5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel. Rütmipillide tähtsus oli pigem vaatemänguline kui muusikaline. Nt. jauram, pingipill, piitsaplaks, kraaplaud. Kõige hilisema tekkega on rahvatantsud. 18. saj. lõpp.
piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat Kreeka köök põhineb kitse ja lambalihal Populaarsed on samuti kalatoidud Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/
Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska
mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds
Tänu orjadele muutus muusika väga elavaks. Toimus templireform. Kõrgemates klassides keelati muusika tegemine ära. Tänapäevaks pole seda muusikat säilinud. Pilte musitseerivas inimesest aga on. Kreeka Kreekas oli muusika arenenud kõrgel tasemel. Õpetlane Homeros rääkis oma eeposes kuulsatest lauljatest. Kõrgema seltskonna pidulistel oli domineerivaks koorilaul. Pillid King- Hiinas levinud löökpill. 16 erineva suurusega kiviplaati oli riputatud üles, mängiti puust haamritega. Vilepillid- olid valmistatud looma kontides, mammuti sarvedest ja kihvadest. Vina- ehitati kilpkonna kestast või poolikust kõrvitsast. külge pandi puuklotsid. Tekkis Egiptuses. Flöödid- 5-6 väikest auku, armastati otseflööti ja põikiflööti. Harfil oli 5-7 keelt Ainult Kreekas ja Egiptuses: Lüüra-keelpill, Aulos- vilepilli sarnane, 5-6 auku, Kitara- puhkpill.
*uuestisünd on kirja panema *käsitööliste *sitar kannatus *kangelaseepos toodang *tablad erineva- "Mahabharata" *pronkskujud tes kehades jumalatest Hiina *Taevas *hieroglüüf *koolid *müüridega *vilepillid *esivanemate *100ap.Kr. *hea haridus piiratud linnad *rütmipillid hinged paber *õpiti palju *Hiina müür *pentatoonika *peab elama *kirjandusteosed pähe *malm *muusika seostati loodusega koos- kangelastest, *kalender *templid Taeva ja
Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga kes meenutas talle Bengkat ning kellest sai Mio parim sõber. Mio ja Jum-Jum käisid palju seiklemas ning said palju uusi sõpru Jiri ja Nonno. Nonno tegi neile vilepillid ning õpetas nad ühte vanat viisi mängima, Mio ja Jum-Jum otsustasid, et kui nad kunagi üksteist ära kaotavad siis nad mängivad seda viisi ning sellega leiavad üksteist ülesse. Kõik kardsid rüütel Katot, sest tal oli kivist süda ning ta kais röövimas lapsi ning muutis nad kas enda kivist südametega teenriteks või lindudeks. Mio ja Jum-Jum läksid Katoga võitlema, nad said palju abi teiste käest, Kato mõõgassepalt said nad mõõga mida too oli valmistanud sadatuhat aastat
Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID Rahvapillid lihtsakoelised. 1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid. 2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6 häälsed.hiljem ka 7 keelsed jne. Tekib nn külakannel ehk duurkannel. Saab mängida keerulisemaid palasid.Grammatiline kannel-saab mängida kõiki toone. Teppolõõts on tähtsaim 3. Löökpillid- tähtsusetud, phm puuduvad. Ainuke on loku, millel oli alarmi tähtsus, mida löödi jadadena,et edasi anda sõnumit.
