Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö (0)

Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
KESKAEGNE KUNST EESTIS
Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised
Valjala kirik Saaremaal
lääneportaal

• tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis
  
• ehitust alustati 1227.aastal
  
• 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist
  
• 1- lööviline
  

Karja kirik Saaremaal
(lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt
koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa).

• 1-lööviline;
  
• Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil.
  

Muhu kirik

• Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks;
  
• 1-lööviline;
  
• Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga.
  

Tallinna toomkirik
Apsiid- kiriku idapoolne ots, tavaliselt paikneb seal altar

• Korduvalt ümberehtiatud;
  
• 15. sajandil ehitati ümber basiilikaks- pikihoone keskmine lööv külgmisest kõrgem, löövi ülemises osas aknad.
  

Oleviste kirik

• Tornkiiver on samasuguse kujuga, nagu see oli kiriku ehitamise ajal.
  

Niguliste kirik
Hermen Rode kappaltar
Bernt Notke- Surmatants

• Euroopas kõige paremini säilinud;
  

• Keskaegses Euroopas tüüpiline süžee , mille idee on inimeste võrdsus surma ees. Ei loe seisused , raha ega tutvused , surema peame kunagi kõik;
  
• Figuuride rivi lõppes tavaliselt ühiskonna kõige madalamate kihtife esindajatega.
  

Tallinna Pühavaimu kirik
Bernt Notke- kappaltar
Pirita klooster

• Valmis 15.sajandil;
  
• 3-lööviline.
  

Tartu toomkirik
NB! Ehitusmaterjal
Jaani kirik Tartus
Apsiid
Profaanarhitektuur - ilmaliku otstarbega ehitised ( linnused ja linnakindlused)
Kuressaare piiskopilinnus ja konvendihoone

• Üks sissepääs , mis oli varustatud ja tugevdatud värava ja trellidega, sageli ümbritses kindlust veega täidetud kraav , mille ületamiseks oli vaja tõsta üles sild ;
  
• Kindlusest väljaspool oli vähe aknaid ja needki väikesed, paiknesid kõrgel;
  
• Hoovipool olid aknad märksa avaramad.
  

Tallinna linnamüür
Toompea linnuse läänekülgTornidKiek in de kökVäravSuurtükitorn Paks Margareeta
Tallinna raekoda
Raeapteek
Kaupmeeste majad Toompead ja all-linna ühendav lühikese jala trepp
Tallinna vanalinn

• Iseloomulikud punased põletatud savist katusekivid
  

Rakvere ordulinnus
RAHVALAULUD , RAHVAPILLID
Rahvalaul jaguneb:

• Vanem rahvalaul e regilaul (kuni 19.sajandini);
  
• uuem rahvalaul (19.saj.).
  

Regilaul:

• Koosneb regivärssidest;
  
• Igas värsis 8 silpi ;
  
• Lihtsa rütmiga;
  
• Lihtsa viisiga (2-5 nooti);
  
• Laulsid naised;
  
• Eeslaulja ja koor;
  
• Ühehäälne (va setu laulud;
  
• Ilma saateta;
  
• 2/4 taktimõõdus (va kiige- ja hällilaulud- 3/4);
  

• Kasutati:
  
  • algriimi;
    
  • mõttekordust;
    
  • skandeerimist;
    
  • refrääni.
    

• Üherealine regilaul:
  
  • eeslaulja ja koor laulavad sama viisi.
    
• Kaherealine regilaul:
  
  • eeslaulja ja koor laulavad erinevat viisi.
    
• Liigid:
  
  • töölaulud;
    
  • tavandilaulud;
    
  • lüürilised laulud.
    

Uuem rahvalaul:

• Algriim asendus lõppriimiga,;
  
• Värsid moodustasid salmid ja refrääni;
  
• Laulsid ka mehed;
  
• Mitmehäälne;
  
• Pillisaatega.
  

Rahvapillid:

• Torupill;
  
• Kannel;
  
• Hiiu kannel;
  
• Vilepillid ;
  
• Sarvepillid;
  
• Karjapasun;
  
• Parmupill ;
  
• Tuhapill ehk pingipill ;
  
• Lokulaud ;
  
• Jauram;
  
• Lõõtspill;
  
• Viiul ;
  
• Suupill .
  

EESTI KESKAEG
Üleminek muinasajast keskaega :

• Keskaeg algab kokkuleppeliset 1227.aastaga- muistse vabadusvõistluse lõpp- saarlaste alistumine;
  
• Keskaja lõpuks loetakse Livi sõja algust 1558. aastal.
  

Mõisted:

• Vana- Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal;
  
• Eestimaa- Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis kuni Jüriöö ülestõusuni;
  
• Liivimaa - Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal;
  
• Muistse vabadusvõitluse järel jagati Eesti ja Läti alad vallutajate vahel;
  
  • tekkisid väikesed feodaalriigid - eesotsas olid sõltumatud valitsejad - maaisandad ehk maahärrad .
    

Eesti haldusjaotus 1346. aastani
Eesti haldujaotus Jüriöö ülestõusust keskaja lõpuni
Riigid Vana-Liivimaal

• Tartu piiskopkond (Tartu);
  
• Saare Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula , Haapsalu);
  
• Ordu riik (Liivi ordu valdused, Riia, Võnnu, Viljandi);
  
• Taani valdused (Tallinn)- Eesti hertsogkond;
  
• Usulises mõttes oli Põhja-Eesti Tallinna piiskopkonna mõju all.
  

Läänikorraldus:

• Vana-Liivimaal kujunes välja Lääne Euroopa eeskujudel tuginev läänikorraldus;
  
  • maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks);
    
  • lääni omanik (läänimees ehk vasall ) peab teenima oma isandat sõjaliselt;
    
  • lääni territooriumil elavad talupojad on läänimehe ees maksukohuslased.
    
• Osa läänimeestest olid eesti päritolu, kunagiste tähtsate eestlaste järeltulijad;
  
  • Taani kuninga valduses oli neid umbes 10%, aga nad saksastusid kiiresti.
    

Eestlaste suhted võõrvõimudega:

• Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel;
  
  • iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu;
    
  • lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud;
    
  • lepingus oli fikseeritud õigused ja kohustused;
    
    • iseloomulik oli see, et õigused aja jooksul pidevalt vähenesid ja kohustused kasvasid;
      
  • lõpuks olid eestlased selgelt alamklass ( matsirahvas ), sakslased aga ülemklass (härrasrahvas).
    

Eestlaste kohustused:

• Kümnis - tavaliselt kümnendik osa saagist tuli ära anda;
  
• Hinnus - kindlaks määratud suurusega naturaalandam , näiteks kott vilja;
  
• Kirikukümnis - maks kirikule, tavaliselt kümnendik kümnisest;
  
• Preestri ülalpidamine;
  
• Teotöö ehk mõisategu - mõisate tekkimisega umbes 14. sajandi alguses tulnud töökohustus mõisapõllul;
  
• Vakused- peod mõisnikule pärast maksude kokkukogumist;
  
• Sõjalised kohustused- tuli osaleda isanda korraldatud sõjaretkedel;
  
• Kirikute ja linnuste ehitamine.
  

Eestlaste õiguslik seisund:

• Esialgu olid eestlased vabad, kuid peagi hakkas nende suhtes kehtima sunnismaisus (keeld lahkuda maalt isanda loata), mis keskaja lõpuks kujunes pärisorjuseks (isiklikust vabadusest ilma jäämine);
  
• Keskaja lõpuks oli siiski suuremal osal eestlastest oma maa, õigus kanda relva (kuni 1507 .aastani) ning luba kaubelda .
  

