavad tähtsaks arvud (iga arv tähistas midagi) III romaani kunst ­ alates 10.saj ­ 12

Bütsantsi ja vanavene kunst

vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud Bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne – kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks Bütsantsidel ei olnud skulptuure, ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja „paganausuliste“ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest

Hagia Sophia kirik

Kuid see puhtajaloolis- kultuuriline nähtus on viimastel aastatel omandanud ka teistsuguse tähtsuse. Nimelt algatati Kreekas, Bulgaarias, Küprosel jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania pühakoja tagastamiseks algsetele omanikele ehk õigeusklikele. Bütsantslike kirikute põhiplaanid olid äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning kasutati kõiki võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline kirikutüüp oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan kujutab endast lühikeste võrdsete harudega risti, mille keskosas, vahel ka ristharude kohal, kerkivad kuplid. Üldiselt koondusid bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Selliseks näiteks on ka Hagia Sophia kirik. Ristikujulise, ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga pühakodasid nimetataksegi tsentraalehitisteks. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja

Kunstiajalugu 10. klass

6.sajandil valmis Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Türklased oma vallutuse järel muutsid kiriku küll moseeks ent tänapäevalgi on see üks suurimaid Euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Bütsantsi kirikud on tsentraal ehitised ­ ümarad või hulknurksed ehitised, mille keksosas on kuppel. Kõige tavalisem ehitis on ristkuppelkirik. Selle põhiplaan on Kreeka ristikujuline. Bütsantsi kunstis jõudis väga kõrgele maalikunst. Seda leidis kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse bütsantsi ikoone ­ puutahvlile maalitud pühapilt. Bütsantsi riik hõlmas õitseajal ka Türgit, osa Põhja-Aafrikast ning Itaaliat, seal kohtab ka praegu kauneid näiteid bütsantsi arhitektuurist. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 15.sajandil.

Varakristlikud mõisted

saalkirik - ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga tihti apsiidiga lõppev kirik, mis arenes välja 13.sajandil. tsentraalehitus - igas suunas sümmeetrilise põhiplaani järgi püstitatud ehitus, mille ehitusosad ühetaoliselt ühinevad enamasti domineeriva keskosaga. Põhiplaan võib olla ümmargune, nelinurkne, oktogoonne, kreeka risti kujuline jne. ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga ja kus harilikult igal ristiharul asetseb väiksem kuppel, viis kuplit sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti abaton - pühim paik kreekakatoliku kiriku altariruumis katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik, eriti gooti stiilis Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias

Kunstiajalugu

8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7.Ikoon-puutahvlile maalitud pühapilt. 8.Bütsantsi ja Kiievi kultuurikontaktid-Kiievi vürst Vladinir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9.Andrei Rubljov-kuulus vene ikoonimaalija. 10.Puhas vanavene kunst-Kiievis, Moskvas, Novgorodis, Pihkvas. 11.Aleksander Nevski peakirik-stiil on bütsantsi oma, aga püstitati alles 19.saj lõpul, jäljendus, ei ole puhas.Venemaal kullatud sibulkuplid. 12

Ürgajast Romaani kunstini

Bütsantsi riik sai oma nime Byzantioni järgi, mille rajas Rooma keiser Constantinus Konstantinoopolisse. 2. Konstantinoopolis asub tänapäeva Türgis ja linna nimi on Istambul. 3. Bütsantsis kõneldi algul ladina keelt, hiljem mindi üle kreeka kellele. 4. Bütsantsi kunsti näitab Euroopaliku ja Idamaise kunsti segu.  5. Hagia-Sophia oli Konstantinoopolis esimene bütsantsi kunsti suurim saavutus kuna tal oli ristküliku kuju peale ehitatud kuppel. 6. Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis. 7. Ikoonid on puutahvlile maalitud pühapildid. 8. Bütsantsi ja Kiievi-Vene riikide kultuurikontaktid hakkasid arenema siis, kui Kiievi vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. 9. Andrei Rubljov oli maailmakuulus ikoonimaalija, tema kuulsaim ikoon on Kolmainsus. 10. Vene linnades, näiteks Kiievis, Moskvas, saab imetleda ehtsas Vanavene stiilis ehitisi. 11

Kunstiajalugu keskkooli konspekt

 Klassitsism ja ampiirstiil (1770-1830). 1. Absoluutse monarhia aeg hakkas lõpule jõudma, lõppema hakkas ka meelelahutuste ajajärk. Algas Suur Prantsuse revolutsioon. Valgustusfilosoofid innustasid noort põlvkonda. 2. Tõuke andsid Itaalias Vesuuvi jalamil alanud antiikaja linnade Pompeji ja herculaneumi väljakaevamised.. Antiiki hakati matkima ka olmes. Kunst muutus tõsisemaks. 3. Arhitekt Jacques Germain Soufflot, kelle elutööks sai Pariisi Pantheoni ehitamine. See on ristkuppelkirik. 4. Portikus- sammaseeskoda, frontoon- ehitise esiküljel asetsev, enamasti kolmnurkne etteulatuv viil, akna ja ukse ehisviil. 5. ,,Horatiuste vanne"- sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Tüli Horatiuste ja Curatiuste vahel, kas võim peaks kuuluma Roomale või Alba Longale. Horatiuste kolm poega annavad isale vande võidelda kodulinna au eest. Noormeeste õe kallim võitleb vastaspoolel. 6. Maalikunstnik Vigee-Lebrun- esimene maailmanimega naiskunstnik. Kuulsaim

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

Pergamoni nimest. pühak — inimene, kes usu nimel on kannatanud või korda saatnud ebatavalisi tegusid. püloonid — peamiselt vanaegiptuse arhitektuuris ülalt ahenevad väravatornid kahel pool templi sissekäiku. püramiid — Egiptuse ülikute, eriti vaaraode haudehitis nelinurkse põhiplaaniga ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega. reljeef — skulptuuriliik, mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud. ristkuppelkirik — kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille keskosa katab kuppel; levinud eriti Bütsantsis. ristikäik — võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab või kloostri-õue ümbritseb, esines ka kindluste, losside jne. siseõuedel. ristiusk — vt. kristlus. ristlillik — raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, f iaalide, ehisviilude jne. tipus; meenutab pealtvaates nelja kroonlehega õit.