Pentatoonikas oli viis nooti: Fa – tähendas kuningat (Keisrit) Sol – tähendas ministrit La – rahva noot Si – oli riik RE- oli üld olukorras Hiinas 2007 a. Eks leiti kammerdoo- noodile Fa vastas pambustorusse asetatud sada hirsi tera. Pillid: kasutusele võeti esimesena löökpillid, need on : raam trummid, plagistid, kõristid, tsistrumid, tamburiini ja taldriku taolised, king (koosnes 16 plaadist ja need rippusid). Puhkpillid: – Naturaalsed ehk leitud pillid. – vilepillid(paanivile) sarvetesse oli tehtud augud. – Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka. Keelpillid – on tähtis kõlakast(resonaator) – Harf, lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina 2.Antiikaeg Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon. 1. arhailne (vanaaegne) 8. saj -6.saj eKs 2. Klassikaline 5.saj- 330 eKs
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast
Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis. Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill. Sotimaal on parmupill väga populaarne. Siin toas olid veel ka: lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud. Giid mängis meile Läti lugu, põriseb ja nagu tõmbaks keeli. Giidi nimi on Alo Põldmäe ja ta on helilooja ja muuseumis toimuvate asjade korraldaja Meil oli suur au, et just tema tegi /korraldas meile selle ringkäigu, sest varem kunagi ei ole andnud tema ringkäiku meie koolist käinud õpilastele ja õpetajale. Minu arvamus: Alguses oli kohta raske üles leida aga sellega saime hakkama.
traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi (nt. kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill
2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas.
"Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt
Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime).
· rütmides (algselt rütmilised hüüatused) · teistes kunstides (miimika, tants) Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks ,,muusikariistadeks". Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni.
väljasoleku perioodil - Jüripäevast (23. aprill) Mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt
Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega. Puit oli väga kallis. Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale. Pythagorase teoreem intervallid e. muusika arvsuhted Muusikast: Ei ole säilinud Arheoloogilised leiud, pildid Pillid enamasti samad, mis Egiptuses + nimetan need lüüra, harf, roost Vilepillid ansamblimuusikas Keelpillid 5-7 keelega Ka raamtrumm, topeltaulos Templites lauldi antifooniliselt (vastamisi laulsid kaks või enam koorigruppi) Intervallide nimetused võrrutatud aastaaegade nimetustega Väga palju kasutati tseremoniaalset muusikat ka religioosset Kodust, avaliku muusikat austati Musitseeriti enamasti mitmehäälselt Ei tuntud noodikirja Hiina (Suletud kultuuriga maa, kauge maa) Suurim ehitis, maailmamärk Hiina müür (luitunud värvus, kuna see on paljude inimeste
Kasutatud toorainete järgi liigitatakse nad järgmiselt : · Portselanist · Savist · Fajansist · majoolikast Portselan- ja fajansstooted on kõige õhemate seintega; kaunistatud ja glasuuritud, mis võimaldab neid pesta. Sortimenti kuuluvad: · nukunõud · mitmesugused loomade ja lindude figuurid · rahakassad · osad (pea, käed) nukkude valmistamiseks · vilepillid Selle rühma mänguasjade miinuseks on see, et nad purunevad kergesti ja võivad vigastada lapse kätt, seega on näiteks plastmassist nõud ohutumad, kuigi mitte nii kaunid ja elulähedased. 5.9 Kombineeritud mänguasjad Selle rühma mänguasjad valmistatakse mitmesugustest erinevatest materjalidest. Kasutatakse : · Puitu · Plastmassi · Metalli · Kummi · Tekstiili · elektroonilisi seadmeid
Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti naaberrahvastelt pärit ja siin kodunenud muusikariistad: viiul, lõõtspill. Kõrvuti viisipillidega mängiti ka rütmipille, milleks sobisid käepärased tarbeesemed ja tööriistad: luuavars, pink, saag. Samuti tunti ja kasutati kehapille: plaksutati käsi, trambiti jalgu, punnis põskedele sõrmedega nipsutades mängiti põsepilli. Mängiti tavaliselt üksi. Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. sajandil, kui populaarsuse võitsid
klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest lauljatest, kes kandsid eeposeid ette. Kreekas domineeris koorilaul. Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8
Üks vanemaid sarvetüüpe on juudi shofar ehk jäärasarv. Shofar valmistati rituaalselt tapetud lamba või kitse sarvest ja on ainus muusikariist, mis on jõudnud muinasajast 20. sajandisse vähimagi muutuseta. Shofar'i kasutamist sõjategevuses dokumenteerib piiblis Jeeriko vallutamise lugu, kui linnamüürid olevat võimsa pasunaheli tõttu kokku varisenud. Seda sarve kasutatakse tänapäeval juudi usu tseremooniatel nagu Rosh Hashanah (juudi uusaasta) ja Yom Kippur (lunastuspäev). VILEPILLID Paaniflööt koosneb kõrvuti ühendatud püsttorudest, millel on eri pikkus. Torud suletakse alt sõrmedega, samal ajal mängija puhub ülalt. Klassikalise kreeka paaniflöödi nimi oli süürinks ja selle viled olid ühepikkused. Iga vile oli vajaliku kõrguseni vahaga täidetud, et noodid kõlaksid soovitud kõrgusel. Hellenismi ajal, eriti Etruurias ja Roomas, olid viled eri pikkusega. Lugu Paanist. Paan (Vana-Kreeka pooljumal) oli armunud noorde tüdrukusse (nümf Syrinx), kuid see
○ lüürilised laulud. Uuem rahvalaul: ● Algriim asendus lõppriimiga,; ● Mitmehäälne; ● Värsid moodustasid salmid ja refrääni; ● Pillisaatega. ● Laulsid ka mehed; Rahvapillid: ● Torupill; ● Hiiu kannel; ● Sarvepillid; ● Kannel; ● Vilepillid; ● Karjapasun; ● Parmupill; ● Jauram; ● Suupill. ● Tuhapill ehk pingipill; ● Lõõtspill; ● Lokulaud; ● Viiul; EESTI KESKAEG Üleminek muinasajast keskaega: ● Keskaeg algab kokkuleppeliset 1227.aastaga- muistse vabadusvõistluse lõpp- saarlaste alistumine;
Tal oli ainult üks sober Benka, kelle peale ta oli natuke kade Benka isa pärast. Ühel õhtul leidis ta pargis tühjapudeli, kus oli sees vaim. Vaim viis ta kaasa Kaugele Maale, kus Bosse kohtus enda isaga Kauge Maa kuningaga. Sellest alates sai Bosse nimeks Mio. Natuke aega hiljem kohtus Mio Jum-Jumiga kes meenutas talle Bengkat ning kellest sai Mio parim sõber. Mio ja Jum-Jum käisid palju seiklemas ning said palju uusi sõpru Jiri ja Nonno, kes oli karjane. Nonno tegi neile vilepillid ning õpetas nad ühte vanat viisi mängima, Mio ja Jum-Jum otsustasid, et kui nad kunagi üksteist ära kaotavad siis nad mängivad seda viisi ning sellega leiavad üksteist ülesse. Ta käis röövimas lapsi ning muutis nad kas enda kivist südametega teenriteks või lindudeks. Mio ja Jum-Jum läksid Katoga võitlema, nad said palju abi oma sõprade käest- Kato mõõgassepalt said nad mõõga mida too oli valmistanud sadatuhat aastat. Kahjuks sai Kato Mio ja Jum-Jumi kätte
Setumaal on kandlemänguga püütud pikendada surija elupäevi, sest surm ei kannatavat kandlehelisid. Pealtnäha meelelahutuslik pillimäng (ja tants) kuulusid erinevate kommete juurde, sest pidutsemise lõbustav ja maagiline funktsioon olid teineteisega põimunud vanasti oli pühade tähistamine kohustuslik. Kõige sagedamini mängiti pilli tantsu saateks. Vanemal ajal saatis tantsu torupill, kuid ka mitmesugused vilepillid, roopillid ja sokusarved. Hiljem pääsesid valitsema viiul ja seejärel lõõts. 19.20. sajandil hakati pilli mängima ka laulu saateks. Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut. Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua. 10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul
annaabi.ee 