Kirikukihelkonnad:

• Uute isandate tulekuga algas ka eestlaste kiiresti ristiusku pööramine;
  
• Algas kirikute ehitamine;
  
  • alguses valmistati puidust, hiljem püstitati kivist ehitised;
    
  • finantseeris maaisand;
    
  • rajati tavaliselt kihelkonna keskpunkti , vana pühapaiga lähistele;
    
  • kihelkonnakirikutes oli jumalausulasena ametis preester ;
    
    • suur osa preestrites pärines Saksamaalt.
      
  • teenistus kirikus toimus ladina keeles- harimatutele eestlastele jäi sisu suuresti arusaamatuks.
    

Linnad:

• Tekkisid saksa kaupmeeste äride huvides;
  
  • Liivimaale rajati esimesed linnad juba vallutuste ajal (Riia- 1201. aastal).
    
• Kujunesid muistsetesse kauplemispaikadesse ja teede ristumispunktidesse;
  
• Keskaegsed linnad olid õiguslikus mõttes iseseisvad, mille tagas maaisandalt saadud linnaõigus;
  
  • siiski oli linnades ka maaisanda valdusi, kus kehtisid tema, mitte linna seadused (Tallinnas Toompea ).
    
• Eesti keskaegsed linnad:
  
  • Tallinn;
    
  • Tartu;
    
  • Paide;
    
  • Haapsalu;
    
  • Vana-Pärnu;
    
  • Uus-Pärnu;
    
  • Rakvere,
    
  • Narva;
    
  • Viljandi.
    

RENESSANSS EESTIS
Michel Sittow

• Isa Madalmaade või saksa päritolu maalija ja puunikerdaja Tallinnas;
  
• Esimesed õpetused sai isalt;
  
• 1848. aastal sõitis kunsti õppima Brüggesse, mis oli õlimaalide poolest kuulus (J. van Eyck );
  
• 1492.- 1504 . aastal Hispaanias kuninganna Isabella teenistuses;
  
• 1506 . aastal Tallinnas pärandivaidluste pärast, kuid lahkus 1514. aastal Taani kuninga Christian II kutsel ;
  

Aragoonia Katariina portree, umbes 1515. aasta Virginia kroonimine , 1946.-1504. aasta
Christian II portree, 1514. aastal Henry VII portree
Pieta Diego de Guevara, 1517. aasta
Arent Passer

• Hollandi päritolu kujur ja arhitekt ;
  
• 1589 .-1637. aastal tsunftimeister Tallinnas;
  
• Töötas ka Haapsalus ;
  
• Maetud Oleviste kirikusse
  

Mustpeade maja fassaad Mustpeade maja portaal ja selle kohal olev reljeef
Pontus de la Gardie ja tema abikaasa hauamonument , Tallinna toomkirik, 1595. aasta
BAROKK EESTIS
Baroki esimene laine jõudis Eestisse Rootsi kaudu, kuna sel ajal oli Narval tihe side Rootsiga, siis võime leida just sealt varaseimad barokkehitised. Kahjuks hävis Narva barokne kaupmeeste linnaosa peaaegu täielikult II maailmasõja lõpus nõukogude lennukite õhurünnakute ajal.
Narva raekoda
Baroki II laine on seotud Peeter I-ga, kes otsustas rajada Tallinnasse oma merekindluse ja suveresidentsi.
Kadrioru loss, Niccolo Michetti
Regulaarpark

• Peasaal ongi lossi kõige kaunim barokkstiilis kujundatud ruum;
  
• Kui Peeter I viimast korda Tallinnas käis, oli lossi esimene korrus peaaegu valmis;
  
• Pärast Peeter I surma 1925. aastal jäi lossi ehituse jätkamine Katariina I hooleks.
  

Kadrioru lossi eeskujul hakkasid muutuma ka uute mõisate ilmed.
Palmse mõis, Lahemaa
Tiik ja viinavabrik
Barokk on mõjutanud märkimisväärselt ka meie rahvarõivaid, talutaret ja selles kasutusel olnud esemeid

• Kitsad lapseseelikud asendusid kaharate triibuseelikutega, krae äärde ja varrukate otstesse ilmusid lopsakad pitsid ;
  
• Lihtsad geomeetrilised mustrid ( ruudud , rombid, ristid ) asendusid keerukate väänlevate taimi meenutavate motiividega.
  

KLASSITSISM EESTIS
Tartu ülikooli peahoone , J.W. Krause
Saku mõis
EESTI 17.-18. SAJANDIL
Liivi sõda 1558.-1583. aasta, põhjused ja ajend:

• Võimuvõitlus Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel;
  
• “Tartu maks”- Venemaa rahaline nõue Tartu piiskopknna vastu, mida viimane ignoreeris, lõpuks Venemaa ründas.
  

Liivi sõda 1558.-1583. aasta, tulemused:

• 1582. aasta Jam Zapolski vaherahu ;
  
  • Lõuna-Eesti Poolale.
    
• 1583.aasta Pljuusa vaherahu;
  
  • Põhja-Eeesti Rootsile.
    

Rootsi aeg:

• Kindralkuberner - Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja;
  
• Rüütelkonnad - aadlike seisuslikud esindused;
  
  • Eestimaa;
    
  • Liivimaa;
    
  • Saaremaa;
    
  • maapäev - rüütelkondade kõrgeim võimuorgan.
    
• Eestimaa kubermang :
  
  • Eestimaa Ülemmaakohus;
    
  • meeskohus ;
    
  • adrakohtunik.
    
• Liivimaa kubermang:
  
  • Liivimaa Õuekohus;
    
  • maakohus ;
    
  • sillakohtunik.
    
• 1620 . aastal umbes 100 000 inimest;
  
• 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda;
  
• 1695. aastal umbes 350 000 inimest ;
  
• 1695.-1697. aasta- Suur nälg , suri umbes 75 000 inimest.
  
• Pärisorjus ja sunnismaisus:
  
  • 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus;
    
  • 1668 . aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus;
    
  • Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus.
    
• Umbes 1000 mõisa;
  rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine;
  
  • rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega ), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent .
    
• Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem ;
  
  • Tallinn suurim, Narva esiletõus.
    
• Väliskaubandus;
  
  • välja:
    
    • teravili, lina, kanep, tõrv , puit, karusnahad.
      
  • sisse:
    
    • sool, metallluksuskaubad.
      
• Käsitöö;
  
  • manufaktuurid:
    
    • telliselöövid;
      
    • lubjaahjud;
      
    • vaseveskid;
      
    • saeveskid;
      
    • paberi tootmine;
      
    • Hüti klaasikoda Hiiumaal.
      
• 1660. aastal tuli võimule Karl XI;
  
• 1680. aastal toimus reduktsioon- mõisamaade riigistamine ;
  
  • ⅘ Liivimaast , ½ Eeestimaast ja ⅓ Saaremaa mõisatest;
    
  • J.R. Patkul - riigivõimule avalikult vastu hakanud mõisnik, kes tagaselja surma mõisteti;
    
  • 1694. aastal kaotati Liivimaa rüütelkond, maapäevad läksid riigi kontrolli alla;
    
  • vakuraamatud- pandi kirja talupoegade kohustused;
    
  • Riigimõisate talupojad said orjusest põhimõtteliselt vabaks.
    
• 1632. aastal asutati Tartu Ülikool- Academia Gustaviana ;
  
  • eestlasi selles koolis Rootsi ajal ei õpetatud;
    
  • suleti lõplikult 1710. aastal.
    
• 1684.-1688. aastal Tartu lähistel tegutsenud Bengt Gottfried Forseliuse koolmeistrite seminar pani aluse talurahvaharidusele.
  

