Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park.
Mõisa peahoone ees on olnud barokne aed, mis kujundati 19. sajandil vabakujuliseks. Nõukogude aastate algul rajati eesväljaku keskele betoonist bassein istumiskohaga, mida tänapäeval enam pole, ebakorrapäraste teede ja lillede ning õitsvate põõsastega. Edelakülge on istutatud kaskede rida, mujale muruväljaku servadesse vahtraid ja kaski. Mõisa juurde kuulub ka park, mis rajati 18. sajandi lõpul ning on keskmise suurusega regulaarpark. Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab puuderivi. Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate alguseni peaosa kujundust muutmata. Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark, skulptuurid ja purskaevud. Purskaevud · Ropsa kõrgustiku allikad (22km) · Võimsaimad Suure Kaskaadi purskkaevud vesi langeb kolmest astmest lossi eest Merekanalisse - 64 erinevat purskkaevu, 200 pronksist kuju jt. · ,,Püramiidid" 505 veejoast seitsme eri kõrgusega · Purskaevude avamise pidustused - Terve päevane festival, mai lõpul
Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5
· Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid:
elurõõmust pulbitsevaid pilte, hiljem maalis sügavamaid ja kurvemaid pilte 14.) olustikumaali kunstnik Jan Vermeer Van Delft - talle oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat, see oligi tema töödele iseloomulik. 15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark, mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17
ülevaate Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Härrastemaja, Mõisapark, Veinikelder, Palmimaja, Supelmaja, Bresti paviljon, Sepikoda, Viinaköök, Tall- tõllakuur, Kavaleridemaja, Moonakatemaja, Valitsejamaja, Linnaserehi, Puuviljaaed, Oruveski. PALMSE MÕIS-VABAÕHUMUUSEUM Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid
Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid
kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles' park. Lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal on allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure-
Mis muudab selle eriti suurejooneliseks? Louvre'i lossi idafasaad. Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati,
eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi, helesinised seinad, mütoloogiline laemaal,. Baroksed ehitused Pärnus, mõjud, baroki tunnused? Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju
Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles` park- lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide(nn. Regulaarpark).Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. 3. 1648 asutati Kunstiakadeemia. Prantsuse kunst hakkas 17 saj lõpul eriti Versailles` kujunduse kaudu omandama üle-euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtuslikku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides
pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896
· Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed
aasta 24. augustil oma vennale Diedrichile jättis. 18. sajandist kuulus mõis Essenitele, Schoulzidele, Baranoffidele, Lvovskitele ja Schillingitele. Mõisa viimased omanikud olid Schillingid. Mõisa uus peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda . Palmse mõis Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Mõisaõuel saab keha kinnitada tiigi kaldal asuvas restoranis PETER LUDWIG või moonamajas asuvas PALMSE MÕISA KÕRTSIS. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate
sama aasta novembris asus siia Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Sõjaväeline asutus muutis tunduvalt Maarjamäe ilmet, enamik hooneid sai uue funktsiooni. Peahoone fassaadi ilmestanud veranda ja rõdu lammutati. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati lennukooli omaga, millel oli kujutatud kotkas mõõgaga ja vapikiri Pro patria ad astra. 1938. aastal sai kogu territoorium uue planeeringu -- rajati sümmeetriline, sirgete kõnniteedega regulaarpark. Senistele tenniseväljakutele lisati võrk- ja korvpalliplatsid. Muuseum Maarjamäel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile. Määrus kinnitas ka tulevase ekspositsiooni suunitluse -- eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi
mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest · 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi · 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine)
hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi 19. sajand o klassitsism – Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi 13
8.Rootsi: Drottningholm Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a. 1720-1740, arhitektuurikompleks asub kolmel saarel, mis on seotud omavahel sildadega. Fredensborg barokksitiilis kindlusloss. Aed ja park rajatud Taani kuulsa maastikuarhitekti Johan Cornelius Kriegeri pooolt. Ehitusaeg 1710-1720. Kaasaja regulaarpark Bahai aiad Haifas. 13. Prantsuse renessanssaiad. Alpidest põhja pool lauskmaa rajati aiad tagasihoidlikumalt. Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud
võime leida just sealt varaseimad barokkehitised. Kahjuks hävis Narva barokne kaupmeeste linnaosa peaaegu täielikult II maailmasõja lõpus nõukogude lennukite õhurünnakute ajal. Narva raekoda Baroki II laine on seotud Peeter I-ga, kes otsustas rajada Tallinnasse oma merekindluse ja suveresidentsi. Kadrioru loss, Niccolo Michetti Regulaarpark ● Peasaal ongi lossi kõige kaunim barokkstiilis kujundatud ruum; ● Kui Peeter I viimast korda Tallinnas käis, oli lossi esimene korrus peaaegu valmis; ● Pärast Peeter I surma 1925. aastal jäi lossi ehituse jätkamine Katariina I hooleks. Kadrioru lossi eeskujul hakkasid muutuma ka uute mõisate ilmed. Palmse mõis, Lahemaa Tiik ja viinavabrik
annaabi.ee 
