40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44. Varrukate pressimine (varrukad pressitakse varrukapadjal varrukasuust alates kuni varrukakaareni nii alumisel kui ka pealmisel poolel). Varrukas asetatakse rippasendis kuivama. 45. Varrukate traageldamine käeaugukaarele (asetatakse kohakuti kontrollmärgid, varrukas pannakse esmalt paika nööpnõeltega pidepeale tagantja ja seejärel traageldatakse käeaugukaarele). Kontrollitakse varrukate asetust, õlapikkust ja seljalaiust. 46
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Padjapüüride õmblus Alates 100 Tekikottide õmblus Alates 250 Päevatekkide õmblus Alates 350 Mõõtmete võtmine kohapeal Alates 100 (h) Parandustööd: Seeliku kitsamaks tegemine Alates 90 Seeliku lühemaks tegemine Alates 120 Seeliku peitluku vahetamine Alates 90 Pluusi lühemaks tegemine Alates 100 Pluusi varrukate lühendamine Alates 100 Kleidi kitsamaks tegemine Alates 100 Kleidi(voodriga) kitsamaks tegemine Alates 125 Kleidi lühemaks tegemine Alates 80 Alates 125 Kleidi luku vahetamine Kleidi(voodriga) luku vahetamine Alates 150 Pükste lühemaks tegemine Alates 80 Pükste kitsamaks tegemine külgedelt Alates 90
Vana-Kreeka mood (umbes 600-30 eKr) Diana Stanevitš 9A klass Tartu Annelinna Gümnaasium NAISTE RIIETUS Kitoon Himation • Jättis varrukate mulje. • Mähiti ümber keha. • Linast või lambavillast. • Tumedam kui alusriietus. • Pikk ja valge. • Pidi olema põlvest alapoole. MEIK AKSESSUAARID • Kaelakett • Sõrmused • Kõrvarõngad • Käevõrud • Juuste jaoks aksessuaarid vääriskividest • Kullast pärg MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD • Peamisteks jalanõuteks olid nahast sandaalid.
Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil
maalimise sinnapaika läks elama Steeni 53 aastaselt abiellus lossi, mis oli pigem uuesti 16. aastase tema enda tööde Helene Fourmeniga, muuseum Hukka mõistetute põrgusse tõukamine u 1620 Bacchus 16381640 Leukip pose tütarde vägista mine Maa ja vee liit u 1618 Venus ja Adonis 1635 Neitsi Maarja taevaminek Jeesuse ristilt mahavõtmine Parise kohus Helena Fourment Varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Autoportree Isabella Brant'iga Maastik Vikerkaarega
Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik, klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad Ketid koos ripatsitega Naiste väikehted Sõled Särgikinnised Sõbakinnised Sõrmused Käevõrud(kanti varrukate peal): Spiraalsed (3 traadist keeratud) Pranksplekist (laiemad käevõrud) Vööd ja noad Vööd olid väga olulised. Neid loeti eheteks ja neid kaunistati Riietel kanti kõlavööd Majapidamisesemed kinnitati nahkvöödele Paremad vööd koosnesid eraldi osadest, kinnitati rõngastega) ja olid kaetud metallnaastudega. Nendele riputati: Noatupp noaga Nahkpung Nõelakoda Käärid (kamm)
lakkab olemast mängija, väljavahetatud mängija edaspidi mängust enam osa ei võta, loa vahetuse sooritamiseks annab kohtunik RANNAJALGPALL – MÄNGIJATE VARUSTUS Turvalisus Mängija ei tohi kasutada ohtlikku varustust või kanda midagi (sealhulgas mis tahes ehted), mis võib olla ohtlik endale või teistele mängijatele. Põhivarustus Mängija kohustuslik põhivarustus koosneb alljärgnevatest eraldi esemetest: särk - kui kasutatakse alusrõivaid, peab alussärgi varrukate värv ühtima mängusärgi varrukate värviga; püksid - kui nende all kantakse elastikpükse, peavad need olema sama värvi. Jalatsid ei ole lubatud. Võib kasutada elastseid sidemekaitsmeid ja spetsiaalseid plastikust prille. TAVAJALGPALL – MÄNGIJATE VARUSTUS Turvalisus Mängija ei või kasutada ohtlikku varustust ega kanda midagi endale või teistele mängijatele ohtlikku (k.a. kõikvõimalikud ehted). Põhivarustus
