Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem Ühel pimedal õhtul saabus üks salapärane võõras, koputas Mozarti uksele ja andis oma isanda tellimuse Reekviemi kirjutamiseks edasi, pani raha lauale ja lahkus. Kuid 1791. aasta sügisel halvenes Mozarti tervis: tal olid sagedased palaviku- ja minestushood. Need halvasid ta töövõimet, kuid ta suutis siiski suurema osa Reekviemist valmis kirjutada. 4 detsembril toodi talle üks odav arst, kes korraldas külmad kompressid, kuid Mozartil murdus viimane vastupanu ja ta suri aastal 1792.a. 5.detsembri ööl. Ta elas 35-aastaseks. Reekviemi lõpetas hiljem üks Mozarti õpilane F
sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad, kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad ntks J.S. Bach, W.A. Mozart, F.Schubert jt. Eraldi tuleb mainida surnute mälestusteks kirjutatud missat reekviemi (lad k requie rahu). Ühe kuulsaima ja põnevaima saamislooga reekviemi autoriks on W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult,
Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin,E. S. Tüür. Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart, G
Mozart- Requiem Reekv iemi kirjutas Motzart viinis 1791. aastal. Mozart kirjutas selle paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige, tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Reekv iem on leinamissa. See toimub katoliku kiriku jumalateenistusel surnute mälestamiseks. Reekviem oli
Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus. Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester)
muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid
Peale isa surma hakkas aga Mozart jooma, mille pärast läks ka tema naine pojaga minema. Siis hakkas aga Mozarti tervist kiiresti halvenema, mille kasutas kohe ära Salieri, tutvustades Mozartile ennast kui tema suurt sõpra. Salieri ütles talle ka, et selle autoriks läheb Mozart mida jäi Mozart kohe ka uskuma. Mozart ei suutnud ise enam seda kirja panna ja niigi ütlesgi ta salierile voodist mida ta kirja peaks panema. Mozart suri aga ennem reekviemi lõpetamist. Selles filmis jäi aga teadmatuks ka salieri tappis siis Mozarti või ei. Mulle meeldis väga see film, kuigi mulle tavalislt draama filmid ei meeldi. Ma ei vaadanud seda filmi kui kohustusliku kirjanust , sest see oli väga õpetlik film ja palju parem on filmi vaadata kui raamatust lugeda tema kohta ja jääb ka paremini meelde. Mulle meeldis eriti see lõpp kui näitas kuidas Mozart suudab peas juba seda reekviemi kujutada, mis tundus mulle väga uskumatu
1782 Mozart abiellus Constance Weber`iga. Lahkus piiskopi teenistusest suure tüliga. Viimased üheksa aastat veetis Viinis vabakutselise muusikuna: ta kirjutas tellimuse peale muusikat, andis konserte, andis muusikatunde. Mozart elas pillavat elu, kirjades on palju rahalaenu soove. Mozart kuulus vabamüürlaste hulka. Mozart kirjutas vabamüürlaste tellimusel ´´Võluflöödi`` 1791. aastal paar kuud enne surma. Head tegelased muutuvad halvaks. Enne surma sai tellimuse reekviemi kirjutamiseks. Kirjutades haigestus, Mozartile tundus, et ta kirjutab endale reekviemi. Enne reekviemi lõpetamist Mozart suri. Mozart maeti vaeste ühishauda. Mozarti andekus oli erakordne. Mozartil oli mitu last, üks neist oli Gabriel Mozart, tegeles heliloominguga, kuid erinevalt isast, ei saavutanud edu.
laps Wolfgang Frans. Kummalgi Mozarti poegadest ei olnud peret ega lapsi. Kaotused ... 3. juuli 1778 ema surm hingeliselt Mozartile väga raske. 1787 suri isa Leopold, kellega Mozart pidasid eelnevalt tihedat kirjavahetust. Pettumused armastuses. Kõik need läbielatud sündmused kajastuvad ka Mozarti loomingus. W. A. Mozarti elulugu Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab Reekviemi endale. Reekviem jäi lõpetamata. 5. detsembril 1791. aastal Mozart suri, olles alles 35 aastane ja ta maeti Viini. Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites.
Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul.2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal ,,Missa Brevis" 5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. Reekviemis on 11 osa. Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles gregooriuse koraali viisidega. Viimasel ajal kasutatakse ka tõlkeid. Cyrillus Kreek on kirjutanud reekviemi c-mollis.
meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum". Küsimused Mida kasutas Verdi kõige rohkem oma teoste loomisel?