Põhjasõda 1700.-1721 aastal:

• Põhjus:
  
  • võimuvõitlus Läänemere piirkonnas.
    
• Eeldused:
  
  • Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga;
    
  • Rootsis näljahäda, 15-aastane kuningas (Karl XII), Liivimaa aadlike rahulolematus .
    
• Tulemused:
  
  • 19.09.1710 aastal Rootsi garinson Eeestis alistub;
    
  • 1721. aastal UUsikaupunki rahu;
    
    • Venemaale Eesti, Liivamaa ja Ingerimaa.
      
  • rahvaarv umbes 120 000 inimest.
    

Vene aeg, Balti erikord:

• Restitutsioon - aadlike eesõiguste taastamine, neile maade tagasi andmine;
  
• Balti erikord:
  
  • senised seadused ja maksukorraldus;
    
  • luteri usk;
    
  • saksakeelne asjaajamine;
    
  • tollipiir Venemaaga.
    
• Halduskorraldus :
  
  • kindralkuberner;
    
  • rüütelkonnad, aadlimatriklid (aadlike suletud nimekirjad);
    
  • linnade omavalitsus .
    

• Majandus:
  
  • teraviljakaubandus:
    
    • vili- viin -praak ( viina tootmisel tekkinud jäägid)-härjad-sõnnik-vili.
      
  • pärisorjus:
    
    • 1739. aastal Roseni deklaratsioon (eestlane on olnud, on ja jääb orjaks).
      
  • kaubandus:
    
    • välja:
      
      • vili;
        
      • puit;
        
      • lina;
        
      • kanep.
        
    • sisse:
      
      • sool;
        
      • raud;
        
      • tubakas ;
        
      • heeringas ;
        
      • luksuskaubad.
        
  • tööstus:
    
    • viinakõõgid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud;
      
    • 1734. aastal Räpina paberivabrik (vanim tegutsev ettevõte Eestis);
      
    • Põltsamaa portselan , peeglid.
      
• Asehalduskord :
  
  • 1762. aastal Katariina II;
    
    • 1764. aastal ringsõit Eestis;
      
    • 1765 . aastal Liivimaal Briwne nn positiivsed määrused:
      
      • õigus vallasrahvale;
        
      • ülejäägi vaba turustamine;
        
      • piirid mõisakoormistele;
        
      • kodukari (peksukaristuse) piiramine;
        
      • õigus mõisniku peale kaevata.
        
  • 1783. aasta asehalduskord:
    
    • 1783. aastal Paldiski, Viljandi ja Võru ( 1784 ) maakond;
      
    • mõlema kubermangu ette ühine asehaldur , raed ja rüütelkonnad laiali;
      
    • pearahamaks, hingeloendid ( rahvaloendus );
      
      • 1784. aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda.
        
• Kultuur:
  
  • Saksa kultuuriruumi mõjud;
    
  • pietism :
    
    • 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle.
      
  • hernhuutlased ehk vennastekogudused:
    
    • Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal.
      
  • valgustus ehk ratsionalism:
    
    • A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..”
      
  • haridus :
    
    • 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava;
      
    • 1731. aastal I maarahva kalender.
      

19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS
Baltisaksa kunst Eestis
Baltisaksa kunst:

• Sageli idealiseeriv ja detailirohke;
  
• Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel;
  
• Maastikud , natüürmordid, lillemaalid, portreed, kompositsioonid Piibli või antiikmütoloogia ainetel .
  

C.T. von Neff “ Üllatus ” Julie Wilhelmine Hagen- Schwarz “Lilled vaasis”
Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852 . aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale”
Oskar Hoffmann:

• Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile.
  

“Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta
Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904 . aasta
Johann Köler 1826 .1899. aasta

• Sündis Viljandimaal;
  
• Õppis 3 aasta Viljandi kreiskoolis;
  
• Kunstiõpinugid alustas Võnnus maalermeiter Fabreri juures;
  
• 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias.
  

”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil”

• Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna;
  
• Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli.
  

Ema ja isa portreed, 1857. aasta
“Itallanna lastega ojal” 1862 .aasta Fr.R. Kreutzwald Kodutalu, 1863.aasta
Doktor Karell Semjonov Tjan – Šanski Jakov Groti portree
Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta

• Kingiks tsaar III-le;
  
• Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson
  

August Weizenber 1837.-1921. aasta

• Sündis Võrumaal;
  
• 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia
  
• 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia
  
• 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia
  

Autoportree Ema portree Hamlet Kalevipoeg
Vanemuine Koidula Dr. Karell Koit Hämarik
J.W. Jannseni büst
Amandus Adamson 1855.-1920. aasta

• Sündis Paldiski lähedal meremehe pojana ;
  
• 1874. aasta- peterburi Kunstide Akadeemia
  

Raam Köelri maalile “Ande keisrile, mis keisri kohus..” Koit ja Hämarik, 1895. aasta
Merehelinate kuulaja 1901. aasta Maadleja G.Lurich, maailmanäituse kunstivõistluse võitnud töö
Russalka - näkineid, 1902 . aasta Noorus kaob 1919. aasta

• 1893. aasta tormis Soome lahte uppunud sjalaeva mälestuseks
  

Nälg, 1920. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1922. aasta
Hülgekütt Pakri saarelt, 1925. aasta Vabadussõja monument Rakveres
Ants Laikmaa

• Sündis Läänemaal;
  
• kogus vanavara ;
  
• 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema
  
• 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia
  
• 1903. aasta- ateljeekool Tallinnas Tatari tänaval;
  
• 1907. aasta- Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek
  

Autoportree, 1902. aasta Väike Alma , 1900. aasta Marie Under, 1904. aasta
Vana Aitsam, 1904. aasta Imatra, 1908. aasta Mia Pardona, 1910 . aasta

Kizberg, 1915. aasta
ÄRKAMISAJAST VILDENI
ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA
Eeldused:

• Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses;
  
• 1860ndate aastate seadused:
  
  • talude äriseks ostmine;
    
  • liikumisõigus;
    
  • külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng.
    
• Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas.
  

Eesmärgid:

• Talurahva olukorra parandamine;
  
• Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile .
  

Ettevõtmised:

• 1857. aasta- Pärnu Postimees ;
  
• 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid;
  
• 1870. aasta- rahvuslik teater;
  
• 1869. aasta- I üldlaulupidu ;
  
• Põllumeeste seltsid;
  
• 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts;
  
• Aleksandrikooli liikumine.
  

Juhid:

• Konservatiivne suund:
  
  • Johann Voldemar Jannsen , 1819.-1890. aasta;
    
  • Jakob Hurt , 1839.-1907. aasta.
    
• Radikaalne suund:
  
  • Johann Köler, 1826.-1899. aasta;
    
  • Carl Robert Jakobson , 1841 .-1882. aasta.
    

Johann Voldemar Jannsen, 1819.-1890. aasta:

• Sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana;
  
• Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis;
  
• Töötas kutsarina, köstrina ja kihelkonnakooliõpetajana;
  
• 1850.–1863. aasta- algkooliõpetaja Pärnus ;
  
• 1857. aasta- ajaleht Perno Postimees e Näddalileht;
  
• 1863. aastal kolis Tartusse ;
  
• 1864. aasta- ajaleht Eesti Postimees;
  
• 1865. aasta- Vanemuise selts;
  
• 1869. aasta- I eesti üldlaulupidu;
  
• „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm “ (Paciuse viis);
  
• 1879 . aasta- II eesti üldlaulupidu;
  
• Eesti ajakirjanduse rajaja, ärkamisaja üks juhtidest.
  