Taustal, mis oli maalitud õhulise riide peale, oli näha mitmeid inimesi, kes pidutsesid suure laua taga. Üks härrasmees taustal suitsetas sigaretti ja kõik teised olid ülevas meeleolus. Tausta ees istusid Gugliemo, Ferrando ja don Alfonso. Gugliemol on seljas kuldsete kaunistustega pikk heleroheline kuub, mille all on oranzi tooni vest ja selle all omakorda valge eest kinninööritud särk, mille laiad pitsilised varrukad ulatuvad kuue üleskeeratud varrukate alt välja. Jalas on tal veripunased kolmveerand püksid mida kaunistava kolm kuldset nööpi mõlemal säärel. Pükste alt ulatuvad välja valged põlvikud. Kingad on väikese kontsaga ja suure kuldse nelinurkse pandlaga. Üle õla läheb veel nahkne mõõgavöö koos mõõgaga. Ferrando kostüüm ei erine väga palju kaasnäitleja omast, vähesteks erinevusteks on sinised põlvpüksid ja sinine vest ning kuube pole. Samas don Alfonsol on tumesinine pikk kuub, mis on kaunistatud
tikanditega kinnitatud kleidi pihikule. Guarnello on lükatud üle tema käte, et oleks mugavam ja tema vasak õlg on kaetud, et moodustada õlarätt, mis lisab veel elegantsust tema riietusele. Leonardo kasutas mitmeid kihte glasuuri, et edasi anda imelist läbipaistvust sellel hapral looril. Mona Lisa riietuse varrukad on kleidist eraldatud kuid nad on kinnitatud kleidi külge õlgadelt. See loob ilusa efekti kus valget kombineed, mis on kleidi all on näha pihiku ja varrukate vahelt. Kui rääkida kompositsioonist, siis voldid varrukatel näivad mimikeerivat looklevat rada taustal. Sild jätkab joont Mona Lisa vasakult õlalt. Paigutatud kõrgemale pruuni maa ala, annab tunnistust inimese olekust loodusmaastikul. Kaared sillal ulatuvad tuulisele jõele, mis nagu looklev rada vasakul, mis tõmbab vaataja pilgu maali sügavusse, mägede poole, mis on piiritletud veega. Punakaspruun ala vihjab kergelt kaldus mäele. Tehnika põhiselt on see osa palju
Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka horisontaalseid läbilõikeid - piha -ja seelikuosa olid eraldi lõigatud, läbilõige oli puusajoonel
burka – üle terve keha ühtne koti sarnane lai riideese pealaest jalatallani, millel vaid silmade juures on pilu või võrestik; kantakse põhiliselt Afganistanis, kuid ka Pakistanis ja Iisraelis. burkini – Spetsiaalne ujumiskostüüm mosleminaistele, mis on valmistatud mitte-liibuvast materjalist ja katab kogu keha, välja arvatud käelabad, nägu ja jalalabad; tuletatud sõnadest burka+bikini. džellaba – traditsionaalne täispikk, pikkade varrukate ja reeglina kapuutsi ja eest nööbireaga pealisrõivas nii meestele kui naistele, mida kantakse Põhja-Aafrika araabiariikides. gutra – valge õhemast riidest kuuma ilma jaoks mõeldud mustrita nelinurkne meeste peakatte rätik. hidžaab – tähistab islami seaduse järgi mosleminaise kogu riietust, kogu aura katet, millest välja võivad osade islamiõpetlaste arvamuse kohaselt välja jääda vaid käelabad, teiste
Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis moodustasid selle pinnal huvitavad silmusmustrid. Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Üldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel ja pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti
Kuna oleme juba tuttavad ( Pt.ennem ka psühhiaatriahaiglas ravil olnud), siis ei olnud probleemi usaldamisega. Iseasi, palju oli vastustes tõtt. Niisiis, momendil haiglas viibides ning ravil olles hakkab patsiendi mõttemaailm muutuma paremuse poole. Mõtted hakkavad positiivsemaks muutuma. Hakkab aru saama, et eneselõikus oli suur viga, sest sisuliselt on nii käsivars, kui ka reied eluks ajaks rikutud. Tunneb, et on käes aeg, kus juba tahaks ka kanda suveti kleite ja lühikeste varrukate pluuse. Veel väidab patsient, et hakkab aru saama, et tegelikult ema polegi ikka ümardaja ja teenija vaid ikka inimene, kellega võiks isegi hästi läbi saada(?) Püüdsin tagamõtet teada saada, kuid patsient libises sujuvalt teisele teemale. Vihjates sõpradele, tuli vestluse käigus välja, et tal oli lapsepõlves väljamõeldud sõber nimega TFIE, kes ei näinud välja inimese moodi vaid oli segu ükssarvest ja Malviinast.