Mozartilt oma au ära võtma ning tema elu nässu keerama. Kuigi Salierit see enam ei huvitanud, sest ta oli sisimas Mozarti peale tõsiselt kade. Salieri viibis kõikidel Mozarti ooperite esitamistel, kuid viibis seal sajala. Kuna ei tahtnud näidata, et Mozart temast parem on. Ta võttis endale eesmärgi Mozarti anne hävitada ja Mozart ise hävitada. Nii ta hakkaski plaanima Mozarti surma plaanima, kuid kõik ei läinud nii nagu tema tahtis. Ta mõtles salapärase plaani, et Mozart ise endale reekviemi kirjutaks. Sellest Mozart muidugi midagi ei teadnud. Salieri maskeeris ennast väga hästi ära ning läks Mozarti juurde selles kostüümis, mida tema isa kandis maskiballil. Mozart ehmus, kui Salieri tema ukse taha ilmus. Mozarti isa suri äsja, ning Mozart arvas, et tema isa tuli teda nn ,,kummitama". Ta võttis vastu, et teeb selle reekviemi, sest ta vajas hädasti raha. Salieri plaan oli siiski väga edukas.
Matth. 5,4. Die mit Tränen säen, werden mit Freuden ernten. Sie gehen hin und weinen und tragen edlen Samen, und kommen mit Freuden und bringen ihre Garben. Ps.126, 5.6. 5Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. 6Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:JohannesBrahms.jpg http://www.youtube.com/watch?v=ESNbZl4GWm4
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled
Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi(1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju,
Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat ja Reekviemi. Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest Salieri poolt. Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas
siiski meeldis mulle enim just heebrea keelne Zeisli laul. Kavas oli eestikeelne tõlge olemas, seega oli kerge mõista laulu sisu, kuid atraktiivseks tegi loo tema meloodiline mitmekesisus. Lugu oli pikem ja võimsam kui teised ning tundus nagu oleks koorilauljatele just selle loo esitamine innukust süstinud. Zeisl on Austriast pärit juudi helilooja, ta on kirjutanud filmimuusikat, laule, ühe ooperi ja ühe reekviemi, mida ka tol päeval kuulsin. Tema sõnul kirjutas ta loo juutide reekviemi puudumise tõttu. Selles loos oli kiitust ja tulevikulootust. (Allikas: kontserdi kava) Esinenud kammerkoor Vocales Musicales pandi kokku 1999. aastal dirigent ja laulja Risto Joosti poolt. Juba esimestest hooaegadest saatis neid edu ja saadi mitmeid kõrgeid kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat
väikese tuluga lihtrahvale mõeldud etenduste loomine- viis Constanze otsuseni lahkuda koos pojaga kodust. Järjekordselt peolt tulles leidis Mozart kodust vaid ämma, kes karjus ta peale, millest sündis ,,Võluflöödi" tegelaskuju. Mozarti tervis halvenes järsult ning ühe ooperi ettekandel kukkus ta kokku. Nagu öeldud, ei olnud Stanzit kodus, kui Mozart raskelt haigestus, vaid tema eest kandis hoolt hoopis Salieri. Kuna Mozart oli haigevoodis ning ta ei suutnud ise reekviemi lõpetada, aitas tal seda kirja panna Salieri. Suurmeistri seisund halvenes mõttetööga veelgi. Constanze tuli siiski koju tagasi ning murest murtuna käskis ta Salieril abikaasale rahu anda. Pärast vaidlust avastas naine oma mehe voodist surnuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 5. detsembril aastal 1791 Viinis ning ta maeti vaeste ühishauda. Kuid kas Salieri tappis Mozarti? Tõepoolest tahtis Salieri teda mõrvata, kuid ta ei suutnud välja nuputada kuidas
seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1 Johannes Brahms ,,Ein deutsches Requiem" (,,Saksa reekviem") op. 45, EE 1868 Nach Worten der Heiligen Schrift; seitsmeosaline teos solistidele (sopran ja bariton), koorile (SATB), orkestrile ja orelile ad libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal. Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850. aastatel saksa barokkmuusika käsikirjadega, sh Bachi, Händeli ja Schützi loominguga, mis avaldas hiljem mõju ka tema enda teostele, sh reekviemile: Schützilt õppis ta helimaali tehnikat, Händelilt koorikäsitlust, Bachilt kontrapunktiõpetust ja fuugatehnikat (reekviemi 3. osas kõlab fuuga orelipunktil d). Teose I, II ja VII osa läbib üks ja seesama
ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt
Muusikaajalugu- Johannes Brahms 1. Slaid Johannes Brahms 2. Slaid Johannes Brahms on Saksa helilooja. Ta sündis Hamburgi linnas aastal 1833 ja suri aastal 1897 Viinis. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele nii hästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Johannes Brahms sai nendes asjades osavaks ja suureks meistriks. Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. (Näide: Hällilaul) Peetakse võrdväärseks Johann Sebastian Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 3. Slaid Johannes pärines paljulapselisest kitsaste majanduslike oludega perekonnast. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa k...