Lydia Koidula, 1843. 1886 . aasta

• Lidia Emilie Florentine Jannsen;
  
• Õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis;
  
• Tartu ülikoolis sooritas koduõpetajaeksami;
  
• Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik;
  
• Kultuurielu suunaja Tartus;
  
• Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna;
  
• Luulelooming:
  
  • Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“;
    
  • 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“;
    
  • 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“;
    
  • ISAMAALUULE - hümniline;
    
    • „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“;
      
    • „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“
      
• Näidendid :
  
  • 1870. aasta- rahvusliku teatri sünd:
    
    • lavastus “Saaremaa onupoeg” Vanemuises;
      
    • 1871. aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”.
      

Friedrick Reinhold Kreutzwald, 1798.-1850. aasta

• Pärit Virumaalt (Viru laulik ), Jõepere mõisa kingsepa poeg;
  
• •Õppis Rakveres, Tallinnas;
  
• •Peterburis koduõpetaja;
  
• •1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda;
  
• Töötas Võru linnaarstina 44 aastat;
  
• Publitsistika: „Ma-rahwa Kassuline Kalender“;
  
• „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“;
  
• „Kodutohter“ jm;
  
• Jutulooming:
  
  • „Reinuvader rebane “;
    
  • „Kilplased“.
    
• Luulelooming:
  
  • „Viru lauliku laulud“, 1865. aasta;
    
• „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ 1866. aasta;
  
• „Kalevipoeg“ – ÕESi toimetistes 1857.–1861. aasta;
  
  • Rahvaväljaanne, 1862. aasta.
    

Realism eesti kirjanduses:

• Taust: Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas reaktsiooniaeg, venestamine ;
  
• Ajakirjanduses Jaan Tõnissoni Postimees Tartus, Tallinnas Konstantin Pätsi Teataja ;
  
• Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta;
  
• Eduard Vilde , 1865.–1933. aasta;
  
• August Kitzberg , 1855.–1927. aasta.
  

Juhan Liiv, 1865.–1913.aasta:

• Pärit Alatskivi lähedalt;
  
• Õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis;
  
• Vend Jakob Liivi juures Väike-Maarjas 1882. aastal;
  
• Virulase toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis , Oleviku toimetuses Tartus;
  
• 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele.
  
• Looming:
  
  • 1893. aasta–“Kümme lugu“ („Peipsi peal“, „Pahased naabrid“, „Igapäevane lugu“jt);
    
  • 1894. aasta– „Vari“;
    
  • Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees , Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene;
    
  • Isamaalüürika:
    
    • „Eile nägin ma Eestimaad“;
      
    • „Must lagi on meie toal“;
      
    • „Ta lendab mesipuu poole“.
      
  • Looduslüürika:
    
    • „Sügise“;
      
    • „Lumehelbeke;
      
    • „Tulen, tulen!“
      

Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta:

• „Külmale maale“, 1896. aasta;
  
  • Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni;
    
  • Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused.
    
• „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel;
  
• „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta;
  
  • Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer.
    
• Näidendid:
  
  • „Tabamata ime“, 1912. aasta;
    
    • Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland.
      
  • „ Pisuhänd “ 1913;
    
    • Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde , Laura.
      

August Kitzberg, 1855.–1927. aasta:

• Külajutud;
  
• Draamalooming :
  
  • „Tuulte pöörises“;
    
    • Sulane Jaan, peretütar Leena , Kaarel.
      
  • „ Libahunt “;
    
    • Tiina, Mari, Margus, Tammaru pere.
      
  • „ Kauka jumal“;
    
    • Mogri Märt .
      

I ÜLDLAULUPIDU JA ESIMESED ASJAARMASTAJAD HELILOOJAD

• 1823. aastal asutas Jüri Sommer Laiusel Eesti esimese laulukoori;
  
• 1848. aastal asutas Adam Jakobson Tormas pasunakoori
  
• 1865. aastal asutati Estonia ja Vanemuise seltsid
  

I üldlaulupidu:

• 1869. aastal Tartus;
  
• Organiseerijad olid J.V. Jannsen ja C.R.Jakobson;
  
• Osa võtsid ainul meeskoorid;
  
• Lauljaid oli umbes 800;
  
• Lauldi ainult eesti keeles;
  
  • oli kaks Eesti autorite laulu;
    
    • A. Kunileid “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (sõnad L. Koidula).
      
  • kokku esitati 27 laulu.
    
• Pidu kestis kolm päeva;
  
  • esimesel päeval oli vaimulike laulude kontsert ;
    
  • teisel päeval oli ilmalike laulude kontsert;
    
  • kolmandal päeval oli võistulaulmine ja -puhumine;
    
    • osales ka viis pillikoori.
      
• Jakob Hurt pidas kõne;
  
• Pidu oli pühendatud pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks.
  

Esimesed asjaarmastajad heliloojad said hariduse Valga Seminarist – juhataja lätlane Janis Cimze.
Eduard Thomson
Friedrich Saebelmann - MK Kaunimad laulud
Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas
Karl August Hermann:

• Keeleteadlane ;
  
• Tartu Ülikooli lektor ;
  
• Ajakirjanik;
  
• Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”;
  
• Kirjastaja;
  
• Helilooja ;
  
• Koorijuht ;
  
• Kirjanik;
  
• Luuletaja;
  
• Rahvaviiside koguja;
  
• Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks;
  
  • Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad .
    

Eesti teisel ärkamisajal, 1988. aastal, kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel.
EESTI 19. SAJANDIL
Talurahvareformide eeldused:

• Valgustusideede levik – üks inimene ei pea olema teise ori;
  
  • kaasa tundmine eestlastele.
    
• Majanduslik kriis – mõisate tulud olid kõvasti vähenenud ;
  
• Aleksander I reformid .
  

1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused:

• 1812 . aasta Napoleoni sõjaretk– lükkas kavandatud vabastamise edasi;
  
• 1816. aastal Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa pärisorjusest vabastamine;
  
• Vabastamise järel:
  
  • orendileping mõisnikuga;
    
    • isiklikku maad enamasti ei saadud;
      
    • rendi tasumiseks rügati edasi mõisapõllul.
      
  • oprii- ehk perekonnanimed .
    

Talupoegade kohustused:

• Mõisakoormised:
  
  • teotöö;
    
  • naturaalandam;
    
  • maksud .
    
• Riiklikud:
  
  • pearaha ;
    
  • nekrutiks võtmine – Vene sõjavägi.
    
• Kogukondlikud (vallas):
  
  • teede korrashoid ;
    
  • magasiait ( tagavarad );
    
  • ehitustööd;
    
  • vaeste hoolekanne.
    
• Kirikumaks .
  

Uued tuuled:

• Soov pageda Venemaale – ( asjatu ) lootus saada maad;
  
  • 1841. aasta- Pühajärve sõda.
    
• Kartul ja lina – uued põllukultuurid;
  
• Usuvahetusliikumine – soov saada maad ja muid soodustusi, selleks mindi vene õigeusku;
  
  • 1845. aastal peamiselt Lõuna-Eestis ja Saaremaal;
    
  • kokku umbes 60 000 inimest.
    

19. sajandi keskpaik :

• 1849. ja 1856 . aasta talurahvaseadus ;
  
  • üleminek raharendile , teotöö kaob, moonakad (palgatöölised mõisas);
    
  • talude päriseksostmine;
    
  • talu- ja mõisamaa eraldamine, maade kruntimine .
    
• 1858. aasta- Mahtra sõda– mäss abiteo vastu;
  
• 1863. aasta- passiseadus ;
  
  • väljaränne, 1893. aastal lahkus Venemaalt umbes 64 000 inimest.
    