* Õlad on liiga tõstetud. Deltalihaste pingutamine põhjustab peavalu. * Istmik väsib. Istmiku lihased on pinge all. * Seljatoe kõrgus - seljatugi tuleb reguleerida nii, et selle ülemine serv oleks vöökoha kõrgusel. ristluude piirkond saab niimodi tuge. Seismiskõrgusele reguleeritud töökoht * Mõnikord tööiseloom nõuab istumiskoha tõstmist seismiskõrgusele nagu näiteks mantlite montaazisektsioonis kraede külgeõmblemise ja varrukate otsaõmblemise operatsioonidel, kui pooltoodang liigub töökohale ripptrantsortnööri abil. * Sellisel juhul tõstetakse õmbleja töökoht platvormile, et õmbleja saaks vabalt masinale kätt pingutamata sirutades trantspordinöört tõsta pooltoote masinale. Jalgade asend pedaalil * Vasak jalg reguleerib kiirust * Parem jalg on piduriks, põlvega liigutatakse põlvekangi. * Pedaali kõikkide võimaluste ärakasutamiseks tuleb jalgadega katta
keskel hakkas naisterõivastus arenema meesterõivastusest sõltumatult. 1675. a moodustati esimene naisõmblejate tsunft. 9 Peale 1630. a hakkas kaduma lai tünnseelik. Puusapadi vähenes, figuur muutus loomulikumaks. Üksteise peal kanti kahte kleiti. Pealiskleit oli eest avatud, selle alt paistis alumise kleidi seelik. Pealiskleidil olid lühikesed puhvvarrukad ja avar, õlgu paljaksjättev dekoltee. Pealiskleidi varrukate alt paistsid alumise kleidi või särgi varrukad. Need seoti tavaliselt ühest või mitmest kohas paeltega puhvideks. Randmed ei olnud kaetud. Särk oli avar ning selle kaelus kroogiti paelaga parajaks. Särgi peal kanti esitükiga korsetti, esitükk ei olnud eriliselt kaunistatud. Pidulikeks õukonnasündmusteks oli alumine kleit õmmeldud kallist kangast ja rikkalikult kaunistatud. Pealiskleit õmmeldi tumedamast või vähem silmatorkavat värvi sametist või raskest siidist
Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitsude läbipaistvus ja kleidi tihe, liibuv, läikiv siid on maalil erakordselt ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubens, kes nooremas eas rõivastuse iga detaili püüdis eraldi välja tuua, kujutas riietust sellel maalil hoopis ühte kuuluva tervikuna. Noore naise figuur näib tänu riietusele justkui õide puhkevat, varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega ja nende kohev ümarus kordub nagu vastukajana maali tagaplaani katvais pilvedes. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Portree on üles ehitatud sinise, illa ja karmiinpunase varjunditel; tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool
pükstel kandmise kombe. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Kaunistati üleriideid punase kaaruspaelaga.Võrumaal levisid punasest puuvillasest nn maagelõngast valgele linasele riidele sissekootud või tikitud kirjad. Selline kaunistusviis levis näiteks setudel laia, Võrumaa naiste särkidel aga kitsama kirjatriibuga varrukapäral. Mujal Eestis kohtame varrukate kaunistusi ainult värvlitel.Rõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast. Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad, sokid ja sukad. Lõngad värviti taimevärvidega. Põhiosa rõivastusest aga oli kaua aega värvimata: linased riided valgeks pleegitatud, villased riided aga valdavalt lambavilla värvi valged, hallid, pruunid, mustad
