Seeneretk sarnaste seente maailma Valge kärbseseen ja metsašampinjon Valge kärbseseen ja metsašampinjon Kasvavad okas-ja segametsades kuuskede läheduses. On olemas valget värvi kübar, krae ja jalg. Seen on üleni valge, sh eoslehekesed, mille värvus ka vananedes ei muutu. Seen on valge, aga eoslehekesed on roosakad, punakad või lõpuks mustad. Jalg on otsapidi kotjas tupes, mis võib maa seest märkamata jääda. Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole! Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks
Naiste ülerõivas Nadezda Suholet Anastassija Pavlova RR 51 Assotsiatsioon Mahukus Rikkus Elegantsus Soojus Lumeinimene Roberto Cavalli Värvigamma:must,punane,hall,must/valge kontrast Materjal:nahk,karusnahk,kudum Lühikesed jakid,bolerojakid,madala vöökohaga Trend:mahukas karusnaha krae,värvitud karusnahk Burberry Prosum Värvigamma:must,pruun,khaki,hall,sinine Poolmantlid,mantlid ja lühikesed kasukad Millitari,sõjaline stiil Trend:minimalism,kõrge tõstetud krae,kaherealine nööbirida,vöö Chanel Värvigamma:valge,must,must/valge kombinatsioon, pruun,hall Kangas:karusnahk,nahk ja tviid Trend:karusnaha kombineerimine erinevate materjalidega Karusnaha krae,mansetid,alläär Gucci
Reljeefide õmblemine (eest- ja tagant)- 301 lihtühendusõmblusmasin krae õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 tükkide eraldi äärestamine – äärestusmasin/katteõmblusmasin 504 tükkide kokku õmblemine – lihtühendusõmblusmasin 301 varrukate allääre õmblus- 301 toote alumise ääre allääristus õmblus- 301 nööpaukude tegemine – nööpaugumasin 304 nööbi ette õmblemine – nööbiõmblusmasin 304 krae kappimine – 209
Minu vanaema läks kooli 1 klassi 1957.a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad kõrvarõngad 9 Examples of details Bathing sleeves Plunging neckline Tailored collar Suplus varrukad Süvendatud kaelus Disainitud krae Bishop sleeves Draped neckline Bow collar Piiskopi varrukad Drapeeritud kaelus Lehvitatud krae Examples of men’s clothing 10 Shirt Waistcoat Classical trousers Särk Vest Klassikalised püksid Parka Shapka Heavy duty boots Parka Müts Raskeveo saapad 11
Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet
Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse. Värvliotste kinnitamisteks on aasad ja nööbid.
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
lapi). 29. Õlasissevõtte õmblemine. 30. Põhimaterjali õlaõmbluste töötlemine (õmmeldakse hõlma detaili poolt kahekordse õmblusega, õmblusvarud triigitakse lahku). 31. Voodri õlaõmbluste töötlemine (õmmeldakse sarnaselt põhimaterjaliga). 32. Kaelakaare töötlemine pidepaelaga. 33. Proovis täpsustatud aluskrae järgi lõigatakse pealiskrae. Pealiskrae detail dubleeritakse. 34. Riputustripi valmistamine (lõigatakse voodrist). 35. Krae töötlemine (aluskrae ja pealiskrae ühendamine, krae ühendamine kaelakaarele, krae poolte ühendamine järelpistetega). 36. Varruka voodri juurdelõikus vasaku varruka järgi. 37. Kontrollitakse varrukakaare sobivust käeaugukaarele. 38. Põhimaterjalist varrukasuud tugevdatakse liimiriidega. 39. Varruka eesmise- ja küünarnuki õmbluse traageldamine ja õmblemine. Küünarnuki õmbluse õmblusvarud pressitakse varrukapukil lahku veidi kaarjalt. 40
Selle moe üheks põhjuseks võis olla vajadus varjata rõugearme või pesematusest tekkinud nahavigu. Lasterõivad olid täiskasvanute rõivaste koopiad, kuid pidulikul puhul kandsid ka poisid kleiti. Ülerõivaid kanti vähe. Levinuim oli nii naistel kui meestel keep. Ainult naised kandsid laia vateeritud keepi "rotund". Kuna naised olid tihti tubased, polnud neil ülerõivaid vajagi. Vajaduse korral kanti mitut kleiti üksteise peal ja õlgadele võeti rätik või karusnahkne krae. Tänaval liikudes kanti sageli maski. Barokkajastul algas teadlik moepropaganda riietust mitte tunda tähendas olla ajast maha jäänud. Ei olnud oluline omada palju riideid, peaasi, et olemasolevad oleks moodsad. Kuna moodsad luksusrõivad olid väga kallid, said neid endale lubada vaid väga jõukad inimesed ja nemadki vaid ühe komplekti. 1642.a hakati Pariisist iga kuu välja saatma elusuuruseid vahast mannekeene Pandora. Suur
väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk
PILDILEHED PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Naise portree, 1608, õlimaalitehnika *asub Bukaresti Kunstimuuseumis Rumeenias *maal on süngetes tumedates toonides, peamiselt on kasutatud musta *pildi olulisimat, naist, on peaaegu võimatu taustast eristada, sest piirjooned sulanduvad tausta *silma torkavad taustal olev ümarkaare-kujuline avaus ning naisterahva moodne krae Püha Sebastian, 1618, õlimaalitehnika *asub Berliinis Gemaldegaleriis Saksamaal *kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone
eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook.
Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre
Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi ,,Uluk", jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane. Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid. Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle?) sulle enim meeldivad? V: Maire Morgen- Hääl(1939) rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Anu Ivask- kaelaketid- ,,Kuningas ja kuninganna" Aino Kapsta- Krae Õie Kütt Edda Kiugu Kõige rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Leia Adamson-Ericu töid keraamika ja portselani hulgast. V: Adamson-Eric - kann, ,,Koopaelaniku serviis", kandlekast kandlega. Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? säralõige? V: Eino Mäelt on Eesti klaasikunstnik. Näiteks ,,Lainemurdjad" ja "Suvised õhtud
erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”. Tihti lisatakse riietusele veel dupatta sall. Henna/mehandi Aitäh! :)
sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid: -Kontrastvrvi krae -Kindla joone kujuga v mis teeb lhemaks ja laiemaks. Rippuvate asjadega v ei sobi.Vl olevad lisandid vivad olla erksad. -Sobivad suured kotid ,soovitatud pole minikotid -Suured erivrvilised ehted -Soovitatav kanda pikka salli -Sobivad ka mansetid mis paistavad pintsaku varruka alt vlja
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed
NUPUTAMISÜLESANDED 5. KLASSILE 1. Kirjuta rooma numbritega arv 46. 2. Poolteist kana muneb poolteise päevaga poolteist muna. Mitu muna munevad kuus kana kuue päevaga? 3. Kasutati salakirja, milles sõna ,,laev" kirjutatakse ,,vale", sõna ,,lamp" kirjutatakse ,,palm". Kuidas tuleb selles salakirjas kirjutada sõna ,,krae"? 4. Nelja klaasi veega saab täita 2 kruusi. Viie kruusi veega saab täita ühe kannu. Mitu klaasi saab täita ühe kannutäie veega? 5. Poeg on 6-aastane. 14 aasta pärast on isa pojast 2 korda vanem. Kui vana on isa praegu? 6. Rätsepal on 28 meetrit riiet. Iga päev lõikab ta 4-meetrise tüki riiet. Mitmendal päeval teeb ta viimase lõike? 7. Kirjuta arv 20 kolme ühesuguse numbri ja tehtemärkide abil. 8. Kaks poissi leidsid tänavalt 5 krooni. Mitu krooni oleksid leidnud neli poissi? 9. Järgides seaduspärasust, jätka rida kahe arvuga. 1 1 2 3 5 8 13 ... ... 0 3 8 15 24 ... .....
Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus). Tuntumad maalikunstnikud:Caravaggio ja Caracci. Barokk eestis:
- barrett 16. saj. I veerand HISPAANIA RENESSANSS - katooliku kiriku mõju - geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid - pealmine riie on lõigatud pikiribadeks - kõrged kitsa äärega peakatted - teravaninalised kontsata kingad
Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on see väga armas ja siiras lapseportree. Kunstnik on kujutanud oma tütart Clara Serenat, kes oli väga elav ja üleannetu väike tüdruk. Lapse pea on kujutatud maali keskel ja midagi muud pole näha.
Karu Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini
Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vest ◈ Vöö 9 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Peakatted Müts Küba ◈ Jalatsid r 10 Pastlad Saapad "Kuued on Tartumaal Eesti rahvarõivarühmad laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud;
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered)...
Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid
VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA.
kuid isa jällegi paistab olema ehmatanud. Isa on juba vana mees. Maalil on selgelt märgata ka vastasseinas asetsevat nagi, millele tundub olevat riputatud müts ja mingisugune mantel või krae. Maal on vägagi tõetruu ning lihtsa ülesehitusega. See pilt peaks seletama selleaegse lihtrahva kesist söögilauda ning mingil määral rääkima ka selle raskustest. Maal on kui hetketabamus olukorrast.
· Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus
PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike
püksirihm puhvvarrukas volt sall , KAELUSED, KRAED JA TASKUD V- V-kujuline kaelus reväärkrae - püstkrae pallon, rullkaelus sügava väljalõikega kaelus horisontaalne ülemine tasku rätikuga ümber rullkrae kandiline kaelus diagonaalne Chino-tasku ümar kaelus pealeõmmeldud tasku klapi ja kinnisega pealeõmmeldud voldiga tasku kannaga krae MUSTRID JA VÄRVID Argyll muster bordoopunane täpiline kalasaba ruuduline triibuline lilleline helesinine kuldne korall kreemjas kanajala muster ühevärviline Paisley muster mitmevärviline salatiroheline hõbedane violet tartan BASIC CLOTHING blouse trouses, pants jean jacet jeans vest blazer, jacet gardigan dress men's shirt sweater T-shirt skirt SKIRTS, PANTS & BLOUSES wrap blouse
Rigoletto. Kohe, kui etendus algas, hakkasid mulle silma uhked ning läbimõeldud kostüümid. Kostüümide värvid olid kirevad, silmapaistvad ja igati ajastule kohased, mis tekitas tunde, nagu oleksin ise nende sündmuste keerisesse sattunud. Väga kaunis oli peategelase Gilda sinine maani kleit. Samuti meeldisid mulle hertsogi riided, mis olid väga detailsed. Rigoletto nägi välja selline, nagu inimesed ikka narre ettekujutavad, uhke kolmnurkne müts, mustaruuduline keep ning valge krae. Ka lavakujundusega oli palju vaeva nähtud, seepärast tundus kõik viimistletud. Arvan, et vene sopran Dubrovskaja, andis suurepärase esituse. Tema hääl oli ülimalt kerge ja sobis sellesse rolli. Samuti oli ka Niemelä esitus enam kui suurepärane, tema hääl mõjus väga veenvalt ja jäi mulje, et ta tundis end Rigoletto rollis vabalt. Niemelä ning Dubrovskaja sobisid lavale koos hästi ning hetkeks võis unustada, et tegemist on etendusega
Mugavuse huvides olid püksid varustatud spetsiaalselt kotitaolise kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just. Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae, mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti. Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust, dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud 2
motiive- näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne. Kuid üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikkuub. Mulgimaal on pikkuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks jakk. Mulgi pikkuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikkuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikkuuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid pikkuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga, mis moodustasid selle pinnal huvitavad silmusmustrid. Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Üldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel ja pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veek...
kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel.
Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele, et laupäeval teeb Tom tööd... Nii jõudiski kätte laupäev ja Tom pidi planku värvima. Kuid Tom oli kaval ja pani tööle teised poisid saades selle eest ka lisatasu.
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli ot...
Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest. Selle piht ja õlalapid asetsevad kaelaava juures. Varrukad on värvli juures kurrutatud. Käised ulatuvad allapoole rinda, nii et vöö ilusasti välja paistab. Käised on tikitud punase niidi ja sinise linase niidiga. Krae mahapööratud nurkadel on madal-, vars-, ja tikkpistes tikand, millel on litrid. Lisaks on krae äärestatud 1 cm laiuse valge, siniste tippudega niplispitsiga. Õlalappidel on kasutatud aedpistes tikandit. Rinnalõhandiku tipule on sinise ning värvlile sinise ja punase niidiga tehtud püvisilmpistes tornid. Värvli äärele on õmmeldud valged tagid. Käised kinnitati vitssõlega, värvlid aga sõlmustega. 19
Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom sawyer ja päästab Hucki ja Jimi täbarast olukorrast. Aga seekord Huck "tsivilisatsio oni" rüppe ei naase Ühel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas kät. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele, et laupäeval teeb Tom tööd... Nii jõudiski kätte
Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel särkidel oli kitsas 3,3 cm laiune kahekordne püstkrae, hilisematel laiem mahamurtav krae, selle esiküljed on kaunistatud sämppistes. Krae mõlemas otsas on nööpauk, kust sõltuse abil kinnitatase särk kurgu alt. Laiade varrukate värvlid hoiti koos punutud nööride või niidist nööbiga. Varruka laienduseks on kaenla alla õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukasuud on kurrutatud, värvlid kaunistatud sõlmtagidega. Särk kinnitub kurgu alt sõltusega, madalamal kantakse sõlge.