• 1865. aastal keelati kodukari;
  
• 1866. aasta- vallaseadus;
  
  • vabanemine mõisa eestkoste alt.
    

Majandus:

• 1860.-1870. aasta- talude päriseksostmise hiilgeaeg ;
  
  • sai alguse Mulgimaalt tänu linakasvatusest saadud hiigeltulule.
    
• Põllumeeste seltsid;
  
• Laevanduse areng;
  
• Tööstuse areng;
  
  • kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas;
    
  • 1858. aasta- Kreenholmi manufaktuur;
    
  • paberi-, metalli-, tsemendivabrikud.
    
• 1870. aasta- raudteeliin Tallinn-Peterburi;
  
• Eestlastest mõisnikud;
  
• Kadakasakslased .
  

Kultuur:

• Haridus :
  
  • koolisundus;
    
  • vallakool-kihelkonnakool;
    
  • õpetajate seminarid.
    
• 1802. aasta- Tartu Ülikooli taasavamine
  
  • Parrot, Struve , Baer .
    
• Seltsiliikumine ;
  
• Estofiilid;
  
  • 1838. aasta- Õpetatud Eesti Selts.
    
• Eestlaste haritlaste teke;
  
  • Faehlmann , Köler, Karell, Kreutzwald.
    
• Klassitsism (TÜ peahoone).
  

Rahvuliku liikumise kujunemise eeldused:

• Eestlaste majandusliku jõukuse kasv;
  
• Eestlaste haridustaseme tõus;
  
• Eestlaste otsustusõiguse kasv.
  

Rahvuslik liikumine:

• 1863.aasta- “Kalevipoja” rahvaväljaanne (Kreutzwald);
  
• 1864. aasta- palvekirjade aktsioon;
  
  • A. Peterson, J. Köler.
    
• 1857. aasta- “Perno Postimees”;
  
  • J. V. Jannsen.
    
• 1864. aasta- “Eesti Postimees”;
  
• 1865. aasta- laulu- ja mänguselts “Vanemuine”;
  
  • L. Koidula.
    
• 1869. aasta- I üldlaulupidu;
  
• 1870. aasta- EÜS – Eesti Üliõpilaste Selts (sinimustvalge lipp );
  
• 1870. aasta- Eesti Põllumeeste Selts
  
• 1870. aasta- „Kolm isamaakõnet” Tartus;
  
  • C. R. Jakobson.
    
• 1871. aasta- Eesti Aleksandrikooli peakomitee;
  
  • J. Hurt.
    
• 1872. aasta- Eesti Kirjameeste Selts;
  
  • J. Hurt.
    

Kriis rahvuslikus liikumises:

• 1878. aasta “Sakala”;
  
  • C. R. Jakobson;
    
  • Suur lõhe– tüli mõõdukate Hurda ja Jannseni ning radikaalsema Jakobsoni vahel.
    
• 1880. aasta- Hurt Peterburi;
  
• 1881. aastal tapeti Aleksander II;
  
• 1882. aastal suri C. R. Jakobson;
  
• 1884. aasta- Otepääl õnnistatakse sini-must-valge lipp .
  

MUUSIKAELU 19.-20. SAJANDI VAHETUSEL
Esimesed kutselised heliloojad
Miina Härma:

• Kuni 1935. aastani Hermann, ei ole sugulane K.A.Hermanniga;
  
• Esimene eestlane, kes lõpetas Peterburi Konservatooriumi;
  
  • orel, kompositsioon .
    
• Tegutses Tartus, töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (tol ajal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium);
  
• Loonud umbes 300 koorilaulu, mis jagunevad:
  
  • Isamaalised laulud– MK- Meeste laul;
    
  • Lüürilised laulud– MK- Ei saa mitte vaiki olla;
    
  • Rahvaviisiseaded– MK- Lauliku lapsepõli, Tuljak .
    

Konstantin Türnpu:

• Algatas Tallinna Meestelaulu Seltsi – praegune Eesti Meestelauluselts;
  
• Pani aluse Lauljate Liidule – praegune Eesti Kooriühing
  

1906. aastal valmis Vanemuise uus maja– praegune Vanemuise väike maja.
1913. aastal valmis Estonia maja– praegune Rahvusooper Estonia (Juhan Liiv annetas oma vana pintsaku).
1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool – praegu EMTA– Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia.
Uued tuuled- rahvuslikkus
Mart Saar:

• Hüpassaarest pärit helilooja ;
  
• Põhiliselt koorimuusika , aga ka klaveriteosed ;
  
• Tuntuim laul –MK - „Põhjavaim“.
  

Cyrillus Kreek:

• Pärit Läänemaalt;
  
• Kogus vaimulikke rahvaviise;
  
• Armastas polüfooniat;
  
• On kirjutanud Eesti esimese reekviemi . MK – Mu süda ärka üles.
  

Heino Eller:

• Tartus temanimeline muusikakool;
  
• Õpetaja paljudele (Elleri koolkond);
  
• Armastas viiulit (ise lõpetas kooli samal erialal);
  
• MK – Kodumaine viis.
  

EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI ALGUSES

Noor-Eesti 1905-1915. aasta:

• Esimene kirjanduslik rühmitus Eestis;
  
• Eellugu: salajased õpilasringid;
  
• Kuressaares Villem Grünthal - Ridala ;
  
• Tartus Gustav Suits; album „Kiired“ I – III;
  
• Noor-Eesti I album 1905. aastal (Kokku ilmus 5 albumit);
  
• Artikkel „Noorte püüded“:
  
  • „Enam kultuuri. Enam euroopalist kultuuri. Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“
    
• Ajakiri Noor-Eesti 1910.–1911. aasta;
  
• Ajakiri Vaba Sõna 1914.–1916.aasta.
  

Noor-Eesti tuumik :

• Gustav Suits;
  
• Friedebert Tuglas ( Mihkelson );
  
• Johannes Aavik;
  
• Bernhard Linde;
  
• Villem Grünthal–Ridala;
  
• August Kitzberg.
  

Gustav Suits, 1883-1956. aasta:

• Pärit Tartumaalt Võnnust;
  
• Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi;
  
• 1910. aastal lõpetas Helsingi ülikooli;
  
• 1919.–1944. aasta- Tartu ülikoolis kirjanduse professor ;
  
• 1944. aastal põgenes Eestist Stockholmi, töötas Nobeli instituudis;
  
• Luule:
  
  • Kogu „Elu tuli“, 1905. aasta- luuletused:
    
    • „Elu tuli“;
      
    • „Noorte laul“;
      
    • „Nooruse unenägu “;
      
    • „Pöörase laul“;
      
    • „Oma saar“;
      
    • „Minul on üks raamat“.
      
  • Kogu „Tuulemaa“, 1913. aasta;
    
  • Kogu „Kõik on kokku unenägu, 1922. aasta;
    
  • Kogu „Tuli ja tuul“, 1950. aasta.
    