2002. aasta märtsis mõisteti 25-aastane Quebeci elanik Ginette Constant 14 aastaks trellide taha, sest ta oli tapnud oma endise kallima kaheaastase tütre, jättes tolle külma dusi alla alajahtuma. Kohus leidis, et Ginette oli armukade tähelepanu suhtes, mida mees lapsele osutas, ning pidas tüdrukut oma armusuhte takistuseks. Märksa sagedamini väljendub armukadedus siiski vähem vägivaldsetes stseenides, alustades autokummide katki suskamisest ning lõpetades disainerülikonna varrukate äralõikumisega. Näiteks alustas keegi naine, kes oli avastanud oma mehe armuloo sekretäriga, tollesama sekretäri võrgutamist. Kui mees oli ärireisil, magas tema kaasa kättemaksuks mehe armukesega. Keegi teine noor abielunaine haaras oma meest teise naisega voodis leides jahipüssi, tormas sellega aeda ning tulistas magamistoa aknad puruks, samal ajal kui patune paarike voodi all võdises. Armukadeda inimese
õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega. Särk kinnitub kurgu alt sõltusega, madalamal kantakse sõlge. 3 Seelik 19
Ravas tehti aga üks pikem peatus, kus Peeter kohtus Poola kuninga August II ' ga ehk Friedrich August Tugevaga. Diplomaatilised läbirääkimised lõppesid aga edutult. Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud.2 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Reformide ajastu Kui oldi 1698. aasta septembris tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Venemaal korraldati ka ümber ajaarvamine ja kalender. Senine ajaarvamine, mis algas maailma loomisest, asendati ajaarvamisega Kristuse sünnist alates.3 Peetrit piinas ka pidevalt probleem, kuidas luua efektiivne valitsussüsteem, mis töötaks
kaunistatud varrukad ja raske krinoliinitaoline seelik. Käes hoiab ta jaanalinnusulgedest lehvikut. Sulgede pehmus, pitside läbipaistvus ning kleidi tihe, liibuv ja läikiv siid on maalil ilmekalt edasi antud; kõik need rõivastuse välised omadused sulavad kokku luuleliseks tervikuks. Rubens, kes nooremas eas rõivastuse iga detaili püüdis eraldi välja tuua, kujutas riietust sellel maalil hoopis ühte kuuluva tervikuna. Noor naine näib neis rõivais justkui õide puhkevat, varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega ja nende kohev ümarus kordub maali tagaplaani katvais pilvedes. Paelad on huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Tume kleit toonitab naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui oreool. Must kübar moodustab tugeva kontrasti, kübarapaela õrn puna kordub varrukates.