Selle ooper «Don Juan» kirjutas ta oma kadunud isale. Suurte joomiste pärast võttis Mozarti naine lapse ning sõitis kodumaale tagasi, kuna ei suutnud Mozarti allakäimist pealt vaadata. Ühel päeval kui Mozart üksi oli tuli mees uksele kellel oli täpselt sama riietus kadunud Mozarti isaga ühel maskipallil, see oli Saljeri. Mozart ehmus, kui Salieri tema ukse taha ilmus. Mozarti isa suri äsja, ning Mozart arvas, et tema isa tuli teda ,,kummitama". Ta võttis vastu, et teeb selle reekviemi, sest ta vajas hädasti raha. Helilooja suutis reekviemi alustada, oma viimases ooperis kukkus Mozart kokku ning Saljeri viis ta kodu ja pärast suri stressist ja kurnatusest enne kui ta lõpetada jõudis. Siit võib järeldada, et kaudselt saatis Mozarti hauda Saljeri kadedus. Saljeri ei jäänud karistuseta ta hullus. Surivoodi kõrval pani Saljeri Mozarti viimase muusika kirja. Tänapäeval öeldakse, et Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on
V Agnus dei Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika
See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetamata, kuna Mozart suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. KOKKUVÕTE 6 Tänapäeval tunnevad miljonid inimesed Mozartit kui geniaalset muusikut, kui suurimat
Tallinna Laagna Gümnaasium Verdi vabadusvõitleja ja lüürik Referaat Õpilane: Veronika Tsehhojeva Klass: 11B Juhendaja: Eteri Parts Tallinn Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e- moll (1873), kantaate, vaimulikke teoseid (sh. „Te Deum“, 1896, „Stabat Mater“, 1897), hümne ja laule. Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Verdi populaarsus, 1840.aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitili...
Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor
,,Amadeus" Film ,,Amadeus" on 1984-ndal aastal valminud film Wolfgang Amadeus Mozarti elust läbi Antonio Salieri jutustuse. Salieri oli võimas ja austatud heliooja, kuid Mozarti andekuse ja hiilguse kõrval jäi Salieri ainult varjuks. Salieri vihkas Mozarti, kuna ta kadestas ta andekust ja geniaalsust ning ta käitus lapsikult (mitte oma andekuse kohaselt). Selle kadeduse pärast plaanis Salieri teha ka enesetapu. Mozartil oli ebatavaline muusikaline mälu, suurepärane muusikaline kuulamine ja ülekeev loominguline fantaasia. Tema andekus viis ta kuninga õukonda, kus ta oli armastatud ning lisaks kirjutas ta ooperi ,,Võluflööt" rahvateatri jaoks, mis pälvis koheselt rahva heakskiidu. Kuid Mozarti priiskav eluviis ja ta kontrolliv isa viisid ta masendusse ning ta haigestus ja suri. Tema viimase teose ,,Reekviemi" aitas tal valmis kirjutada Salieri. Kuid Mozart oli oma elu viimastel päevadel võlgades ning sellepärast t...
Sisukord. I Sissejuhatus II Noorusaastad III Eraelu IV Karjäär V Kokkuvõte VI Kasutatud kirjandus Andrew Lloyd Webber, alates 1997 aastast lord Lloyd -Webber, Sydmontoni parun, on kindlasti üks XX sajandi juhtivaid heliloojaid. Tema tippteosed, nagu Jesus Christ Superstar, Evita, Cats, Starlight Express, Sounset Boulevar jne.on oluliselt mõjutanud muusikamaailma ja teinud muusikateatri hoopis teistsuguste kirgede ja lugude mängumaaks, kui seda või soodata varem I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab muusikalideks), mida aastakümnete kaupa mängitakse nii West Endil kui ka Broadway l. Ta on siiamaani kirjutanud 13 muusikali, laulutsükleid, muusikat kahele filmile ja ühe ladinakeelse reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja elua...