Nooruse aeg
Aeg antud naerda, aeg antud nutta,
aeg antud pisaraid pühkida.
Aeg seatud elada, aeg seatud surra,
aeg musta mulla all magada .
Kuid mis on nooruse aeg ?
Ei ole see paastuda, ei ole see paluda ,
ei vaimu närides närtsida :
see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda —
ja armsa kaela ümber hakata
Elu tuli
Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene
Elu tuli sähvab pilvist kui äikene:
Sätendab välkudes hämaramas ööski,
Valgustab mõtetes, vaimustab tööski –
Ja kaduvikku siis kustub .
Miks küll nii kohisevad kevadised veed ,
Kes need sääl sammuvad mööda teed?
Lõkendavad ihaluste tulised tunglad:
Noored need otsivad muinasjutu Kunglat,
Kuni kord seisavad Toonela väraval.
Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb,
võitluses põlevaid südameid sööb.
Loomises loidab, kumades kustub,
küll tuleasegi viimati mustub –
Jääb järele peotäis tuhka .
Püha on elu tule tuha-ase.
Elu tuli punane püham on ise.
Lõpp ja algus
Kas tunnete: väriseb maa!
Kas kuulete: kisendab veri !
Nüüd tuleb kas ei või jaa!
Nüüd on kallastest tõusnud meri.
Olge valmis!
Me seisame kahe riigi väraval:
see üks on pimedus ja teine valgus.
Me, noored, ootame pilgul säraval:
nüüd see ligineb: lõpp ja algus!
Viimaks ometi
Oma saar
Ma sõuan merel ja sõuan,
üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
laia lageda mere pääl.
Mõnd saart on määratus meres,
mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
oma unistust ilusat.
Ma sõuan merel — ja hõljun
ja lained hõljuvad ka,
kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved —
oma saart aga otsin ma.
Friedebert Tuglas, 1886- 1971 . aasta:

• Pärit Tartumaalt Ahjast;
  
• Õppinud Tartu linnakoolis ja H. Treffneri gümnaasiumis;
  
• Kuulus Noor-Eesti rühmitusse;
  
• Kuni 1917. aastani Helsingis maapaos ja reisis Euroopas;
  
• Kuulus rühmitusse Siuru;
  
• Toimetas ajakirju Odamees , Ilo, Tarapita , Looming;
  
• 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanike Liidu esimene esimees.
  
• Looming:
  
  • Novellid:
    
    • „ Hingemaa “;
      
    • „Inimese vari“;
      
    • „Popi ja Huhuu “;
      
    • „Suveöö armastus“;
      
    • „Toomehelbed“.
      
  • Romaanid :
    
    • „Felix Ormusson“;
      
    • „Väike Illimar “.
      

Siuru, 1917.-1919. aastal:

• Friedebert Tuglas ehk Felix;
  
  • kevadel pagulusest tagasi saabunud;
    
  • valiti ühingu sekretäriks.
    
• Marie Under ehk Printsess
  
  • poetessina tuntud kitsas ringkonnas;
    
  • valiti ühingu presidendiks.
    
• Artur Adson eh Paaž ;
  
  • luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu;
    
  • valiti asjaajajaks.
    
• Henrik Visnapuu ehk Vürst ;
  
  • avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant ”.
    
• August Gailit ehk Ge;
  
  • seni ilmunud üks proosateos.
    
• Johannes Semper
  
  • hariduselt filoloog;
    
  • äsja lõpetanud Moskva sõjakooli;
    
  • avaldanud üksikuid värsse.
    
• Väljaanded :
  
  • 3 “Siuru albumit”
    
    • Esimene 1917. aastal;
      
    • Teine 1918. aastal;
      
    • Kolmas 1919. aastal.
      
• Osalised:
  
  • kaastöölised:
    
    • kirjanikud:
      
      • Gustav Suits;
        
      • Villem Ridala;
        
      • Johannes Aavik jt.
        
    • kunstnikud :
      
      • Konrad Mägi- lõi “Siuru” sümboli;
        
      • Nikolai Triik;
        
      • Ado Vabbe .
        
• Ülesastumised:
  
  • äratati huvi rühmituse loomingu vastu;
    
    • 25. septembril 1917. aastal Estonia teatris suurejooneline “Siuru” õhtu ettekanne loterii ja balliga;
      
      • puhaskasu ligi 3000 rubla.
        
    • õhtud Viljandis, Tartus, Valgas, Pärnus jm.
      
• Siurulaste luule üldilme:
  
  • jätkus “Noor – Eestis” alanud uusromantiline üldsuund;
    
    • eriti märgatav impressionismi ja sümbolismi mõju.
      
  • luule nooreestlastest tunduvalt meelelisem, esikohal isiklik tundeväljendus;
    
    • šokeerisid heakodanlikku maitset julgelt sensuaalsete toonide ja erootiliste kujutlustega.
      
  • ühiskondlikke teemasid välditi.
    

Marie Under:

• Sündis Tallinnas;
  
• Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist, 1891.-1900. aasta;
  
• Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses;
  
• 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas;
  
• Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt);
  
• Siuru;
  
• 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga.;
  
• Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik;
  
  • Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis.
    
• Sonetid :
  
  • „Sirelite aegu“;
    
  • „Sinine terrass “;
    
  • „Ekstaas“.
    
• Ballaadid :
  
  • „Nahakaupleja Pontus“.
    
• 1917. aastal kogu „Sonetid“:
  
  • „Sinine terrass“;
    
  • „Ekstaas“;
    
  • „Ehtides“.
    
• 1929. aastal kogu „ Õnnevarjutus “:
  
  • „Nahakaupleja Pontus“.
    
• 1942 luuletus „ Jõulutervitus 1941“
  

Sinine terass
Täis roosat eha sinine terrass,
kus punast tülli laotand akendelle
king purpurrätiku mu õlgadelle
päev loojenev, nii kaunilt kustumas.
Kui verev roosikimp veel hõõgumas
ta taevas – suurem õde lilledelle,
kes armust haiged. Aldis lõhnadelle,
ma trepi vanal astmel istumas.
Siin pudeneva halli kivi praos
nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab
ja kressid rohu niiskenevas vaos
kui leegid üleroomavad mu kingi ,
ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab,
see meeli uimastab kui õndsus mingi.
Jõulutervitus 1941
Astun vaikset jõululumist rada
üle kannatanud kodumaa.
Igal lävel tahaks kummardada:
ükski maja pole leinata.
Ehasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel:
ei saa mitte olla jõulupuhas
sellel valgel jõulupuhtal teel.
Ah, et on nii kiviränki hetki
kanda südamel kui kirstukaant!
Enam pole anda silmavettki —
seegi armuand on otsa saand .
Olen nagu tagurpidi sõudja,
silmad ikka minevikku säet
— tagurpidi — siiski kojujõudja,
ent mu hõimud — kodutuks on jäet...
Ikka mõtlen neile, kes siit viidi.
Taeva poole karjub nende äng .
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub — meil on söök ja säng.
Aralt ohkan nagu mõistukeeli,
uskumata, et see täide läeks:
kas me kunagi veel oma meeli
saame tarvitada rõõmu hääks
Ühineb nüüd pimedus ja valgus,
tähtedesse tõuseb kustuv tund.
Loojumisse pandud puhte algus —
öö on äkki nagu avardund.
Kõik on harras, tõsine ja püha,
ripsmeil sulab lume hõbelint.
Tõuseksin kui kõrgemale üha:
Kutsub nimepidi mind see täht.
Äkki tunnen , et ka täna nende
pilgud tähtedesse tõstet, kust
kuulen vangipõlves õdede ja vende
valus-igatsevat tervitust.
See on meile ainus kahekõne ,
särav märguand — oh, loe ja loe! —
tuhatsuine — ja kui oleks mõne tähe
helk veel hingeõhust soe.
Kahaneb me vahelt lumeväli.
Tähtedest saand meile ühiskeel...
Nüüd kui oleksime üksijäli
sammumas üksteise poole teel.
Viivuks tummub ehk see: millal? millal!
mis teis üha tuikab sunnitööl,
ning me kohtume sel taevasillal
palest palgesse sel jõuluööl.
RAHVUSLIKU KUNSTIELU ALGUS
Oskar Kallis

Kalevipoeg lauakoormaga Linda kive kandmas Vaip “Ussikuningas”
Eesti Rahvamuuseum

• Loodi 1909. aastal Tartus;
  
• Raadi mõis oli muuseumile koduks 1922.-1944. aasta;
  
• ERM-i uus maja- 2006. aastal.
  