Ravas tehti aga üks pikem peatus, kus Peeter kohtus Poola kuninga August II ' ga ehk Friedrich August Tugevaga. Diplomaatilised läbirääkimised lõppesid aga edutult. Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. 5 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Kui oldi 1698. aasta septembris sõjaretkelt tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu, sest 4 Nikolai Pavlenko, "Peeter I Aasiast Euroopasse", Tallinn 2003, kirjastus Kunst, lk 17 5 Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" lk 46 6 tsaaril oli kindel soov Venemaal Lääne-Euroopa kombed juurutada
Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel, ning lasti kangas lopsakalt üle vööde alla langeda. Kitooni algne vorm elas aegade jookul läbi muutusi. 7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5
Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel, ning lasti kangas lopsakalt üle vööde alla langeda. Kitooni algne vorm elas aegade jookul läbi muutusi. 7.sajandil eKr kantud nõndanimetatud joonia kitoon oli hilisemast napima laiusega ja ulatus pahkluuni. 5
varjundiga, neid kanti nagu kreeka hlamiseid. Kanti ka nn "pikki salle" - 5-6 m pikad ja 1 m laiad. Umbes 1812. a hakati laialdaselt kandma mantleid, seoses sellega vähenes sallide kandmine. Kitsa kleidiga kanti kolmnurkseid rätikuid, kaeti kleidi sügav väljalõige või kanti vabalt õlgadel. Kindad valged või värvilised. Lühikeste varrukatega kleitide juurde kanti pikki, üle küünarnuki ulatuvaid, pikemate varrukate juurde aga lühemaid kindaid. Ümber kaela ja õlgade kanti sulgedest või karusnahast kitsast ja väga pikka boa'd. 9 Tikandite, päikesevarjud ning siidist või batistist ilutaskurätikud. Ehted. Siidpaelad, suled, vääriskivist või elevandiluust portreedega kameed, hinnalised ehted: kaelaketid, briljantide ja teiste kalliskividega diadeemid ning pärlikeed. Ka
2.7. Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine Saamaks paika kleidi õlgade laiust pidi autor esimesena ära kantima kleidi kaelaaugu. Kant õmmeldi tugevast alusseeliku kangast. Mõõdeti ära kandi vajalik pikkus ning seejärel lõigati kant välja. Kandi üks äär korrastati overlock'iga ning teine äär traageldati kaelaaugu paremale poolele. Seejärel õmmeldi kant kanga külge, keerati pahemale poole ning õmmeldi käsitsi kleidi pahemalt poolt kleidi külge. Sama tehti varrukate kantimisel. Kleidi alumine äär korrastati organza paelaga. Peitelukk õmmeldi kleidi paremale küljele. Kuna riie oli suhteliselt paks, eriti taljest, tuli õmblusmasinaga seda väga aeglaselt ning ettevaatlikult õmmelda, et õmblusmasina nõel vastu peaks. 23 24 Kokkuvõte Praktilise töö eesmärgiks oli õmmelda kleit, mis oleks aluseks autori tulevikuplaanidele.
aastal jäi lossi ehituse jätkamine Katariina I hooleks. Kadrioru lossi eeskujul hakkasid muutuma ka uute mõisate ilmed. Palmse mõis, Lahemaa Tiik ja viinavabrik Barokk on mõjutanud märkimisväärselt ka meie rahvarõivaid, talutaret ja selles kasutusel olnud esemeid ● Kitsad lapseseelikud asendusid kaharate triibuseelikutega, krae äärde ja varrukate otstesse ilmusid lopsakad pitsid; ● Lihtsad geomeetrilised mustrid (ruudud, rombid, ristid) asendusid keerukate väänlevate taimi meenutavate motiividega. KLASSITSISM EESTIS Tartu ülikooli peahoone, J.W.Krause Saku mõis EESTI 17.-18. SAJANDIL Liivi sõda 1558.-1583. aasta, põhjused ja ajend: ● Võimuvõitlus Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel;
ka kitsede ja hobuste karvadest. Eelistati blonde parukaid. Naisterõivastus arenes meesterõivastusest sõltumatult. 1675. a moodustati esimene naisõmblejate tsunft.Rõivastuse osad jäid samaks, muutus siluett. Figuur muutus loomulikumaks. Reinkrahvi stiil avaldus naistemoes vaid selles, et rõivaste kaunistustena kasutati 18 paelte kimpe, alusrõivad avarad ning pitsidega kaunistatud särgi varrukad paistsid kleidi varrukate alt. Peakatteks oli laiaservaline kolmest küljest ülespööratud servaga kübar, mida kaunistati kohevate sulgedega. 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses kanti endiselt kanti palju parukaid. Need muutusid püramiidjateks ja pikenesid kuni vöökohani. Seoses kuninga vananemisega olid moes hallid või heledad parukad ja neid puuderdati ohtralt. 1767 oli Pariisis 1200 juuksurit, veel mõni aeg varem ei olnud ühtegi. Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu
on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud. Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ostetud rõivad: püksid, pluusid, kampsunid, pintsakud, joped, kummikud, saapad,
annaabi.ee 