Anton Tsehhov Mironossitskoje küla serval, külavanem Prokofi küünis seadsid hilistunud kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda- kaasaarvatud direktor
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9
ühtne disain, innovatiivsus vormis ja materjalis, eksootilisus Naised hakkasid kandma meesteriietest inspireeritud rõivaid Kui varem pole aluspesule suurt rõhku pandud, siis nüüd muutub aluspesu väga tähtsaks Moodi läheb printsesslõige. Kleidid on rohkem ühes tükis Jalanõudest kanti kõrgeid kontsi Peakatted muutusid tillukesteks RIIETUS Androgüünsus - naised hakkasid kandma seni meestele mõeldud praktilisi mantleid ja vihmakeepe, skirt suite jäiga krae ja lipsuga, isegi sportlikke põlvikuid Haaremseelik/püksid - Paul Poiret Ballet Russes Pastelsed toonid asenduvad eksootiliste tumedamate toonidega Praktilisem siluett Korsette pole The hobble skirt Bias cut DISAINER PAUL POIRET 1910 Vaimustuses eksootikast ja armastas värve Muutis naiste arusaama sellest, et riietus ei pea olema pastelsetes toonides Pani draamat riietesse/moodi Sai inspiratiooni vene balletist Otsis inspiratiooni läänest, Marokost, Hiinast
Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009 Paul Viidingu elulugu Paul Viiding oli luuletaja, prosist, kriitik ja tõlkija. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hak...
Kui vorm õpilasele ei meeldi, siis käib ta selles vastumeelselt ja see omakorda muudab kooli vastumeelseks, mis kohe kindlasti ei ole eesmärk. Eesrindlikud koolid Audentese Erakool võttis vormi kasutusele esimesena ning ainult seal kannavad seda kõik õpilased 1.12. klassini. Peale igapäevase riietuse on olemas pidulik vorm. Tallinna Prantsuse Lütseumis on oma koolivorm 2000. aastast alates, aga seda vaid algklassidel. Pidulikul puhul vahetavad nii poisid kui tüdrukud argipäevase krae piduliku, valge siniste triipudega krae vastu. Vanalinna Hariduskolleegiumis on koolivorm kasutusel 1.9. klassini. Rocca al Mare Koolis on vorm kohustuslik alates 1. oktoobrist 2001. Iga õpilane võib valida sobiva komplekti ja valik on suur, mis muudab vormi laialivalguvaks ja kaotab selle mõtte. Rahvuslik koolivorm Rahvusliku koolivormi idee autor on Viljandi Kultuurikolledzi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhataja Anu Raud. Esimesena said sellise vormi 1999
Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem, kui jääkarul ning kaul pöördub hästi. Isaskaru on suurem kui emane. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Kaal on 90 kuni 200 kg vahel. Kuna karud peavad talveund, võib nende kehakaal muutuda aasta jooksul lausa 20% võrra. Värvus Pruuni värvi, neid on nii helepruune kui mustjaspruune. Vanemad karud on heledamad. Poegadel on harilikult valge krae kaela ümber, harvem säilib see krae ka täiskasvanud loomadel. 2 Elupaik Pruunkarud eelistavad elada suuremates metsamassiivides, milles leidub rabasid. Avamaastikul vajab ta taimestikku enda varjamiseks kuna ta elab tavaliselt kõrvalisemates ja raskesti ligipääsetavates metsades. Eluala ulatub tundrateni. Talveuinak Talveuinakut peavad, kuna suure kere jaoks on raske talvel vajalikku kogust toitu hankida.
Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus. Samuti kes suutnuks kahelda peale vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing . Tema sassis kasukas, mille krae ja rinna esine oli lumivalge, oli nagu oranzi täpiline mahagon. Tema absurdsedelt peenikesed esikäpad millel ta seisis ülemääraselt uhkelt olid hõbevalged. 3Aastat varem kui oli oma esimeses nooruses(enne kui tema võimas rind ja õlad olid jõulised ja tema pruunikarvaline kasukas oli vahatatud nii sassi. Leedi oli ostetud Kohta/Paika. Ta toodi peremehe mantli taskus nagu pehme karvane kuldpruun karvapall mitte suurem kui poole kiisu suurune.
vaheliti rinnale b) kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust c) kui inimene asetab käed rinnale ja suunab seejuures pöidlad üles, väljendab see enesevalitsemist ja veendumust 5. Kurameerimisliigutused ja signaalid a) naised näitavad meeste ahvatlemiseks oma randmeid ning rõhutavad nende ilusat ja õrna nahka b) meeste kurameerimisliigutus on lipsu või krae kohendamine c) kui naised heidavad juuksed järsu pealiigutusega näolt tagasi või õlgadelt seljale, soovib ta partnerile ahvatlev välja näha 6. Sigaretid, sigarid, piibud ja prillid a) kui suitsujuga puhutakse üles, näitab see enesekindlust ja rahulolevust b) üle prillide vaatamine tähendab kriitilist ja hukkamõistvat suhtumist c) suitsetamine on inimese sisemise tasakaalutuse või vastuolu väline avaldus Minu arvamus:
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