ERM-i näitusemaja ERM-i maja Veski tänaval
Kristjan Raud

• 1892. aasta- Peterburi Kunstide akadeemia;
  
• 1897 .-1898. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia;
  
• 1899.-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool ;
  
• 1901.-1903. aasta- Müncheni Kunstide Akadeemia;
  
• Kunstistuudio;
  
• Vanavara kogumine;
  
• Kuulus Jakob Hurda matustel loodud Eesti Rahva Muuseumi toimkonda;
  
• 1919. aasta- Eesti Kunstnikkude I kongress ja suur ülevaatenäitus Tallinnas.
  

Viru vanne , 1928. aasta Millal?, 1905. aasta Emu järve lend, 1919. aasta Kalevipoeg kivi viskamas, 1935. aasta
J. Liivi luulekogu, 1909.-1910. aasta
Kalmuneid, 1919. aasta
Kalev kosjas, 1933. aasta Muinasvärav, 1933. aasta Linda kive kandmas, 1935. aasta
Kalevipoeg põrgu väravas, 1935. aasta
Kunstiharidus Eestis 20. sajandil:

• 1903. aasta- A. Laikmaa ateljeekool Tallinnas;
  
• 1904. aasta- Kr.Raua kunstistuudio Tartus;
  
• 1914. aasta- Tallinna Kunsttööstuskool (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija);
  
• 1919. aasta- Kunstikool “Pallas” Tartus (Tartu Kõrgema Kunstikooli eelkäija).
  

Eliel Saarinen
endine Krediidipanga hoone Tallinnas, 1912. aasta Pauluse kirik
Vassiljev ja Bubõr - Eesti Draamateatri hoone ja saal
Armas Lindgren ja Wivi Lönn- “Estonia” teatri hoone, 1913. aasta
1912. aasta 1906. aasta 1910. aasta
Georg Hellat- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus, 1902. aasta
Konrad Mägi, 1878.-1925. aasta

• Sündis Tartumaal ;
  
• 1903. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis;
  
• 1905. aastal lahkus koolist poliitilistel põhjustel;
  
• 1907. aastal suundus Pariisi- iseseisvad õpingud.
  

Lilleline väli majakesega, 1909. aasta Norra maastik männiga, 1910. aasta Merikapsad, 1914. aasta
Valgjärv, 1916.-1917. aasta Pühajärv , 1918.-1920. aasta Saadjärv, 1923.-1924. aasta
Nikolai Triik, 1884-1940. aasta

• Sündis Tallinnas rätsepa pojana;
  
• 1901. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool Peterburis;
  
• Õppis mõnda aega A.Laikmaa ateljeekoolis;
  
• 1919. aastal läks Tartusse kunstikooli “Pallas” õppejõuks;
  
  • juhatas maaliateljeed.
    
• 1924.-1926. aasta- “Pallase” juhataja
  

Konrad mäe portree Söejoonistus A. Laikmaa ateljeekooli päevilt Noor-Eesti I albumi kaanekujundus
Juhan Liivi portree Oskar Lutsu portree Irmgrad Menningu portree Ants Laikmaa portree
Siuru kirjastusmärk, 1917. aasta
Kunstikool “Pallas”

• 1919. aasta;
  
• Asutajad : Konrad Mägi, Ado Vabbe ja Anton Starkopf;
  
• Esimene direktor : Konrad Mägi.
  

Jaan Koort, 1883.-1935 aasta

• Sündis Tartumaal, 13- lapselises peres;
  
• 1902. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool;
  
  • skulptuuri eriala;
    
  • õpetajaks Amandus Adamson.
    
• Töötas Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuriõpetajana.
  

Figuur Saarineni kavandatud Tallinna Krediidipanga hoonele Abikaasa portree
Eesti taat Tanuga naine Palvetaja
Laternahoida- Tallinna Linnavalitsus Metskits
Eduard Viiralt, 1898.-1954. aasta

• 1915.-1919. aasta õõpis Tallinna kunsttööstuskoolis;
  
• 1919.-1922. ja 1923.-1924. aasta õppis Kunstikoolis “Pallas” graafikat ja skulptuuri
  

Kalevipoeg puhkamas Eesti kunsti ülevaatenäituse plakat, 1919. aasta Hobused
Konrad Mäe portree Jõehobud Täringumängijad Naised silindritega
Kabaree Põrgu Lamav tiiger
Kaameli pea Berberi tüdruk kaameliga Viljandi maastik, 1943. aasta
EESTI 20. SAJANDI ALGUL
Rahvastik :

• Rahvaarv u 1 000 000;
  
  • eestlased 90%;
    
  • venelased 4,5%;
    
  • sakslased 3,5%.
    
• Väljarändamine:
  
  • Venemaale 120 000;
    
  • Põhja-Ameerika 15 000.
    
• Linnastumine :
  
  • maarahvastik 80%;
    
  • suurim linn Tallinn 116 000 inimest;
    
  • linnaelanikest eestlased u 60%.
    

Poliitiline maastik:

• Valitsusleer:
  
  • baltisakslased .
    
• Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib ;
  
  • Postimehe ringkond ehk aatemehed ;
    
  • J. Tõnisson, V. Reiman .
    
• Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib;
  
  • Teataja ringkond ehk majandusmehed;
    
  • K. Päts, J. Teemant;
    
  • 1904. aastal tulid Tallinnas võimule.
    
• Revolutsiooniline leer;
  
  • uudised.
    

1905. aasta revolutsioon :

• 9. jaanuar– Verine Pühapäev Peterburis;
  
  • streigid , miitingud, palvekirjade esitamised.
    
• 15. oktoober– ülevenemaaline streik ;
  
• 16. oktoober– veretöö Uuel turul;
  
  • surma 94, haavatuid u 200.
    
• 17. oktoober– tsaari manifest;
  
  • Riigiduuma (Venemaa parlament );
    
  • Eesti Rahvameelne Eduerakond (Eesti esimene erakond).
    
• 27.-29. november rahvaasemike kongress;
  
  • mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel;
    
  • Radikaalid J. Teemanti juhtimisel.
    
• 10. detsember sõjaseisukord ;
  
• 12. detsember algab mõisate põletamine ;
  
  • u 160 mõisa Põhja- ja Lääne-Eestis.
    
• Karistussalgad;
  
  • 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust, tuhanded vangi või Siberi.
    
• 1908. aastal sõjaseisukord tühistati.
  

Revolutsioonijärne elu:

• Liberaliseerumine;
  
  • lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906. aastal rajati MHG);
    
  • leevenes tsensuur ;
    
  • vabam organisatoorne tegevus.
    
• Poliitiline seisak ;
  
  • ERE „ religioossus , seaduslikkus ja rahvuslus ”;
    
  • VSDTP ( hilisemad kommunistid ) mõju kasv, J. Anvelt , V. Kingissepp .
    
• Kultuuriuuendus;
  
  • Noor-Eesti;
    
  • 1909.aastal rajati ERM.
    

I maailmasõja mõjud:

• Eestisse paigutatud Vene väed;
  
  • kuni 200 000, laatsaretid, sõjapõgenikud.
    
• Mobiliseeritud:
  
  • u 100 000.
    
• Mõju majandusele:
  
  • puudus toorainest ja töölistest;
    
  • tehaste evakueerimine Venemaale;
    
  • rekvireerimised (asjade, loomade, hoonete riigistamine);
    
  • inflatsioon .
    

Võitlus autonoomia eest 1917. aastal:

• 23. veebruar– rahutused Petrogradis;
  
• 3. märts– keiser loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele;
  
  • kaksikvõim.
    
• 2. märts– rahutused Tallinnas;
  
• 26. märts– eestlaste meeleavaldus Petrogradis autonoomia saamiseks;
  
• 30. märts– määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta;
  
  • Eestimaa kubermang, komissar J. Poska .
    

Autonoomia:

• 23. mai– Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised;
  
• 1. juuli– Maapäev tuli kokku;
  
  • Maavalitsus , K. Päts.
    
• Reformid:
  
  • rahvusväeosad, J. Laidoner;
    
  • eesti keel asjaajamiskeeleks.
    

Oktoobripööre Eestis:

• 8. oktoober– Lääne-Eesti saared sakslaste käes;
  
• 26. oktoober– Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin;
  
• 27. oktoober– võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp;
  
  • nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised.
    
  • natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine.
    

Enamlaste võimu all:

• 15. november 1917. aasta– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis;
  
  • J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks .
    
• 19. veebruar 1918. aasta – Eestimaa Päästekomitee;
  
  • K. Päts, K. Konik, J. Vilms.
    

Iseseisvuse väljakuulutamine, 1918. aasta:

• 21. veebruar– Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks;
  
  • 23. veebruar– loetakse ette Pärnus;
    
  • 24. veebruar– manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus.
    
• 25. veebruar– sakslaste sissemarss Tallinna.
  

Saksa okupatsioon :

• Eesmärgiks Balti hertsogiriik;
  
• Aprill 1918. aasta– Riias Balti maanõukogu (Landesrat);
  
  • 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast.
    
• Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine , asjaajamiskeeleks saksa keel;
  
• 11. november– revolutsioon Saksamaal.
  

Vabadussõda:

• 28. november 1918. aasta– Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus;
  
  • Punaarmee kiire edasitung;
    
  • Eesti Töörahva Kommuun ;
    
    • Jaan Anvelt;
      
    • natsionaliseerimine, repressioonid .
      
• Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu;
  
• Eestlaste ebaedu põhjused?
  

Murrang sõjas:

• 7. jaanuar 1919. aasta– Eesti armee pealetung;
  
  • vabatahtlike üksused;
    
  • välisabi;
    
  • Johan Laidoner.
    
• Veebruar– Saaremaa mäss;
  
• Aprill– Asutav Kogu;
  
• Mai– sõda Eesti piiridest välja;
  
• Juuni–Landeswehri sõda;
  
  • Rüdiger von der Goltz (pildil);
    
  • 23. juuni Võnnu lahing.
    
• Oktoober-detsember– lahingud Narva taga;
  
• 2. veebrur 1920. aasta– Tartu rahu.
  

Tartu rahu:

• September 1919. aasta– rahukõnelused Pihkvas;
  
• November– läbirääkimised Tartus;
  
  • Jaan Poska;
    
  • Adolf Joffe.
    
• 31. detsember– vaherahuleping;
  
• 3. jaanaur 1920. aasta kell 10.30- vaherahu jõustus;
  
• 2. veebruar– Tartu rahuleping;
  
• 30. märts– rahuleping jõustub.
  

Rahulepingu tingimused:

• Sõja lõpetamine ;
  
• Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust;
  
• Pandi paika riigipiir;
  
• Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga;
  
• Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest;
  
• Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad;
  
• Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast);
  
• Vahetatakse sõjavangid , sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta.
  

Sõda arvudes:

• Eesti sõjaväes 75 000–80 000;
  
• Inglise laevastik;
  
• Soome vabatahtlikud 4000;
  
• Vene valged 20 000-50 000;
  
• Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400;
  
• Langenuid 3600 -5000, vangis 700;
  
• Venemaa 160 000;
  
• Langenuid ?, vangis 10 000.
  

EESTI VABARIIK 1920.-1940 AASTAD
Põhiseaduslik kord:

• aprill 1919. aasta– Asutav Kogu;
  
• juuni 1920. aasta– põhiseadus ;
  
  • 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks;
    
  • valitsus, ees riigivanem ;
    
  • kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia .
    
• valitsuse keskmine eluiga 11 kuud.
  

Detsember 1924. aasta- märts

• Organiseerija NSVL ja Komintern;
  
• Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei);
  
• Umbes 300 ründajat;
  
• Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark );
  
• Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut;
  
• Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades.
  

Majandus 1920. aastatel

• Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus ;
  
• Tehti umbes 35 000 asundustalu ;
  
• Eesti mark;
  
• 1923. aasta kriis – Venemaa turg kukkus ära;
  
• 1924. aastal uus majanduspoliitika – orienteerumine lääneriikide turule;
  
• Ekspordiks või ja peekon ;
  
• 1928. aastal tuli käibele kroon;
  
• Põlevkivitööstus.
  

Majanduslik kriis:

• Algus 1929. aastal USA-s;
  
• Välisnõudluse langus;
  
• Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine ;
  
• Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest;
  
• Riigi sekkumine, hädaabitööd;
  
• Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% .
  

Sisepoliitiline kriis:

• 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ( EVKL );
  
  • A. Larka , A. Sirk ;
    
  • umbes 20 000 liiget;
    
  • tugeva keskvõimu ihalus.
    
• 1932. aasta august- I rahvahääletus ;
  
• 1933. aasta juuni- II rahvahääletus;
  
• 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus;
  
• 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus ;
  
  • Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka.
    

12. märtsi 1934. aasta riigipööre :

• Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra;
  
• Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks;
  
• Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks
  
• Valimised lükati edasi
  
• Vabadussõjalased keelustati;
  
• Parlament puhkusele;
  
• 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem
  

Vaikiv ajajärk:

• Puhastus riigiaparaadis;
  
• Tsensuur;
  
• Riiklik Propaganda Talitus;
  
• Erakonnad keelati;
  
• Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks ;
  
• Kutsekojad;
  
• 8. detsember 1935. aasta- vapside plaanitud riigipööre – ebaõnnestus, juhtivad vapsid vangi;
  
• Tartu vaim– Jaan Tõnissoni ümber koondunud seltskond .
  

Juhitav demokraatia:

• 1937. aasta loodi Rahvuskogu – eesmärgiks uue põhiseaduse koostamine;
  
• 1. jaanuar 1938. aastal tuli uus põhiseadus;
  
  • President valitakse 6 aastaks;
    
  • Valitsuse juht on peaminister ;
    
  • Riigikogu (120 liiget);
    
    • Riigivolikogu 80 liiget;
      
    • Riiginõukogu 40 liiget.
      
• Veebruar- Riigivolikogu valimised;
  
  • Rahvarinne – Pätsi-meelsete valimisnimekiri, mis võitis ülekaalukalt.
    
• 24. aprill sai Päts presidendiks – jätkus mõõdukas diktatuur (juhitav demokraatia).
  

Majandus:

• Riiklik sekkumine– ettevõtteid asutati riigi ja ettevõtjate koostöös;
  
• Tööstuse kasv;
  
• Ekspordi kasv;
  
  • tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa;
    
  • toiduained, puit, tekstiil;
    
• Heaolu tõus– elatustase võrreldav Soomega .
  

Rahvastik:

• Rahvuslik koosseis:
  
  • 82% eestlased;
    
  • 8% venelased;
    
  • 1,5% sakslased.
    
• Linnastumine:
  
  • 68,5% maal;
    
  • 31,5% linnalises asulas.
    
• Hõivatus :
  
  • 60% põllumajanduses;
    
  • 18% tööstuses.