Kunstiajalugu

Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasistmosaiikide alla

Keskaja kultuur

Inimesed olid venitatud pikkadeks ja näod olid kujutatud tõsiselt. Värvid, mida kasutati, olid süngemad ja raskemad võrreldes varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus. Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem. Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid. Üldiselt koondusid kõik tolle aja ehitised keskse kupli ümber, vahet polnud, mis põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik, mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem

Konspekt

· Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit  · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ­ ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut

Barokk Prantsusmaal

Välisarhitektuuris kaovad lõplikult kõik baroki ja rokokoo elemendid. Uut stiili nimetavad prantslased Louis XVI stiiliks; üleeuroopaliselt on see tuntud kui varaklassitsism. Seni valitsenud klassitsismist erineb see selle poolest, et eeskujuks hakatakse võtma antiikkunsti. Algas antiikmälestiste süstemaatiline uurimine. ● Jacques Germain Soufflot (1713- 1780). Louis XVI stiili suurmeister. Jacques Germain Soufflot Panthèon kirik Pantheon on võimas ristkuppelkirik, püstitati 1764-1789 ja oli pühendatud Pariisi kaitsepühakule Püha Geneviève`ile. Jacques Germain Soufflot Panthèon kirik ● Jacques Ange Gabriel (1698-1782). Teine varaklassitsismi silmapaistvaim esindaja. Jacques Ange Gabriel. École Militaire Kõrgema sõjakooli (Ècole Militaire) hoone Marsi väljakul Pariisis. Jacques Ange Gabriel. Concorde`i väljak Kaks suurepärast paleefassaadi Concorde`i väljaku ääres Pariisis. Veidi meenutavad Louvre`i idafassaadi.

ARHITEKTUURIPÄRLID

kividest laotud kolmnurgad. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Kui Konstantinoopoli vallutasid türklased ja kirikust sai türklaste mosee, kaeti mosaiigid kinni ja hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid minaretid. Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel. Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan oli võrdsete harudega kreeka risti kujuline, mille keskosas ja vahel ka harude kohal kerkisid kuplid. NB! Suurenda pilte! a) Hagija Sophia interjöör. b) Mosaiik ,,Kristus Pantokrator" 5 c) Islami dekoor Hagia Sophia kirikus Bütsantsi kunstis ei viljeldud skulptuuri. Leiti, et skulptuurid meenutaksid liialt antiikjumalate kujusid. Seevastu jõudis väga kõrgele tasemele maalikunst. Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

saj(arh. Anthemios Tralesest ja Isidoros Mileetosest)  St Apollinare Nuovo Ravennas 6. saj  St Apollinare in Classe Ravennas 6. saj  San Vitale kirik Ravennas 6. saj  Džami kirik Konstantinoopolis 9. saj  Hosios Lucase kloostri kirikud 11.–12. saj  Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist kirikuhoonet hakati nimetama kuppelbasiilikaks. Bütsantsi traditsiooniliseks kirikutüübiks kujunes ristkuppelkirik

Kunastiajalugu

Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.  BÜTSANATSI KUNST 400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või loomakujutised · San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik ­ kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse

Kunstiajalugu. Konspekt.

Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas - vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne - kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Maali- ja mosaiigikunst Maalikunst Bütsantsis ei viljeletud skulptuuri, kuna leiti, et skulptuurid meenutavad antiikseid jumalaid. Kõrgele

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised). Süngus, raskuse vaim.  8. ja 9. Saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Hagia Sophia kirik, San Vitale kirik 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses.

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas ­ vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne ­ kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ­ ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut

Kunsti ajalugu

Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli 1204.a. ja pool aastasada oli Bütsants jaotatud mitmeks väiksemaks riigiks kuni ta 1261.aastal taasühendati. Viimane õitsenguperiood kestis vähem kui kaks sajandit, sest 1453.a vallutasid türklased Bütsantsi lõplikult. Bütsantsi arhitektuuri lähtekohaks on antiikarhitektuur ning sellest võrsunud varakristlik sakraalne ehituskunst. Olulisemad saavutused kuuluvadki kultusehituste valdkonda, levinumaks ehitustüübiks saab ristkuppelkirik (põhiplaanilt võrdharulise kreeka risti kujuline ehitis, mille ristumiskohas ja ristiharudel olid kuplid). Palju oli ka ümmarguse ja hulknurkse põhiplaaniga tsentraalehitisi. Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e. kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

eelajaloolisest ajast saadik. Indias näit. sümboliseeris see päikest ja kosmilist liikumist. basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast ristkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. ristkuppelkirik - kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik, mille nelinurkne keskosa on kaetud kupliga ja kus harilikult igal ristiharul asetseb väiksem kuppel, viis kuplit sümboliseerib Jeesust Kristust js nelja evangelisti kateeder - religioosse või maise valitseja iste, mõnikord kahekohaline - ühel valitseja, teine Jumalale baptisteerium - algselt 4. - 14.saj.-ni piiskopliku või suurema kiriku juures asuv ümmargune,