Katrin Olhovikov 10. klass 22,01,07 Andekus kink või koorem? Kõik inimesed on mingis valdkonnas omamoodi andekad keegi oskab hästi süüa teha, keegi mängib mingit muusikainstrumenti. Need on oskused, mida saab õppida ja edasi arendada, kuid on olemas ka isikuomadused või oskused, mis väljendavad inimese käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine. Kas aga oma andekust alati märgatakse? Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma kla...
– motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18. Mis riik oli renessansiajastu muusikas tooniandev? – Madalmaad 19. Kes vallandas Saksamaal 1517. aastal protestantliku reformatsiooni? – Martin Luther 20. Leinamissa osa, mis tähendab ’’Kiidetud olgu’’. – benedictus 21. Reekviemi osa, mis tõlkes tähendab ’’püha’’. – sanctus 22. Mis riik oli renessansiajastu kujutavas kunstis tooniandev? – Itaalia 23. Riik, kus tegutses Martin Luther. – Saksamaa 24. Mis riigi väljapaistvamad heliloojad olid hilisrenessansi ajastul Thomas Tallis, William Byrd ja John Taverner? - Inglismaa 25. Mis kujunes vararenessansi ajastul Prantsusmaal ordinaariumiosadest lõplikult välja? – missatsükkel
· Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Töötas vürst Esterhazy õukonnas. Tema hüüdnimi oli ,,Papa Haydn" Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud:
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
Wolfgang Amadeus Mozart Loomingu ülevaade Lühike sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Oli Austria helilooja Viini klassikalise koolkonna esindaja 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. Loomingu üldiseloomustus Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja j ärskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti ·...
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 j...
Ma olen kindel, et ka nende teoste heliloojatele ei meeldiks, et nende teoseid nii laildaselt kasutatakse. Üks enamlevinud teoseid, mida kasutatakse sageli filmides, et tekitada dramaatilist efekti on saksa helilooja Carl Orfi kooriteos "Carmina Burana". Sellest kasutatakse avamängu "O fortuna". Minu arvates on see geniaalne teos ja kui seda mingis filmis mängitakse mõjub see tõepoolest külmavärinaid tekitavalt. Sarnaselt eelnevale kasutatakse Guiseppe Verdi Reekviemi osa "Dies irae". Seda kasutatakse samuti filmides, et rõhutada süngust ja põnevust. Minu arvates sobib see selleks väga hästi. Viimasel ajal on televisioonist näidatud aga pizza reklaami, milles, kui ma ie eksi, kasutatakse osa Verdi ooperist "Traviata". Verdi teoseid kasutatakse sageli kõige itaaliapärase reklaamimiseks. Üks näiteid, kus klassikaline teos on ära rikutud on aga meie telekanalites
Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel. Esinemine oli pigem tavaline ja korralik, sest kuidas teha meeskoori kontsert erakordseks on raske minu jaoks ette kujutada. Üldiselt oli kontsert väga hea, mulle meeldis, erinevalt sügisel kogetud balletielamusest ei tekkinud kordagi
· Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud
Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia.
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vo...
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist. Oopereid on tema reperatuaaris samuti väga palju. Kontsedil esitati selliste kuulsate heliloojate teosid nagu Marc-Antoine Charpentier, Antonio Vivaldi, W.A. Mozart, Giuseppe Verdi, Giacomo Puccini ja Carl Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse.. Minule meeldis see kontsert väga. Kevin Janson7a
Mozarti elu rikkuma ja saboteerima erinevatel viisidel . Muidug Mozarti soov olla sõltumatu helilooja ei ole tema finants seisul hea ja terve aja Mozarti elu muutub raskemaks ja raskemaks. Lõpuks Läheb isegi Mozarti naine kodust minema ja tema enda tervis muutub halvaks. Lõpuks hakkab Salieril kahju Mozartist ja ta aitab Mozartil pooleli olevaid teoseid lõpetada. Tegelikuses aga Salieri aga plaanis Mozarti reekviemi endale saada pärast Mozarti surma aga kahjuks see ei õnestunud, sest Mozarti naine võttis hiljem kõik tööd endale. Kui Mozart suri maeti ta ühis hauda ja kohale ei tulnud peaaegu mitte kedagi, ainult kõige lähedasemad inimesed. Salieri taunis seda, et Mozart maeti ühis hauda, sest tegelikult ta austa Mozarti ja tema muusikat ja tema arvates ei tohiks seesugust geeniust matta lihtsalt suvalisse ühis hauda.
- laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Tuntuimad ooperid: "Oberto", "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Rigoletto "Trubaduur", "Traviata", "Traviata" "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Lisaks on kirjutanud Verdi reekviemi oma sõbra kirjaniku Manzioni auks. Veel vaimulikke teoseid: "Stabat Mater" ja "Te Deum".
Amadeus Tegu oli filmiga, mis kirjeldas Wolfgang Amadeus Mozarti elulugu läbi Antonio Salieri silmade, kes pidi Mozartist elama üle 30 aasta kauem ning kelle jaoks oli see suurim piin maailmas. Mozart oli igatpidi kadestamist väärt, nimelt oli tal erakordne taktitunnetus ja kuulmisoskus, hämmastav mälu ning oskus lõbutseda. Kõige enam ei mahtunud Salierile pähe see, et poiss oli võrratult andekas. Ta suutis mängida mängleva kergusega nii viiulit kui ka klaverit. Kui Salieri oli Mozartile teinud vastuvõtupala ning noor jõnglane seda esimest korda kuulis, võis ta selle automaatselt teistkordselt esitada, ilma ühegi veata. Ta suutis isegi Salierile nina alla hõõruda erinevaid variante kuidas pala paremini oleks võinud kirjutada. Suurem osa filmist näitab, kuidas kadedusest roheline Antonio Salieri proovis Mozarti teoste loomistehnikatele pihta saada. Ta teadis, et Mozartil v...
Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride
sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi(1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri 1791 Viinis. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid, need "öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu. Kuid siiski on Mozarti surma ümber on liikunud palju kuulujutte kaasaarvatud jutud tema mürgitamisest. Sõpru, tuttavaid ja imetlejaid oli küll
mängitav materjal ei pruukinud olla samas tonaalsuses kui uus nõutav häälestus. Ümberhäälestamine ühe tooni võrra nõudis toona ka suhteliselt palju aega (umbes 8-10 sekundit). Romantismiajastul oli mõnikord vajalik esitada timpanitel ka keerukamaid helijärgnevusi. Sel puhul polnud tihtipeale muud võimalust kui panna ritta timpaneid suuremal hulgal. Erakordseks näiteks selles mõttes võib nimetada Hector Berliozi Reekviemi, kus kohati tuleb 10 mängijal mängida kokku 16 timpanil. Revolutsiooniliseks sammuks timpanite ajaloos oli pedaali leiutamine. Häälestamisprotseduur nõudis tänu pedaalile aega märksa vähem. Kui leiutati veel häälestusindikaator, oli tee müravabaduse ja virtuoossuse suunas lahti. Tänapäeva timpanimängijale pole vaja ette kirjutada ei vajaminevate timpanite arvu ega alghäälestust, vaid need küsimused lahendab mängija ise, olles eelnevalt vaadanud partii läbi
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev mel...
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
trükiväljaandeid ei toonud kaasa ka Mozarti üsna laialdane tuntus Euroopas. Tema elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad, sest Mozart oli majandusasjades võrdlemisi ebamõistlik. 1791. aastal jõudis ta kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisemad on üks tema armastatum ooper ,,Võluflööt" ning salapärase legendiga ümbritsetud Reekviem. W. A. Mozarti ooper ,,Võluflööt" W. A. Mozart kirjutamas Reekviemi haigevoodis elu viimasel aastal. Mozart suri 5. detsembril 1791. aastal, ja kuna tänaseni ei teata täpselt, mis haigus ta hauda viis, sai see sündmus aluseks romantilistele legendidele. Wolfgang Amadeus Mozarti üks monumentidest Michaelplatzil Viinis, kus asus Viini Linnateater, milles esietendus mitu tema ooperit (18. sajandil). Looming Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, tema looming haarab kõiki klassitsismiajastu
(kool) Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani. *Ta oli oodatud külaline tähtsam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
