Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"regulaarpark" - 21 õppematerjali

regulaarpark – park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad.
thumbnail
1
docx

Prantsuse kunst 17saj.

silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ­ ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ­ ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles...

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Renessansist-impressionismini

saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitööl...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Prantsuse kunst 17. sajandil

Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide ­ regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure ­ fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid...

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Barokk

) olustikumaali kunstnik Jan Vermeer Van Delft - talle oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat, see oligi tema töödele iseloomulik. 15.) Prantsusmaal 17. sajandil ehitati Versailles' loss, iseloomulik see on ajalooline ning suurejooneline regulaarpark , mis kuulub versaille´i lossiansamblisse 16.) Claude Lorraine ta oli üks juhtivaid ideaalmastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindaja.Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17...

Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Prantsuse kunst 17. saj

Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Võrumaa

Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering ­ sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark . Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) ­ esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896...

Turism
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Prantsuse kunst 17. sajandil.

· Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ­ ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid:...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Peterhofi loss ja park

· Troonisaal ­ punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal ­ 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet ­ säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park ­ 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park ­ korrapärase kujundusega regulaarpark , skulptuurid ja purskaevud. Purskaevud · Ropsa kõrgustiku allikad (22km) · Võimsaimad ­ Suure Kaskaadi purskkaevud ­ vesi langeb kolmest astmest lossi eest Merekanalisse - 64 erinevat purskkaevu, 200 pronksist kuju jt. · ,,Püramiidid" ­ 505 veejoast seitsme eri kõrgusega · Purskaevude avamise pidustused - Terve päevane festival, mai lõpul...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Barokk 17 saj.

BAROKK (17.SAJAND) 3. Barokk jaguneb: · barokk · baroklik klassitsism · baroklik realism 4. Mõiste barokk on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit. 6. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tark, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. 9. Barokse arhitektuuri välisilme iseloomustavateks detailideks on: · kuppel · läänefassaad · voluudid · poolsambad, pilastrid, viilud · staatuad 13. Milliseid motiive eelistasid barokiajastu skulptorid? 2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11....

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Uue-Põltsamaa mõis

Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab puuderivi. Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate alguseni peaosa kujundust muutmata. Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid. Mõisa parki, botaanikaaeda hooldavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning praegu on alustatud botaanikaia ja aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja,...

Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal

Sõjaväeline asutus muutis tunduvalt Maarjamäe ilmet, enamik hooneid sai uue funktsiooni. Peahoone fassaadi ilmestanud veranda ja rõdu lammutati. Orlov-Davõdovite vapikilp asendati lennukooli omaga, millel oli kujutatud kotkas mõõgaga ja vapikiri Pro patria ad astra. 1938. aastal sai kogu territoorium uue planeeringu -- rajati sümmeetriline, sirgete kõnniteedega regulaarpark . Senistele tenniseväljakutele lisati võrk- ja korvpalliplatsid. Muuseum Maarjamäel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile. Määrus kinnitas ka tulevase ekspositsiooni suunitluse -- eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi...

Kultuurilugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati,...

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konspekt barokk ja rokokoo kunsti kohta

Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark , peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi, helesinised seinad, mütoloogiline laemaal,. Baroksed ehitused Pärnus, mõjud, baroki tunnused? Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses ­ värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju...

Kunstiajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

mille sokkelkorrusel asusid majapidamis ja teenijaruumid hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi · 19. sajand o klassitsism ­ Raikküla peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem sammasportikus hoone esiküljel hoone taga kujundatud regulaarpark range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest · 20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi · 13. saj tekkisid esimesed mõisad (vasallidele maade jagamine)...

Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rootsi: Drottningholm ­ Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg ­ Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a. 1720-1740, arhitektuurikompleks asub kolmel saarel, mis on seotud omavahel sildadega. Fredensborg ­ barokksitiilis kindlusloss. Aed ja park rajatud Taani kuulsa maastikuarhitekti Johan Cornelius Kriegeri pooolt. Ehitusaeg 1710-1720. Kaasaja regulaarpark Bahai aiad Haifas. 13. Prantsuse renessanssaiad. Alpidest põhja pool lauskmaa rajati aiad tagasihoidlikumalt. Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud...

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
8
docx

MAASTIKUARHITEKTUUR

· Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere ­ Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark , küll hooldamata kujul, kuni 1920 ­ 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed...

Arhitektuur
34 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kadrioru park

sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

 hoolikalt väljaehitatud kaunistatud avarad esindusruumis (saal ja vestibüül paraadtrepiga) o varaklassitsism - Sagadi  19. sajand o klassitsism – Raikküla  peahoone pidulikum, esindusruumid pidulikumad, ruumide arv suurem  sammasportikus hoone esiküljel  hoone taga kujundatud regulaarpark  range sümmeetria, kasutati sambaid ja piilareid  laienes mõisaõu (aidad, tallid, teenijaruumid) o historitsism  pargiarhitektuuri tähtsus, vabaneti sümmeetriatautlusest  20. sajand o juugend - 20.saj. 6. Eesti- ja Liivima mõisamajandus keskajast kuni mõisate kaotamiseni (kus nad tekkisid, kuidas nad välja nägid) vt skeemi  13...

Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Ida-Virumaa

Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina,...

maailma loodusgeograafia ja...
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

PALMSE MÕIS

Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus...

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun