Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg'' Pärast Poola Rootsi sõdasid kuulus kogu Eesti Rootsile. Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ...
Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest (,,Avalik kiri kirjanik Tammsaarele"). Ülevaade elust ja loomingust (v.a. ,,Tõde ja õigus"). (1878-1940), loominguperiood (1900-1940), materjal lehel ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878-1940) LOOMING" + ,,AVALIK KIRI KIRJANIK TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel
● Eestlased alistusid mitte tingimustega, vaid sõlmitud lepingute alusel; ○ iga muistne maakond sõlmis eraldi lepingu; ○ lepingute sisu sõltus sellest, kui vihast vastupanu oli üks või teine maakond osutanud; ○ lepingus oli fikseeritud õigused ja kohustused; ■ iseloomulik oli see, et õigused aja jooksul pidevalt vähenesid ja kohustused kasvasid; ○ lõpuks olid eestlased selgelt alamklass (matsirahvas), sakslased aga ülemklass (härrasrahvas). Eestlaste kohustused: ● Kümnis- tavaliselt kümnendik osa saagist tuli ära anda; ● Hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalandam, näiteks kott vilja; ● Kirikukümnis- maks kirikule, tavaliselt kümnendik kümnisest; ● Preestri ülalpidamine; ● Teotöö ehk mõisategu- mõisate tekkimisega umbes 14. sajandi alguses tulnud töökohustus mõisapõllul;
valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938-1968. Proosa. Kross arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on reaalselt elanud Eesti aja ja kultuuriloo tegelased. Ta on otsinud välja isikud, kes on olulised mitte ainult Eesti jaoks, kuid kes on eesti päritolu (ei saa alati kasutada sõna ,,eestlane") ja pidanud seda elus edasijõudmiseks varjama, tegema kompromisse, sest eestlane oli matsirahvas ja lihtsama töö jaoks. Tema tegelased on üldiselt mõistusepärased ja kaalutlevad. Sellest tuleb ka tema tegelaste kahetine seisund ja autori kujundikasutus (vastu tuult, õhuke jää). Neljaosaline romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) kujutab Liivimaa kroonika XVI sajandil tegutsenud autori, Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest pastori Balthasar Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd. Taustaks on
annaabi.ee 
